neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellis...
Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge. Purjusolek- Isa oli tollal pea iga päeva õhtu purjus, ja oli raske vaadata koduvägivalda, mida isa tegi minu emaga. Koolivägivald N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 3 MURDEIGA 12-17. a Iseseisvam õppimine täna tädi abile osutus väga vajalikuks mulle. Minu käitumine tol ajal oli raske, eriti 15-16 eluaastal. Alaealise viimastel aastatel olin vaba kui linnuke, ja nautisin elu. Rihmaga peksmine. Olen saanud ka asja eest karistada, kuid mis minuga õigesti ei tehtud, on see, et mulle ei seletatud rahuliku häälega, et mida ma valesti tegin ja miks see pahategu on halb
Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda. 2
Erinevused esinevad sotsiaalsete mugavuste loomisel ja sotsiaalteenuste osutamisel. (Roper, Logan, Tierney 1999: 76-77) Sotsiaalne korratus on kaasajal sagedasti ilmnev moodsa elamise tunnusjoon, mis ei tunne riigipiire. Praegusajal tekitavad inimestes suurt hirmu kuritegevus, mõttetud tapmised, ja vandalism, mis on seotud tihti vägivallaga. Murettekitav on teadmine, et vägivalla ohvriks ei lange ainult täiskasvanud, vaid ka koolivägivald on saavutanud ärevusttekitavad mõõtmed. Religiooni seostamine korratusega näib pühaduseteotusena, kuid mõningaid näiliselt religiooni ja vaimsusega seotud kultuslikke liikumise vaadeldakse teatud sotsiaalse korratuse vormidena. (Roper, Logan, Tierney 1999: 77-78) 3.4. Keskkonnategurid Keskkonnateguritel on sellele elamistoimingule ulatuslik mõju ning turvalisuse mõistel puuduks tegelik tähendus, kui seda ei seostataks keskkonnaga. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid
kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine, tekib koolihirm, popi tegemine, õppimisele käegalöömine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab vähenema. Samuti kehva edasijõudmisega õpilastel on tihti stress. Samuti tekitab lastes stressi alaväärsuse ja kibestumise tunne. Ühtedel on küllaldaselt taskuraha, kuid teistel on napilt. Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse). Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused muutuvad kiiresti. Suured klassid tekitavad stressi sellega, et õppimine - arusaamine on raskendatud Klassikaaslastega suhtlemisel tunnevad end üksi, tõrjutuna. Perestress Üheks sagedamaks stressi põhjuseks peres on rahapuudus ja sellest tulenevad halvad
jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades. Sellised provokatiivsed noored ongi tavaliselt agressiivsed, mis tuleneb eeskätt nende lapsepõlvest. Me keegi ei oska arvata teise inimese lapsepõlves toimunut. Kuid sellised agressiivsed inimesed tunnevad sellest mõnu ning neile pakub rahuldust kui nad saavad kedagi lüüa ning see millise alandava
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija...
meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi. · Sotsiopaat võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest. III Haridus · Sellega tegeleb haridussotsioloogia · Hariduslik ebavõrdsus Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti: o Haridustase millise hariduse on inimene omandanud? o Akadeemiline edukus kui hästi inimene on õppinud koolis? Igapäevaseks näitajaks hinded. Hinded võivad koolides erineda. Seega on olulised standardiseeritud saavutustestid (USAs SAT, meil Riigieksamid). · Haridustase - Mõõtmiseks ISCE, mille järgi eristatakse nelja haridustaset (alus, põhi, kesk, kõrgtase)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enam...
ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse ,,Lapsed Eestis" käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega. Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste
Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t
· liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit, · kooliruumid (garderoob, WC, dushiruumid jne), · kooliarst ja arstlikud läbivaatused, · väga pikad koolipäevad, · liigne järelevalve, tarbetud korraldused, · kohustuslik osavõtt üritustest, · koolivägivald. (http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html) 6 1.3. Stressi eelsoodumus Inimeste eelsoodumust stressi tekkeks määravad nii mitmedki faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemustest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest, füüsilisest visadusest ja üldisest tervisest
Fiktiivsus vs tõsielu Suured Romaanid ehk Salinger „Kuristik rukkis“, Remarque „Läänerindel muutusteta“, Shakespeare, Bulgakov, Wildw, Golding „Kärbeste jumal“, Tolkien „Kääbiku“ sari jne Metafiktsioon ehk loo jutustamine ongi loo teema. Autori ja tema loomingu suhe, mõni tegelane võib muutuda loo kaasautoriks (nt. John Fowles) Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald, sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia. Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“ Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“ Transgressiivne kirjandus ehk individualistlik, materialistlik ja patune lähenemine ühiskonnale. Nt. Bret Easton Ellis „Ameerika psühhopaat“
Ühega neist kahest poisist suhtlen päris palju ja nüüd julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja
kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad: *Koolimured – kasvav vaimne pinge, võistlev õhkkond, suured klassid, ületöötanud õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed. *Pereprobleemid: -ebastabiilsus, vanemate lahkuminek -vaesus, vanemate töötus või hirm töötuks jääda -tööga ülekoormatud vanemad -töömigratsioon- perest eemal töötav(ad) vanem(ad) *Varases eas põetud kroonilised haigused Lapse heaolu Moodustub perekonna kontekstis ja on otseselt seotud perekonna toimetulekuga. - kodu õhkkond on esmatähtis, kuid ka - koolikeskkond on õpilase arengu seisukohalt otsustava tähendusega, et areneda,
efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: - Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) - Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) - Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) - Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Algus: Max Weber Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine Organisatsiooni strateegia ja arendamine Organisatsioonide liitmine ja reform TLÜ MA õppekava! Keskkonnahoiakud. Tarbimispsühholoogia Keskkonnahoiakud ja säästev mõtteviis. Õigused keskkonna suhtes.
Uurijad on kahel meelel. Ühed leiavad, et vägivalda ei tohiks propageerida filmide kaudu, sest see põhjustab jäljendamist. Teised leiavad aga, et vägivaldsete filmide vaatamine maandab pingeid. · Alkohol, narkootikumid. Mõlemate tarvitamisel esineb nii prosotsiaalset kui ka agressiivset käitumist. · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon. Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded
või aastaarvud kuidagi meelde ei tahtnud jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). Koolistressi põhjusteks on: alaväärsuse ja kibestumise tunne, koolivägivald, ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate surve, õpetajate elupinged kooliruumides, halvad suhted klassikaaslastega. 9 Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil, lapsed ärrituvad, on kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, tekib koolihirm,
medalist ilma. "Kooli käitumise käsiraamat"- Watson. Head nõuanded tsensuursete väljendite vastu. Panna kirja, mis ütleb ja panna ümbrikusse. Kui veel nii teeb, annan kirja vanematele. Vastutus õpilasel. Kogu tund jagada minutite kaupa ära. Ala 1-5 minutit teen seda 6-12 teeme seda jne. Klassijuhataja tunni teema saan samamoodi läbivast teemast. Pädevused, eesmärgid. Võin võtta RÕK-ist või valida ise. Tund on läbivalt seotud ühe teemaga: sõprus, armastus, koolivägivald, toitumine, hobi. Tunni lõpus kokkuvõte, kontrollida teadmisi, viktoriin, ristsõna vms. Rühmas 3 inimest. Iga rühm 15 min aega tunni presenteerimiseks. Powerpoint v midagi. Pean olema valmis vastama küsimustele pärast presentatsiooni. Kasutada hästi palju aktiivõppemeetodeid. Õpetaja testimine õpilase poolt · kas õpetaja suudab korda hoida · kas ta saab õpilasest aru(esimesel korral usun seda, mida õpilane räägib) · kas ta saab naljast aru
7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ... Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud ... SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Agressiivsus · Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne
• Liidrite tootmine • J.Moreno (1889-1974) Liidrid: Time 2008 Time: 20 sajandi kõige mõjukamad 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Probleem • Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. • Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine • Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu • Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald … • Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud … • SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) Riigid (2005/2007) • El Salvador – 55 • Lõuna Aafrika – 39 • Venemaa – 17 • Leedu – 9 • Läti – 9
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
- Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV: · Kultuur: mood väärtused, keel · Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid?
Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: o Väga riskantsed ohuallikad (Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud) o Kõrgendatud riskiga ohuallikad (HIV/AIDS; Alkoholism) o Arvestatava riskiga ohuallikad (Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud) o Vähem ohtlikud riskid (Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest). Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamik ühiskonnateadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida. Oluline on aga lõhede arv ja suurus
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t
education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond) Fundamentaalsed väärtusotsustused: · Elu on väärtus. · Õnnelik elu on väärtuslik.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
liusajatel, ohvritel ja kontrollgrupil. Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. Sotsiaalsete oskuste treeningu tulemuslikkus Mitte ainult haridusringkondades, vaid ka ühiskonnas on kolme erineva sotsiaalpedagoogilise laialdase dispuudi osaks saanud sellised sotsiaalsed probleemid nagu koolivägivald ja -kiusamine ning kuritegelik käitumine, probleemideringiga hakkamasaamise näitel uimastite tarbimine ja teised antisotsiaalse käitumise liigid laste ja Kristi Kõiv noorukite seas. Probleemideringi teadvustamine ja tähtsustamine ühiskonnas seondub eelkõige sellega, et antud probleemid on
" ning pahategija otsustavalt alati kõrvale lükata (ilma ise vägivaldseks muutumata), et siis usaldusväär pöörduda abisaamiseks viivitamatult õpetaja poole. sete täiskasvanut ega ka väljaspool kõdu. Vanema d peaksid iga päev tundma huvi oma lapse käekäigu 98 ALGKOOLIAEG ALGKOOLIAEG 99 Koolivägivald damise vastu, vasaku-parema poole Õpetajad peaksid suhtuma laste kaebustesse täie tõsidusega, sest on segiajamine, raskused äärmiselt oluline kindlaks teha, kas tegemist on sõbra-Tänapäeva liku rüselemise või tõsise koolivägivallaga. Pahategijatele tuleb koolid vajavad "Vägivalla vastu võitlemise programmi".
olukord, mida nimetatakse ,,kambavaimuks". Nii ka noorukid seda kõnepruuki kasutavad. Tegelikult on need aga loomakarja instinktide avaldumisvormid. Need tulevad hästi esile just noorte inimeste gruppides. Noored inimesed on enamasti agressiivsemad kui vanemad täisealised inimesed. Seda just eriti murdeeas noorukid. Mõnedel inimestel võib agressiivsus esineda hoopis hilisemas elueas või kogu eluea vältel. Koolivägivald ei ole tegelikult uuema aja nähtus nagu sageli seda arvatakse. See on olnud ajast, mil koolid üldse tekkisid. Lihtsalt viimasel ajal pööratakse sellele ,,nähtusele" suuremat tähelepanu kui seda varem tehti. Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum kui füüsiline raev. Inimesed on vahel üsna agressiivse loomuga (
20 olukord, mida nimetatakse ,,kambavaimuks". Nii ka noorukid seda kõnepruuki kasutavad. Tegelikult on need aga loomakarja instinktide avaldumisvormid. Need tulevad hästi esile just noorte inimeste gruppides. Noored inimesed on enamasti agressiivsemad kui vanemad täisealised inimesed. Seda just eriti murdeeas noorukid. Mõnedel inimestel võib agressiivsus esineda hoopis hilisemas elueas või kogu eluea vältel. Koolivägivald ei ole tegelikult uuema aja nähtus nagu sageli seda arvatakse. See on olnud ajast, mil koolid üldse tekkisid. Lihtsalt viimasel ajal pööratakse sellele ,,nähtusele" suuremat tähelepanu kui seda varem tehti. Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum kui füüsiline raev. Inimesed on vahel üsna agressiivse loomuga (
olukord, mida nimetatakse „kambavaimuks“. Nii ka noorukid seda kõnepruuki kasutavad. Tegelikult on need aga loomakarja instinktide avaldumisvormid. Need tulevad hästi esile just noorte inimeste gruppides. Noored inimesed on enamasti agressiivsemad kui vanemad täisealised inimesed. Seda just eriti murdeeas noorukid. Mõnedel inimestel võib agressiivsus esineda hoopis 22 hilisemas elueas või kogu eluea vältel. Koolivägivald ei ole tegelikult uuema aja nähtus nagu sageli seda arvatakse. See on olnud ajast, mil koolid üldse tekkisid. Lihtsalt viimasel ajal pööratakse sellele „nähtusele“ suuremat tähelepanu kui seda varem tehti. Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum kui füüsiline raev. Inimesed on vahel üsna agressiivse loomuga (
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
