Sealt alates rõhutab ka riiklik õppekava väärtuskasvatust ja eetika küsimuste arutamist kõigis õppeainetes. Lisaks läbivale teemale on väärtuskasvatus selgemalt esil ka omaette valdkonnana, millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates kõlbelisest kasvatusest saanud mõõdik kõigele koolis toimuvale. Seda on iseloomustatud kui pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis? Eestis on eetika ja väärtuskasvatuse teemaga tegelemiseks loodud vastav Riiklik väärtusprogramm. Programmi idee järgi ei anta koolile n-ö kusagilt "ülevalt" nõudeid, vaid luuakse koolidele võimalus taotleda vahendeid oma väärtuskasvatuse programmide loomise jaoks. Seega on antud programm
Ärksad viljandimaa talupojad andsid idee, et kihelkonnakoolis võiks anda kõrgemat haridust, Hurt toetas seda tekkis Aleksandrikooli liikumine. See oli kool, mis annab kreiskooli tasandil eestikeelset haridust. Nimi Aleksander I auks, kes oli talurahva vabastanud pärisorjusest. Üle-Eesti tekkis Aleksandrikooli komiteesid- et kooli rajada, oli tarvis raha. 1871 rajati Aleksandrikooli peakomitee erinevate komiteede kordineerimiseks. Peakomitee presidendiks sai Jakob Hurt. Koolile saadi nii palju raha kokku, et osteti maja Põltsamaale. Reaalselt eestikeelsena Aleksandrikooli ei rajatud, sest peale tuli venestamisaeg ja sel ajal oli eesti keelse hariduse andmine mõeldamatu. Eesti Kirjameeste Selts 1872 Hurt oli seal esimene president. See propageeris Arensi uut kirjaviisi. Kõik õpikud, mida EKS välja andis, olid uues kirjaviisis. EKS tegeles veel rahvaluule kogumisega. 1888, kui ta oli Peterburis, kuulutas ta välja suure rahvaluule kogumise kampaania
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle kä...
See on 450 õpilasele mõeldud Rakvere Gümnaasium. Kool peab A. Kotlit oma vilistlaseks ja on maja autorit väärikalt meeles pidanud kooli 70. juubelil 1982. a. avatud mälestustahvliga peaukse kõrval. A. Kotli lõi oma koolile ühe parimaist keskkoolihooneist Eestis ja vastutasuks on kool püüdnud moonutustest säästa esialgset arhitektuuri. Koolimaja ehitamise otsus võeti Rakvere linnavalitsuses vastu 1933. a., projekt valmis A. Kotlil tõenäoliselt 1935. a. jooksul. Nurgakivi pandi mais 1937 ja koolimaja võeti pidulikult vastu 1938. a. novembris. Rakvere gümnaasiumile lähedaseks partneriks kujunes 1936. a. esimesel poolel
keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine
RT 1921, 75, 117. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 207. 2. septembril 1921. · Määrus Veeriku alevi üleviimise kohta Tartu linna administratiiv piirkonda. RT 1921, 77, 118. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 181. 6. septembril 1921 · Seadus Vene valitsuse poolt Eesti Aleksandri põllutöö-keskkoolile tarvitada antud põllumajandusliku inventaari nimetatud koolile omanduseks andmise kohta. RT 1921, 78, 119. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 205. · Seadus napside ja likööride valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 81, 122. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. novembril 1921. RT 1921, 115, 249. 9. septembril 1921 · Seadus välispolitsei ametnikkude vormiriietega ja jalanõudega varustamise kohta. RT 1921, 79, 120. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 245.
juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel.
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele. (4) Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (5) Nõustamiskomisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, nõustamiskomisjoni antud soovitusest selle õpilase kohta. Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud, kui õpilane ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem on andnud nõusoleku. (6) Riigieelarves nähakse ette toetus nõustamiskomisjoni tegutsemiskulude katmiseks. § 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
BFMi pakutava teenuse turu paremaks määratlemiseks tuleb leida oma turusegment. Segmenteerimisel liigitatakse kliendid vastavalt nende vajadustele, tunnustele (sugu, vanus jne) ja ostukäitumisele. Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. Nii on võimalik valida välja õiged kliendid ning mitte tegeleda nendega, kes ei kuulu sihtgruppi. Lähtudes BFMist, on sihtgrupp väga oluline mõlemale poolele, nii koolile kui tudengile. Üks pool pakub, teine vajab kuid mõlemad sõltuvad siiski üksteisest. Sihtgrupiks on kindel kliendiprofiil. Selleks, et teada saada, kes on konkreetselt BFMi kliendiprofiiliks, tuleb koguda andmeid inimeste kohta, keda huvitab BFMi kool. Andmete kogumist viiakse läbi küsitluste Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs abil ning ka statistiliste andmete põhjal
Kasutatud kirjandus 1. http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php 2. http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/rk/jaan.htm 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/jaanipaev/eesti.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/jaanipaev/jaanipaevast.htm 5. http://www.folklore.ee/Berta/jaanilaulud.php 6. Kustas Põldmaa. Nurmelt ja niidult. - Tallinn: Valgus, 1976. - Lk. 74 - 76. 7. Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 78-79 8. Astrid Lindgren. Bullerby lapsed. - Tallinn: Eesti Raamat, 1970. - Lk. 200 - 205 12
kogumine ning SAHi teemade käsitlemine pisteliselt üksikute õpetajate läbi. Papp ja mõned pakendid sobivad käeliste tegevuste tarbeks. Teine samm energia, vee, materjali (nt paber) säästmine ja keskkondliku ning sotsiaalse aspekti arvestamine igapäevaste sisseostude tegemisel (ökotooted, aus kaubandus). SAHi teemade käsitlemine moodulite või teemanädalatena, õpetajad teevad omavahel koostööd. Kolmas samm oleks koolile oma keskkonna tegevuskava või keskkonnajuhtimissüsteem (nt ISO 14001), SAH on paljudesse või kõikidesse õppeainetesse ja –kavadesse integreeritud, keskkonnategevuskava osa kooli kvaliteedistandardist. Koostöösse lasteaiaga on hõlmatud ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Seega saame: Tarbida vähem - kui osta kvaliteetseid mänguasju ja vahendeid, saab neid kasutada korduvalt ja seetõttu ei pea ostma ka pidevalt uusi asju.
R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6
Selle sisuks on lapse huvide ringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle arenemis- ja jõukohased. Õppeaine peab olema lapsepärane ja elulähedane. LAPSEST LÄHTUV KASVATUS – lapsed osalevad (õppe)tegevuste kavandamisel ja arvestatakse iga lapse individuaalsusega. 13 5. KASUTATUD KIRJANDUS Eisen, F. (1985), Koolile pühendatud elu: Johannes Käis 1885-1950. Tallinn: Valgus Eisen, F. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus. Tallinn: Valgus. Eisen, F. (1992). Isetegevus ja individuaalne tööviis. Tallinn: Koolibrii. Eisen, F. (2004), Kooli-raamat/ Johannes Käis. Tartu: Ilmamaa. Kinos, J. Pukk, M. (2010). Lapsest lähtuv kasvatus. Tallinn: Ilo. Leosk, A. (1996). Johannes Käis 110: Võru konverentsi (13.01.1996) materjalid. Tallinn:
"Kuritöö ja karistusega". Samuti on Indrek musternäide oma maaka piiratuses, aus ja loll, suur loll, nagu tema kohta Maurus ütleb, kes oma eeskujuliku õpilase valetama õpetab. Ja usaldusisikuks olemist väljendab ka see, et Indrek on ainus koolipoiss, kelle Voitinski oma sünnipäevale kutsub. Teise osa Indrek oli Argo Aadli suurepärases esituses. Dramatiseeringule oleks ehk kasuks tulnud ainult Mauruse koolile keskendumine. Stseen, kus perekond Vaarmanni kolm naisterahvast Indreku koikule justkui taevast alla sajavad ja siis kõigi Mauruse kooli õpilaste ning koolidirektori enda silma alla jäävad, tundus ülepingutatud ja ebausutav. Tiina ja usu teema sissetoomine oli liiga lai ja uus teema, mida ei jõutud korralikult välja mängida, samuti see lihtsalt ei sobinud kooli konteksti, selleks oleks võinud luua omaette ruumi, kus Vaarmanidega toimuvat mängida, või
Igapäevaelus, kus tuleb hallata ka paljusid teisi inimsuhteid, on see on sageli suur katsumus. Need kergesti haavatavad lapsed võivad aeg-ajalt oma vanemaid lollitada, kasutades ära laste kenast käitumisest tulenevat vanemate heatahtlikkust. Lapsevanematel tuleb kasvatusmeetodites sageli rakendada nii leebeid kui ka karme võtteid, sest lapsed on nii muutuva olemusega. Mõnikord võib see olla väga segadusttekitav, nii lapsele endale kui ka vanematele, vendadele ja õdedele, koolile ja lähisugulastele. Sel perioodil sündinud lapsed võivad panna oma vanemad teiste inimeste ees kohmetust tundma, vaatamata sellele, et vanemad püüavad laste kohati üsna keerulist meelelaadi lepitada ja suunata. Kui lapsel puudub sisemine tasakaal, kandub see kiiresti üle kõigile inimestele, kellega laps igapäevaselt kokku puutub, väljendudes sageli välise tasakaalutusena, mida vanemad peavad aitama leevendada.
Kuigi professionaalsel juhendajal peab olema juhendatavast rohkem teadmisi ja oskusi, ei tohiks karta ka valdkonda, milles praktilised kogemused puuduvad, või olukorda, kus õpetaja õpib ja kogeb midagi uut koos õpilasega. Kunstiõpetaja ei ole õppinud skulptoriks, aga ta on suuteline aitama õpilasel, kes otsustab skulptuuri valmistada, oma kunsti mõtestada. Muusikaõpetaja pädevusse ei kuulu näiteks kandle ehitamine, aga seda õpilasega paralleelselt tehes valmib koolile üks täiendav instrument ning õpetaja ja õpilase vahel toimub vastastikune kogemuste vahetamine. 10 Praktilise töö teostamise käigus peab paralleelselt valmima ka kirjalik/teoreetiline osa, mis aitab õpilasel oma tegevust paremini mõtestada, ühtlasi saab juhendaja selle abil pideva ülevaate töö edenemisest. TÖÖ KAITSMISE ETAPP
meesterahvas · Oli juhm, ning madala · Poliitikat härra Wikmani intelligentsiga,ent võimujanune gümnaasiumis teha ei lubatud · Ei lubanud õpilastel reisima minna, sest · Korraldas reise välismaale, tema tema arvates ei olnud see tähtis, ning ta arvates olid need üsnagi tähtsad ja leidis, et see on liiga kallis kooli jaoks harivad · Ta ei pööranud koolile eriti suurt · Hoolis väga koolist, tahtis poistest tähelepanu, juba esimesel koolipäeval oli ta kasvatada tublisid noormehi, et iga poisi kõigest väsinud siht oleks surematu · Poiste arvates oli ta liiga juhm, et · Poisid austasid teda, oli poiste direktoriks sobida lemmik, neile eeskujuks · Oli väsinud ja tüdinenud kõigest, ning · Ta oli väga tundlik ja väga kiiresti teda ei kõigutanud miski. Ta ei solvunud,
Diagramm 1. Rahalised suhted (%). Täisealisi, kes vanematega koos ei ela, kuid siiski rahalist toetust saavad, on oluliselt 5 vähem, kuid minu üllatuseks siiski 14%. Nii mõnigi neist võtab vanematelt lihtsalt laenu ja maksab selle hiljem tagasi. See on eriti populaarne nende seas, kes on alles alustanud iseseisvat elu või käivad lisaks koolile ka tööl. Mitmed vastanuist, peamiselt vanusegrupist 18-26 eluaastat, toetavad hoopis ise oma vanemaid rahaliselt. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige need, kes on enda elule nii öelda jalad alla saanud. Neil on olemas korralik ja tasuv töökoht ning nende tulevik on kindlustatud. Sel juhul ei nähta probleemi selles, kui vanemad vajavad rahalist toetust ning aidatakse hea meelega. 6 2
õpetaja tööd, liigne töökoormus, kogenematus, hirm tundmatu või vastupidi teadaoleva ees jms. Kui õpetaja mõtleb pidevalt kooli peale, siis võib see teda psühholoogiliselt häirida. Probleemi lahendamiseks võib proovida mõni aeg ei võta tööd koju kaasa on vaja endale tööst puhkust anda. Võib juhtuda, et kodus tuleb pähe miski, mida oleks pidanud koolis tegema. Sel puhul kipub ülesanne pähe keerlema. Selle asemel, et väljaspool tööaega koolile mõelda, tasub pidada väikest märkmikku, kuhu võib tegemist vajavad ülesanded kirja panna. Koolist mõtetest vabanemiseks aitasid mulle õhtutunnid kunstikoolis, kus mul oli võimalus täiesti unustada kooliprobleemid ja keskenduda mõnusale tegevusele. 16. Paberitöö Paberitöö segab keskendumist õpetaja töö tõeliselt tähtsatele külgedele, aga sellest tööst pääsu ei ole. Mõned on hästi organiseeritud ja panevad iga paberitüki õigesse kausta ja
tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus), positiivsete emotsioonide osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline – inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti. Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest. 11. Hariduse mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis.. Sotsiaalne tervisemõju. Õpitulemus sõltub lisaks koolile õpilase varajasest sotsialiseerumisest, kodusest keskkonnast ja vanemate toetusest, aga ka geneetilistest teguritest. Seejuures on paljud uuringud kinnitanud koduse kultuurilise kapitali olulisust. Nt vanemate amet. Eestis mõjutab sotsiaalne taust õpilaste õpitulemusi vähem kui enamikus teistes riikides. Eesti hariduse üheks tugevuseks peetakse tugevat ja ühtset põhikooli. Head õpitulemused on üks oluline eeldus, et olla edukas hilisemal haridusteel,
1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid Forselius hakkas kasutama ka ,,uut lugemisoskust", kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi Mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata ning see tekitas koolile raskusi õpilaste saamisega Haridus tegevat inimese targaks ja kihutavat mässama Teised ütlesid et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma Mõisnikute arvates oli kooliharidus lausa kahjulik ja püüdsid Forseliust takistada Foreselius püüdis leida kuningalt oma tööle toetust 1686 pöördus Foreselius Rootsi kuninga poole, võttes kaasa oma kaks
Seda olid nad juba alustanud laagrikoolide organiseerimisega ja seda nad jätkasid hiljem mitmete algkoolide käikupanemisega, hiljem täienduskoolide moodustamise, keelekursuse korraldamise ja noorteorganisatsioonide (skautide ja gaidide) asutamisega, laste suvekolooniate ja mänguringide organiseerimisega. Samal ajal tegid eesti organisatsioonid ikka ja jälle katseid Rootsi asutustes tagajärgi saavutada, eesti keele ja koolile eluõigust nõutada. Tagajärjeks on olnud riiklikud ja kommunaalsed toetused piiratud ulatuses kahele eesti algkoolile. Võimalus eesti keelt gümnaasiumis C-keeleks valida. (Kangro, Lk 93 - 94) Eesti kirjasõna eksiilis Esimene kirjasõnaliik, mis tavaliselt pagulususes tekib, on informatiivset laadi perioodika, mingi algeline ajakirjandus. Avaldati selliseid ajalehti nagu "Päris-Eesti", "Eesti teataja", "Malevlane", "Teataja", "Välis-Eesti", "St. -T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne
Ül 8. Õigusruum 1. Võrrelge pommiähvarduste arvu riigis tervikuna ja koolides. Milliseid suundumusi te märkate? (2 p) Märgatav on seos koolides tehtavate pommiähvarduste ja nende koguarvu vahel 2. Milline õigusharu reguleerib neid õigusrikkumisi? (1 p) Avalik õigus/ kriminaalõigus 3 9. klassi õpilasel Juhanil (16 a) on kontrolltööks õppimata. Ta meelitab 1. klassi õpilase Toomase (8 a) koolile pommiähvardust tegema. Toomas helistab Juhani pealekäimisel direktorile ja teatab, et keemiaklassis on pomm. Koolitöö seiskub. Välja kutsutakse pommirühm. Õhtuks on politseil teada, kes on juhtunu taga. Keda saab kohus antud juhtumi puhul süüdi mõista? Põhjendage oma seisukohta. (1 p). mõlemad tegelased on asjaosalised süüasjas 4. Ühes koolis oli elu korduvate pommiähvardustega häiritud. Direktor kaalus otsust, et iga
. 30 Kasutatud materjalid.................................................................................... 31 Lisa1.......................................................................................................... 32 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond................................................32 3 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma koolile. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks põnev ja väljakutsuv. See teema on praegu aktuaalne haridus maastikul. Töös on esitatud Võhma Gümnaasiumi õpilaste arvamused, mida saab võrrelda Haljala Gümnaasiumi õpilaste arvamusega. Selle alusel saab hinnata kooli hetkeolukorda. Töö käsitleb järgmisi uurimusküsimusi: Milline on õpilaste hinnang kooli õpetajatele, tugispetsalistidele ja direktorile?
Fassaad kujutab sürrealistlikult Kristuse sünni teemat. Arhitekt oli Antoni Gaudi. Tema projektid olid kui viimistlemata visandid. Töö käigus muutis või parandas tehtut see oli kui töömeetod, mis ei võimaldanud teistele mänguruumi jätta. 1926 sai mees surma jäi trammi alla ja arhitekti vormimata ehitise jätkamist oli teistel võimatu teha nii nagu tema oleks ise tahtnud. Mauri kunsti mõjutused kivid omas vormis, taimestiku kujutamine, värvid. Gaudi. Lisaks koolile sai ta õpetust ka Escolapuse Pühadelt Isadelt, millest tulenesid ka tema sügavad usklikud veendumused, mida ta rakendas hiljem Sagrada Familia projekteerimises. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Vältimaks rasket matemaatilist loogilisust, konstrueeris ta kõigist oma ehitistest täpsed
mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine
karistatav. 1951 aastal süüdistatakse Turingut homoseksuaalsuses ning kohtu poolt määratakse talle hormooniravi, mis arvati, et ravib Turingu tagasi normaalseks. Haridus oli oluline samuti Bletchleysse valitud tiimi puhul. Koodi murdmiseks pandi kokku tiim riigi parimatest krüptoloogidest. Alan Turing oli samuti imelaps kuna oli lõpetanud Cambridge ülikooli ning asus seal juba 24 aastaselt tööle. Filmis on ära näidatud ka, et noorena käis Alan poiste koolis, kus teda kiusati. Tänu koolile leidis ta endale parima sõbra, kelle vastu tal hiljem tunded tekkisid. 5 Alan Turingu jaoks sai sümboolse tähenduse tema ehitatud masin, mis murdis lahti Enigma koodi ning ta pani selle nimeks Christopher. Christopher oli lapsepõlves tema esimene sõber ja esimene armastus. Kui aga Christopher suri oli Alan üksinda ja ta taas elustas Christopheri masina näol. Ta ideeks oli luua masin, mis suudab sama moodi mõelda nagu inimene
hariduslikud erivajadused ning klassiõpetaja tegeleb nende vajaduste rahuldamisega tava klassi kontekstis. 2. Teine aste koolipõhine. Selles astmes koostavad HEV koordinaator ja klassiõpetaja lapsele IAK, mille eesmärkide täitmise eest on nad mõlemad vastutavad. 3. Kolmas aste koolipõhine. Erineb eelnevast astmest kuna koolil on õigus küsida Education and Library Boards (ELB) abi, kes tagavad koolile väljast poolt tulevad spetsialistid, kes aitavad leida HEV lapsele õige arenduskava. 7 4. Neljas aste. Selles astmes kaalub ELB'a seaduses ettenähtud hinnangute andmist (puude määramist). ELB'sse suunavad lapse kas lapsevanemad või kool, mis järel on organisatsioonil aega 6 nädalat teostada seadusega ettenähtud hindamist. Kui otsus on
44% väitis, et õpetajad sageli ei mõista neid. Rohkem kui kolmandik arvas, et õpetajad innustavad vähe õppima, pooled, et õpetajad on ebaõiglased. Samas hindavad õpilased õpetajate huumorimeelt ja näeksid seda palju enam kui liigset rangust. Hinnangud õpetajatele olid poistel ja tüdrukutel sarnased, kuid poisid tunnetasid enam õpetajate liigset rangust. Kaks kolmandikku õpilastest olid veendunud, et õpetajatele meeldib nende töö ja nad teevad seda südamega. Hinnangutes koolile pidasime silmas kooli õpetuslikke ja kasvatuslikke ülesandeid. Õpilase olid nõus, et kool annab eelkõige eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Kaks kolmandikku andekatest väitis, et kool kasvatab vastutustunnet ja annab koostööoskusi (56%). Mingil määral oldi nõus, et kool õpetab iseseisvalt mõtlema, innustab hankima lisateadmisi, annab enesekindlust ja kasvatab tasakaalukust ning meeste-naiste võrdõiguslikkust
õudusunenäod. Laps on väga haavatav elu kriisisituatsioonides - lähedastega juhtunud õnnetustes peab ta sageli süüdlaseks ennast (nii võib ta ema raske haiguse põhjuseks pidada oma halba käitumist). Seetõttu tuleb eriti hoiduda sellelaadilistest repliikidest, milleni väsinud ema vahel võib jõuda: "Kui Sa niimoodi käitud, siis ma ei jaksa ja jään haigeks" Sagedased hirmuelamused mõjutavad lapse füüsilist ja psüühilist enesetunnet. Mida lähemale koolile, seda enam võivad emotsionaalsete häirete põhjuseks olla suhted teiste lastega. TAHTE ARENG. Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega.
üliandekaid lapsi. Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele. Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi. Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi. Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas. (Vinküla,K. 2014). 19 KOKKUVÕTE Mõnikord pööratakse palju tähelepanu ATH-ga lapse negatiivsele käitumisele, ehkki on teada,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis...
Aasta hiljem mõõdeti tulemusi, võrreldi nendega, kellel tavaline õppekava. Leiti, et need, kes olid programmi läbinud ja polnud veel seksuaalelu alustanud (umbes pooled), olid seda edasi lükanud, kasutasid enam kondoomi, kasutasid vähem alkoholi, nende hoiakud olid muutunud alalhoidlikumaks. Seega saab ennetada näiteks läbimõeldud õppekava järgi. On leitud, et kogu õppeprogrammi peaksid rohkem läbima sellised teemad nagu tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja
separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, teatud foobia (seotud suhetega, persoonidega) või teised põhjused. Koolihirm 10 · koolis on olnud varem meeldiv · antisotsiaalset käitumist pole · distsipliiniprobleeme pole · koolihirm makseerub kõhuvaluks · väldib kooli, sest tahab olla kodus Järk järgult tuuakse füüsiliselt indiviid lähemale koolile, et koolihirmu probleemi lahendada. Füüsilise distantsi vähendamine hirmu objektiga. Popitegemine · koolis on ebameeldiv · ilmneb antisotsiaalne käitumine · probleemid distsipliiniga · aeg ajalt on koolis, muu aja veedab sõpradega Kodust ära jooksmine Peamine põhjus on vanemate poolne tõrjutus. Osad lapsed on sunnitud kodust lahkuma (nii nimetatud majanduslikud põgenikud). Agressiivsus
paik isegi kui hindeid ei pandagi. Seal kultuurikeskkonna puudumise peaks olema huvitav vaielda, rahuldada tõttu saanud silmapaistvaks inseneriks, oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele Oma loovate jõudude tajumine ja kasutamine innustavat keskkonda, peaks see olema annab õpilase ning ka õpetaja koolis: huvitavad, loovust ergutavad tunnid, elule palju sügavama tähenduse kui põnevad aineringid, aktiivne tegelemine 5 kunsti ja muusikaga jne. kollektiivi paneb kokku just see, kes
noorukite puhul on grupiteadvuse arendamine. Järk-järgult harjutatakse neile külge just need käitumisharjumused, mis vastavad grupi huvidele, kuhu nad edaspidi vastu võetakse. Jaapanis kuulub igaüks mingisse sotsiaalsesse grupi. Kesksel kohal on perekond, ustavust ja truudust perekonnale sisendatakse juba lapseeas ning igat last harjutatakse vanemate ja nooremate vahel selget vahet tegema. Lapse kasvades kanduvad perekonnas kujunenud harjumused ül teistele gruppidele koolile, klubile, ärile. Grupis kultiveeritakse grupi käitumisnormide järgimist. Alaealine, kes neid norme rikub, saab tunda ostrakismi ja osutub moraalselt kõrvaletõugatuks. Laps, kes mõnes mängus näitab üles liiga suurt agarust, jääb automaatselt ilma võimalusest samas mängus ka edaspidi osaleda. ( Sealsamas 1992: 86) Perekonnas alguse saanud grupikäitumine psühholoogia intensiivistub poiste lülitumisega oma piirkonna alaealiste grupidesse
Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd 9
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuaja...
-Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades. -Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. -1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president), C.R.Jakobson, J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt. -Juba 1874. Oli kogutud nii palju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarli- mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts -Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. loodud Kirjameeste selts. -See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. -Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, mille erilist kohta omasid kooliõpikud. -Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega.
Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Forseliuse seminar polnud kunagi eriti jõukas, kuid visa tööga saadi raskustest üle. Forseliust aitasid töös andekamad õpilased, kes abistasid mahajääjaid. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust.
juurde küsida, arendades nii inimese info otsimise võimet. (Ibid) Täpsemalt Selver nende koolitusmeetoditega kokku ei puutu, sest selle töö on personaliosakond usaldanud spetsialistide hoolde. Selveril on palju koolituspartnereid. Üks suurimaid on Majaka Teeninduskool, kus iga aasta õpib vähemalt 20 Selveri töötajat. Vastutasuks võimaluse eest 15 koolitada oma töötajaid, pakub Selver koolile vastu praktikakohti teistele õpilastele. Üldiselt annavad koolitused tulemusi ja neid tulemusi hinnatakse juhtide poolt. 4.1.4. Koolitustulemuste hindamine Kui koolitus on läbi viidud on ettevõttel kasulik hinnata selle tulemuslikkust, vaadates kas koolitus täitis soovitud ülesannet. Paraku on koolitustulemuste hindamine väga ebastabiilne. Lihtsam on hinnata mõõdetavaid koolitustulemusi, nagu sõiduoskus, samas
Näiteks tahtsin teada saada, kuidas käib akende toppimine. Vahel kasutan ka internetifoorumeid, et saada teavet, kuidas mõne majapidamistöö või muu probleemiga hakkama saada. Palju eluks vajalikke praktilisi oskuseid omandasin juba põhikoolis ja gümnaasiumis ajal, aga ka ülikoolis õppides lisandub neid. Näiteks eelmisel aastal võtsin vabaaineks toiduvalmistamise tehnoloogia, mille käigus tuli juurde veel praktilisi tarkusi söögi tegemisest. Koolile lisanduvad ka erinevad trennid, huviringid ja keeltekoolid. Nooremana tegelesin palju kunstiga. Õppisin algtõdesid joonistamisest, maalimisest, siidimaalist, keraamikast. Praegu küll üheski huviringis ega trennis ei käi, kuid keeltekooli asendab ülikool, kus saab vastavalt vajadusele ja huvile vabaainetena mitmeid erinevaid võõrkeeli õppida, aga miks mitte ka võtta aineid kunstide osakonnast või kehakultuuri teaduskonnast.
17 Sõltuvushäired 68 inimest 181-st leidsid, et nad jäävad sagedamini internetti, kui algselt plaanisid. 109 inimest leidsid, et nad on sageli unised, kui nad viibivad hilise ööni internetis, isegi harva. Seega võime väita, et igasugune kõrvalekalle inimese tavapärasest unerütmist võib mõjutada tema tööd/kooli. Inimene on väsinud ja ei pruugi oma tööle või koolile pühenduda 100%. Tabel 1 Sooline jagunemine vastajate vahel Mehed; 18% Naised; 82% Naised Mehed Allikas : Autori koostatud Tabel 2 18 Sõltuvushäired
Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises? Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
aastal aabitsa, mille järgi lugemist õpetas. Vihikuid veel ei tuntud, kirjutati paberilehtedele, mida õpilased hiljem ise raamatukesteks köitsid. Forselius hakkas kasutama ka uut lugemismeetodit. Kooris veerimise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. Tema soovitusel õpiti lugemist tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd
Teadaolevalt esimene rahvakooli õpetajate koos Euroopas. Eesmärk võtta seminari õppima andekaid eesti soost poisse, et õpetada neid koolmeistrid. Seminar töötas 4 aastat. 160 eesti soost poissi said seal hariduse. Kujunes välja maakoolivõrk. Teada on, et see õpetamissüsteem oli lihtne. Teise aasta poisid hakkasid praktiseerima oma õpetamist esimese aasta poisse õpetades. Forselius käis 2 andeka õpetajaga Rootsi kuninga ees, et saada toetust oma koolile. Rootsi aja lõpp enne Põhjasõda arvestati Eesti rahvaarvuks 375-400 000 inimest. Siis järgnesid jälle katuaastad, näljaaastad. Arvatakse, et aastaks 1712 oli järel veel ainult 150-170 000 inimest. Tollest ajast pärineb palju eesti keeles kirjutatud luuletusi. Kirjutatud põhiliselt pulmapäevade puhuks. Aga ka teiste sündmuste puhul, matused, väitekirjade kaitsmise puhul jms. Iseäranis pulmalaulud. 17. sajandil, mida tuntakse ka barokksajandiks, barokkajastuks
ja ümber kirjutama Kollast kassi... Ja teiseks: Eestist ära, postmodernse Euroopa/maailma psühhograafiasse ja sotsiograafiasse. See maailma aga erines/erineb oluliselt siinsest. Selles maailmas ei lase lugeja ennast enam piinata, sest miski pakutav pole nii tähtis, et sellest saaks elu ja surma küsimus. Elu ja surm on meediasündmused, Oswiecimi asemele on tulnud sõda kui seebiooper. Maailma valitseb kliendi/müüja suhe. Kultuur on niivõrd kaubaks muutunud, et isegi kooliõpilased on koolile vaid kliendid." Mati Undi teostes "ei ole enam seda ühe hingetõmbega nauditavat värskust, ei ole enam vihjeid, vaid mängitakse kindlate kultuurimudelitega, teistpoolsus saab piirid ja asustatakse tuntud olenditega triviaalmütoloogiast. Varasema pingsa tekstitaguse vaikuse täidavad lobedad doonorid. On mütoloogilise argistamise, aimatava äranimetamise aeg. Lühidalt, on argimütoloogia aeg. Sellel maailmal pole enam keset selle vanas tähenduses. Keskel on mood. Ostetakse moodsat kaupa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
