Kool peegeledab ühiskondlike töö tegemise viise. Kool kui indrustriaal ettevõte. Kooli funtsioonidest: · Õpetajate ja õpilaste tegevust suunavad töömaailma nõudmised: palgatööl põhinev suurtootmine vajab kannatlikke uisnaid distsiplineeritud kuulekaid instruktsioone järgivaid inimesi · Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku · Ühiskonda raputavad hädad läkitatakse tihti koolile lahendamiseks; milleks narko- ja aidsiennetustöö, tarbija-, demokraatia-, meedikasvatus, on vaja elimineerida vägivaldsust, terrorismi, teostada tervise-, öko-, liilus-, kodaniku jne kasvatust · Koolist on saanud ohustatud kultuuriväärtuste, traditsioonide, solidaarsuse jne hoiupaik, mis peaks neid kaitsma ühiskonnas maad võtnuderosiooniprotsesside eest. · Suurenenb koolile suunatud globaalsete trendide surve käsikäes lokaalsete ohtudega
Toetuskampaania Pärnu tragöödia orbude toetuseks, koguti ligi 250 000 krooni. 2005.a. viis UNICEF polosärke ja sokke Pärnu linna ja maakonna ning Läänemaa tormiohvrite lastele, lisaks üle 20 000 krooni toetusannetusi. Üle 200 000 krooni kogunes Aasiatsunaami ohvrite abistamiseks. Väikeste maakoolide toetusprojekt "Väikekool ei ole üksi", - paljud maakoolid on saanud sporditarbeid, teabekirjandust, õppevahendeid, UNICEFi Sõprade Klubi kaudu on muretsetud koolimööblit ja ehitatud koolile uus spordiväljak. Eesti UNICEF on liikumispuuetega õpilastele kinkinud tasuta arvutid ja tasub internetiühenduse eest; Lisaks jätkuvad mitmed rahvuslikud lastekaitseprogrammid, nagu laste- ja noortesõbralike linnade liikumine "Lapsesõbralik Eesti"; väärtushinnangute programm"Eesti, noored ja eeskujud" , ning ennetusprogrammid ,,Lapsed ja inimkaubandus" ,,,Lapsed ja narkomaania" ja ,,Lapsed ja vägivald". Liikumispuuetega õpilaste arvutiprojekt"Kliki end kodust maailma
tahtel see keelati. Näidendi esmalavastus tomus hoopiski "Endla" teatris 1953. aastal. KOKKUVÕTE Lydia Koidula on üks kuulsaim tegelane meie ajaloost. Eestlaste jaoks on ta praegugi väga tähtsal kohal. Ta pani aluse Eesti kultuurile ja rajas tee ärkamisajale. Tema alustas ka teatritegemist. Pärnus on Koidula nimeline museum, kus saab tutvuda Koidula perekonna töö- ja eluruumidega, saab näha ka nende loomingut. Koidula on samuti Eesti sajakroonisel ning Pärnus on antud koolile tema nimi: Pärnu Koidula Gümnaasium. Pärnu ühte parki on püstitatud tema kujuga mälestussammas, kus tai stub ja mängib kannelt. Ta ei ole kuuulus ainult Eestis, tema luulet on tõlgitud 16 erinevasse keele, ning tema tekstidele on loodud vise. Teised Eesti kirjanikud on pannud ta oma näidendisse: A. Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula." Temast on luuletusi kirjutanud ka tema kirjasõbrad Fr. R. Kreutzwald, A. Haava. Kevade and
Nii Jaak kui ka Riks muretsesid omale raamatud, milles rääkis flöötidest. Direktor Wikmanil on maovähk, mida ta läheb ravima Viini doktor Saare juurde. Kutsub poisid kokku ning ütleb neile, et nad jääks alatiseks viisakateks, korralikeks ja ausateks. Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile, kust ta saadab Jaagulet postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid. 11. klassis tuleb koolile uus direktor Peeter Puhm, kes pannakse kohe kodanikuõpetuse tunnis proovile. Õpilased saavad siiski lõpuks ise rohkem kaela ja neile määratakse 2 nädalat peale tunde. Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi ja lõpuks otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks. Esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas
Olenevalt reisija jõukusest ja seisusest. · Kõrtside võrk laienes, kui hakati Peterburi viinaga varustama. · Kirik ja kõrts tihti kõrvuti. · 19. sajandi lõpus oli Eestis üle 2000 maakõrtsi. KOOLIMAJAD · 17. sajandi lõpul asutati köstrikoolid. 18. sajandil hakkasid tegutsema külakoolid, mis tegutsesid algselt muuks otstarbeks mõeldud hoonetes. Näiteks mõisarehes, talu rehielamus. · 19. sajandil hakkas küla- ja vallakoolide arv kasvama. Koolile eraldati maa koos õpetaja palgamaaga. ?? · Olulised olid tuletõrjeseltide puhkpilliorkestrid, kes esinesid küla ja valla üritustel VALLAMAJA · 19. sajandil moodustatud olid vallamajad, 19. sajandi teisel poolel, muudeti riiklikeks haldusükstusteks. · Valla kogukonna ülesanne oli arutada koolide ülalpidamist. · Esimene teadaolev vallamaja ehitati Vana-Kuustes 1863. aastal. · Esimeseks ruumiks vallamajas oli ooteruum. Sealt viisid uksed kartsa ja kantseleisse
päevast päeva. Et tal olid looduse poolt antud punased juuksed, kutsuti heliloojat "Punapea mungaks" üle terve Euroopa. See lisas omakorda vürtsi. Üha võimatumaks muutus muusika ja vaimuliku muusika koorlus. Ta lahkub kloostrist (ametlik). Selline asjade käik valmistas Vivaldile elulõpuni suuri ebameeldivusi. Nüüd pühendab ta ainult muusikale, kuid kirikupoolsete repressioonide kartus jäi. 1716 omistab Ospedale della Pieta koolile Maestro de Concerti tiitli. Selleta vaatamata eemaldati ta uuesti koolitööst. Edasi viis tee kolmeks aastaks Mantuasse. Sealt edasi Veneetsiasse tagasi Ospedalesse, kus jätkas vanas koolis. Vahepealsed aastad, olid täidetud aktiivse kontsert tegevusega. 1725, reisis Hollandisse ja seejärel Viini. 1730 taas, Ospedale della Pietas, kus proovib viimast korda kätt. Siin oli aastatega palju muutunud, samas vaenulikkus tema suhtes veelgi süvenenud. Valitseb täielik lootusetus
Õpetaja peab vähese aja jooksul täitma õppekava ja samal ajal tegelema probleemidega. Õpetajal on palju rolle, ema, sotsiaaltöötaja, arst, sõber, politseinik ja palju muud. Lasteaias mõjutavad sotsiaalsed probleemid stabiilset ja lapsearengut soodustavat keskkonda. Kuna lapsed on väga mõjutatavad, reageerivad nad erinevatele probleemidele vahetult ja intensiivselt. Kui probleem mõjutab ühte last, reageerib sellele kogu rühm. Noorte- ja huvikeskuses on koolile ja lasteaiale sarnased sotsiaalsed probleemid, kuna sealne keskkond on vähem formaalne on osad probleemid vähem tajutavad. Kuid vabamas keskkonnas tulevad välja sellised olukorrad, mis koolis või lasteaias ei pruugi avalduda. Lastel puudub sageli oskus ja kogemus erinevate probleemidega toime tulla. Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda
August Jansen Tallinn 2009 Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena, paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud. Ta osales aktiivselt poliitilistel võitlustes saksa mõisnike vastu. Jansenite peres oli kokku kolm tütart ning üks poeg. Sünninimega August Robert Jansen sündis 6. oktoobril 1881. aastal. Juba varasest east on August Janseni s...
1997. a valmisid koolimaja uued ruumid ja kool kolis 1908. a valminud majast välja. Pidevalt tegutsev lasteaed on Väike-Maarjas 1951. aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid siia kirjamees Peeter Koit, kirjandusloolane, kooliõpikute autor Mihkel Kampmaa, muusikategelane Samuel Lindpere, luuletaja Jakob Tamm, koolitegelane Enn Murdmaa ja hilisem botaanikaprofessor Jaan Port. Assamalla vallakoolis tegutses koorilauluentusiast Johan Elken. 1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879
Rahavood investeerimistegevuses kokku muutusid -2092119€’lt -658305€’le, mis näitab, et investeeringud langesid aastaga 68,5%. Rahavood finantseerimistegevusest kokku suurenesid 5837431€’lt 6137508€’le. Puhasrahavoog oli aastal 2012 18105€ ning 2013. aastal -23150€. KOKKUVÕTE Sain teada palju huvitavat Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta, näiteks seda, millised on erinevad kulud tööjõule, toetustele ja millised on põhilised tulud koolile, näiteks koolituste pakkumine ja kui suur on TTK vara. Sain teada erinevaid huvitavaid statistilisi andmeid, näiteks seda kui palju igal aastal kooli lõpetab ja uusi üliõpilasi tuleb, kui palju jätkab õpingud teises ülikoolis, kui palju lõpetanutest töötab ja palju muud. Minu jaoks oli huvitav ka see, mis konkursitel ja programmides õpilased osalevad. Kahe aasta suurimad erinevused olid tegevustuludes, investeeringutes ning lühiajalistes kohustustes.
Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7-klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli. Sõja lõppedes Eestimaa pinnal 1944 saab kool tagasi nime Kõpu Mittetäielik Keskkool. 1951 hakkab kool kandma Kõpu 7 -klassilise kooli nime, 1959 Kõpu 8- klassilise kooli nime. Seoses 6-aastaste laste koolitulekuga muutub kool 1989 aastal Kõpu 9-klassiliseks Koolis. Eesti Vabariigi taassünd 1991 tõi koolile tänase nime - Kõpu Põhikool. Väljavõtteid kooli kroonikast 1924-1925 Õppereisile Tallinna mindi 13. juunil, millest võtsid osa 47 õpilast. Õppereisil vaadeldi kõik tähtsamad kohad läbi, käidi kirikutes ja muuseumides, Piirital ja Ülemiste järvel. Iseäralikudest juhtumites võiks märkida sündmust, mis peaaegu õnnetusega oleks lõppenud ja nimelt: V kl. õpilane J. Ekbaum sattus auto alla, aga jäi õnnelikul kombel vigastamata. 1925-1926
Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele. Aga lasteaed ei ole kool, teda ei tohi kooliks muuta ja kooliga vahetada siis kaotab ta oma mõtte. Lasteaias tuleb igaviisi arendada ja äratada lapses peituvaid jõude. Mäng haarab terve lapse elu varasemais aastais. Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele
Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna. Nii läbi raskuste asjad lähevadki, ning peagi õpib Marie Sorbonne'i matemaatika-loodusteaduskonnas, kus 2000.õpilasest vaid 23 on naised. Alguses elab ta koos õe ja tolle mehega, kui otsustab kolida koolile lähemale, sest seal saab paremini keskenduda. Peagi kohtub ta Pierre Curie'ga, prantslasest füüsikuga kes pärineb doktorite perekonnast. Pierre on Marie jaoks asendamatu, täpselt nagu loodud tema jaoks. 1897. Saavad nad esiklapse, tütre Irené. Peale tütre sündi tuli nende juurde elama ka Dr. Curie, temast sai Irené kasvataja ning parim sõber. Laps aga ei peata Marie himu omandada uusi teadmisi ning nii läheb ta kohe tagasi kooli, et saada doktorikraad. Uurimustööks
Eeldades, et kooli ajaleht on siiski peamiselt õpilastele, peaksin sõnastama küsimuse Miks valitseb koolis vägivalla oht? Mida saame muuta? Koolis valitseb vägivalla oht tänu teatud õpilastele, kes ei suuda olla tolerantsed teiste kaasõpilastega ja riivavad oma käitumistega teiste tundeid. Sageli võivad sellised olukorrad muutuda ka füüsilisteks ja seljuhul on see juba kuritegu. Koolivägivald võib olla koolis ka seepärast, et õpetajate käitumine ei ole koolile vastav (õiendavad ja karjuvad laste peale). Lapsed omakorda õpivad sellest ja rakendavad sellist ebainimlikku käitumist üksteise peal. Vägivalla põhjustajateks võivad olla ka noore inimese perekondlikud põhjused, kus nad ei saa oma tundeid kodus välja elada ning teevad seda koolis. Koolivägivald võib tekkida ka pisikestest tülidest, seega peaksime hoiduma igasugustest sõnavahetustest ja olema sõbralikud.
VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud:
meesterahvas intelligentsiga,ent võimujanune · Poliitikat härra Wikmani · Ei lubanud õpilastel reisima minna, gümnaasiumis teha ei lubatud sest tema arvates ei olnud see tähtis, · Korraldas reise välismaale, tema ning ta leidis, et see on liiga kallis kooli arvates olid need üsnagi tähtsad ja jaoks harivad · Ta ei pööranud koolile eriti suurt · Härra Wikman tahtis, et iga tähelepanu, juba esimesel koolipäeval Wikmani poisi siht oleks surematus, oli ta kõigest väsinud aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele · nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. · Hoolis väga koolist, tahtis poistest kasvatada tublisid noormehi, et iga poisi siht oleks surematu
· Õpetajale kingituste tegemine. eesti keelt. · Lapsevanemast õpetaja mõjutab kolleege. (2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku. · Lapsevanema annetus koolile oma pesamuna (3) Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui vastuvõtmise kindlustamiseks. ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi.. § 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse · Hinnete ostmine.
Hiljuti avati seal ka muusika korrus. Iga õpilane saab otsutada, mis teda huvitab. Aastate jooksul on Dalton pälvinud rahvusvahelise tunnustuse oma suurepärasuse eest. Dalton koolid on Hollandis, Austraalias, Inglismaal, Koreas, Tsehhi Vabariigis, Taiwanis ja ka Tsiili Vabariik on võtnud Dalton kava. Helen Parkhursti ideed ja tõekspidamised on siiani Dalton Plaani kooli filosoofia vundamendiks ning on eekujuks ligi 200 teisele Dalton koolile üle maailma. Ülevaade Dalton Plaanist Dalton Plaani eesmärgiks on saavutada tasakaal iga lapse annete ja vajaduste rahuldamiseks ning arendamiseks. Parkhursti sihiks oli kohandada iga õpilase programm tema vajaduste, huvide ja võimete põhjal, edendades nii sõltumatust ja usaldusväärsust; ning suurendada õpilase sotsiaalseid oskusi ja vastutustunnet teiste suhtes. Parkhurst arendas kolmeosalise kava, mis on jätkuvalt struktuurne alus
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
Kui nad nägid hobust tee peal kõndimas,sidusid nad oma tõukekelgu nööriga saani külge,et kergema vaevaga edasi pääseda.Pealegi pidi see seik hästi kirjandisse sobima.Kuid neile tundus,et hobune liigub liiga aeglaselt ja nad otsustasid pasunat puhuda,et see hobust veidi ehmataks ja kiiremini liikuma paneks.Pasun oli koolikotis,sest seda oli tarvis ka kodus harjutada,et kontserdil hästi esineds.Hobune ehmatas,pistis jooksu nii,et poisid koos kelguga lumehange lendasid.Sinna lendas ka koolile kuuluv pasun,mis kahjuks katki läks ja millega kooli aastapäeva kontserdil enam mängida ei saanud. 13.)TORN KIKK JA KÖKK:Poisid leidsid ajaloolise tähtsusega kivi ja preemiaks selle eest saadeti nad Tallinna-anti veel taskurahagi kaasa,et nad saaksid külastada ajaloomuuseumi,Kikk ja Kökk torni ning ka lõbustusparki,kui aega üle peaks jääma.Aga kui linna jõuti jättis ajaloo õpetaja poisid omapäi,sest tal endal oli linna peal toimetamisi
ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt. ·Selle analoog Põhikooli lihtsutatud õppekavas selle analoog puudub. Kokkuvõte. Põhikooli lõpetamiseks on Põhikooli riikliku õpekava kohaselt 3 tingimust: õppeainete
.........................10 4. KOKKUVÕTE.............................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist
Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse. Küsitluse saatsime müüjate- ja müügikorraldajate, samuti ärikorralduse teise kursuse õpilastele. 18 küsimusega ankeedi saatsime läbi Google Docsi õpilasteni, et õpilastel oleks mugav vastata ning säilitada anonüümsus. 4
Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba
Leian, et lasteaiad peaksid ranged õpetamised asendama loominguliste mängudega ning kasutama rahvalaule ning vanarahva pärandit üleüldiselt. See on saatnud meid läbi aastasadade ning harinud meid ja meie meeli. Lapsed suhtuvad läbi mängu õpetatavasse palju paremini ning seeläbi tahavad rohkem ja rohkem õppida. Kellele ei meeldiks ülikooliski omandada materjal tuima tuupimise asemel mängides... Allikaloend Eisen, F. 1985. Koolile pühendatud elu. Tallinn: Kirjastus Valgus Müürsepp, M. 2001. Rahvaluule ja üldõpetus. Tallinn: TPÜ kirjastus
aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust.
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõi...
Nimeta enam Ameerika spordile 19saj.mõju avaldanud riike Saksamaa, Rootsi, Inglismaa Nimeta hindamise rolle *Selgitab välja õpilase tugevad ja nõrgad küljed *Määrab kindlaks õpilase arengu *Määrab kindlaks millisel tasemel on tunni eesmärk saavutatud *Annab infot õpetaja planeerimisest ja määrab kindlaks millele tuleb õpetamisel rõhk asetada, aitab otsustada, kas õpetamine oli efektiivne *Annab infot õppimise tulemustest kooli juhtkonnale, järgmise astme koolile ja vanematele *Tagab õppetöös elementaarse distsipliini Nimeta tunni organiseerimisega seotud aspekte *Kontrollida riistastiku, vahendite kõlblikust *Riistastiku paigutus (ripe, toeng, ümberpaigutus, õpetaja asukoht, abistamise võimalused, ohutusnõuded) *Harjutuspaigalt liikumine järgmisele (aeg, suund) *Hügieeniliste nõuete täitmine (saali põrand, valgustus, õhutamine jne) Mis toob esile õpetaja teadmiste reproduktsiooni õpilastes
sajandi kolmandal veerandil. Kirku põhjaküljele ehitati käärkamber ning 14. sajandi teiseks veerandiks olid valminud ida-ja põhjatiib. 15. sajandi esimesel poolel pikendati kirikuhoonet läände ning selle lääneküljele ehitati preestrihoone ning parlatoorium. Seejärel valmisid läänetiib, 4 abtissimaja ning uus köök. Sellest ajast alates, kui kloostrihooned koolile üle anti, on esialgseid hooneid palju ümber ehitatud ning on raske saada täpset pilti sellest, milline võis välja näha keskaegne klooster. [ 5, lk 44; 6, lk 28, 79, 80] Järgmiseks tutvustan lähemalt kloostritiibu. Lõunatiivas asus Ventseli kabelist ümber ehitatud kirik, mis oli ukseava kaudu ühendatud teenistuseks mõeldud käärkambriga. Vähe on teada kiriku siseruumide jaotuse ning varasemate avade kohta, sest kirik on olnud pidevalt kasutusel. 1420. ja 1430
Igas piletis on kaks ülesannet. Toomas oskab lahendada ainult kahe tüübi ülesandeid. Eksam on sooritatud, kui pileti kahest ülesandest on vähemalt üks lahendatud. Kui tõenäone on, et 1) Toomas peab eksamit kordama, 2) Toomas lahendab mõlemad ülesanded? 33. 85% helikassettidest on kõrgekvaliteedilised. Leia tõenäosus, et ostetud kolmest kassetist vähemalt kaks on kõrgekvaliteedilised. 34. (1997) Kunstnik kinkis oma kunagisele koolile 5 erineva süzeega maali. Maalid riputati saali seinale juhuslikus järjekorras. Kui palju erinevaid järjestusi on piltide ülesriputamiseks? Kui suur on tõenäosus, et maal raamatut lugeva tüdrukuga satub vasakult esimeseks?. Kas tõenäosus muutub, kui tüdrukuga pilt peaks asetsema täpsel keskel? 35. (1998) Müügil on 8 helikassetti soovitud muusikaga. On teada, et 25% nendest on defektiga. Maire ostis kolm kassetti.
Esimene ulatuslikum säilinud Koorti teos on vanamehe figuur ,,Mure". Koort on kujutanud vanameest longus pea ja jõuetult langevate kätega, kuivetunud, närtsinud ihuga. Koort näitab pigem viletsust kui vanadust. Lõdvalt rippuv nahk, tursunud sooned, sõlmelised lihased, tühjus pilgus kõnelevad närtsimisest, lootusetust resifnatsioonist. Oma teostuselt on skulptuur vastuoluline. Heale akadeemilisele koolile viitab anatoomia põhjalik tundmine, figuuri kindel ülesehitus, küllalt suur vilumus anda edasi elamust ja meeleolu figuuri plastilise iseloomustuse kaudu. Kuid selles teoses on ka jooni, mis viitavad autori vähestele kogemustele ühelt poolt, teisalt aga Salongi kunsti läbiseedimata mõjudele. Kunstniku parimad teosed käsitletavast ajajärgust on tema ,,Melanhoolia" ja ,,Henrik Ibsen". Mõlemad vastavad sümbolismi esteetikale. Väljapaistvam on neist H. Ibseni portree. Koorti ,,Ibsen" on
(Sellele olukorrale tuleb reageerida kiiresti ja oleks hea organisatsioonis tekitab töötajas lojaalsust ja soovi kui nn personali kaustas oleks mõned sobivate teostada enesearengut firmasiseselt, st optimaalne kasutus kandidaatide CV, keda tööle värvata.) töötajate võimetele ja oskustele. Töötaja eesmärgid saab Praktikantide praktikale võtmine, koolile ise praktika paika panna arenguvestluste abil. Minu töökohas on praegu arenguvestluste aeg. kohtade pakkumine, eesmärgiga saada tasuta tööjõudu. Ettevõtte saab nn tasuta tööjõudu ja praktikant Järelkasvu planeerimine inimressursi juhtimise käigus.
Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga. Inimeste võime käituda kindlate reeglite järgi kujuneb sotsialiseerimise tulemusena, millele pannakse alus perekonnas. Koolis see areng jätkub, kus omandatakse üha keerulisemaid sotsiaalse käitumise, sh rutiinse ja tahtelise käitumise vorme. Kõik see toimub õppimise vahendusel ja tulemusena. Tänapäeval on hakatud distsiplineeritud käitumise põhiallikana üha enam tähelepanu pöörama koolile. Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of....1989) kinnitab veenvalt, et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises koolis mängib otsustavat rolli koolis valitsev atmosfäär. See haarab kooli formaalse ja varjatud õppekava kõiki tahke ning suhteid laiema üldsusega. Vastavalt Eltoni raportile soodustavad üldise positiivse käitumise kujunemist koolis kõige enam o Õpilaste ergutamise, (jõupingutuste) toetamise ja distsiplineerimise kord;
47. Sõbrad olid A) õhtuni B) õhtu C) õhtud minu juures. 48. Minu vend õpib kutsekoolis A) ehitaja B) ehitajana C) ehitajaks 49. Minu sõber tahab saada A) presidendiks B) president C) presidendina 50. Mari puhastab A) peegel B) peegli C) peeglit kaks korda nädalas. Üleminekueksami materjalide koostamisel on aluseks võetud 8.klassi eesti keele õpiku / I.Krall, K. Saarso, E. Sõrmus : Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile, kirjastus ILO, 2004/ §5, §6, §7, §8, §11, §12 tekstid ja grammatilised teemad. Üleminekueksami võti: I rida II rida Hindamine : 1. B 1. B 2. A 2. A Hinne 5- 3. C 3. C 50-45 4. A 4. A punkti/õiget 5. A 5. B vastust 6. C 6. A või kuni 5 viga 7. D 7. B 8
392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa. Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne Kristlus hakkab assimileerima antiikkultuuri ja teeb selle nii kättesaadavaks keskaegsele Euroopale ja selle kaudu meile. Kristlus vajutab oma pitseri seadusandlusele, koolile ja moraalile. Tasapisi hakatakse orjust välja juurima ning kehtestama võrdõiguslikkust. Kristlaste edu põhjused · Keskklassi roomlasi ei rahuldanud Kreeka-Rooma ametlik panteon. Seda on märgata paljude hellenistlike sektide puhul. Opositsioon Rooma ametlikele jumalatele on olemas enne kristluse tekkimist. Olümpost ja sealseid jumalaid ei ole eriti tõsiselt kunagi usutud, kuid kombeid on täidetud. · Uus religioon on müstiline ja paelub roomlasi.
Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad.
Interneti- ja arvutisõltuvusest rääkides saab mõju nende mõju oma elule hinnata kahel moel. Kuna arvutisõltuvusega inimene veedab üha rohkem aega arvutis ja internetis ning kaotab seeläbi kontakti reaalsete inimeste ja suhetega, tuleks võrrelda isiku arvutis veedetud aega tema nö. reaalsuses veedatud ajaga. Näiteks kui suur osa päevast, nädalast kulus arvutile ning kui suur osa koolile, tööle, lähedastele jne. Teiseks palutakse hinnata elukvaliteeti enne ja pärast arvuti saamist. Kuna sõltuvuses inimesed veedavad suure osa ajast arvutis on nad sellest eemaldudes väsinud, pahurad ning isegi ärevad. Suutmatus töökohal mängudest või jututubadest eemalehoida võib anda põhjuse töölt vallandamiseks. Koolilastel kannatavad väsimuse tõttu hinded või siis ei jõutagi kooli kuna uut ja põnevat mängu on vaja mängida.
Soomlaste radikaalne võrdõiguslikkuse tõlgendus viis välja võrdsete õpitulemuste nõudeni. See tähendas, et põhikoolis pidid saavutama õppe põhieesmärgid kõik õpilased. See tekitas laialdase poleemika nii õpetajate, haridusametnike kui ka teadlaste hulgas. Taotlust peeti ebarealistlikuks ja õpilaste individuaalseid erinevusi alahindavaks. Hilisem areng, näiteks PISA 2000 ja 2003, aga näitab, et võrdõiguslikkuse radikaalne tõlgendus on taganud Soome koolile märkimisväärse edu. PISA raport 2005 6 2007 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest. Matemaatika Lugemine Loodusteadused Probleemi -lahendus
1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas
olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, tihti ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Keskajal peeti oluliseks lapse varakult kasvatama hakkamist, sest tulevase arengu alus pannakse lapsepõlves. Kasvatamise all peeti silmas kristluse juurde viimist. 10aastane laps pidi oskama vahet teha heal ja halval. Hieronymuse järgi tuleks jälgida, et laps ei tüdineks õppimisest ning teda tuleb ergutada, mitte temaga riielda. Mida rohkem läks aeg edasi, seda enam on viiteid koolile, kooliõpetajale ja süsteemsele haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis.
kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel
„Inimeste eneseteadvuses juhtub midagi dramaatilist kui nad hakkavad end täiskasvanutena mõistma. Nad hakkavad nägema oma elu kui mitte enam täiskohaga õppijad. Nad näevad end kui produtseerijana“(Knowles, 1980, p. 45). Koolijuhtidel on ülesanne luua tasakaal õpetajate ja koolitöötajate vahel. Et seda ülesannet täide viia, peavad koolijuhid kaaluma õpetaja isikut ja asjakohaseid vahendeid, et teada saada, mis on kasulikum koolile. Täiskasvanute rolli kogemused. Andragoogikas, kogemus eeldab rikast eeltööd täiskasvanu õppes. Koolijuhid peaksid teadma, et õpetajate kogemusi tuleb hinnata, sest see esindab nende kauakestvat investeeringut enda enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide
katsumuseks putukate surmamine. Liblikate prepareerimine ja kuivatamine olid huvitavad ja jõukohased, aga näiteks mõnede liblikate määramine oli jälle üsnagi keeruline. Liblikate säilitamiseks vajalike kastide valmistamisel aitas mind isa. Loodan, et suudan hoida liblikakogu kahjurite eest ja säilitada õrnu eksponaate purunemisest, kuni saan kogu kinkida oma kooli bioloogia klassi. See oleks minupoolne kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma koolile. Antud kogu on edaspidigi võimalik täiendada. Töös olevad fotod on põhiliselt minu enda pildistatud. 1.TÖÖ KÄIK 1.1. Töö planeerimine 3 Sain selle töö jaoks idee kevadel oma klassijuhatajalt Ene Visterilt, sest ma polnud välja mõelnud, mis teemal loovtöö üldse teha. Klassijuhataja pakkus välja erinevaid ideid ja mulle meeldis nendest üks ettepanek, et teha liblikakogu.
kooli nõukogu igakülgseid andmeid nii käitumise kui ka iseloomuomaduste kohta. Sooviavalduse esitanud isik kutsuti politseikooli nõukogu ette. Kooli arst tegi otsuse kandidaadi tervise kohta. Seejärel korraldati kandidaadile katsed tema vaimsete omaduste (üldine arengutase, taibukus, mälutüüp) selgitamiseks. Sellest sõelast läbikäinute hulgast valiti arv sobivaid õppureid. Et tagada politseikooli vastuvõtmisel objektiivsust , ei arvestatud koolile esitatud soovitusi. Tung politseikooli oli pidevalt suur. Tavaliselt kandideeris 350-500 sooviavaldajat, kusjuures vastu võeti neist keskeltläbi vaid 40. Selline valik kindlustas, et politseisse sattusid politseitööks sobivad isikud. 18 Politseikoolis käis õppetöö loengute vormis. Loengute sisu näitlikustati ka politseifilmidega
pole kellelgi korda läinud õpetada mind ainsatki õiget ladinakeelset lauset kirja panema või kreeka keelest midagi peale tähestiku ära õppima." Pärast 1884. aasta suvevaheaega saadeti Winston ühte teise kooli Brightoni merekuurordis. See polnud nii noobel kui Ascoti oma, aga seevastu oli leebem. Seal teda 5 valmistati ette tõeliselt olulisele koolile Harrow's, üks juhtivam Suurbritannia keskkoole. Kahjuks tema teadmised polnud tugevad ning võeti vastu tänu perekonna mõjukusele ja mainele 1888. a kevadel, jäi sinna kooli aastani 1892. Churchill ei saanud tegelikult kunagi keskeltläbi heaks õpilaseks. Ainult puhuti paistis ta siin või seal silma, näiteks vehklemises, kui ka hiljem husaarileitnandina polomängus. Noorusaastad Ta lõpetas kuulsa Harrow`i erakooli. 1893. a astus Winston Sandhursti
1.Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea välj...
üldhariduslikest linnakoolidest, kus kodaniku ajastu uued puhangud elasid veel rahulikult koos feodaalse haridussüsteemi üldise vaimuga. Ka muusikale oli eraldatud auväärne koht 5 tundi nädalas. Kuid ei tohi unustada, et see oli erandlikult vaimulik muusika; see oli eelkõige noortes religioossete tunnete ja moraalse alandlkusse kasvatamine. Sama tendents, võib-olla veelgi eredamal kujul, oli iseloomulik ka Püha Mikaeli kiriku koolile Lüneburgis, kuhu Bach koos klassivenna Erdemanniga 1700. aastal üle viidi. Siin sai Bach juba vanema koolilauljana palka. Georg Böhm (1661- 1733), organist ja helilooja, kuulus nende saksa 16. ja 17. sajandi tagasihoidlike muusikute hulka, kes omandasid ja töötasid ümber Itaalia, Flaami ning osalt Prantsuse instrumentaal- ja vokaalkunsti loomingulisi kogemusi ning valmistasid oma kodumaal märkamatult ette suure pinna Sebastian Bachi loomingulise geeniuse õitselepuhkemiseks. Nende
Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse (tehnika). 11. klass: 11. klassis tuleb koolile uus direktor Peeter Puhm, kes pannakse kohe kodanikuõpetuse tunnis proovile. Õpilased saavad siiski lõpuks ise rohkem kaela ja neile määratakse 2 nädalat peale tunde. Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks (vôistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab
Reformatsiooni ehk Usupuhastuse alguseks peetakse Pühakutepäeva laupäeva, 31. oktoobrit aastal 1517, selle algatas Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor Martin Luther. 36. Kes koostas reformatsiooni aegse usutunnistuse ja kuidas seda nimetatakse? Augsburgi usutunnistus, mille koostas Wittenbergi ülikooli kreeka keele professor Philipp Melanchton 37. Millised kaks olulist raamatut kirjutas Luther ja mis aastal? "Väikese katekismuse", mis oli määratud kodule ja koolile ning "Suure katekismuse", mis oli määratud vaimulikele. Aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? Katoliku kirikus on kasutusel seitse sakramenti(kiriklik talitus Jumala lunastava armu vahendamiseks): ristimine, armulaud, piht, abielu, leer ehk konfirmatsioon, preestrikspühitsemine ehk ordinatsioon ja viimne võidmine. Luther jättis alles kaks: ristimise ja armulaua sakramendi. 40
Tartu Ülikool Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana Essee Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest. Väikeriigi kontekstis on enda identiteedi säilitamine ja arendamine ülimalt oluline. Samuti tekitab kultuur ühtekuuluvust ning on ühiskonnas edasiviiv jõud, millest lähtuvalt tuleneb meie arusaam, kombestik ning üldine elu. Kuid kultuuri areng ning olemus sõltub omakorda üldistest ühiskondlikest protsessidest, võimalustest ja arusaamadest. Saab ju kultuur areneda oma loomulikku rada pidi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
