RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ Taimi Pent AINETÖÖ KAVA Ettevõtte finantsanalüüsi mõjud juhtimise otsustel Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2017 TEEMA TUTVUSTUS Kaasaegses konkurentsirikkal ärimaastikul peavad kõik juhid olema väga ettevaatlikud oma otsuste langetamisel ja eriti ressursside juhtimisel. Muidugi jälgitakse veel rohkem peale oma ettevõtte tegevuse ka koostööpartnereid ja konkurente. Tänapäeval on see jälgimine tehtud kergemast, sest selleks on loodud internetis väga head võimalused. Lisaks oma tegevusega seoses on alati väga raske vastata küsimusele, kuidas jõuda kasumisse, hoida head saavutatud tulemust ning seda veel suurendada. Ettevõtte hetke ning mineviku olukorra analüüsimiseks kasutatakse finantsanalüüs...
Mahtra ja 21.kool Tallinna 21. kooli 9. a ja b klassi õpilased sõidavad Mahtrasse. Buss väljus kell 9.55 kooli eest. Väljasõidu korraldasid meile meie toredad õpetajad. Hommikul peale venekeele tundi ootas meid kooli ees buss, et s6ita mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja v...
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis...
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik....................................................................................................
aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka Eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. ...
Koolis on hakatud mõtlema plaani, et teha juurde lisahoone, kus õpilased saaksid vahetunnis igasuguste tegevustega tegeleda. Koolile andis see mõte ühe õpilase käest, kes on väga nutikas. Me läksime täpsema info jaoks küsitlema kooli juhatust ja tarka poissi. Õpilase sõnul oli see plaan talle pähe tulnud juba nädalaid tagasi, aga alles praegu julges poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga
Köstrite juhtimisel õpetati noorukitele palveid, andekamatele lugemist ja kirjutamist ladina keeles. Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale
keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS. Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad esmalt sügisel sõeluuringus. Vastata tuleb 20 lühikesele küsimusele ja tulemustest sõltub omakorda, millisel tasemel põhitesti õpilane saab. Haridusminister allkirjaga kiri on saadetud 40 koolile, kes teevad kevadel eeltesti. Nende koolide õpilased saavad osaleda novembris- detsembris. Siis teevad nad kevadel juba täismahus testi ning võivad saadud tulemuse kirjutada oma keelemappi või CV-sse. Keeleteste teevad Eestis inglise või saksa keelt õppivad noored. 4 Tuhandetel põhikooliõpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500
korra päevas ise süüa. Õppimine 2:30 Õppimisele võiks rohkem aega kulutada. Kooli minek, koolist tulek 0:30 Käin jala koolis, sest elan koolile võrdlemisi lähedal. Õppimine ülikoolis 4:15 Koolipäevad ei ole eriti pikad. Pesemine, riietumine 0:45 Piisav. Internet 4:00 Natuke liiga palju, aga samas palju koolitöid on
kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda lihtsam parandada ja ei pea uut raamatut selle asemel trükkima. Tahvlil on ka palju rohkem kasutus võimalusi. Kirjutamis ruum pole probleemiks, teksti on lihtsam markeerida ja kopeerida tänu millele säästab palju aega ja saab kuhugi arvutisse asjad ära salvestada, kui tahvel ära kaob erinevalt vihikust
Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende
Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade õpetajad, kelle vahel toimus elav arutelu, mille eesmärgiks oli teha valik kahe matemaatikaõpetaja kandidaadi vahel. Kandidaatideks olid endine arvutikeskuse sideteenuste arendaja Siiri Siinus ning erinevate ametitega hõivatud olnud Kaspar Koosinus. Mõlemad on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika erialal ning näiliselt võrdsed kandidaadid töökohale.
Kuldsed koolilõpetajad said kokku Kadriorus 21.06.2008 00:01 Väljaande omauudis President Toomas Hendrik Ilves tänas 21.juunil Kadriorus parimaid kesk-, kutse ja kõrgkoolide lõpetajaid tehtud töö eest ning tõdes, et nimekirjas olevad inimesed on saavutanud elus palju. Pärnu Hansagümnaasiumi õpilased on ära mainitud parimate lõpetajate seas. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi õpilased on parimate lõpetajate nimekirjas ja see tood igale koolile au ja kiitust. Endla teatris toimub seitsmes ajalooklubi jõuluball 17.12.2008 09:08 Pärit väljaandest 24tundi.ee 23. detsembril 2008 toimus Endla teatris ajalooklubi HPC jõuluball. Osaleda võisid nii põhikooli kui ka ülikooli õpilased, keda huvitab ajalugu. Ballil esinesid lisaks teiste kooli noortele ka õpilased Pärnu Hansagümnaasiumist. Hinnang meie koolile on pigem positiivne, sest ballil esinesid ka Hansagümnaasiumi noored.
Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib-
taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avaldas menuka ,,Maakera elu ja olu" (1878), samuti esitas populaarteaduslikke ettekandeid EKmS-s ning artikleid perioodikas. Kunder arendas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat.
nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks siis jätkaks sellega. Praegu mõeldes pensionärile tuleb mulle meelde, et vanaema ja vanaisa koguaeg rääkisid midagi kooli ajast. Ma saan väga hästi aru miks just see aeg meelde jäi. Kool on üks suur osa meie elust, me veedame aastas 9 kuud koolis nii 12 aastat pluss veel kõrgkool. Mina kindlasti tahan mäletada vanurina oma kooli aega, kõige rohkem põhikooli aegu. Keskkooli kohta ma veel midagi ei oska öelda, kuna õpin alles
Kuna tegemist on pigem kallite nutividinatega, tekib küsimus, kust saavad õpilaste vanemad selle jaoks raha. Üheks variandiks on see, et tahvlid on tagatud kooli poolt ning neid kasutatakse vaid koolis kohapeal vastavalt õpetaja soovidele. Teise võimalusena on igal õpilasel oma vidin, mida ta saab ka koju kaasa võtta. See variant mõjutaks rohkem vanemate rahakotti. Selle pärast võib tunduda mõistlikum esimesena mainitud variant, aga mitmekümne iPadi soetamine ei pruugi igale koolile majanduslikult võimalik olla. Sellise haridusrevolutsiooni läbi viimiseks peab riik võrdselt toetama kõiki koole. Nutiseadmete kasutamine õppimisel ei tohiks olla ainult erakoolide privileeg. Isegi kui e-õpikute kasutamine kooli tahvelarvutites muudab õpilase koolipingi tühjemaks, tuleb kodus kasutada tavalisi paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, sest nutividinat koju võtta pole võimalik. Vanemate rahakoti seisukohalt ei olegi vahet, kas e-õpikud või mitte
Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide,
aitavad sind vajadusel. Ametikoolil on ka veel selline väärtus nagu väärtustame asjatundlikkust ja õpitahet, samas Pärnumaa koolil on õppimisvõimalused erinevate vajadustega ja eeldustega õppijatele, individuaalne lähenemine. Mõlema kooli sooviks on see, et inimesed, kes tahavad kooli tulla, saavad tulla ja valida selleks sobiliku õppekava. Erinevuseks on see, et Pärnumaa kooli väärtuseks on ka see, et uued kaasaegsed õpetamis- õppimisvõtted, õppekavade arendus. Koolile on tähtis see, et kõik oleks innovaatiline. Samas näiteks Kuressaare Ametikool väärtustab ka tervislikke eluviise ning oskust puhata, mis minu meelest on väga tähtis, sest kunagi tulevikus võib tervise parandamiseks minna palju raha ja aega, selle jaoks ongi tähtis piisav puhkus ja tervislikud eluviisid. Pärnumaa koolile on tähtis ka õpetamise ja õppimise kvaliteet ja konkurentsivõimelisus. Samas kui sa oled juba kooli
10.2014 Matemaatika õpetaja eriala omandanud Kermo Halljalg on töötaja, kes teab oma kohustusi ja täidab need õigeaegselt ja kvaliteetselt. Ta on alati nõus teisi aitama ja kunagi ei jää tal seetõttu oma ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti eelistab ta oma oskuste täiendamist vabale ajale. Olen kindlalt veendunud, et Kermo Halljalg pole koolis mitte ainult vajalik, vaid oma eale vaatamata lausa asendamatu õpetaja. Soovitan koolile Kermo Halljalga julgelt ja olen veendunud, et see pole tema jaoks keeruline väljakutse. Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Koostanud: Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Tel: 67 44 777 e-post: [email protected]
Õppemeetodeid peaks samas kasutama mitmekülgselt ja kindlat meetodit ei tohiks peale suruma ja nö leierdama hakata. Nõukogude Liidu ajal oli kõigil koolides samasugused õpikud, kuid iseseisvumisega hakkasid Eestis tekkima konkureerivad õppematerjalid ja õpikud. Tekkisid erinevad firmad (Koolibri ja Avita) , kes hakkasid koostama õpikuid, mis pidid vastama riiklikule õppekavale. Erinevate õpikutele teke andis koolidele valikuvõimaluse ja vabaduse valida oma koolile sobiv variant. Õpetajad saavad lähtuda oma vaatenurgast ja valida selle õpiku, mis haakub tema nägemise ja õpetamisplaanidega. Praegu on valikud niivõrd suured, et õpetajal on valida 3-4 õpiku vahel ühe klassi jaoks. Palun analüüsige e-kooli kasutuselevõtuga kaasnevaid võite ja kaotusi Eesti koolisüsteemis. Kuna kogu ühiskond internetiseerub on see ka hariduses möödapääsmatu. Oluline võit e-kooli kasutuselevõtuga on kindlasti efektiivsemaks muutunud kooli ja kodu
töölkäijad, läbisõitjad ja suvitajad kõik, kes alevis liikudes soovivad juua tassi kohvi ja süüa kerge eine - Orissaare Gümnaasiumi õpilased, kes kooli sööklas ei lõunasta. Nemad soovivad tavaliselt hamburgerit või friikartuleid, võttes lisaks joogi, saiakese vms. Seisukoht kohviku avamiseks on mõlemas tarbijagrupis väga positiivne põhjenduseks on asukoha käepärasus; asume lähedal nii koolile kui kauplustele ja teenindusasutustele. Turu suurendamiseks antud tingimustes praktiliselt võimalus puudub. Suviti on võimalik korraldada välimüüke laatadel jt. suveüritustel. Konkurendid Otsesed konkurendid on järgmised: Kohvik ,,Teine Kodu" Orissaares Sadama tänaval. Nende plussiks on korraliku köögi olemasolu; võimalus pakkuda sooja sööki; hubane interjöör; piljard; pikk lahtiolekuaeg
Diplomite valmistamine Projektitöö Koostas David Jurjev 8.a klass Juhendaja Ellen Prunbach Veebruar 2017.a Töö eesmärk Minu töö eesmärk oli kujundada koolile uued diplomid. Õppisin juurde uusi oskusi kujundamisel, materjali otsimisel ja töö vormindamisel. Töö käik Alustasin diplomite valmistamist ideede kogumisega ja kontseptsioonide valmistamisega. Otsisin ideid lehekülgedelt nagu Pinterest ja Dribbble, mis ma kasutan tihti igasuguste huvitavate asjade leidmiseks mis on kujundusega seotud. Kasutasin kujundamiseks programme Microsoft Word ja Paint.net, millega mul on palju kogemust. Töö valmimine
Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar Aun, Kaarel Täht, Kuldar Asu ja Tiia-Linda Purge. Suur tänu meie toetajatele ja eriti Urmas Aunile, kes laenas oma transporti ja Kirivere koolile. Infoks : 10ndal veebruaril toimub Võhmas algajate võistlused. Maadlusringi juhendaja Peeter Asu 53608435
Kokkuvõte Kui mul oleks mõni sõber, keda on tema vanemad hüljanud, siis ma üritaksin tema meele hea hoida ja oleks kindel, et ta mõtleb positiivselt, sest negatiivselt mõtlemine ei vii sind kuhugi. Kui minu sõbra vanemad pagevad lihtsalt kuskile teise riiki, kuhu sõber ei tea ja jätavad ta lihtsalt sinnapaika, kus ta on, siis oleks kõige targem pöörduda algul politseisse, sest politseis hakatakse su vanemaid otsima ja sellise käitumise eest võib trahvi saada või isegi vangi minna. Sõbral laseksin minna kuskile lähedase sugulase nagu tädi või vanaema juurde ja seal elama hakata. Peale seda laseks tal otsida tööd, aga selle juures olla väga ettevaatlik, et sisse ei tuleks inimkaubandus, sest peale seda on lihtsalt nii suur jama, et stressist pole väga võimalik lahti saada, selline asi jääb hinge tugevalt kinni. Kõige suuremaks nõuks annaks ma talle selle, et kui ta käib koolis, siis mitte lasta ennast selles...
TEATER EESTIS · eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg" · kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval · see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust · "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus · Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest · elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad · tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses "Kosjakased" KUTSELINE TEATER · ehitati esimesed tõelised teatrihooned · 1906 avati Ta...
Kanda kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka 3-nda kursuse jaoks. Klassis olles: teen oma parima et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome. taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Luban igal hommikul pesta hambaharjaga 3-nda kursuse õpilaste autod puhtaks. Annan söökla järjekorras eesõiguse ja jagan oma sööki 3-nda kursusega. Iga kell olen valmis 3-ndat kursust aitama/toetama nii füüsiliselt, moraalselt kui majanduslikult. Tõotan, et ei tee mitte kunagi meie koolile või 3-ndale kursusele häbi. Luban tuua igapäev kolmandale kursusele poest nänni ja kummardada nende ees kui nad vastu tulevad. Luban igal hommikul helistada ja ajada kolmanda kursuse õpilased üles, et nad jõuaks õigel ajal kooli. Suhtun õpetajatesse austusväärselt ja ei jookse tundidest minema. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind suu-, sõra- ja marutaud.
Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu
meie järgnev suhtlusring koosneb peamiselt koolikaaslastest. Teiseks arvatakse, et kõige rohkem on meil elus vaja raha . Ja raha saab siis kui sul on hea töö, järeldus - sul peab olema hea haridus. Niisiis kool annab meile rohkem võimalusi edaspidise hea hariduse saamiseks nii kutsekoolis kui ülikoolis, nii Eestis kui ka välismaal.Kool annab teadmisi, mis aitavad meil elus enesekindlamalt tulevikku vaadata. Teisest küljest kool võtab väga palju aega. Koolile sa pühendad rohkem aega, kui vanematele, sõpradele või hobidele. Kui aga vaadata sellele väga pessimistlikult, võtab kool meilt 12 eluaastat vaba aega. Veel kooli peale me kulutame palju raha, näiteks kooliasjade peale, kuid kõige rohkem välimuse peale. Näiteks, oleks see väga imelik kui sa tuleksid kooli nende riietega, millega sa magad või käid kodus. Kool paneb meid raamide sisse ja ei anna näidata enda erilisust ,
Minu esimeseks ettepanekuks oleks tõsta emapalka, suurendada lastetoetusi ning paljulapselistele peredele teha soodustusi: jagada tasuta abi spordi- ja huviringides osalemiseks, toetusi elamispinna elamiskõlblikuks muutmiseks, toiduabi ja veel palju muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9. klasside õpilastele lisada õppekavasse rohkem koolitusi, loenguid jne., et hoida õpilased tegusatena. Alandada kõrgkooli õppemaksu. Minu kolmandaks ettepanekuks oleks tugev kontroll ettevõtetele, nii suurtele kui ka väikestele, selleks, et riigis ei toimuks mitte mingisugust petmist, altkäemaksu, hooletuid töid jne. Arvan, et see on üsna oluline.
Kirjeldus: Harry veeetis suve sugulaste juures. Suve lõpul tuli neile külla tädi Marge, kelle jutt tüütas Harryt ära ning ta lasi Marege´i õhku. Kuna Harry oli kasutanud võlujõudu väljaspool kooli, kartis ta, et ta visatakse koolist väla, põgenes ta sugulaste juurest. Harry sai minna rahulikult sigatüüka kooli 3. Klassi kuid teepeal kuulis ta, et Azkabanist on põgenenud Sirius Black, kes kuulujuttude põhjal jahib just teda. Selle hirmus pandi koolile kaitse ümber demetoris, kes muudavad enda ümber kõik negatiivseks. Iga kord kui Harry nendega kokku puutus, kaotas ta teadvuse või muutus väga nõrgaks. Kooli oli tulnud uus mustade jõudude õpetaja Remus Lupin, kes õpetas Harryle, kuidas Dementoreid eemale tõrjuda. Sirius Blackil õnnestus kooli tungida, kuid teda märgati ning ta pidi kiirelt põgenema. Harry saab teada, miks Sirius teda otsib, nimelt on Sirius tema ristiisa.
aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem uue kooliaasta algust Koolielu.. Koolitunnid 5-6 päeva nädalas Koolipäevad on enamasti 7tundi pikad Algklassides enamasti 5-6 tundi pikad Laupäeviti on kool umbes keskpäevani Peale seda trennid või yobiko Klassid enamasti suured, 40 õpilasega Rühmad, kes võistlevad nii õppeedukuses kui ka koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides on koolivorm Õppeained.. Alates 7.kooliaastast õpitakse inglise keelt Emakeelele kulub palju energiat Kasutatakse Hiinast üle võetud kirjamärke - hieroglüüfe (kanji) Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, füüsika, keemia, muusika, kunst, kehaline kasvatus ja kodundus Õppeained.. 6
Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu
Ta hakkab kasvama ja arenema ning isiksuseks saama. Ta areneb tänu keskkonnale tema ümber ja vanematele. Perekond mõjutab väikest last kõige rohkem. Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma. Kui on aeg kooli lõpetamiseks, siis peaks inimesel isiksus olema täielikult välja kujunenud. Tal on omad seisukohad ja põhimõtted. Teda ei saa enam mõjutada ja hakkab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Tal
Tähtsustakse ning soovitakse endale kalleid asju ning vahel näib naeruväärsena see, kuidas inimesed konkureerivad omavahel sellepärast, kellel on suurem maja või kallim auto. Käiakse teineteisel külas ning uhkeldatakse asjadega ning tehakse sisutuid kinke, et endast head muljet jätta, kuigi see pole ju tehtud südamest, vaid et saaks näidata teiste ees, kui rikkad oleme. Tänavu lõpetasin keskkooli, seal toimus sama olukord, kus klassijuhatataja soovis, et meie klass teeks koolile lõpukingituse, kinkides kalli ja ilusa serviisi, mis näis minu jaoks nii tühine. Mu soov oli kinkida mälestuseks lihtsa, kuid südamest tehtud fotoalbumi meie klassist. Et mitte klassijuhatajat kurvastada, kogusime suure raha kokku ja tegime hinnalise kingi, tema oli muidugi rahul, kuid minul seda andmisrõõmu paraku polnud. Materiaalsete väärtuste kõrval siiski usun, et rohkem pöörame tähelepanu kallitele inimestele enda ümber. Toetame üksteist rasketel aegadel
kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi. Pallase kunstikooli hoone hävis Teises maailmasõjas.
Aitäh elu eest Kristi Rebane Raamat "aitäh elu eest", jutustab ühe viieteist aastase tüdruku, Deivi, loo, kes on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta
enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel hangiksin raha, et enda vajadusi rahuldada. Meelemürkide alla kuulub ka alkohol. Seda tarbitakse tänapäeval noorte seal üha rohkem ja suuremates kogustes, mis on väga halb.
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Kõigil inimestel ei ole kooliga ka alati kõige paremad suhted. Vahet pole, kas ei saada õpetajatega hästi läbi või on probleeme kaasõpilastega. See paneb tahtma põhikooli pooleli jätta, sest selleks ajaks on juba mingisugune haridus olemas, mis võimaldab töö otsinguid. Sellisel juhul peaks vanem lapsega rääkima, sest võibolla saaks lahenduseks olla kooli pooleli jätmise asemel kooli vahetus. Värske õhkkond võib julgustada noort pühendima rohkem koolile ja selle lõpetamisele. Teiseks lahenduseks võib olla töö otsing. See, kas näitab noortele, et töö ei ole nii lihtne ning hea haridus on heaks tööks vajalik või näitab, et ollakse tööks ja selle katsumuseks valmis. Noorte keskkooli pooleli jätt on märk vanemale, et noor soovib millegi muutust. Võibolla on see soov leida uus väljakutse või tahe minna tööle. Mis ka see probleem ei võiks olla, peaks lapsevanemad ja nende lapsed
kahetseda?" Mõtted suunduvad kohe lihtsamaile vastusele:"tuleb võtta elult, mis võtta annab." Sel lausel on ju iseenesest väga hea sisu, kuid minu senise mõtteviisiga ei ühti see paraku kuidagi. Vähemalt ei oska ma selle põhimõtte järgi oma elu seada. Nimelt- elu on lühike. Ning selle aja võiks veeta lõbutsedes, reisides, pidutsedes. Kuid minu elus valitseb hoopiski täielik ajapuudus. Kogu aeg kulub enamamsti koolile. Rõõmuga uude klassi tulles võtsin endale veel nii palju lisakohustusi juurde, kui võimalik. Sämpli tööle veel lisaks ettekandja töö ning ka kinnisvara firmas üks tööots. Kõik need tegevused nõuavad omajagu aega. Ning peale selle veel koolitööd..Seega jääb aega puudu kõige tähtsama sõprade ja puhkuse jaoks. Ma võtan koolilt kõik, mis võtta annab, kuid elult..ega vist. Aga ma ei kahetse midagi. Ise ma need kohustused endale valisin ning nüüd ma ka täidan neid
See raamat räägib Tsatsikist , kes elab koos oma mampsi ja nende üürniku Göraniga . Neil on suur korter . Tsatsiki ei tahtnud üldse kooli minna ta arvas , et tänu koolile on terve ta elu mokas .Aga siis lohutas mamps teda et sügisese koolivaheajani on 53 päeva jäänud . Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid
nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja noortel oma vanematega tihti probleeme, kuna vanemad lihtsalt ei mõista meid. Tänapäeval väärtustavad noored sõpru rohkem kui pere, eelistavaid muid tegevusi koolile ja ei mõtle nii palju tulevikule. Olgugi, et võiks olla teistpidi, kuna tänapäeval on õppimis- ja muud endaarendamisevõimalused väga head. Minnakse siiski kergema vastupanu teed, lõpetatakse kiirelt kool, et saaks oma elu alustada, mida juba kaua oodatud on ning elatakse põhimõtte järgi, et ''elada saab ainult ühe korra, tee mida sulle meeldib teha ilma, et pärast kahetseks'' ja seda kõike noores eas, et vanemana olla teine inimene ja hakata alles siis pereelu elama ja
lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja.
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest...
Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid tuleb juurde, mõnel hakkavad hinded langema. Paljud muutuvad laisaks ja ei viitsi enam nii palju õppida ja lasevad ennast käest ära. Peaaegu iga veerandi lõpus on neid õpilasi, kes peavad igapäev käima järelvastamises, kuna nad pole viitsinud veerandi sees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
