suletakse ja paljud inimesed kaotavad töö. Kui nüüd mõelda sellele, et vabrikud suletakse ja tehased siis peaks olema see ilmselge märk sellest, et me liigume infoühiskonna suunas. Kuid samas kas nii on? Võibolla saab selle lihtsalt lükata majanduslanguse kaela. Tegelikkus on see, et oskustöölisi meil on ja ka vananevas ühiskonnas on oskustöölisi, kes saaksid antud tööga hakkama ja saaksid koolitada ja suunata nooremaid. Kui minna koolihariduse juurde tagasi, siis eelnevalt rääkisime arvutiõpetusest põhikoolis. Siis edaspidiseks haridustee jätkamiseks ja lihtsustamiseks on olemas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille peamisteks tegevussuundadeks on valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine. Igasugused toetused ja programmid aitaksid üha rohkem ja rohkem propageerida infotehnoloogiat ja see tõstaks noorte seas huvi.
Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised erinevused ühe kultuuri sees on tavaliselt suuremadki. Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse koduse kasvatuse, koolihariduse ja meedia kaudu ning seda mõjutab riigi/valitseva usu ideoloogia kaudu. Kultuurikuuluvuse määratlemisel tuleks alati küsida inimese enda hinnangut, vastasel juhul on lihtne eksida ning identifitseerida inimest mingi grupi liikmena, kellest isik soovib hoopis eristuda. Enesemääramisõigus, mida peetakse oluliseks Eesti riigi seisukohalt, on samavõrra oluline indiviidi seisukohalt. On teada, et eestlastel on
Rahvuslikul liikumisel on omad faasid: 1) kultuuriline faas - emakeelse hariduse edendamine 2) majanduslik faas - rajati seltse, mille eesmärgiks oli rahvusliku äri edu saavutamine. 3) poliitiline faas - hakkasid tekkima poliitilised nõudmised, et saada võim linnades. tekkis autonoomia nõue ja seejärel iseseisvumise nõue. Eeldused rahvuslikuks liikumiseks: nt. majanduslik arendamine, esimese põlvkonna haritlaste teke, koolihariduse levik, seltside loomine, kommunikatsioonivõrgu avardumine (raudteede areng jms.). Olulist rolli rahvusliku ärkamise ajal olid rahvakooli õpetajad (külakooli õpetajad). Inimesed, kes olid natuke jõukama järje peale saanud, tahtsid olla sakslaste moodi. Rahvusliku liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen - oli pärnumaalt pärit. 1857 rajas esimese püsiva eestikeelse ajalehe "Perno Postimees". Sellest aastast alates ongi Eestis püsiv eestikeelne ajakirjandus
Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks. Pärast iseseisvumist elavnes majanduselu jõudsasti. Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908- 1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei. Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 6 I maailmasõja alguses okupeeris Saksamaa suurema osa Belgiast, hoolimata selle neutraalsusest
Ka ametlik propaganda muutus järjest agressiivsemaks. Välis-Eesti ja Kodu-Eesti suhted hakkasid taastuma 1980.aastate teisel poolel ning vabanesid lõplikult kammitsatest omariikluse taastamisega 1991.aastal. Venemaa eestlased Suur väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel, kus lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Peale 1920.aaste sundkollektiviseerimist, massirepressioone, emakeelse koolihariduse keelustamist hakkas eestlaste arvukus Venemaal kiiresti vähenema. Lõppsõna Eestlased olid peaaegu pool sajandit Nõukogude Liidu võimu all. Valitsuses olid juhtival kohal venelased, hiljem said sinna ka üksikud eestlased. Eestlasi kontrolliti koguaeg Moskva poolt, kuna Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Eestlased on pidanud elama üle venestamise ning julma küüditamise. Kuid
Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on!
Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). Võrdluseks: Balzac oli ratsionalist, Dickens tundeinimene. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased.
saksa keeles. Püsis luterlik kirik. Selline olukord pakkus kattevarju ka pärisrahvaste keeltele ja Rootsi valitsuse ajal arenema hakanud, kuigi veel tagasihoidlikule kirjanduslikule ja haridustegevusele.(1) 4 Pärisorjuslik kord ja mõisamajandus Ka Vene keisririigi koosseisus jätkus Eestis rootsiaegse ühiskonnakorralduse mõju. Kuigi Põhjasõda tähendas suurt tagasilööki ka koolihariduse arengule, jäi rootsiaegne kiriku- ja koolikorraldus põhimõtteliselt muutumatuks ja ei kadunud ka talurahva suhteliselt kõrge lugemisoskus. Ehkki lugema õppisid talupojad enamasti koduõpetuse kaudu, oli 18. sajandi lõpuks saavutatud lugemisoskuse tase tolle aja kohta muljetavaldav: Põhja-Eestis oskas lugeda 40%, Lõuna-Eestis 55% ja Saaremaal 62% lugemisealisest rahvastikust. Need arvud on lähedased Kesk-Euroopa näitajatele ning ületavad suuresti Venemaa omi: suurem osa vene
· paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma) · suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3. Revolutsiooni tähtsus: a) Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 1920 b) Eestlased tunnetasid oma jõudu c) Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas d) Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine)
INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine KOOLISÜSTEEM VANA-KREEKAS JA ROOMAS 18-20 EFEEBITEENISTUS 16-19 RETOORIKAKOOL 18-20 EFEEBI -TEENISTUS 16-18 GÜMNASION 12-16 GRAMMATIKAKOOL 7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED 7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA 7-12 ELEMENTAARKOOL 1-7 KODUNE KASVATUS SPARTA ATEENA ROOMA: Muusade kool LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma
Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele
mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused; · nende oskuste kujunemise tempo on tunduvalt aeglasem normist." Ja kelle "põilised raskused ilmnevad · tavaliselt koolihariduse omandamisel paljudel on probleeme eriti lugemise ja kirjutamisega. · kerge vaimse alaarenguga isikute tõhusal abistamisel õppimises võib täheldada nende võimete tunduvat arengut ja puudulikkuse kompenseerumist. Enamus neist on potentsiaalselt võimelised · praktiliseks tööks, nagu poolkvalifitseeritud või kvalifikatsioonita käsitsitöö. · teataval kergel määral olev alaareng ei kujuta endast probleemi
1. Ta sündis KeskPrantsusmaal, juhtis oma isa sõja varustusvalitsust, ta lisas omavoliliselt aadlipartikli de, ta meenutas nii välimuselt kui ka hingelaadilt tursket ja visa talupoega, tema vanaisa oli lihtne talupoeg, Napoleoni valitsemisaja lõpul oli ta linnapea abiks. Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand. Tema esiklaps oli Honorè, kes sai korraliku koolihariduse kahes koolis. Balzac oli koolis suur lugeja ja kaasõpilased kutsusid teda poeediks. Aastal 1819 lõpetas ta õigusteaduskonna. 2. Balzac tegi järelduse, et tal pole andi tragöödia ega luuletamise peale ja ta peaks katsetama mõnda teist kirjandusliiki. 3. 4. ,,Inimlik komöödia" 5. See koosnes kolmest osast. 6. ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid" 7. 8. ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799"
aastal. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis, hakkas muutuma vaid kohalikuks kõnekeeleks • Tartu keel e lõunaeesti keel jäi suuliseks kõnekeeleks, kirjasõnas kasutasid murdekeelt luuletajad, avalikke funktsioone tal enam polnud. • August Wilhelm Hupel - rahvavalgustust pooldav pastor, kes mistõttu aitas kaasa koolihariduse ja majanduselu edendamisel. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760) Oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785). Koos kohaliku
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent (reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks). ·Johann Fischer- oli nimekaim rootsiaegne Liivimaa superintendent. Kutsuti uueks Liivimaa apostliks, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaarendamine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine ·Bengt Gottfried Forselius- 1660-1688. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi.
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
II ja Aleksander I ajal). 26. Valgustuse olulisemad ideed Valgustusajastu 18.19 saj alguseni, vähenes usk kirikusse, seisulikkusesse, rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust, valgustajadeks haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. · Rousseau- kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus, nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes, oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist, ideaalne riigikord vabariik · Voltaire- naeruvääristas mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks katolik kirik, pidas vajalikuks vabastada mõistust usulisest eelarvamusest · Kant- valgustuse olemuseks on isemõtlemine, valgustus eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel · Lock- ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, loomulik õigus rajaneb
Ülejäänud õppeained on jaotatud mooduliteks, mille vahel on õpilasel võimalik teha valikuid (nt sotsiaal-erialadele orienteeritud programm kätkeb endas geograafiat, religiooniõpetust, ajalugu ning sotsiaalteaduseid). Rootsis on kõik lapsed vanuses 7-16 kohustatud koolis käima. Vanemate soovil võivad lapsed alustada oma koliteed ka varem (6-aastaselt). Kohalikel omavalitsustel on kohustus võimaldada alla 6-aastastele lastele kohad koolieelikute rühmades. Kohustusliku koolihariduse alla kuuluvad põhikoolid, Sami koolid, erikoolid ning kohustuslikud koolid erivajadustega õpilastele. Haridus on seejuures antud astmetes tasuta. Tavaliselt ei pea õpilased maksma ka õppematerjalide, lõunasöögi, transpordi ning meditsiiniteenuste eest. Igal omavalitsusel on vastavalt seadusele kohustus võimaldada kõigile õpilastele, kes on lõpetanud põhikooli, pääs keskkooli. Põhimõtteliselt on õpilastel õigus valida ise oma põhiprogramm selles koolis
Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid aadlikud ning nii oli võimalik teopäevade arvu võimalik vähendada ainult riigimõisates. Üritas takistada ka talumaade mõisastamist. Uute külade ja talude rajamine ja kartulikasvatus. Preisimaale saabus 360 000 inimest. Absolutismi reformimises ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Jätkus koolihariduse areng. ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused
põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi minna. Väljapääs tuli rahva suveräänteedist. Kõige paremini vastas tema põhimõttele vabariik, kuid tal oli ka selle suhtes kahtlusi. Ta pidas ühiskonna aluseks eraomandit koos vajalike abinõudega ebavõrdsuse vastu. Oluline oli ka kasvatuse ja koolihariduse reformimine, need pidid olema looduslähedased. Valgustuse levimisel haritlaste seas oli eriline tähendus väljaandel "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat", mille autoriks oli filosoof Denis Dierot. Esimene köide ilmus 1751. aastal. Võitluses kiriku vastu aga kaks köidet hävitati ja selle lugejad saadeti vangi. Dietor jätkas tegevust salaja ning viis selle 28. köitest koosneva teose lõpule. Teose põhimõte oli, et teaduse ja
Põh. jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Usupidustused olid kõigile avatud. Oraakel-erilised pühamud, kus jumalatelt käidi tuleviku kohta nõu küsimas. Surmajärgsus-kõige hea lõpp, elu jätkub allmaailmas- Hadese riigis. Allilmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Tähestik ja kooliharidus-kreeka tähestik, loodud foiniikia tähestiku põhjal. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Rikkamates perek. toimus see kodus pedagoogi käe all. Vaesamad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat, kreeka luuleteoseid, gümnastikat. Jõukamad noored jätkasid enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) juures. Kirjanduses olid kangelaseeposed, lüürikas kanti ette keelpilli saatel, tuntumad lüürikud olid Solon ja Pindaros;näitekirjanduses komöödiad, tragöödiad. Teater sai alguse Dionysosese pidustusest, näitlejateks koor, 1-3
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
küllaltki süstemaatilise ja tõsise astronoomiaalase kirjutise" (Ch. Villmann). 12) Teeb argumenteeritud ettepaneku uurida pliimaaki (galeniiti) ja arendada kodumaist mäetööstust. 13) Jagab talurahvale nõuandeid ja õpetusi, kuidas majapidamist uuema aja teadmistele toetudes tulusamaks muuta, ,,esiletõstmist väärib esimene õpetus soodest, sookultuurist ja kultuurrohumaa rajamisest" (J. Kuum). 14) Peab oluliseks Aleksandrikooli asutamist eestikeelse koolihariduse edendamiseks. Asutab oma testamendis stipendiumi ühele Aleksandrikooli õpilasele. 20 15) Kutsub esimesena üles avalike raamatukogu asutamisele ühistegevuse alusel. 16) Toetab noori andeikaid haritlasi (L. Koidula, J. Hurt, M. Veske, P. Blumberg, J. Weitzenberg, A. Weizenberg, V.J. Stein jt.) lotuses, et nad jätkavad tema tööd eesti rahva heaks. 21 KREUTZWALDI STIPENDIUMI STATUUT
aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemasolu andis suure tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, neid oli nüüd hea toorainega varustada (piima ja koore turustamine põllumajanduses). Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas ja Tallinnasse metallitööstusettevõtted. Jaan Tõnisson hakkas 1896.aastal välja andma ajalehte Postimees. Olulisim nõue oli taastada emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson suhtles ainult eesti keeles. 1901.a hakkas Konstantin Päts Tallinnas välja andma ajalehte Teataja. Hakkasid kujunema erakonnad e parteid. 1905.a revolutsiooni ajal hakati nõudma demokraatlikke vabadusi, talurahvale maa andmist ja eestlaste poliitiliste õiguste suurendamist. Kuna linnas olid rongkäigud ja koosolekud keelatud, peeti töölismiitinguid surnuaedades, liivakarjäärides jm. 16.oktoobril kogunes suur
Õppetöö kestis koidikust kella 10-ni ning kella 11-st videvikuni, esines ka õhtuseid tunde. Puudusid puhkepäevad, koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ning aastavahetuse paiku. Tekstide sisuks, mis tuli pähe õppida, oli enamasti eetika, filosoofia, stilistika. Enne kirjutamiseni jõudmist tuli enne õppida kasutama tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Kalligraafia oli tähtis õppeaine, eriti neile, kes valmistusid riigieksamiteks. Koolihariduse sai väike osa hiina lastest. Juba Hani riigis kehtis riigiametitesse pääsemiseks kolmeastmeline eksamite süsteem, täiuslikkuse saavutas see Tangi riigi perioodil (618-907). Eksamite sisu ja maht sõltus enamasti sellest, millist ametit taotleti. Eksaminandid pidi oskama ilusat kirjatehnikat, hästi lugeda ning arvutada, täpselt tsiteerida klassikat. Kuni 807. aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Esimene etapp toimus maakonnalinnas, teine provintsilinnas ning kolmas pealinnas
- ... Koolidevahelise ebavõrdsuse mõju uuritakse nn. kooli mõju (school-effects) või kooli efektiivsuse (school effectiveness) uuringutes. Nendes uuritakse, kas põhi- ja keskkooli "tase" mõjutab selle õpilaste akadeemilist edukust ja edasist karjääriedu sõltumatult õpilaste sotsiaalsest päritolust ja võimekusest, vastates seega küsimusele, et kas on mõtet pingutada selle nimel, et oma lapsed heasse kooli saata. Kui kooli "tase" on oluline, siis saaks koolihariduse abil ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust vähendada; kui see ei ole oluline, siis koolid lihtsalt kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli laste vahel juba kooli tulles. James Coleman kuulsas teoses "Equality of Educational Opportunity" (1966) leidis, et kooli "tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel; edu sõltub pigem õpilaste perekondlikust päritolust. Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust.
keelas importkangaste kasutamise, relvamanufaktuur asutati sõjaväe varustamiseks). Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism- Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia, seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile) Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti
KREEKA KULTUUR: KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS, TEATER Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 24 märgist (nii täis- kui kaashäälikutest). Tänu oma lihtsusele ja täielikkusele läks alfabeet Kreekas juba õige varsti pärast tekki- mist aktiivsele käibele ning kirjaoskus ulatus ka lihtrahva hulka. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Ateenas tehti poiste harimisega al- gust nende 7. eluaastast alates. Rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all, vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algeid ning katkeid tähtsa- matest kreeka luuleteostest. Hariduse hulka kuulus kindlasti ka gümnastika. Tüdrukute harimine oli täiesti iga pere oma asi ja tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest.
Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle BALZAC (1799-1850) Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de". Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821- 1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820
aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. LUTERLIK KIRIK Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased.
märksa odavamalt. 17.sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure, mis rajati tollal linnadesse, kuid 18.saj hakati rajama ka linnadest välja. Näiteks võib tuua Räpina paberivabriku, mis on jäänud vanimaks tööstusettevõtteks Eestis. Lisaks toodeti klaasi ning jõuti välja peeglite ja portselani tootmiseni. Rahvusliku ärkamisaja põhjused ja juhid (19.saj) Eestlased olid vabanendud pärisorjusest, Eesti ala arenes majanduslikult, kujunes välja esimene põlvkond eesti haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus. Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma
elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale. Püha Benedictus- benediktiini ordu rajaja. Benediktiinlased ei tohtinud omda isiklikku vara, söödi ühises lauad ja omavahelised vestlused viidi miinimumini, peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elust kõrvaletõmbumine, palvetamine, individuaalne õppmine, ümbruskonna inimeste aitamine, füüsilise töö tegemine. Kloostrite ülesandeks oli koolihariduse korraldamine ladina keeles ja vaeste ning haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
impeeriumite lagunemine ja väike riikide sünd, Inglismaa ja Prantsusmaa võimu kasv ning Saksamaa hävitav lüüa saamine ja allaandmine. Pilet nr. 17 ; (2) Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht, mille toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Postimees tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele talupoegadele ja eesti linnakodandlusele, astudes välja nii saksastumise kui venestamise vastu. Postimehe üks olulisem nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine ning Tõnisson ja tema mõttekaaslased rääkisid demonstratiivselt eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks eesti leheks Tallinnas ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstatin Päts. Rahvustunde kasvatamise kõrval pidas Teataja veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Sel ajal, kui Postimees püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida, siis Päts ja Teataja otsisid liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Koostöös
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline a...
Öeldes, et majandus toimib Pareto-efektiivsel tasemel ei tähenda see, et jaotus ka ühiskonna seisukohalt soovitav oleks. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Kui kõike reguleeriks turg, siis kes paigaldaks liiklusmärke, hoolitseks tänavavalguste eest ja liivatakse talvel tänavaid? Kas arstiabi andmine erakätesse tagaks kõigile võimaluse abi saamiseks? Kas kõik inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, kui koolihariduse andmine sõltuks vaid nõudmisest ja pakkumisest,? Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda tänaval elavates kodututes ja vaeste inimeste suures osakaalus. Suured erinevused inimeste elatustasemes vähendavad aga kogu ühiskonna heaolu. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada selline sissetulekute jaotus,
poole Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus 1521. aastal - jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu 1524 Tallinn, 1524 Tartu ja teised Eesti linnad - pildirüüste suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks sai luterlus talupojad suhtusid esialgu ükskõikselt luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks 1525.a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis tekkis eestikeelne kooliharidus reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid usutunnistusi - ei tulnud just kasuks koostööle ja üksteisemõistmisele Poolakate vastureformatsioon Liivi sõja järgne aeg: Lõuna-Eesti oli Poola võimu all
Nad on voodis pikali ja suudavad vaevu üles tulla, et süüa või tualetis käia. Nad surevad toitu otsides, sest juba see on nende jaoks liiga suur pingutus. Juhtub isegi seda, et inimene sureb, leivatükk käes." Tänavatel hulkuvate tuhandete kõhnunud orbude aitamiseks ei olnud mingeid vahendeid. Sillutisel vedelevad surnukehad kaeti kuni ühishaudadesse viimiseni ajalehtedega. Selliste tingimuste kiuste üritasid juudid siiski normaalset elu elada. Koolihariduse andmine jätkus, kuigi see oli keelatud. Noored üritasid kõigele vaatamata haridust omandada. Vaatamata selle, et sakslased pärast Poola okupeerimist sadu sünagooge maha põletasid, pidasid paljud juudid ikkagi kinni religioossetest traditsioonidest. Tihti oli see keelatud. Kui SS religioossest tegevusest teada sai, häbistati palvetamiselt tabatud juute mitmeti. Kui neid just maha ei lastud, lõikasid sakslased ära nende habemed või sundisid palveraamatute peale urineerima. 13
luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud tilkagi vene verd. Katariina II oli valgustatud, ta suhtles Voltaire ja Diderot´ga. Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka Liivimaa koolivõrku. Ta kutsus 1766a kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku loomine. See arvestas ka valgustajate seisukohti, komisjon saadeti laiali kuna üksmeelele ei jõutud. Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel
täiuslikult. See — eest on kõigil aegadel sääl teatav annus ulmelist, mis välisega suhetes on enam või vähem probleemne. Erandiks ei ole siin päris kindlasti ka arusaamad mis õpilaste, õpetajate, otsustajate, teiste ühiskonna liikmete haridusse suhtumistes lähiaegadel on toimunud ja toimumas. Uuel kooliaastal (02/03). toimub õppetöö koolides pürgimuslikult uue, värskelt kehtima hakanud Riikliku Õppekava ( RÕK ) kohasel — uues paradigmas. Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel
Siiski olid eestlased õiguslikult teisejärgulised, endiselt valitsesid linnades sakslased, saksa keel, kombed ja meelsus. Ja kui ka mõni eestlane oli pürginud kõrgemale redelile, tundis ta häbi oma eestlasest päritolu üle ja varjas seda, selliseid nimetati kadakasakslasteks. 12. Ärkamisaeg 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka eestlasi. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning ka rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad. Esmasteks eesmärkideks olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse põhisisuks oli eesti rahvale
täiuslikult. See -- eest on kõigil aegadel sääl teatav annus ulmelist, mis välisega suhetes on enam või vähem probleemne. Erandiks ei ole siin päris kindlasti ka arusaamad mis õpilaste, õpetajate, otsustajate, teiste ühiskonna liikmete haridusse suhtumistes lähiaegadel on toimunud ja toimumas. Uuel kooliaastal (02/03). toimub õppetöö koolides pürgimuslikult uue, värskelt kehtima hakanud Riikliku Õppekava ( RÕK ) kohasel -- uues paradigmas. Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel
Katoliku kiriku vastu võitlesid jesuiidid, kes pöörasid rõhku eestikeelsele kirjandusele. Reformatsioonikiriku ja paavstikiriku sooviks oli ,,uskumatute" pööramine õigesse usku(usuvõitlus). Sellele vaatamata jääb ka vaimulik raamat ikkagi raamatuk, mille najal kirjaoskus järjekindlamalt levima hakkas. 2.2 Koolid Teine kultuurivaldkond , mida reformatsioon Liivimaal väga tugevalt mõjutas, oli kooliasjandus. Toimus koolisüsteemi ja koolihariduse põhjalik ümberkorraldamine. Tõukeks olid Martin Lutheri tööd- ta pidas tarviklikuks evangeeliumi õpetamist noortele poistele kui ka tüdrukutele. Tekkisid esimesed ettepanekud uue kooli rajamisest, mis kahjuks jäid ainult ideeks. Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole.
abi), kinnine, hoolis teistest liiga palju., liiga uhke. ,,Kuritöö ja karistus" on väga keeruline, ääretult laia probleemistiku ja meeldejääva tegelaskonnaga teos. Meeldis, kuidas tegelased läbi aja muutusid ja oma vigadest aru said. Honoré de Balzaci looming ja ,,Isa Goriot" analüüs 17991850 Elu: Sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Balzac sai hea koolihariduse. Lõpetas Pariisi juriidilise kooli, kuid juristina ei töötanud kunagi. Tal oli palju ettevõtmisis, kuid kõik läksid pankrotti. Balzac kogeb omal nahal, et ausalt rikastuda on sama võimatu, kui ausalt varastada. Looming: Teda imetleti, kuna ta suutis teiste mõttemaailma sisse elada. Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia".
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistada vene kolonisatsiooni. Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga) Vene aeg(1762-1796) Võimule tõsus Katariina II, kes taotles siinsete aadlike privileegide kaotamist ja tugevamat sidumist impeeriumiga. Elluviijaks sai George Browne. Ta pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist. Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
