et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutian...
Kuna paljud kogudused olid ilma jäänud oma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud ja Põhjasöjas hävinud tuli alustada algusest. Tänu Saksamaalt tulnud kirikuõpetaja hoolekusele suudeti kiriku madalaseisust kiiresti üle saada. Anti ka esimene piibel välja Eesti keeles. Selle töö viis lõpule Jüri kiriku õpetaja Anton-Thor Helle. Valgustusliikumine 18. sajandi keskpaigal pakkus huvi Baltikumile Lääne-Euroopast siia jõudnud valgustusliikumine mille põhieesmärgiks oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool. 1787. aastaks oli juba Eestis pea 542 talurahva kooli. Külakoolides õpetati lugemist ning piiblilugu. Kihelkonna koolides kirjutamist ja rehkendamist. Eesti talupoegadest oskas kirjutada üks kolmandik rahvast aga kirjutamine oli selge ainult vähestel. Üks silmapaistvamaid valgustajaid oli Põltsamaa
6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz) a) Ei olnud oma isa moodi, prantsusemeelne b) Suhtus eitavalt parlamenti ja arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on selleks ainuõigus. c) Piiras teotöö mahtu d) Rajas ligi 1000 küla, mis pakkusid peavarju sadadele tuhandetele inimestele. e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa)
Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuslik liikumine Itaalia osade ühendamise eest riigiks. Saksamaal aga nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Nendel südmustel on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816....
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal:
Rahvuslik liikumine See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud, mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik
ametikülades. FriedrichII valitsuse ajal saabus Preisimaale umbes 360000 inimest, kelle jaoks rajati ligi tuhat küla. FriedrichII valitsuse ajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Samuti nägi ta palju vaeva, õpetamaks preislaste kartulikasvatust. Kuninga käsul selgitati kirikukantslitest uue toidutaime kasulikkust. Alles 1771-1772 suur ikaldus ja näljahäda tõestas kartulikasvatuse vajalikkust. FriedrichII valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati "maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, aga koolmeistrite ettevalmistamine ja õpetaja elukutse polnud tasemel. Ülikoolide edendamiseks ei teinud FriedrichII midagi olulist. Suur osa FriedrichII võimuperioodist möödus sõdades. Ta põhjustas Austria pärilussõja(1740-1748). Väejuhi võimeid ilmutas FriedrichII eriti Seitsmeaastases sõjas(1756-1763),
Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid talupojad ka kõvasti vaeva nägema, näiteks rahvuslik liikumine,mis pidi näitama riigivõimudele rahva vaimu. Rahvuslik liikumis eelduseks oli koolihariduse levik, Eesti majanduslik areng, pärismehe teka ja paljud teised põhjused.
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Kihelkonniti vaadates võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt tegeles kultuurilise tegevusega Lõuna- ja Edela-Eesti kihelkonnad. Kõige kesisem olukord selles vallas oli Lääne-Eestis, kus aktiivsus ulatus mõnes kohas ka kaks korda alla keskmise. Inimesed
keskharidust, ilma milleta on peaaegu võimatu üldse mõnda töökohta leida. Seetõttu peetakse hea hariduse omandamist väga tähtsaks ning hakatakse lapse haridusteed suunama juba lasteaiast peale. Palju on muutunud ka hariduse kättesaadavus võrreldes varasema ajaga. Kui algselt said hariduse enamasti rikkamad inimesed, kes jaksasid õppimise eest maksta, siis ajaga on haridus muudetud üha kättesaadavamaks ning tehtud see isegi osaliselt kohustuslikuks. Seejuures kohustusliku koolihariduse aega on järjest pikendatud ning ka edasiõppimise võimalused on avatumad varasemaga võrreldes. Kuigi kõrgharidus on enamasti tasuline ja konkursid kõrgkoolides tihedad, on kõigil, kes õppida viitsivad ja tahavad võimalused selleks avatud, ka neil, kel tasuta õppekohale ei ole õnnestunud saada on võimalus selleks võttes õppelaenu. Ajaga on ka järjest tihedamaks ja põhjalikumaks muutunud hariduse sisuline pool.
ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle soodustamiseks tehti inimestele häid pakkumisi kui vahetatakse usku, ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19 sajandi lõpul hakkas rahvuslik liikumine uuesti esile kerkima , seltside tegvus asendus meelelahutusega,
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni.
Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemusolu andis tõuke suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimalik paremini toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajanduse arengut. TÕNISSON PÄTS Põhinõue Emakeelse koolihariduse taastamine Eestlaste majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde poliitikasse Püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida. oli päri suure poliitikaga. Toetajaskond Tugevnesid eelkõige eesti harituskonnale, jõukamatele taluomanikele ja eesti linnakodanlusele Otsis liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Saavutused Baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja
vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid arvamusi koolihariduse kohta, kuid tervikliku objektiivse hinnangu andmine haridusüsteemile on minu arvates nende andmete põhjal keeruline. Antud uurimuse põhitulemuseks oli: Uuringu järgi on põhilised etteheited praegusele kooliharidusele ainete nõrk seotus ja elukaugus, mis omakorda pärsib huvi õppimise vastu. Artiklis antud soovitused: Kõik haridustasandid ja õppeained peaksid omavahelise konkureerimise asemel
Pastoraalid ehk karjase- laulud tuginevad samuti antiik-eeskujudel, kuid sisaldavad eestipäraseid motiive ja on dialoogi kujulised. Tuntuim pastoraal on ´´Ott ning Peedo´´. K. J. Peterson suri kopsutuberkuloosi, olles vaid 21-aastane. Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Fr. R. Faehlmann kasvas pärast ema surma mõisniku peres. Tema isa oli päris- orjusest vabastatud ja töötas mõisa valitsejana. Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad. Igapäevase arstitöö kõr- valt pidas ta loenguid nii ülikooli arstiteaduskonnas, kui ka eesti keele lektorina filo- soofia teaduskonnas, täitis Õpetatud Eesti Seltsi esimehe ülesandeid ning kirjutas kõik oma tähtsamad keeleteaduslikud tööd ja kirjandusteosed. Faehlmann polnud ra- hul eesti keele õpetamisega seniste grammatikate järgi, vaid rõhutas vajadust vabas-
Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. Stolõpin sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. Jaan Tõnisson rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisnike käest osta välja, alles seejärel
Selline teaduslik areng andis väga suure tõuke uusajal linnakultuuri tekkimiseks, ehk urbaniseerumiseks. Inimesed koondusid linnadesse elama, kuna maal ei olnud enam võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline
Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks.
(1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Tagasi looduse juurde ! · idealiseeris looduslähedust · Eemale tsivilisatsioonist! · "Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust" · Inimene on loomult hea - tabula rasa - , ühiskond rikub teda; järelikult tsivilisatsioon on paha, inimene peab sellest kaugenema ja minema tagasi looduse rüppe. Rousseau
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878).
Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Kuningas · Suurfeodaalide kiht · Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja * Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu
majandusliku tegevuse vabadust. Friedrich II Sai tuntuks kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur. Suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on täielik võim. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevamaiks. Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I elulaad. Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat. Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust. Tema ajal jätkus koolihariduse areng. Pilt Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html Ikka sõdades Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740- 1748). Väejuhi võimeid ilmutas ta Seitsmeaastases sõjas, kus kaotati küll mitu lahingut, kuid suudeti lõppkokkuvõttes edukalt võita. Aitäh kuulamast!
2) Kooliharidus on eesmärgistatud peamiselt vasaku ajupoolkera arendamiseks (matemaatilised teadused - loogika, keeled - kirja- ja lugemisoskus) 3. Praeguse süsteemi vead 1) Tänapäeval on võimalik elatada end väga erinevatel elualadel. Haridussüsteem kahjuks ei toeta parema ajupoolkera tööl põhinevate oskuste arengut (kunst, muusika, tantsimine jne) 2) Vähene valikuvõimalus varasemates kooliastmetes (põhikool ja ka gümnaasium) 3) Kuigi pärast kohustusliku koolihariduse omandamist avaneb oluliselt rohkem võimalusi tegelemiseks ennast huvitavate aladega, siis selleks ajaks võib tihtipeale olla vastav huvi kadunud või talent raisku läinud kuna kõige kiirem arenguaken on mööda lastud. ("See on ime kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu." - Albert Einstein) 4) Haridust omandades võib inimene iseendast (ja ka teised inimesed kellestki) hakkata halvemini arvama. Seda seetõttu, et hariduse normide järgi peab ta mõistma
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine *
ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline luuletust, 10 oodi ja 5 , pastoraali. Tuntumad Rahvuslik, ,,Laulja" ja ,,Kuu" Traagiline). Friedrich (1798- Koolihariduse sai Loonud kaks pikemat Kasvas pärast Müütilised Robert 1850) saksa keeles. Õppis eestikeelset luuletust- ema surma muistendid. Faehlman 52.a Tartu Ülikooli oodi. ,,Suur on Jumal, mõisniku Avaldas n arstiteaaduskonnas. su ramm" ja perekonnas. olulist mõju ( esimene eestlane värssdialoogi ,,Piibu Teda ei saa 19.sajandi II
Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole. · 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist. · Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes.
c) Usutlus õigeusk 12. Milles seisnes raudteede rajamise tähtsus Eesti? See aitas kaasa suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks. Soodustas põllumajandust. Mitmed Eesti väikelinnad tekkisid raudteejaamade juurde tekkinud alevikest. 13. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Tõnisson tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele, astudes välja saksastumise ja venestumise vastu. Üks tema nõu oli emakeelse koolihariduse taastamine. Päts otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest. Pidas rahvustunde kasvatamise kõrval tähtsamaks eestlaste majanduslikku olukorra parandamist. USA kodusõja tulemus Põhja osariigid võitsid ja orjapidamine kaotati. 14. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Talupojad said õiguse omada kinnisvara, Reform säilitas mõisnike maaomandi
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
põhjapõdrakasvatus. Saamide ajalugu · Saamid olid keskajal rahumeelne rahvas.Suuriikite Rootsi ja Taani Norra tekkel allutati saamid nende võimu alla. · 20. sajandi algul võeti TaaniNorras vastu seadus, mille järgi tohtisid maad omada ainult TaaniNorra kodanikud ja norra keelt kõnelevad ja seda igapäevases elus kasutavad inimesed. Kolm aastat hiljem lõpetati Norras ka saamikeelse koolihariduse andmine umbes 20 aastaks. · Norra võimud kulutasid palju raha ,et Saamide kultuur hävitada. · Soome ja Rootsis oli saamidel kergem ,ometigi oli ka seal Saami keel keelatud Saamide olukord skandinaavias tänapäeval · Norras on saamidel väga suur kaitse ja hulk lisaõigusi ,mida norralastel pole · Rootsis on saamide olukord rootslastega võrdne.Neil pole lisaõigusi ega kaitset.Saamid said põhjapõtrade karjatamis
· maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2.Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks ja sihtideks? Eeldused: · majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · kommunikatsioonivõrgu avardumine Sihid: · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine · kultuuriühtsuse kujundamine 3.Kirjeldage haridusolusid 19. Sajandil. · Neljaastmeline ühtluskool · läänemere mubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskus oli TÜ
1. Absolutismi tunnused · Jagamatu riigivõim · Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. · Kogu võim koondub ühele inimesele · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Pii...
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler
riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks. Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja? Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega (1891-1892 ligikaudu 400 luuletust)
irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. · 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma.
10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril.Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
maalikunstnik Johann Köler ja arst Philipp Karell. Kuid mina pean kõige tähtsamaks rahvusliku liikumise juures intelligentsetest eesti tippharitlastest kujunevaid rahvakoolide õpetajaid, kes hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et estofiilide ja haritlaste liikumised muutsid koolihariduse rahvale kättesaadavamaks. 18.-19. sajandil kujunenud haridusel oli palju negatiivseid kui ka positiivseid mõjutajaid. Eriti tähtis oli eestikeelse kirjanduse levik tänu hernhuutlastele ja estofiilidele, kuid hävituslik roll oli laastaval Põhjasõjal, mis viis eestlaste hariduse mitukümmend aastat ajas tagasi. Kuigi leidus mitmeid halbu külgi, siis kokkuvõttes on Vene aeg 18.-19. sajandil minu arvates Eesti haridusolusid pigem parandanud.
Õppimine toimus saksa ja ladina keeles. Kuulsamaid õppejõude oli Karl Ernst von Baer-embrioloog. Hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust nt. Otto Wilhelm Masingu nädala leht ning ka FR.R.KREUTSWALD-"Maailm ja mõnda, mis seal on". Ilmus ka eesti keele grammatika 1843.aastal kuusalu kirikuõpetaja poolt. "Perno Postimees" hakkas ilmuma JAnnseni poolt 4.EELDUSED: . Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talupoegadele kehtestati seadusd EESMÄRGID: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine,üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. 1864-Eesti Postimeees Jannseni poolt. Saadeti ka palvekiri tsaarile, milles paluti koolide avamist ja kultuurile rohkem tähelepanu, kiri oli kirj KÖLERI poolt. 1865-Vanemuise mängu ja laulu selts Jannseni poolt.
rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures
Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Juba nooruses oli ta lugenud prantsuse valgustajate töid, ta pidas paljude aastate jooksul kirjavahetust Voltaire’i ja Denis Diderot’ga, kes külastas teda ka Venemaal. Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju ainult mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad)
c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku liikumise liidrid, nende seisukohad ja tegevus; d) rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. a) Eeldused : · Eesti ala majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine · kommunikatsioonivõrgu avardumine b) rahvuslikud ettevõtmised · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine c) rahvusliku liikumise liidrid · J. V. Jannsen (1819-1890) : · asutas "Pärnu Postimehe" (1857), "Eesti Postimehe" (1864) "Vanemuise" seltsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
