Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt suur roll. Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma. Ma arvan, et ka koolihariduse levik oli selle perioodi üks olulisemaid osasid. Tänu korralikule kooliharidusele hakkas rahvas aru saama, kui oluline on oma riigi vabadus. 1 Koostas: Mai Triin Puström Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Eeldusi rahvusliku liikumise edukusele ning siis riigi iseseisvumisele oli palju. Kõige olulisemaks peanma koolihariduse levikut Eestis, kuna alles siis hakati koolis õpetajate poolt rahvuslikke ideid levitama
paber ,millel olid pildid. Vaatajaid huvitusid aga hoopis uudsest materjalist paberist palju rohkem kui sellest mis oli paberi pinnal. Kui aga uudne materjal asendati juba tuttavaga : pildid joonistati riidele, pöördus uuritava tähelepanu õigesse kohta .Siiski pole pildilt asja ära tundmine alati nii lihtne kui tundub . Enamasti eeldatakse inimestelt , kes pärinevad mõnest ilma formaalse koolihariduseta kultuurist , ülesannete sooritamisel nõrgemat taset , kui koolihariduse omandanud inimestelt . Mälu-uuringute tulemused tõestavad aga ,et see ei vasta tõele, vaid eri kultuuriruumidest ja haridustasemega inimestele jäävad paremini meelde erinev informatsioon. Suhteliselt palju on uuritud kultuurierinevuste ning eelkõige koolihariduse mõju süllogismide (deduktiivse mõtlemise ülesanne ) lahendamisele . Uuringud on näidanud , et ilma koolihariduseta inimesed lahendavad süllogisme teisiti kui kooliskäinud inimesed .Taju-
Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid. Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit. Piibli autoriteedi tähtsustamisest tulenes nõue teha see usklikele kättesaadavaks rahvakeelsete tõlgete ja hariduse edendamise kaudu.
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene...
Ärkamisaja algus oli 19. saj teisel poolel. Ajendeiks olid: Euroopas kasvas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Taotleti mitmetes riikides rahvuse poliitilist ühendamist, nõuti riigi siseselt võrdseid õigusi. Tekkis vastuseis baltisakslaste ja vene võimu vahel. Osteti talusid päriseks, kaotati pärisorjus, hakati turustama ülejääke saagist. Eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik. Ettevõtmised: esimene pidev ajaleht Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar Jannsen, koolmeister, kelle eestvedamisel tehti Laulupidu ja Perno Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga
aastal esimese eesti üldlaulupeo ja loodi 1865. aastal mängu - ja luluselt Vanemuine. Hurt: 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts.Soovis rajada ka Aleksanderkooli. Jakobson: 1878. aastal hakkas välja andma ajalehte Sakala. 10. 11. Eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riigi osade sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts: pidas veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra paranemist. 14. Vaatamata lüüasamisele aktiveeris revolutsioon rahvast. Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistuste liikumine kuivendas suuri soostunud alasid. 1902. aastal asutati Eesti Laenu ja Hoiuühistu.Asutati ka eesti keeles kool, asutati Eesti Kirjanduse Selts, Loodi Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum
rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole · Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse olla mõõdukas arenguprotsessis reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid metsluse ning tsivilisatsiooni vahel. olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
jõukuse kasv.-Teine keskus oli Peterburg. Hiljem sai keskuseks ka Tartu. · 1865 ,,Vanemuise" selts · 1869 laulupidu · 1870 Eesti rahvusliku teatri sünd-Lydia Koidula kirjutas esimese eesti teatri tüki ,,Saarema onupoeg" · Looid palju erinevaid seltse. Friedrich Robert Faehlmann · Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798. aastal. · Koolihariduse omandas Rakvere kreisikoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. · Juba üliõpilasena kuulas loenguid filosoofiast ja filoloogiast ning hakkas eesti keele vastu huvi tundma. · Aastast 1824 töötas Tartus arstina otsituim arst, vaeseid ravis tasuta. · Faehlmanni arstiretseptid levisid paljudes kodumaa linnades. · Ta käis päevas 110-125 haige juures, olles jalul kella seitsmest hommikul kuni ühe-kaheni öösel.
hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. - 1525.a leidsid taolised sündmused samuti aset teistes Eesti linnades. (enamik kloostreid suleti;linnades sai valitsevaks luterlus) Tagajärjed:-Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. - 1525.a esimene teadaolev eestikeelne trükis-Lübekis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See hävitati kohe.
Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks.
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele.
lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aas...
otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kui Hurt nägi Eesti rahva tulevikku, siis seadis ta esiplaanile majanduslike olude parandamise ja sakslastega võrdsete poliitiliste õiguste saavutamise. Rahvusliku liikumise katkestas venestamine, mille eesmärk oli muuta siinsed provitnsid Vene riigi teiste osade sarnaseks. Rahvuslikke vaateid jäid kaitsma Tartu ajaleht Teataja eesotsas Konstantin Pätsiga. Tõnissoni üheks paeamiseks nõudmiseks oli emakeelse koolihariduse taastamine, Pätsi ringkond pidas aga oluliseks majanduse arendamist. 1905. Aasta revolutsioon jõudis peagi Eestisse. Maailmasõda ja Venemaal toimunud pöördelised sündmused andsid Eestile ajaloolise võimaluse luua iseseisev riik. Olukorras, kus Vene väed olid sunnitud edasitungivate sakslaste ees taganema, kuulutas Eesti Maapäeva poolt moodustatud Päästekomitee 24. veebruaril 1918. aastal välja Eesti Vabariigi. Kuigi peagi algas Saksa okupatsioon, suudeti pärast
Tööturg on võrdlemisi habras asi ja selle kõigutamiseks pole palju vaja muud, kui ainult mõne tipp-spetsialisti kadumine. Asjaarmastajad võivad oma meelt ja harjumusi muuta päevapealt, sestap ka ametit vahetada. Kui kõik vanemad võtaks oma võsukesed koolist ära ja otsustaks alustada kodukooli teekonda, võiks sellest tulla suur katastroof. Maailmale on vaja tasakaalu ja senikaua kuniks on teisitimõtlejaid, kes oma lapsi traditsioonilise koolihariduse eest hoiavad, peaks kõik ka tasakaalus olema. Seega traditsiooniline haridus ei ole kõigi jaoks, kuid kodukool pole seda ka! Niisamuti mõlemates on omad plussid ja miinused, aga mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest, ei tea otseselt meist keegi.
estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen
abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil
Lapsed tahaksid ise õppida ning hakkaksid käima teadmisi omandamas kaasaegsete meistrite ehk õpetajate juures. Inimesed ei kaotaks oma loovust, kui loobutaks traditsioonilisest kooliharidusest. Loovus on andekuse komponent. On kaks varianti - see kas on inimesel isiksuses, või ei ole. Loovus ei ole selline asi, mida saaks ära kaotada või ise tekitada. Inimesed, kellel on loovus veres, jääksid loovateks ka peale koolihariduse loobumist. Aeg olekski loobuda praegusest traditsioonist, võtta keskajast kasulikud põhimõtted ning neid kaasaegses ühiskonnas rakendada. See muudaks meie ühiskonda paremuse poole. Elise Õunapuu 10 a
ka eestlastel sarnane, kuid mõtlemise sisu on erinevates kultuurides erinev, vastates ennekõike kohalikele oludele. Erinevate uurimuste tulemusena on selgeks saanud, et kooliharidus on teadaolevatest teguritest kõige tugevam mõtlemise mõjutaja. 2 Kooliharidusest läbi aja saame Eesti puhul rääkida läbi erinevate ja mitmekesiste tahkude. Eesti puhul saame konkreetselt kooliharidusest rääkida alates 1251,3 kui Pärnus ja Tartus avati esimesed toomkoolid. Sellest ajast alates saame koolihariduse jagamist Eestis vaadelda kui valitseva võimu vajaduste ja tahte realiseerimise kohta ühiskonna jaoks sobiva indiviidi kasvatamiseks. Suhtumiste muutused koolihariduse jagamisel on olnud eri ajajärkudel erinevad. _________________________________________________________________________ 1 Lauri Vahtre ,,Eesti Rahva Lugu" 2005 lk 11-19 2 P.Tulviste ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos." 1984 lk 53- 61 3 Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002
...............................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli end kindlustanud Tartu ja Saare- ja Läänemaal. Erinevatel andmetel asustati esimesed toomkoolid 1251 Tartus ja Pärnus, samas F.Amelungi oletuste kohaselt võis olla Tartu toomkool olemas juba 1250. Varane keskaeg ei tundnud otseselt pedagoogilist tegevust. Pigem oli
elektrolüüdid ja vang, kes IQ testi ajal ruudukujulist kujundit kolmnurgakujulisest august sisse üritab toppida, varjab oma geniaalset "lahendust" kõrvallauas sama ülesannet täitva peategelase eest. Samas on see ka küllaltki eluline, mitte muidugi sellises ulatuses nagu filmis kirjeldatud, kuid idee järgi võib nii juhtuda ka päriselt. Õnneks liigub maailm praegu vähemalt selles suunas, et aina rohkem inimesi saab kätte kasvõi elementaarse koolihariduse ning õpib lugema ja kirjutamagi. Film oli igatahes väga tore ja loodan, et äkki vaatame tunnis veel teinekordki mõnda lahedat filmi!
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole
20.Sajandi kultuuritegelane Alexander Graham Bell 1847 1922 Alexander Graham Bell 3 märts 1847- 2 august 1922. Tal oli 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. Isa: Professor Alexander Melville Bell Ema: Eliza Crace Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, õpetaja ja leiutaja. Ta on peamiselt tuntud telefoni leiutajana. Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. Oskas hästi mängida klaverit. Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. 15. aastaselt lahkus ta koolist. Peamist huvi pakkus talle teadus. Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega.
Nendeks on valdavalt Euroopa riigid, USA ja Kanada, Austraalia ning Aasiast Jaapan, Singapur, Lõuna- Korea, Katar, Bahrein ja Saudi Araabia. Madala arengutasemega riikide hulka jäävad enamasti Aafrika riigid, suurematest Aasia riikidest Afganistan ja Pakistan. Nende riikide SKT inimese kohta on madal - enamasti alla 5 tuhande USD inimese kohta.Inimeste oodatav eluiga ei ole kõrge jäädes alla 65 eluaasta. Elamistingimused on suuremal osal inimestest halvad, koolihariduse ja arstiabi kättesaadavus on vilets. Riikide arengutaset võib sõltuvalt eesmärgist iseloomustada kitsamalt ja laiemalt, ühele majandusnäitajale toetudes või mitmete eluvaldkondade näitajate alusel arvutatud indeksite põhjal. Varasemalt kasutati peamise arengutseme näitajana sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta, viimasel ajal on üha enam hakatud kasutama mitmetest osaindksitest koosnevaid arengutaseme näitajaid. Üheks selliseks on inimarengu indeks.
- 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. - Isa: Professor Alexander Melville Bell - Ema: Eliza Crace Perekond - Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõnekunsti ning kõnega. - Nii Belli ema kui ka abikaasa olid kurdid, mõjutades Belli elutööd. Lapsepõlv - Juba väiksena tundis Bell maailma vastu uudishimulikku huvi. - Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. - Oskas hästi mängida klaverit. Haridus - Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. - 15. aastaselt lahkus ta koolis lõpetades vaid 4 klassi. - Peamist huvi pakkus teadus. - Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. - 16. aastaselt omandas ta "õpilase-õpetaja" positsiooni kõnekunstis ning muusikas Weston House Akadeemias. - Edinburghi Ülikool. - Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Tegevus - Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. - Ta hakkas katsetama harmoonilist
kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K. Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riiklik kontroll erinevate kultuuri valdkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega; teised loobusid protsestiks loome vabaduse piiramise vastu aktiivsete loomingulisest tegevusest. Kultuuritegelased. Ludvig Puusepp neurokirurg neurokiururgi rajaja.
olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis. 1878- ajaleht Sakala Eesti sajandivahetusel Venestamine: 1885. vene keelne kooliharidus, vene ametnikud, asjaajamine vene keeles. Raudteede ehitamine: 1870- esimene raudtee Eestis, vabrikute ja tehaste rajamine, pabervabrikud, tselluloosi tehas, metallitööstused, põllumajanduse areng. Erakondade kujunemine: Jaan Tõnisson- Eesti poliitiline partei, Postimehe toimetaja- 1896, emakeelse koolihariduse taastamine. 1901- Teataja, Konstantin Päts, majandusliku olukorra parandamine. 1905. aasta revolutsioon- lõpetas venestamise, nõudmised: demokraatlikud vabadused-nende kehtestamine, talurahvale maa andmine, rahvuslikud taotlused eestlaste poliitiliste õiguste laiendamiseks, keskpunktiks Tallinn, rahvakoosolek- Uuel turul, Tsaari manifest: parteide loomine, isikuvabadused, üleriigilise rahvaesindus kokkukutsumine. Tartus- rahvaasemike koosolek
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele j...
Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tutvustama. Hariduse ümberkorraldamine. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. aastal sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises läbikäimises. See osa õpetajatest, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Nüri pähetuupimine vene keeles vähendas huvi koolihariduse vastu. Raudteede rajamine. 1870.aastal valmis esimesena Balti raudteed. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Laevaehitus ja meresõit. 19
· 4.juuli 1776 13 riiki kuulutavad end Ameerikas iseseisvateks riikideks Iseseisvussõda · Inglaste armee: suure, parema relvastuse ja väljaõppega · Ameeriklaste armee: väiksem, kehvema relvastuse ja väljaõppega, vabatahtlikud · http://google.ee Ameerika Ühendriikide loomine · 1787.a põhiseaduse väljatöötamine · Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America USA) · Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubandus)vahel Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Thomas Jefferson · Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaks oli Thomas Jefferson http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aa_jefferson_subj_e.jpg
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
• 4.juuli 1776 – 13 riiki kuulutavad end Ameerikas iseseisvateks riikideks Iseseisvussõda • Inglaste armee: suure, parema relvastuse ja väljaõppega • Ameeriklaste armee: väiksem, kehvema relvastuse ja väljaõppega, vabatahtlikud • http://google.ee Ameerika Ühendriikide loomine • 1787.a põhiseaduse väljatöötamine • Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America – USA) • Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubandus)vahel Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Thomas Jefferson • Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaks oli Thomas Jefferson http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aa_jefferson_subj_e.jpg
Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja ülejäänud madalapalgalised ning töötud satuv...
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise.
Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus Eestlasi on alati peetud maarahvaks ja nii olme me ennast ka ise kutsunud. Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks ...
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama
motetid. Neid loodi sageli samapoliitiliselt oluliste sündmuste, näteks kroonimispidustuste puhul. Sel ajal väljapaistvam helilooja oli Guillaume de Machaut. Tema teostest on säilinud suur hulk ilmalike laule ning terviklik missatsükkel „La messe de Nostre Dame“. Tänapäeval pole muutunud see, et endiselt seostadakse teost autoriga ja pille kasutatakse lauludes. Nooditrüki leiutamine aitas kaasa väga laialdasele levikule linnakultuuris. Samuti levis mitmehäälne laulukultuur tänu koolihariduse edenemisele. Guillaume de Machaut „La messe de Nostre Dame“. https://www.youtube.com/watch?v=mvIEA2dBKG Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/renessanssifilosoofia.ht m https://www.google.ee/search?q=t%C3%A4nap %C3%A4eva+ja+renessanssi+v %C3%B5rdlus&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa =X&ei=rxp2VMz5DMe5OJHxgZgI&ved=0CAYQ_AUoAQ#tbm=isch&q=Guill aume+de+Machaut&facrc=_&imgdii=_&imgrc=LB8m83GzHZVnyM%253A %3BtV28QueHMyHcuM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa.
märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega teenis elatist klaveri õpetajana ning viiuldajana orkestrites ja ansamblites.
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlma...
ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau idealiseeris inimese looduslähedust, seda iseloomustavad võrdsus ja vabadus. Väga oluliseks pidas Rosseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ning õpetus pidid olema looduslähedased- kõigega pidi kaasnema õpetuslik seletus. Minu arvates oli valgustuse perioodil väga suur tähtsus Euroopa ja maailma edasisel kujunemisel. Ratsionaalne mõtlemine aitas kaasa filosoofia ja teaduste arengule. Religiooni ei hinnatud enam nii tähtsaks ja ma arvan et see oligi kõige suurema tähtsusega muutus. Tänu sellele hakati mõtlema kirikust väljapoole.
1998. aastast on Tallinnas Goethe Instituut. Goethe Instituudi prioriteetideks on kultuuritöö ja saksa keele õpetajate täienduskoolitus. Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) on lähetanud õppejõude Tartu ja Tallinna ülikoolidesse. Pidevalt laienevad kontaktid nii kohalike omavalitsuste kui ka kirikute ja koolide vahel ning kasvav huvi erinevate vahetusprogrammide vastu kinnitavad EL-ga liitumisel veelgi intensiivistunud kultuurisuhtluse jätkusuutlikkust. Saksa Välismaise Koolihariduse Keskust Eestis esindav saksa keele õppekonsultant koordineerib Eesti koolides saksa keele õpetajate tööd. Alates 2002. aastast saab Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas kooli lõpetada nii Saksamaa LV kui ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistusega. Majandusalane koostöö Majandusalane koostöö on Eesti ja Saksamaa vaheliste suhete üks olulisemaid valdkondi. Vastastikuses kaubanduses on nii impordi- kui ka ekspordinäitajad viimastel
et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine Saavustus oli Eesti esimene rahvuslik pank Võit linnavolikogu valimistel Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastina Bach sündis Saksamaal l Eisenachis muusikute perekonnas. Bach jäi noorelt orvuks, sest tema ema suri 1694 aastal ja isa 1695 aastal. Muusikalise tunnetuse sai ta oma vennalt ja koolihariduse omandas ta Lüneburgis. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina, koori ja orkestriga. 1717 aastal alustas Bach tööd õukonna kapellimeistrina, seal pidi ta keskenduma orkestri- ja klavessiinimuusikale, kuna oreli mängimine oli keelatud, sest õukonnas see puudus. 1724. aasta Suurel Reedel esitas Bach Johannese passiooni ning sellel perioodil lõi ta ka Matteuse passiooni, mida peetakse üheks tema peateoseks. Bach oli kaks korda abielus
Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili
säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal ,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimma provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Ilma selle teoseta ei teaks me tänapäeval pooltki nii palju. Keskaja kultuur jättis Eesti ajalukku väga palju, alustades koolihariduse andmise algusest, lõpetades kunstiga. Ilma keskajata poleks Eesti kultuur pooltki selline, sest oli just keskaeg see, mis nii palju mõjutas kogu edaspidist elu nii linnas kui ka maal. Mina arvan, et kogu keskaegne kultuur jättis nii Eesti kui ka kogu Euroopa ajalukku võimsa jälje. Ega siis ilma asjata nii palju turiste Eestis tänapäeval käib, kõik tahavad imetöeda meie kauneid vanalinnu ja saada ainulaadset kultuurielamust.
Fourth level Fifth level (J. Madison) 1789-1797 president George Washington 1797-1801 John Adams 1801-1809 Thomas Jefferson Ameerika Ühendriikide loomine 1787. a põhiseaduse väljatöötamine, jõustus 1789. Riigi nimi: Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse- ning välispoliitika ja maailmakaubandus) vahel. Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18. sajandil Põhjapoolsetes asumaades haris farmer ise oma maad. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri istandusi e latifundiume; neegerorjade töö. Plantaatorid. Kolonistide kihistumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
