või tahtmata on probleemid, mis mul sellel alal on ette tulnud, teisejärgulised. Selliste teisejärguliste teemadega on aga tihtipeale nii, et me inimestena jätame need iselahenemise staadiumisse lootes, et aeg näitab ja parandab. Õpetades politseinikuna Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet, olen ma alati kahes rollis korraga politseinik ja õpetaja. Politseinikuna täidan ma koostöökokkulepet kooliga, et osaleda valikaine õpetajana kooli õppetöös. Õpetajana pean ma õpilastele, kes selle valikkursuse on valinud, suutma oma ainet võimalikult huvitavalt ette kandma. Jõuan nüüd lähemale sellele probleemsituatsioonile, mille eellugu eelmistes lõikudes juba kirjeldasin. Otsustasin tõstatada probleemina mitte niivõrd konkreetse olukorra, vaid üldise situatsiooni, kus praktikust peab saama teoreetik. Nii nagu paljude asjadega meie elus, on ka
Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine. Nõukogude liidu ajal oli kasutusel Saksast pärit Lehrplan, kus oli kõik viimse detailini kirja pandud. Iseseisvumisega tehti Eestis aga kannapööre ja võeti kasutusele curriculum-tüüpi õppekava, kus ei panda kirja kindlaid detaile, vaid antakse kätte õpiväljundid, suunad ja õppeainete maht maht
sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma praegu ka uue kooliga harjunud ei ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide perioodide hinded mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema üsna head hinded . . Esimesestel nädalal oli probleeme ka elamisega . Ühe nädala elasin ühiselamus, aga seal mulle ei sobinud . Sama probleem oli, mis kooliski , liigne melu ja müra
Samuti aitas kaasa ka klassikaaslase jutt, mille järgi sai poiss aru, et enesetapuks polnud ikkagi piisavat põhjust. 3. Miks ja millal ta seda siiski tegi? Väike Vipper tegi seda palju aega hiljem. Siis kui ta oli reservohvitser ning oli saanud käsu sõtta minna. Ta oli oma mundri pannud ilusti valmis, kuid poos ennast enne sõtta minekut ülesse. Ta tegi seda ilmselt sellepärast, et mees arvas, et nüüd on tal selelks piisavalt põhjust. Ema oli tal surnud, kooliga tal ei edenenud, sõda võis teda hirmutada ning samuti kõik vanad armid olid alles jäänud. 4. Kas prantsuse keele õpetajal oli õigus nii käituda, nagu ta seda tegi? Ei, minu arust ei olnud, sest õpetaja peab kõiki õpilasi võrdselt kohtlema. Minu arust oli ta poisi suhtes ülekohtune. Eriti arvestades seda, et ta sai valida kas panna nelja või kolme ning ta valis kiusu pärast tegelikult kolme. 5. Mis õpetajast lõpuks sai? Kas see on juhus või saatus
kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja Tanel ning teos räägibki täpsemalt nende elust, raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Raamatut lugedes ei tulnud mul tunnet, et autor oleks selle loo välja mõelnud vaid tekkis tunne, et see on hoopis tõesti sündinud lugu. Probleemid, mis raamatus välja tulevad on ka reaalses elus olemas. Näiteks peategelane Heidi jääb 15. aastaselt rasedaks, ka reaalses elus on sellises vanuses noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant
Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kolmanda argumendina tooksin välja selle, et kool on vaid lihv komplektile, kus esialgne suurem roll on tõenäoliselt geneetilistel eeldustel ja kodustel raamaturiiulitel ning hiljem inimese enda huvidel ja töökusel. Seega on asi inimeses endas, mitte selles, kas ta käib eliitkoolis või tavakoolis.
Usun, et iga rahvus mõtleb kindlaks jääda oma kultuurile ja traditsioonidele. Kodus olles kuulatakse ikka rohkem seda, mis oma riigis toimub, mitte nii palju üldisi teemasid. Arvan, et Euroopa Liit jääb püsima ka ilma Ühendriikide loomiseta. Minu meelest on Euroopa Liidus kaks head asja: euro ja ühisturg. See võimaldab meil lihtsalt reisida ja muudab firmade jaoks tegutsemise eri riikides lihtsamas. Mäletan veel hästi kui käisin 2008. aasta õdede kooliga Rootsis. Suurim mure oli siis kuidas raha vahetatud saan ning kas võõra valuutaga teise riigi kauplustes arveldada oskan. Samad kõhklused olid 2009-l aastal kui läksin läbi kuue riigi Sveitsi. Tuli mõelda igale riigile eraldi, et kõikjal maksta saaks. Praegu on tunduvalt vabam reisida kui ei pea sellistele asjadele nii palju tähelepanu pöörama. Kas euro jääb püsima, tehakse palju oletusi. Mina arvan, et jääb. 7. septembri saates ,,Foorum" ütles Ahto Lobjakas, et me oleme eurosse
jootsid ja paljaks varastasid. Helena aitas hädalisel hotellist märkamatult pääseda. Tänu Helenale said kaks armastajat taaskord kokku. (peategelane ja Elina) Helena oli noor, umbes 25aastane, üsna halbade elukommetega, kuid abivalmis, hooliv, sõbralik ja kaval. Peategelase armastatu Elina õde Tegelastevahelised konfliktid Peategelase ja Elina vaheline konflikt tulenes sellest, et poiss oli palju tööga hõivatud ja jättis tüdruku tahaplaanile Peategelase konflikt kooliga oli samuti seotud tööga Andrease ja minategelase vahelisi konflikte oli mitu. Esimese põhjuseks oli Andrease armusuhe Elinaga. Teine tulenes sellest, et Andreas pettis oma tüdrukut Merikest ja minategelase arvates oli see ebaõiglane Minategelase konflikt soomlastega kerkis esile seetõttu, et viimased kasutasid poissi ära Peategelane pettus elus ja kaotas paljud tähtsad asjad, see tekitas temas nn siseheitlusi Kõige ebasümpaatsem tegelane Andreas
muude riikide müügiluba uutele ravimitele, mis mõjutavad väidetavalt söömissõltuvust. Kuid kuna pole kindel, et kas esitatud hüpotees mõnuainetest ja hõrgutistest sõltuvusse sattumisest on tõene, siis on müügiluba kord antud ja siis jälle ära võetud. Ma valisin selle teema üsnagi tobedal põhjusel ehk seetõttu, et lähiajal olen kuulnud miski pärast paljude kaasõpilaste kõhust korinaid tühja kõhu tõttu. Ja nii mu mõtted koondusidki sinna, et kohe on aeg teha kooliga seoses uurimus ja muidugi soovisin siis ka ise teada saada MiKS me tunnetame tühja kõhtu ja KUiDAS organism tühja kõhuga toimib.
pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega.
paberimajandust(ametijuhendid,tegevusjuhendid jne).Nende abil püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarnaseks,teatud nõuetele vastavaks ning mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud ,seda vähem on valikuvõimalusi ja -vajadusi see täitjale jätab. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus Minu arvates on Mainori Kõrgkoolis tegemist nii tsentraliseeritusega kui ka detsentraliseeritusega.Kuigi kõik tähtsamad otsused seotud kooliga ja õpilastega,nagu näiteks õppemaksu suurus, võetakse vastu võimupüramiidi tipus,toimub väga suur koostöö oma töötajate ja õpilastega.Alati arvestatakse oma õpilastega seoses õppetöö korraldamisega,igal õpilasel võimalus oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida teda ja tema õppetööd puudutavatel teemadel.Detsentraliseeritus muudab antud organisatsiooni paindlikumaks ja suurendab töötajate ja õpilaste osalemist selle tegevuses. Spetsialiseeritus ja standardiseeritus
esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos õigusrikkumiste sooritamine, kamba liikmeks olemine, õe-venna mõju, eakaaslaste mõju dünaamika (antisotsiaalse käitumisega noorukitel kipuvad olema ebastabiilsed ja usalduslikud sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...
Virve kutsub Jaaku reisile, aga Jaak ei saa minna kuna isa ei luba. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse. Wikmani koolis on selline tava, et iga lend kujundab oma märgi ja kingivad neid siis õpetajatele ja muudele inimestele kes on kooliga suhtes meeldinud ja meelde jäänud. Nad viivad ka Toodrile, usuõpetajale, kes oli nende pärast koolist lahkunud. See märk ei meeldinud õpetajale. Penn kutusb Aino klassiõhtule, mis toimub alles kuu aja pärast ja Jaak kutsub oma korda Virve. Koolipeo esmaspäeval on kosmograafias töö ja Riks läheb, seda tööd tüdrukute kooli viima, aga jääb trammi alla ja satub kolju mõraga haigla. Jaak läheb Virvega peole
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused arutlus Kõik me oleme kuulnud, et Eesti on e-riik, aga mis e-riik üldse on? Mis on e-riigi tugevused ja nõrkused? Internetis on võimalik teha väga palju erinevaid toiminguid. Näiteks on internetis võimalik teha raha ülekandeid või osta erinevaid asju- alates toidust lõpetades majade ja autodega. Kõik see on tehtud sellejooks, et inimeste elu oleks mugavam. Kõigile on ju selge, et kodus toitu osta on palju lihtsam, kui selle toimetuse jooks poodi sõita ja siis raskete kottidega koju tulla. Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem...
...............................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga...............
oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematust selle kohustuse üle. Paljud ootavad juba aega, et saaks tööle asuda ning ise omale raha teenida, elada iseseisvat elu. Ma ei mõista nende ilusat plaani hukka, kuid ma ei taipa, kuidas kavatsevad nad seda kõike saavutada
ise maksma. Kõige rohkem meeldib mulle, aga see et koolis on võimalus ka stipendiumi saada. Väga hea on vaadata kuidas kõik pingutavad selle nimel, et sellele kandideerida ja see raha saada , sest see on minu jaoks vähemalt suur summa ja aitab väga palju kaasa.Üldiselt olen ma enda õppimisega rahul ja hinded on piisavalt head. Stipendiumile ma kandideerisin ja saan nüüd ka seda. Kindlasti üks suur muutus, mis selle kooliga seoses kohe meenub on see, et meil on tunnid palju pikemad kui põhikoolis. Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi, et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin
kerkinud probleemidest. suudab selgitada · Osaleb koos kolleegidega koolisiseste erinevatele osapooltele ja väliste ürituste korraldamises, ning kaasates ka kogukonna erineva koostööpartneritele kultuuritaustaga liikmeid ning kooliga seonduvaid lastevanemaid. muudatusi. · Osaleb õppijate arengu toetamiseks õppeasutuse ning kogukonna ühistegevustes, projektides ja/või algatab neid. · Teeb õppeasutuse arendamise ettepanekuid. 7. Õppedokume · Täidab õppekasvatustööd puudutava · Õppekasvatustööalane
Sotsiaal- majanduslik olukord Eestis muutus, kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei sobinud enam koduõppega. Erinevate lepingute sõlmine, põllukultuuride arendamine, maaviljakuse parandamine nõudsid kõik kirjaoskajat maamees nii talus kui mõisas. Enam ei olnud tähtis, et õppurid saaksid laulud suhu ja usu selgeks, vaja oli nüüd õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus koolis koolmeistri arusaamadest ja tahtest. Lapsi jaotati edasijõudmise järgi lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks: ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
Loe saates ,,Plekktrumm" avaldatud arvamust haridusest ja kasvatusest. Seejärel vasta küsimustele teksti järel. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde ,,Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusteadlane Kristi Vinter, kellega vesteldi haridusest ja kasvatusest ning arutleti selle üle, milliseid muutusi vajab tänane kool. Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: ,,Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potent...
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng..........
aastaks oldi seega juba harjutud end õiguslikumana tundma. Nii kontrollivast valitsemisviisist tulenevalt on ilmselt ka filmi olustik küllaltki range ja selgepiiriline. Uue direktori küllaltki absolutistlik suhtumine annab ka koheselt kogu filmile rangema õhkkonna. 11 8. HARIDUS Kool tähendab kreeka keeles „vaba aega“ ehk enne industrialiseerimist saidki haridust need, kellel oli raha ja vaba aega. Antud filmis on tegu lütseumiga, ehk kooliga, mis oli Vene Keisririigis loodud vaid aadlikele, kõrgemast soost rahvale. Lütseumis kehtib funktsionalistlik vaatenurk. Koolipersonal eristab targemaid ja rumalamaid õpilasi. Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid, mis numbrites inimeste võimekust näitavad, kuid erinevaid teste ja kontrolltöid viidi
Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või lühem, sisaldada osasid toodud küsimustest või kõiki, jne. Mis tüüpi kooliga on tegu? (algkool, 9-klassiline kool, 12-klassiline kool) Kui kaugel on kool kodust? Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)?
Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või lühem, sisaldada osasid toodud küsimustest või kõiki, jne. ∗ Mis tüüpi kooliga on tegu? (algkool, 9-klassiline kool, 12-klassiline kool) ∗ Kui kaugel on kool kodust? ∗ Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) ∗ Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) ∗ Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)?
kallimad, teised odavamad, jne. Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või lühem, sisaldada osasid toodud küsimustest või kõiki, jne. Mis tüüpi kooliga on tegu? (algkool, 9-klassiline kool, 12-klassiline kool) Kui kaugel on kool kodust? 8 Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb)
hiljem ka Kadedus ja Valevagadus, aitavad aga Suuremeelsus, Kaastunne jms. Romaani teine osa kujutab endast loodusfilosoofilist traktaati, mille peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus. Lõpuks lastakse Noormehel Roos siiski noppida. 7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa
kamba käsku ei kuulanud. Kamp tegeles ka oma niinimetatud ''äriga'', milleks oli plaadipoodidest varastamine ning hiljem varastatu soodsamalt müümine. Kuid sellega jäi ka nende kamp lõpuks politseile vahele. Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja. Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi ning rong lahkub kahe tunni pärast. Uue kooliga lootis Erik teha ka uue alguse. Ta lootis et saab elada siis ilma vägivallata, kuid selles suhtes ta eksis. Eriku uues koolis kehtis seltsimehelik kasvatus mis tähendas seda et direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud. Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi
rollid rollid ja jagatud vastutus · Tihe infovahetus kodu ja · Kooli tulevad kooli vahel, vanemad lapsevanemad kindlatel teadlikud sellest, mida laps aegadel (koosolekud, koolis teeb kui probleem) · Suhtlemine kooli ja kodu · Vanemad kaasatakse vahel mitmekülgne. koolile vajalikul viisil Suunatud probleemide · Tavaliselt on kooliga lahendamisele ja ennetamisele, mitte vigade seotud teatud tüüpi parandamisele vanemad · Soovitused vastastikused, · Kool esitab nõudmisi ja võrdväärsed partnerid soovitusi Õpetamis- ja kasvatamisviisid · Leebe (minna-laskev) õpetaja · Autoritaarne õpetaja · Autoriteetne õpetaja · Uskumused ja käitumine Leebe õpetaja · Uskumused · Käitumine
silmapaarile veel liiast. Mida me aga nüüd kõikvõimalikest saadetest, uudistest, naabrinaistelt, ajakirjadest, eneseabi õpikutest ja netifoorumitest loeme ja näeme? Õpilastel on koolis õpiraskused, nad on kasvatamatud, tarbivad liiga vara mõnuaineid, joomine ja suitsetamine on üha noorematel probleemiks, vanematel ei ole aega lastega tegeleda, vanemad ei saagi oma lastega hakkama, sest neil on endal suhted sassis ja raha teenimise mure matab võime keskenduda kooliga seotud probleemidele. Koolidesse tekkis vajadus võtta tööle sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid, kes tegelevad küll näiliselt koolis toimuvate probleemidega, kuid mida on noored ju kaasa toonud kodust. Kahju on sellest, et kuigi majanduslangus ja tõus, erinevad muutused ärisektoris, võivad muutuda väga tempokalt, siis väärtused on pikaajalised ning nii nende muutused ühes ja teises suunas võtavad palju rohkem aega. Võiksin isegi väita, et perekonna suhted ja väärtused on
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) ...
Alessandro oli sotsialist ja vabariiklane, kuid tal oli ka mõned natsionalistlikud seisukohad. Konflikti oma vanemate uskude vahel tähendas, et erinevalt paljudest itaallastest, Mussolini ei olnud ristitud, vaid see juhtus alles palju hiljem. Siiski, tehes kompromissi emaga, Mussolini saadeti õpilaskodusse,mida juhtus Salesiani mungad. Mussolini oli mässumeelne ja visati koolist välja pärast mitmeid käitumisega seotud vahejuhtumeid. Pärast liitumist uue kooliga, Mussolini saavutatud häid tulemusi ning kvalifitseerus algkooli õpetajaks aastal 1901. Ajakirjanik ja sõdur Aastal 1902, Mussolini emigreerus Sveitsi, osaliselt selleks, et vältida sõjaväge. Ta töötaas lühidalt Genfis müürsepana, aga ta ei suutnud leida kindlat tööd Sveitsis ning mingil hetkel vahistati ta hulkurluse pärast ja vangistati üheks ööks. Sveitsis omandas
3.1 Misioon Sündmuse misiooniks oleks tutvustada õpilastele Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis või töötavad huvitatavatel töökohtadel. Eesmärgiks on õpilasi inspireerida ,motiveerida ja mõtlema panna tuleviku üle(vilistlased, õpingutest ja saavutused). 3.2 Visioon Toimuks ainetunniga seotult. Näiteks kui vilistlane õppis füüsikad, siis füüsika tunni ajast räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis. Esinejal peaks
Soorollide muutumine läbi aegade Paarisuhte kestvust mõjutavad tegurid Paarisuhtega rahulolu mõjutavad tegurid Seksuaalkäitumine noorukite hulgas Lapsevanema rolli muutumine läbi aegade Lapse arengut mõjutavad tegurid Lapsevanemate kasvatusstiilid Lapsevanema roll murde ja noorukiealiste laste kasvatamises Internetikeel ehk uue meedia keelekasutus Mina giidina oma kodukandis Tähtpäevad koolis Internet ja identiteet Tantsu ja laulupeod: nende suhe rahvaluule ja minuga/ meie kooliga Raamatud, mida loevad minu klassikaaslased Aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti panus Haridus arenguriikides Eestis levinud religioonid ja nende ühendused Meie kooli vilistlaste uurimine (nt ühe isiku või lennu põhjal) Minu vanaisa/vanaema elulugu/mälestused · Kunstniku, muusiku, ansambli elu (teke) ja looming · Puidust mänguasjad ja mööbel · Sportlase/spordiala edulugu · Kooli spordialast tegevust kajastava veebilehe loomine
Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu. Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi, ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku. Vastused oleksid heaks mõtteaineks lehe toimetajatele, et nende suur ettevõtmine edaspidi vilja kannaks ning artiklid pakuks
Riskifaktorid võivad samuti olla väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, vanemate lahutus; eemaletõukamine sõprade poolt, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumis- ja õppimisprobleemid, halvad suhted kooliga, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad
suurtes kogustes. Et inimesed tarbivad tihti alkohoolseid jooke muutuvad paljud arusaamad nende jaoks. Kõigile tundub et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde, kuid see ei tohiks nii olla. Inimesed hakkavad oma pereliikmetest kaugenema ja paljudel noortel tekib turvalisus tunde puudumine. Vanemas eas isikud jätavad lapsed hooleta, käituvad nendega halvasti mis tõttu ka lapsed muutuvad sarnaseks vanematega. Nad ei tule toime kooliga ja hakkavad suhtlema inimestega kes pole suurem asi eeskujuks. Üks suurimaid näiteid kus laps saab mõtte alkoholi tarbimisele, et see on hea ja teeb meeleolu paremaks on reklaamid. Ei tohiks kallutada last alkoholi tarvitamisele. Seega on ka keelatud müüa alkohoolseid jooke alla 18-aastastele noortele ilma dokumendi esitamiseta. Sõidukite juhtimine ebakaines olekus Läbi aastate on olnud alkohol suurim liiklusõnnetuse põhjustaja. Eestis põhjustatakse aastas keskelt läbi 380
§ 6. Vanema taotlusel rakendatava koduõppe korraldamine (1) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. (2) Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbiviiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad õpitulemuste omandamist. 9. Kui palju õpilasi on ühes klassis? Kas Mads peab õppima 30 õpilasega klassis? Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi. Ehk siis
keskkonda ning teenuse pakkumise läbi suurendada selliste inimeste arvu, kes hoolivad loodusest. Teenuse kirjeldus Ettevõte pakub giiditeenust matkaradadele eesmärgiga tutvustada loodust. Giidi teenuse pakkumine matkaradadel. Idee on pakkuda giidi teenust matkaradadele või loodusesse reisimisel. Selleks, et inimesed tunneksid paremini loodust. Põhiline sihtgrupp on õpilased, kes tulevad koos kooliga ekskursioonile. Lisaks võivad teenust kasutada ka niisama loodushuvilised inimesed ja ka välisturistid, kuna teenust saab tellida mitmes keeles. Näiteks eesti, inglise, soome, rootsi ja vene keeles. Mõte on selle abil suurendada inimeste huvi looduse vastu pannes neid rohkem enda ümbrust märkama. Pöörates tähelepanu matkarajale jäävaid taimi, läheduses liikuvaid loomi ja laulu järgi erinevaid linde. 3 SWOT analüüs
Kirjuta oma arvamus ning põhjenda. Teie vastus 31 LISA 2 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine. Kooliga seonduv masendus.
maalikunstnik. Squarcione'l , kelle esialgne kutsumus oli õmblemine, tundus olevat märkimisväärne entusiasm antiikkunsti vastu. Nagu tema kuulus kaasmaalane Petrarca, oli ka Squarcione Antiik Rooma fanaatik : ta reisis Itaaliasse ja võimalik, et ka Kreekasse. Kuuldavasti oli Mantegna Squarcione lemmikõpikane. Ta õpetas talle ladina keelt ja fragmente Rooma skulptuurist. Vaatamata Squarcione kooli heale mainele ning Mantegna sealsele edule lõpetas ta kõik kontaktid kooliga juba seitsmeteistkümne aastaselt. Hiljem väitis ta, et Squarcione oli ilma õigusteta tema tööde pealt kasu lõiganud. Napilt peale Squarcione koolist lahkumist avas ta oma töökoja. Sel ajal tunti Padovas väga suurt huvi Rooma antiigi vastu. See väljendus antiikesemete kollektsioneerimises ning uurimises. Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga,
Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega. Rooma
poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel aega kümme minutit. Küsimustiku koostasin juhendaja soovitustele tuginedes. TEATER Teater Mitu korda poole aasta jooksul 6 Tihedamini, kui kord kuus 1 Siis, kui kooliga käime 2 Siis ,kui juhtub 2 Vähem ,kui kord aastas 1 Kord aastas 17 Kord poolaastas 28 Kord kuus 8 Teen ise 5
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, ...
Otsime koostööd ka Mainori Kõrgkooli tarnijatega, kes eelnevalt valmistasid kooli mööblit ning üritame vahendeid saada Tallinna suuremalt elektroonika poelt, selliselt nagu Euronics ja mööblifirmalt, selliselt nagu Mööblimaja AS. Vastutasuks teeme nendega koostööd, reklaamides neid ettevõtteid Tallinna EEK Mainori õppeasutuses. 3. Eesmärk Üldeesmärk: On loodud Eesti Ettevõtlus kõrgkoolis Mainor hubane puhke- ja kööginurk 1.september 2016 üliõpilaste ja teiste kooliga seotud isikute vajaduste rahuldamiseks ja aktiivseks kasutamiseks. 3 Ala-eesmärgid : 1)Loome Tallinna Mainori asutuses vabas ruumis köögi- ja puhkenurka 1.september 2016. 2)Soetame ning paigaldame vajaminevad esemed, seadmed ning mööbli ruumi. 3)Reklaamime köögi-puhkenurka Mainori erinevates klassides ning teistes linna keskkoolides, seejärel ka Mainori koduleheküljel.
pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist peetakse lugu. Stalini ajal õppisid seal koolis nomenklatuuri lapsed. Kui seal koolis õppisid Vassili ja Svetlana, juhatas seda kooli direktor Nina Groza. Svetlana õpib tunduvalt paremini kui tema vend, ei ole mingeid probleeme. Ei ole kuskil mingisuguseid
ehitaja ja väiksena tahtsin ka saada ehitajaks. Esimene päev on alati uues koolis kõige olulisem ja lubavam päev. Esimene koolipäev uues koolis oli nagu ikka esimesed koolipäevad on. Ühest käest huvitav ja põnev, teisest käest uimane ja väsinud, kuna see oli siiski esimene koolipäev peale pikka suve. Nagu uue koolimajaga ikka, tulime kooli natuke varem, et uue majaga tutvuda ja uurida, kus mis on, et oskaks natukenegi ringi liikuda uues koolis. Kui olime sõpradega kooliga piisavalt tutvunud, siis oligi juba aeg, et kursusejuhataja tunniks koguneda. Nagu alati kombeks, siis suutsime kuidagi valesse klassi end algul sokutada, aga ennem tunni algust saime sellest ilusti aru ja otsisime oma õige klassi üles. Selgus, et seal oli mitu kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu. Esimsesel päeval olid kõik nii vaiksed ja tegelesid usinalt õppimisega kuna keegi ei teadnud veel üksteist omavahel rääkisid ainult need kest üksteist varasemalt tundsid
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
