Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"koolidest" - 197 õppematerjali

koolidest on ta lõpetanud Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1957. aastal ja Gorki-nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas.
thumbnail
8
docx

Esimesed ülikoolid Euroopas

Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. X­XI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti anatoomiat füüsiliste näidete pealt. (Gutek 1995: 99) Bologna ülikool sai ülikooli õigused 1158. Ta arenes ümbruskonna koolidest kõrgetasemeliseks õigusteaduse ülikooliks, mille nii itaallastest kui mitte-itaallastest üliõpilased kontrollisid üheskoos rektori valimist, teaduskonna moodustamist ja ülikooli akadeemilisi ning ärilisi asjaajamisi. Kuna nii ülikooli kui selle asukohalinna heaolu ning mainekus oli seotud nimekate õppejõududega, seisid Bologna üliõpilased edukalt prestiizsete õppejõudude kohalemeelitamise ning säilitamise eest. Bologna ülikoolist sai...

Pedagoogika alused
80 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Üliõpilased Facebookis

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri osakond Kergejõustiku eriala Minu nimi College-students-social-networking-experiences-on- Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology ehk Kuidas tudengid kasutavad Facebooki? Mida seal tehakse, kui palju aega selleks kulub? Referaat Juhendaja: Jorgen Matsi Tartu 2009 Miljonid tänapäeva noored täiskasvanud kasutavad suhtlusvõrke. Vähe on teada, miks ja kui palju ja kuidas kasuatatakse suhtlusportaale. Georgetowni Ülikool USA on teinud uuringu, mida kajastas artiklis ,,College-students- social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology". Uuringu eesmärgiks oli anda informatsiooni suhtlusvõrkude kasutamisest tudengite seas. Miks...

Kehaline kasvatus ja sport
11 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Holokaust

1934 · Juudid heideti ametiühingutest välja · Neile ei laienenud enam tervisekindlustus 1935 · Juudid ei tohtinud enam sõjaväes teenida · Nürnbergi seadustega jäeti juudid ilma kodanikuõigustest 1938 · Juudid pidid registreerima oma varandused ja ärid · Naised pidid lisama oma nimele "Sara", mehed "Israel" · "Kristalliöö" · Juudi lapsed heideti koolidest välja 1. septembril 1939 algas II maailmasõda · Viie aasta pärast oli mõrvatud umbes 5 miljonit juuti 1939 · Juudid heideti riigiteenistusest välja 20. jaanuar il 1942 peeti Berliini äärelinnas Wannsees n õupidamine, kus 15 natside tippjuhti v õtsid vastu otsuse tappa l ähitulevikus... 11 miljonit juuti. Toit koonduslaagrites...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Minu riik

Meil on palju metsi, jõgesid, järvi ja ka soid, mida võib pidada meie uhkuseks. Väga paljudes riikides neid üldse ei leidu. Küll on neid aga Soomes ja teisteski põhjamaades. Maastik on meil tasane ja loodus väga ilus. Eestis on palju koole. Mina arvan, et hariduse taseme pärast ei ole mingit põhjust muretseda. Häid koole on palju ja ei tule puudust ka väga kõrge tasemega koolidest . Kõige tunnustatum kool on Tartu Ülikool, mis asutati 1632. aastal. Praegu on seal võimalik valida paljude erinevate teaduskondade vahel. Peaaegu igaüks peaks leidma endale sobiva eriala. Samuti on Tallinnas mitmeid häid koole. Igast Eesti linnast leiab mitmeid koole. Kel soov minna välismaale õppima, selle jaoks on kõik uksed avatud. Ei saagi tegelikult öelda, et mõni kool halb oleks ja õpetaja ei õpetaks piisavalt. Õppimine ei sõltu ainult koolist, vaid paljugi enesest...

Eesti keel
70 allalaadimist
thumbnail
6
docx

J.D.Salinger "Kuristik rukkis"

Jutustuse lõpetab sellega, et andis nõu mitte jutustada oma lugu, sest muidu hakkad kellestki puudust tundma. 3. Teoses kajastuvad probleemid: Ma arvan, et teose põhiprobleemiks on Holdeni protest kõige ümbritseva vastu. Samas võib seda tõlgendada mitut moodi. Minu arvates võib probleemiks olla ka muutustega mitte kohanemine. Holden ei suutnud kohaneda ühegi kooliga, mille tõttu teda koolidest välja visati ning see omakorda põhjustas jällegi uusi muutusi. Holden ei suutnud ühegi muutusega kohaneda ning lõpetas vaimuhaiglas, vähemalt jääb mulje nagu ta jutustaks teoses toimuvat vaimuhaiglast. 4. Tegelased: · Holden Caulfield - raamatu minategelane; Pencey koolis vehklemisvõistkonna kapten; ta visati välja Penceyst, see oli talle juba neljas kool, kust ta oli välja visatud; teose tegevuse ajal oli Holden 16.aastane, seda juhtunut jutustades oli ta 17...

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Majandus

Sotsiaaltoetused ja ­teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg ­ töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud ­ tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viktor Kingissepp

Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva (Kingissepp). Haridustee: Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898­1906 õppis ta Kuressaare Poeglastegümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Haridus Soomes

Lugemisoskusest Enamikus kõrge lugemisoskusega maades on koolide erinevused õppetulemustes väiksed. Soome 10% nõrgemaid koole saavutas tulemuse, mis oli peaaegu 100 arvestuspunkti kõrgem OECD keskmisest. Samas on 10% parimaid koole ka vaid umbes 97 arvestuspunkti võrra ees madalama saavutusega koolidest . Arvestades eeltoodud 79% kõrge lugemisoskusega õpilasi, millele lisanduvad ka head teadmised matemaatikas ja loodusainetes, võibki laias laastus pidada ca 80% Soome koolide õpilasi edukalt edasijõudjaiks. Selline suhtarv näitab ka eluks vajalikuks ja tähendust omavaks tunnistatud teadmiste ning oskuste väärtustamist. Soome õpilased oskasid väga hästi infot leida ja seda interpreteerida, mõnevõrra halvemini suutsid nad teksti mõtestada ja hinnata....

Heaoluriikide mudel
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Milliseks kujuneb Eesti koolisüsteemi läbinud nooruk?

Kui koolis valitseb kord, et haridust saaks kõikidele õpilastele korralikult jagada, siis on see kool teinud kõik, et kujundada noorukist korralik ilmakodanik. Koolides, kus puudub igasugune kord on ka hariduse omandamine raskendatud ja noorukil puudub igasugune väljavaade korrektse käitumise suhtes. See nooruk on harjunud tegema kõike, mis talle meeldib ja tema ei oska teistega arvestada, mistõttu võib väita, et sellistest koolidest sirguvad tihtipeale negatiivsete väljavaadetega inimesed. Peale põhikooli on igal inimesel õigus otsustada oma edasise elu üle. Kes läheb edasi õppima ja kes mitte. Üldiselt on selleks ajaks noorukist väljakujunenud tema tõeline mina, mida enam väga kergesti mõjutada ei saa. Noored, kes on loobunud edasiõppimisest jäävad üldiselt selliseks nagu nemad on ja koolisüsteem neid enam kujundada ei saa. Neid saab veel muuta vaid edasised tuttavad ja töökoht...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna­Eestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius....

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

§ 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi. 10 Linnades peavad kooliarstid iga kooli mitte vähem kui kord kahe nädala jooksul vaatamas käima. § 7. Kooliarstid on kohustatud õpeaja vältusel iga päev üks nädal haigeid õpilasi oma alla kuuluvatest koolidest ambulatooriliselt vastu võtma. § 8. Kooliarstid seavad kindlaksmääratud kava järele iga aasta aruande oma tegevuse kui ka nende järelvaatuse alla kuuluvate koolide tervishoiu seisukorra kohta kokku. Õpeaasta aruanne antakse kohalikule tervishoiu-osakonnale ära mitte hiljem kui 1. juuliks. § 9. Uute koolimajade ehituse puhul vaatavad kooliarstid koha üle, tutvustavad end maja plaanidega, niisama ka kõigi ettevõetavate muudatustega plaanides ja annavad selle kõige kohta oma otsuse....

Eripedagoogika
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõpu mõis

aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Raketisaluudi saatel heiskavad sümboolse võidulipu Karl Õunap ja hukkunud partisani isa Ivvo Ama. Siidne lõpp lööb tuules lehvima ja kõlavad pidulikud riigihümni helid. See oli ammu ... Need mälestused Kõpu valla koolidest ja koolielust on Kõpu inimestelt kogunud ja kirja pannud Ants Vihman 1926 aasta suvel. Tõnis Jürisson (86), sünd 1840 a. Upsil, isatalus. Ainult 4 aastat mujal, muidu kõik aeg Kõpus elanud. Elab Puna kõrtsis. "Tipu kool avati endises kõrtsis 35 a. tagasi umbes. Supsi ehitati kohe umbes 40 a. tagasi koolimaja. Taki ja Metsküla koolid on juba Rootsi ajal asutatud." Anu Reimann (80), sünd 1846 Vanaveskis. Kõik aeg Kõpus olnud. Elab Puna Kõrtsis (eelmise naine)....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg Eestis

aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema. Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest paiknes Lõuna Eestis. Talurahvakultuur Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Jaan Eilart

Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest . · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Johann Voldemar Jannsen

Mõninga maakuulamise järel asus Jannsen 1863. a. lõpul Tartus , kus ta rajas täiesti tühjale kohale uue ajalehe "Eesti Postimees", mis alustas ilmumist 1864.aasta alguses. Ta ise oli nii toimetaja kui väljaandja. Esialgu oli tal taskus ainult 40 tellimust uuele ajalehele ja muret tekitas suure perekonna toitmine. Kohavahetusele ahvatlesid teda ka lootused, et ülikoolist ja teistest koolidest väljuvate noorte eesti haridlaste tõttu võib Tartus kujuneda eesti kultuurielu keskus.. Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat. Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Äriplaan

otsuste tegemisel küsida nõu ka teistelt töötajatelt. Finantsrisk ­ ettevõte ei suuda tuludega tegutsemiskulusid katta. Seepärast tuleks firma püsikulud võimalikult madalad hoida, ostes võimalikult vähe teenuseid sisse ning eelistades nende töödega ise toime tulemist. Näiteks raamatupidamine. Personalirisk ­ raske leida sobivate teadmiste ja keeleoskustega inimesi. Üheks võimaluseks oleks otsida töötajaid koolidest pakkudes näiteks praktikakohta. Teine võimalus on töötajaid ise koolitada, kui neil on vähemalt üks neist vajalikest oskustest olemas. Näiteks on teadmised loodusest, kuid pole piisavalt head keeleoskust. 7...

Ettevõtlus
414 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti kooliõpilaste keelehoikud. Valikuuring

Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on kooliõpilased (10.- ja 12.klass) erinevatest koolidest . Valimi suuruseks on planeeritud 1300 õpilast. Valikumeetodina kasutan kaheastmelist valikut, viies läbi küsitluse kahes suuremas linnas Tallinnas ja Tartus. · Küsitlusankeet (tõmmake ring ümber sobival vastusevariandil) 1. Kas olete mees või naine (m/n)? 2. Milliseks hindate enda inglise keele kasutusintensiivsust (kõrge/keskmine/väike) ? 3. Kui oluliseks peate ingliskeelse hariduse kättesaadavust (väga oluline/oluline/vähe oluline)? 4...

Andmeanalüüs...
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvamuslugu: e-kooli ülikond, mis sellega õige lahti on?

Näiteks kui arvutihaldaja pole mõni kogenud IT tundja, siis on võimalik, et ta võib tõmmata arvutisse viiruseid ja mitteusaldatavaid faile.See omakorda kahjustab arvutit ning arvuti võib tuksi minna ühe ainsa e-kooli pärast. Kuid e-kool on aegamisi andnud endast ka paremuse jälgi.Mulle meeldib tänavuse e-kooli juures kõige enam see, et nüüd saab selle läbi suhelda ka oma klassikaaslaste,tuttavatega teistest koolidest ja ka õpetajatega.Muidu oli nii,et õpetajaga sai suhelda vaid silmast silma, kui sedagi.Sest paljude õpetajatega oli raske kontakti saada. Sellest suurest meedias kajastatud probleemist järeldan ma seda, et eks see kõik ole veidi üle paisutatud teema, kuid aeg parandab kõik vead.Kõik teevad ju vigu.Nagu me oleme märganud aegsasti ka e-kooli kvaliteedi paranemist.Näiteks on lisatud sellele aruannete lahter.Kuid eks sel kõigel on ka omad heas ja vead....

Meedia
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme järgivale teele tagasi aidata. Käesoleva essee eesmärgiks on arutleda teemal, kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandikud suudavad sotsialiseeruda ühiskonda. Oma aru...

Haridus
31 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Keskerakond

Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun