otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets. Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo
Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud oli riietatud must-valgesse ja poisid pintsakutesse
tulevikus laabub kõik iseeneslikult. Ei mõelda oma tulevikule ning hoolitakse vaid enda heaolust, kus tuntakse end kõikidest kohustustest vabadena. Holdeni suurimaks probleemiks oli samuti kooli ja hariduse mitteväärtustamine. Tal olid õppimiseks suurepärased võimalused: ta oli pärit suhteliselt jõukast perekonnast, tal oli võimalus õppida internaatkoolis, kuid sellegipoolest tundis ta, et õppimine on tema jaoks ebavajalik ning seetõttu kukkus ta välja kõikidest koolidest, kus ta käis. Ka tänapäeval on mitmeid noori, kes lähevad ühest koolist teise, lootes enda jaoks midagi paremat leida, taipamata, et kool on kool ning oma suutmatuses ollakse eelkõige ise süüdi. Teiseks ühiseks probleemiks Holdenil ja tänapäeva noortel on hirm täiskasvanuks saamise ees. Holden, ei tahtnud tegelikult täiskasvanuks saada, kuid sellegipoolest valetas ta end tihtipeale vanemaks ning kasutas valenimesid. Tema arvamus oli, et täiskasvanud on võltsid, mõistmatud ja
eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks VanaIndia kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju.
lisas, et midagi head see küll olla ei saa, sest need tänapäeva noored mõtlevad igasuguseid jubedusi välja. Tänavaküsitluse tulemusena võib öelda, rebaste ristimise suhtes ollakse eriarvamusel. Mõned küsitletavatest suhtusid üritusse negatiivselt. Leidus isegi neid, kelle arvates peaks ürituse ära keelama. Paljude inimeste arvates on aga tegemist igati toreda ja huvitava traditsiooniga. Näib, et enamik koolidest on samal arvamusel, kuna rebaste traditsioon veel kestab paljudes gümnaasiumides.
hooajavälisel ajal? Tavapärast täiskohaga töötajaid on puukoolis 6, aga kevad-suve hooajal on neid igapäevaselt tööl 12. 7. Milline on töötajate taust, kui suure osa moodustavad aiandusliku haridusega inimesed? Aastaringsed töötajad on oma ala spetsialistid. Firma juhataja Hendrik Ungerson on õppinud Luual metsanust ja Räpinas aiandust. Müügiassistent on tulnud otse Luua metsanduskoolist. Suvised töötajad on enamasti koolidest tulnud praktikandid. 8. Millise päritoluga on firma poolt pakutav toodang, kui suure osa toodangust toob firma sisse väljastpoolt Eestit (Kui firma on nõus avaldama)? Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed Hollandist ja Saksamaalt- nn. kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. 9. Kuidas on organiseeritud noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni? Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda.
käest, kas ta hakkab sügisest tõsiselt tööle. Jutustuse lõpetab sellega, et andis nõu mitte jutustada oma lugu, sest muidu hakkad kellestki puudust tundma. 3. Teoses kajastuvad probleemid: Ma arvan, et teose põhiprobleemiks on Holdeni protest kõige ümbritseva vastu. Samas võib seda tõlgendada mitut moodi. Minu arvates võib probleemiks olla ka muutustega mitte kohanemine. Holden ei suutnud kohaneda ühegi kooliga, mille tõttu teda koolidest välja visati ning see omakorda põhjustas jällegi uusi muutusi. Holden ei suutnud ühegi muutusega kohaneda ning lõpetas vaimuhaiglas, vähemalt jääb mulje nagu ta jutustaks teoses toimuvat vaimuhaiglast. 4. Tegelased: · Holden Caulfield - raamatu minategelane; Pencey koolis vehklemisvõistkonna kapten; ta visati välja Penceyst, see oli talle juba neljas kool, kust ta oli välja visatud; teose tegevuse ajal oli Holden 16.aastane, seda juhtunut jutustades oli ta 17
Need, kes seda tööd teha soovivad ja tahavad, peavad järgima kindlasti ohutuse põhimõtteid ja kasutama selleks turvalisi töövahendeid. FÜÜSIKALINE OHUTEGUR - MÜRA Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. 1 Iga tööandja peab tagama, et kõik tema töötajad, kes puutuvad kokku müraga, läbivad tervisekontrolli. Tervisekontrolli eesmärk on ära hoida ja varakult diagnoosida töötaja mürast
Noored on hukas!? Kes ei oleks oma elus kuulnud lauset: ,,Noorus on hukas" ? Selliseid noori vist polegi, kõik on vähemalt korra elus kuulnud seda tänitavat lauset. Aga miks nii arvatakse ? Kas tõesti selle tõttu, et noored on hakanud tarbima alkoholi väga varakult, et ükskõik kust koolidest mööda sõites seisab nurga taga mõni poisikese ohtu noormees, suits hambus? Kas selletõttu, et aina rohkem noori tüdrukuid rasestub? Millest on see aga tingitud? Tänapäeval on noored väga iseseisvad, just seetõttu, et vanematel ei ole aega nende jaoks. Iga vanem töötab nii kuidas jõuab, et perekonda ülal pidada. Enamasti tähendab see aga seda, et lapsed kasvavad omapäi. Mida vanemaks laps saab, seda vähem pöörab vanem talle tähelepanu, teades, et laps saab ise hakkama
-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana) Koolide juhtimisprobleemid Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine 6. Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju. Võib öelda, et India kultuur ning kunst on mõjutanud nii Hiinat kui ka Tiibetit. Varajane India kunst pole alati tugevana püsinud ning
........................................ 7 MÄNGU REEGLID ..................................................................................................................................... 8 SAALIHOKI Saalihoki on siseruumides mängitav võistkondlik sportmäng, mis sarnaneb jäähokile. Mäng toimub 2 kahe- kuni viieliikmelise võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on lüüa pall hokikeppidega vastase väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond võidab. AJALUGU Saalihoki sai alguse koolidest. Saalihoki on nii võistlussport kui ka harrastussport. Suurima populaarsuse on saalihoki saavutanud Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Nii Euroopas kui ka Aasias kasvab järkuvalt saalihoki populaarsus. Maailmameistrivõistlusi saalihokis on peetud 1996.aastast. Meeste ja naiste maailmameistrivõistlusi peetakse vaheldumisi üle aasta. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes nalinurksel väljakul. Väljaku tavapärane suurus on 40m x 20m
õpilaste tasandil. Ühe kogukonna noored võiksid rohkem tunda teineteist, et vahetada kogemusi, leida uusi sõpru oma piirkonnast ja viia ellu ideid, mida ühe kooli tasandil on raske ellu viia. Antud projekt on juba idee tasandil kaasanud noori erinevatest koolidest. Ühiselt läbiti 4.-5. septembril projektikoolitus (Briti Nõukogu ja Nõmme Linnaosavalitsuse toetusel), mis pani aluse antud projektitaotluse koostamisele. Näeme kahte olulist probleemi: - Paljud noored on informeeritud meelemürkide kasutamise kahjulikkusest, aga vaatamat sellele pole nad muutnud oma
veel oma enda kodust kaasa antud. Osadel meestel võib see olla hea kogemus , kui saavad lõpuks kätte selle, mis ei ole veel kodust kaasa antud, kui alati ei tee just sõjavägi kohe sinust valmis meest. Mõned noormehed ei taha alati minna ajateenistusse ja proovivad selle eest kuidagi ennast hoida. Sellisel juhul ootab neid karistus, kuigi vahepeal õnnestub ka mõnedel kuidagi pääseda. Nüüd toimuvad koolidest riigikaitse tunnid ja sealt on võimalik saada informatsiooni ajateenistuse kohta, mis tekitab osadel juba huvi, mis on väga hea. Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures. Või siis teevad seda minimaalselt
Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema. Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest paiknes Lõuna Eestis. Talurahvakultuur Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu
rumaluse kaela. Leian, et just meie enda koduriik ongi see, kes peaks meid kõige enam kaitsma ja meie eest seisma, seega kui sõnastada küsimus sellisena, kas seadusega peaks kaitsma rumalust, siis minu vastus on jah. Rumalus on tingitud teadmatusest ja selle nimel peaks kogu ühiskond vaeva nägema. Riik peaks looma soodsamad tingimused siin elamiseks, inimeste abistamiseks ja üldise heaolu parandamiseks peaksid liikuma suuremad rahad, riigipoolne teavitustöö võiks alguse saada juba koolidest. Inimesed ei julge abi paluda, sest nad ei usalda, nad ei tunne end kindlana. See aga on jällegi koht, milles peaks riik vaeva nägema iga isik, kes siin elab, peaks tundma end siin kindla ja kaitstuna, ega peaks kartma jalgealuse õõnestamist oma enda riigi poolt.
sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. KESKAJA NAINE Keskajal oli normaalne, et tüdrukud läksid mehele väga noorelt. Kui laps oli alles väike, otsisid vanemad talle suursugustest perekondatest kaasa. Laps saadeti sinna elama, et ta harjuks ära ja ei hakkaks hiljem otsusele vastu. LOSSIPROUA ÜLESANDED Juhtima majapidamist Valvama teenijate üle
on suure küsimärgi all sinu gümnaasiumisse saamine. Sa võid ju mõelda, et küll ma oma kooli gümnaasiumisse saan, aga see ei ole sugugi nii lihtne. Et oma kooli sisse saada peab sul olema kas keskmine hinne 4.0 kuni 4.2 või hoopis lähed katsetele. Keskmine hinne oleneb koolist ja eliitkoolides on ka keskmine hinne kõrgem. Kui sa oled olnud halva käitumisega, aga su hinded on korras, siis ei ole kool sind kohustatud vastu võtma, sest on paremaid õpilasi, kes kandideerivad teistest koolidest. Põhikooli võid sa ju käia hea tasemega koolis, aga gümnaasium otsustab kõik ja kui sa lähed gümnaasiumisse, kus on õppetase väga halb, siis pole ka su haridus täielik, selleks ajaks, kui sa peaks minema kas ametit õppima või siis tööle. Tänapäeva noortel on rohkem probleeme, kui vanasti ja sellepärast on elu keerulisemaks muutunud ning vanemad peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama. Vanemad
Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: * Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. * Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
Murdeealiste ülekaalulisus: mõjud ja teraapia Referaat Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Tartu Ülikool Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel.............................................................3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele.............................................................................................4 Käitumuslik teraapia ja sibutramiin......................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................
........................................................................................................................5 -2- SAALIHOKI Sissejuhatus Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik sportmäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglid Pall Saalihoki pall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1 Väljak Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord
oli väga palju tiitleid elu jooksul. Töönarkomaanina kahjustas ta enda tervist. Enne surma ta oli mitu aastat haige olnud. Viimastel eluaastatel piinles William lagunenud hammaste ja luuvalu tõttu. Suri 4. augustil 1598. aastal Londonis asuvas kodus Covent Gardenis. Williami matused toimusid Westminster Abbey kirikus ning maeti Baron, Stamfordi St Martin’i kirikus, mis oli ka tema soov. Haridus ja kujunemistee William, kes oli ainuke poeg, sai hariduse Granthami ja Stamfordi Grammar koolidest. 14. aastasena läks ta St. Johni Kolledžisse, Cambridge’s, kus ta viidi kokku selle aja tähtsaimate kasvatusteadlastega Roger Aschami ja John Chekega. Omandas ebatavalised tedmised kreeka keeles, sattus protestantliku mõjuvõimu alla ning oli mõjutatud humanismist. Samad isikud mõjutasid ka religiooset poliitikat 16. sajandi teises pooles. Pärast kuut aastat Cambridges sai ta kraadi ja peale seda läks ta Londonis asuvasse Gray’s Inni väljaõpet saama. 1543
leinamas. Puudusid ainult Hatuni kolm venda nad olid õe mõrvas kahtlustatuna vangis. Ka Hatuni lugu oleks vabalt võinud varju jääda. Kuid ei jäänud. Pärast seda aumõrva korraldas ühe lähedalasuva kooli õpetaja grupivestluse, kus 14-aastane türgi poiss teatas: "Ta sai, mille ära oli teeninud. See hoor elas nagu sakslane." Vihane koolidirektor saatis kirja mitte üksnes poisi vanematele, vaid ka pea kogu Saksamaa kooliõpetajatele. Talle kirjutasid vastu õpetajad teistest koolidest, kurtes: türgi poisid nimetavad türgi tüdrukuid, kes ei kanna pearätte, "saksa libudeks". Ja siis jõudis asi laialt Saksa meediasse olgugi et see oli ainuüksi Berliinis viimase kuue kuu jooksul juba viies sarnane juhtum. Saksamaa nagu teisedki Euroopa riigid on aumõrvadele ja moslemi naiste allasurutusele kaua läbi sõrmede vaadanud. Ja kuna aumõrvade sooritajateks sunnivad perekonnad sageli alaealisi poisse "eksinud tütarde" väiksemaid vendi , saavad nad
suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.) Õpingutest saadud teadmised ja eeskujud süvendasid Forseliuses huvi rahvaõpetuse vastu. Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad
Esialgu töötas Matisse juriidilise sekretärina ja läks 1887-89 Pariisi juurat õppima. Naasedes positsioonile advokaadibüroosse linnas Saint-Quentin, hakkas ta käima hommikuti enne tööd joonistustunnis ja avastas endas 21 aastaselt kunstivaimustuse kui ema haigusest paranevale pojale karbi värve andis ja ta selletõttu maalima hakkas. Matisse läks 1891 Pariisi kunsti õppima ning kohtus seal noorte avangardistidega ja vanade, kuulsate kunstnikega väga tuntud koolidest nagu Académie Julian ja École des Beaux-Arts. Need koolid õpetasid toetudes ,,akadeemilisele meetodile", mis vajas töötamist elus modellidega ja kopeerimist vanade meistrite tööd, aga Matisse oli ka avatud uuematele post-impressionistlikele töödele Paul Cézannelt ja Vincent van Goghilt. Pidevate katsetuste abil hakkas ta mõistma värvide visuaalseid ja füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil.
Et välja juurida jesuiitide mõju, 13.18. sajandist pärinevad kaasaegsed ja 1985, Valgus. oli vaja vaimulikke, juriste, arste ja hiljem publitseeritud kroonikad sisaldavad K. Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632 1982. Tln 1985, Perioodika. ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse koolidest üsna juhuslikke ning nappe F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, protestantlikus vaimus. Rootsis oli kuningaks andmeid. Kõige põhjalikumad on Tartu Valgus. Gustav Adolf II (16111632). Alates 1739. justiitsbürgermeistri F. K. Gadebuschi aastast on Eestis koolikohustus. 1802
· Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. · Käivitame sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust. · Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi. HARIDUS- POLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA EESMÄRK o Kõigile peab olema tagatud igas haridusastmes võimetekohane ligipääs kvaliteetsele haridusele. o Koolidest väljalangevus minimaalne ning õpetajate ning õpilaste rahulolu koolikeskkonnaga suur. o Eesti kõrgkoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised muutuste eestkõnelejad ühiskonnas ning talentide ,,väravad" Eestisse. o Teadmistepõhise majanduse arengut toetavad tööandjate ja -võtjate vajadustele vastavad täiend- ja ümberõppevõimalused. o Rahvusvahelised ettevõtted toovad arendus- ja koolituskeskused Eestisse. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA?
Koolis ei tehta erandeid ning kõik saavad sama ainet ühtemoodi aastast aastasse, nii et kõik, kes koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata, kas see süsteem ehk aegunud pole. (Teidla-Kunitsõn 2013) Toodetakse noori, kes ei suuda asju siduda, kokku viia. Kuna neil puudub selline võime, siis on neil raske omandada kogemusi, mis aitaks neil lõpuks tööle saada. Saame teada, et tööturu probleemid saavad alguse juba koolidest. Eesti üldhariduskoolide üleriigiline tase on üldjoontes samasugune. Erinevus ilmneb aga koolisiseselt: tulemusi on seinast seina, andes kokku ikkagi teiste koolidega võrreldava keskmise (vt lisa 1). (Strenze 2012) Kuna toodetakse inimesi, kes ei suuda loovalt mõelda, ei saa neist tööotsijatest kiiresti asja ja üha enam inimesi muutub selle tõttu heitunuks. Kuna tööturul valitseb passiivne
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 ...
Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Juutide tagakiusamine piirduski alguses vaid nende kiusamisega kuid juba mõne aasta möödudes muutus see nende massiliseks julmaks hävitamiseks. Hitleri algne idee ei olnud mitte nende tapmine vaid nende väljasaatmine Euroopast ja aaria rassi levitamine üle kogu maailma. Teise maailmasõja aastail muutus olukord veelgi hullemaks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud
otsuste tegemisel küsida nõu ka teistelt töötajatelt. Finantsrisk ettevõte ei suuda tuludega tegutsemiskulusid katta. Seepärast tuleks firma püsikulud võimalikult madalad hoida, ostes võimalikult vähe teenuseid sisse ning eelistades nende töödega ise toime tulemist. Näiteks raamatupidamine. Personalirisk raske leida sobivate teadmiste ja keeleoskustega inimesi. Üheks võimaluseks oleks otsida töötajaid koolidest pakkudes näiteks praktikakohta. Teine võimalus on töötajaid ise koolitada, kui neil on vähemalt üks neist vajalikest oskustest olemas. Näiteks on teadmised loodusest, kuid pole piisavalt head keeleoskust. 7
aastate lõpu majanduskriisist, kahekordistudes aastatel 20002006. Aastal 2007 möödusid haridussektori kulud kõigist teistest sektoritest, moodustades 3,4% sisemajanduse kogutoodangust.Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni. Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 715 aastat. Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. MAJANDUSORGANISATSIOONID Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse:
Lev Tolstoi Referaat Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Elulugu ja päritolu lk. 4 · Tolstoi teosed lk. 5 · Tuntumate teoste lühiülevaade lk. 6 · Lõppsõna lk. 7 · Lisa väljavõtteid päevikust lk. 8 · Kasutatud allikad lk. 9 2 Sissejuhatus: Lev Tolstoi oli vene kirjanik, kes sündis 9. septembril 1828 aadlisuguvõsast pärit mõisnku pojana. Ta vanemad surid veel kui Lev oli noor. Tolstoi koos vendadeõdedega kasvas üles sugulaste juures. Sai haridust erinevatest koolidest ning võttis osa ka sõjast. Tema looming kujutab ta enda kogemusi ja nägemusi vene elust. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. 3 Elulugu ja päritolu: Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevits Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum....
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri osakond Kergejõustiku eriala Minu nimi College-students-social-networking-experiences-on- Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology ehk Kuidas tudengid kasutavad Facebooki? Mida seal tehakse, kui palju aega selleks kulub? Referaat Juhendaja: Jorgen Matsi Tartu 2009 Miljonid tänapäeva noored täiskasvanud kasutavad suhtlusvõrke. Vähe on teada, miks ja kui palju ja kuidas kasuatatakse suhtlusportaale. Georgetowni Ülikool USA on teinud uuringu, mida kajastas artiklis ,,College-students- social-networking-experiences-on-Facebook_2009_Journal-of-Applied-Developmental- Psychology". Uuringu eesmärgiks oli anda informatsiooni suhtlusvõrkude kasutamisest tudengite seas. Miks...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS.................................................................................. 8 1.KOLM SEKTORIT Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor, kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või 2 vabatahtlikku tegevuse, millised on suuna...
aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.Hariduse andmise kaugem eesmärk oli tegelikult pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliiga olema suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Rahvakoolide olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist.Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. Tartu Ülikool 1630.aastal loodi Tartus akadeemiline Gümnaasium.1631.aastal esitas Johan Skytte kuningale palve muuta gümnaasium Tartu Ülikooliks ning aasta hiljem ka nii juhtus.Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Õpetajate seminar Beng Gottfried Forselius rajas 1684.aastal Tartu lähedal Papimõisa.Seminari
mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist peetakse lugu. Stalini ajal õppisid seal koolis nomenklatuuri lapsed. Kui seal koolis õppisid Vassili ja Svetlana, juhatas seda kooli direktor Nina Groza. Svetlana õpib tunduvalt paremini kui tema vend, ei ole mingeid probleeme. Ei ole kuskil mingisuguseid teateid, et tema õppeedukuse või käitumisega oleks kuidagi või midagi lahendada suhelda Staliniga nendes küsimustes. Vassili puhul ju oli. Svetlana lõpetab kooli kiirusega. See kool omab tema elus
Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja tööka...
Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008
4. Kasutage suurt ja väikest algustähte, vajaduse korral ka jutumärke. 1. Võistlus toimub Tamme staadionil, pöörake Riia maanteelt pärast raudteeviadukti kohe vasakule. 2. Sedapuhku olid Rootsi laual Hiina köögi parimad palad. 3. Kuidas on viimasel ajal olnud euro ja Taani krooni vahetuskurss? 4. Ta laskis isegi oma Lõvi tähtkujus sündinud saksa lambakoerale Hermannile horoskoobi koostada. 5. Mida arvad sina Steineri pedagoogikast ja Waldorfi koolidest? 6. Almanahhis Noorte Hääled ei avaldatud tema poeemi “Tuul tuvi tiibades”. 7. “Avatud eesti raamatu” sarjas on ilmunud mitmed Euroopa ja Ameerika mõtlejate artiklikogumikud, näiteks Susan Sontagi “Haigus kui metafoor” kirjastuselt Varrak ja Martin Heideggeri “Kunstiteose algupära” kirjastuselt Ilmamaa. 8. Presidendilt on ta vastu võtnud piirivalve rinnamärgi Mõõk ja Ilves ning piirivalveohvitseri teenetemärgi Piirikotkas. 9
Ja minu üllatus oli suur, kui leidsin oma nime vastuvõetute nimekirjast, kahjuks sain ainult tasulisele kohale. Hetkel ei olnud tasuline õppmine minu jaks võimalik majanduslikel põhjustel. Kuid see andis mulle teadmise, et mind ei ole veel maha kantud ja võin järgmine aasta uuesi proovida, ja proovisingi. Internetis surfates avastasin, et on veel teisegi kooli, kus on võimalik õppida sotsiaaltööd ja nii viisingi veel viimasel minutil oma dokumendid ühte nendest koolidest. Sain sisse riigieelarvelisele kohale ja praegu õpin juba teisel kursusel ja ma pole seda hetkegi kahetsenud. Sotsiaaltööd läksin ma õppima täiesti teadlikult, mitte lihtsalt niisama. Mulle meeldib aidata; eakaid, puuetega inimesi, eriti aga lapsi, kes on mingil põhjusel jäänud ilma hoolivast ja armastavast kodust. Nii mõnigi laps ei teagi, mis see kodu üldse on, kuna nende jaoks on koduks olnud lastekodu. Loomulikult võib lastekodu olla samuti kodu, kuid kas ikka on
koolitoitlustusel vastutusrikas osa õpilase tervisliku kasvu ja arengu tagamises (Tervislik koolipuhvet.. 2008:1). Toitlustamist koolides reguleerib sotsiaalministri määrus (eRTL 2008) ning järelvalvet teeb terviseamet. 2008. aastal kontrollis tervisekaitseinspektsioon toitlustamist Eestimaa 448 koolis. Toiduenergia sisaldus vastas nõuetele 71% ja põhitoitained olid tasakaalus 35% kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu või süsivesikuid. Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks. Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke
3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas. 19081909 elas ja õppis ta Moskvas. 1909. aastal Kingissepp abiellus. Abielust sündis ka kaks poega
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72
reforamtisooni teoloogia edule. Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist ,,Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole". See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kol Piibli keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine, instrumentaalne muusika ja matemaatika. Ta soovitas koolide juures asuvate raamatukogude jaoks nelja liigitust: piiblid ladina, kreeka,
Mussolini peamiseks esmärgiks oli muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustustamisel. Tugev rahvus ei tohi sõltuda teistest. Benito Mussolini Varajane elu: Benito Amilcare Andrea Mussolini on sündinud 29. juulil 1882. aastal Predappios, Itaalia Kuningriigis. Mussolini sündis esimese lapsena ja kasvas vaeses sepa peres, mis-tõttu käis ta kirikukoolis, kuid ta oli väga püsimatu laps, keda korduvalt koolidest välja visati. Benito oli väga vägivaldne, mida ta tõestas ka korra koolikaaslast taskunoaga pussitades. Sellest hoolimata oli ta arukas poiss ja sooritas õpueksamid probleemideta. Lühikest aega pidas Mussolini õpetaja ametit. Kui see talle aga ei sobinud, läks ta Sveitsi, kus asus tööle ajalehes. Tema pidev mässudele õhutamine viis teda aga korduvalt trellide taha. Naastes Itaaliasse, proovis ta aga uuesti õpetaja
Karta tuleks kihistumist, ennast taastootvate suletud eliitide väljakujunemist. Eesti ühiskonda on algusest peale iseloomustanud suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus see, et saunas sündinu võis saada ministriks või professoriks. Kui aga kooliharidus muutub meil tasuliseks ja eliitkoolidesse võetakse lapsi selle järgi, kui rikkad vanemad neil on, siis kaobki üks armsamaid eestluse aateid. Selle peale võib mõni rahvuspoliitik kosta, et mis neist koolidest, pärast kooli järgneb ju sunniviisiline sõjaväeteenistus, mis tasandab klassivahesid ja süvendab noorsoos demokraatlikke hoiakuid. Oh, püha lihtsameelsust! Või künismi? Kas tõesti keegi arvab, et praegusel nekrutiväel on ühiskonnale ka mingit head mõju? Kahjulik mõju on seevastu ilmselge: praegused kaitseväe tavad õõnestavad arusaamu seaduslikkusest, inimväärikusest ja -õigustest, õhutavad totrat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
