suurt osa oma elanikkonnast. Aga tegelikult Eesti ei piirne Tallinnaga. Autor toob välja 10 põhjust, millega ta tõestab oma arvamust, miks provintsis elada on parem. Ta teab, millest ta räägib, kuna kolis ise vabatahtlikult pealinnast Kadrinasse. Esiteks elavad provintsis inimesed on nagu suur pere. Siin on rahulik ja sõbralik õhkkond. Siin on kõik odavam, kui Tallinnas (kultuur, kinnisvara, transport, hinnad poodides, meelelahutus jne). Väikestes koolides ei ole nii palju õpilasi. See tähendab seda, et õpetajad ja isegi direktor teavad iga õpilase nime. Rauno põhimõte on see, et head töötajad võivad töötada ja elada nii pealinnas, kui ka väikestes maakohtades. Olen lugenud ühe artikli. See oli Rauno Volmari päevakommentaar Vikerraadios. Seal rääkis Rauno sellest, et tegelikult väikestes linnades on ka elu ja ei ole mõtet kohe pealinna kolida, kui sa oled sündinud provintsis. Ja
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
kooliõpilased puutuvad narkootikumidega rohkem kokku kui nende eakaaslased teistes Eesti linnades. Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö
Selles olukorras propageerisid Tartu ülikooli lõpetanud vennad Kherovbe ja Raphajel Patkajan, Levon Tigranjan, Mikhajel mirimanjan, Samson Majsurjan ja teised haritlased seisukohta, et Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200 armeenlast, lisaks M. Rostovtsevi eraülikoolis ligi 30 ja veterinaaria instituudis kümmekond. Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks
sõlmimise poole. Ameerikas tuntakse valentinipäeva juba 200. aastat. Euroopas hakati seda üldiselt tähistama 20. sajandi jooksul. Eestlased hakkasid valentinipäeva tähistama 1990. aastatel, põhiliselt kooliüritustena linnades ja suuremates asulates. Eestis on valentinipäevast mõne aastaga saanud sõbrapäev. Armastus asendati sõprusega, mis on samuti igati õilis ja positiivne tunne. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valeninipäeval armastatakse teha ka kingitusi.
Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks: antiikaja filosaafid üritasid rahvele selgeks teha, et maa on kera kujuline, seda peeti naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist pärgamenti usulist...
inimesed, mis on elu ja kuidas on tegelikult võimalik elada. Aasta 2009 on kõigi jaoks raske ning võib-olla on just see aasta see, mis näitab meile, et eestlase parim söök polegi teine eestlane. Pigem peaks riik hoidma oma kodanike ja vaatama, et ka väiksemates kohtades saaks inimesed eelkõige põhihariduse. Kõrgharidust on aega omandada terve elu. Aastal 2009 on kõrghariduse omandamise võimalus kindlasti paljude jaoks küsimärgi alla, kuna õppimine on kalliks läinud. Koolides on kehtestatud õppemaks, mis ei ole sugugi madal. Üks võimalus on võtta õppelaenu, kuid kui sa soovid ka oma eluga alustada, siis mitut laenu korraga võtta oleks tänapäeval keeruline. Pankadest laenu saamine pole enam nii lihtne kui see oli mõned aastad tagasi, kus seda anti liiga kergekäeliselt. Nüüd aga vaevlevad inimesed maksuvõlgades, kuna nad ei suuda oma laene, liisinguid maksta. Majad ning autod võetakse käest ära ja kindlasti
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5
Samuti on väga suureks mõjutajaks kool. Arvestades seda et me viibime seal juba 7. eluaastast saadik kuni 19. eluaastani võin öelda, et veedame seal väga palju aega. Meie suured kujundajaid tulevaseks eluks on nii õpetajad kui ka klassikaaslased. Loomulikult on suurem kaal klassikaaslastel. Kui sa ei ole klassikaaslaste poolt hästi koheldud võivad sulle jääda armid kogu eluks. Kiusamine on meie aja koolides väga suur probleem ja kuna olen ise kiusamist kogenud, siis tean millest räägin. Kiusamine annab väga suure löögi sinu enesehinnangule ja edasisele elule. Samas on kiusamine vältimatu. Keegi tahab alati teistest üle olla, kuna tema väärtushinnangud on teistsugused. Loomulikult peaks sellest üle olema, aga see on keeruline. Hästi hinnatud inimene hindab ka ennast hästi. Millised on siiski tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Eks igaühele on need
ALGUS Reggaeton on pärit ladina urbani muusikast · · Algselt, 1990. keskel, kutsuti seda Panamas`hipaaniakeelseks reggae'ks. Hiljem, kui see levis Puerto Rico'sse, sai alguse uus stiil, mida nüüd tuntakse reggaeton'i nime all. Reggaeton on segu Jamaica muusikast, mida mõjutavad reggae ja dancehall, samuti ka · Ladina-Ameerika rütmidest nagu näiteks: bomba, plena, salsa, latin pop ja bachata. · Reggaeton'i on veel sisse segatud hip hop, kaasaegne R&B ja elektroonika.Kuid see stiil on suures osas ka segu räppimisest ja hipaaniakeelsest laulust . ALUSEPANIJA See zanr on laiemalt levinud suurtemates latiinode kogukondades USAs ja muidugi ka · Ladina-Ameerikas. Kuigi see võtab eeskuju hip hopist ja Jamaica dancehall'ist, siis reggaeton pole nende kumbki hispaaniakeelne versioon. Reggaetonis on oma kindel biit ja rütm. Shabba Ranks oli esimene kes kuulutas seda suuremale rahvale (1990-ndad). · Reggaetonile on iseloomulik...
inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871
Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise
oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika. Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult. Vähesed inimesed oskavad pilli ja nootide järgi viisi mängida. Enamasti on muusika kuulamiseks ja kui muusikamaailmas edukalt "läbi lüüa", siis võib inimesest saada üleöö kuulsus. Kunagi Hellenite, Keltide ja ehk ka Roomlaste ajal oli muusika palju tähtsam kui tänapäeval ja sellel oli kindel otstarve. Tänapäeval on see peamiselt meelelahutuse jaoks ja sellega tegelevad vähesed vabatahtlikud ning pole kohustuslik tunda noodikirja ja osata pilli mängida.
jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja.
Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt muutlike võimalustele saksa, eesti ja läti koolides . Päikese rõngas Äike Rõngu surnuaial Mu lapsepõlve Rõngu suved on piiralt päikese Välk õmbleb kokku kõue räbalaid rõngaga. ja tõbmab vihmasärki üle puu. Sääl hurmja kuuseheki taga on kõike, mida Surmalasti on jääkud ristid vaid südamele vaja. ja kaugel vilksatades kase luu. Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb
maalimakeeli ära õppida, kui just mingi geenisus ei ole. Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel, mille rääkimine algas juba väga ammu ning igasuguste murrete tekkimine on maailmas väga levinud ning paljud ei tunnegi igasuguseid keeli mida igapäev välja mõeldakse. Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Keelte oskusega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis . .Erivevate keelte oskus ei too ainult reisides kasu vaid ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on
eestikeelsed sildid. Sage võõrkeele kasutamine seab eesti keele säilimise sellisel kujul, nagu praegu, ohtu ja keele püsima jäämisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui varem. Firmade nimed võiksid siiski jääda eestikeelseteks, välja arvatud juhtudel, kui ettevõte on tõesti rahvusvaheline. Siis teavad inimesed, millega firma tegeleb ja kes on selle taga. Riik peaks koolitama haritud õpetajaid, kes õpetavad venelastele koolides eesti keelt. Võiks olla rohkem odavaid eesti keele kursuseid täiskasvanutele, kes eesti keelt veel ei oska. Teenindusasutuste töötajad, politseinikud ja päästetöötajad peaksid saama kvaliteetset keeleõpet. Need ideed on teostatavad vaid juhul, kui muukeelsetel elanikel on ise soov eesti keelt õppida. Mul on veel üks põhjus, miks eesti keelt peaks kaitsma. Meil on vabadus seda teha. Mõeldes ennast Nõukogude Liidu kodanikuks, kui eneseväljendusvõimalused olid palju
ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skulptuurile kohane, peab tal ka alus olema, mis aitab kujutisel tasakaalus püsida ning täiendab kompositsiooni. Kõigi Jaan Luige loodud raidkujude aluseks oli kivist lapik risttahukas, trapets või lihtsalt põrandale laotud plaadid.
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav...
Egiptus Looduslikud olud: Alam/ülem egiptus.Eraldatud riik. Põhiliselt jõe äärsetel aladel. Suve lõpul oli üleujutused ning tulvavee taandumisel oli viljakas pinnas. Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukesku...
karjakasvatamisega ja heina tegemisega, näiteks karjalaskepäev, heinamaarjapäev. Tänapäeva elu ja olu areng on kiire. Selleks, et teistest rahvastega suhet hoida ja nendest mitte palju erineda, tegutseme meie kultuurile mitteiseloomulikult. Eestlased on tublid, et on siiski suutnud säilitada suure osa oma kultuurist. Meil toimuvad endiselt laulupeod, mis on kindlasti meie kõige olulisem kultuurisündmus. On inimesi, kes tantsivad rahvatantsu. Samuti on populaarsed koorilaulud. Koolides on kohustusliku kirjanduse loetelus palju eesti klassikalisi teoseid, mis annavad ülevaate eesti talupoegade elust, näiteks Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Maapiirkondades ei ole talude pidamine ja loomade kasvatamine välja surnud. Ka on poodidest võimalik osta eestimaist toodangut. Tähistatakse suurelt Eesti rahvakalendri tähtpäevasid: jaaniõhtul toimuvad pidustused pea igas külas ja piirkonnas. 2008. aastal tegeles 13 protsenti eesti elanikest mõne rahvakultuurialaga
Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpetaja ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees. Tallinn Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles muusikaelu juhtfiguure.
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu
tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Prantsusmaa Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks)
liisuheitmisega · Kõrgeim riigiorgan oli ekleesia (rahvakoosolek) · Viiesajanõukogu · Kodanikuks sai vaid see kelle ema ja isa olid ateena kodanikud · Ateena kodanikel oli rohkem võimalusi · Riiki finantseerisid leiturgiad demokraatiapäev · 2007. aastal ÜRO poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev · 15. september · 15.09.1997 võeti vastu demokraatia ülddeklaratsioon · 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled" DIKTATUURI TUNNUSED · Diktaatoril on piiramatu võim · Riigi juht ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest · Oposatsioonide maha surumiseks kasutatakse vägivalda · Piiratud sõnavabadus · Ideaoloogide pealesurumisel kasutatakse propagandat · Diktatuur on üks levinuim valitsusvorm · Absoluutne monarhia · Diktatuur võib võimule tulla nii vägivaldsel teel kui ka konstitutsioonilisel teel
ainsaks valikuks. Seda ideed ära kasutades koheldi kõiki valitseva partei ideedega vastuollu minevaid inimesi kui riigireetureid ning nende ühiskonnast isoleerimiseks moodustati koonduslaagreid, kuhu saadeti paljud ebasoovitavad poliitikud ja ajakirjanikud. Samuti hakati 1935. aastal drastiliselt vähendama juutide õigusi ning levitama rassipuhtuse ideoloogiat toetavat propagandat. Kuna inimesi on alati olnud lihtsam mõjutada nooremas eas, alustati juba koolides äärmiselt põhjalikku juutide vastast rassiõpetust. Samuti moodustati natsistlik noorteorganisatsioon Hitlerjugend, kus kasutati ära noorte kollektiivse tegevuse energiat kindla eesmärgi nimel, et kasvatada neist edukad natsiideoloogia järgijad. Ühe ajastu lõpp tähendab alati uue ajastu algust. Sama kiiresti, kui mõni riik võib majanduslikult või poliitiliselt langeda, võib see ka tõusta. Saksamaa puhul isegi Euroopa võimsaimaks riigiks
Jäik õppekava ja standardne õpetus ei jõua kõigi ega isegi mitte enamiku õpilaste vajadusteni. Kooli kasvatuslik tegevusmudel peab olema paindlik ja selles tuleb lähtuda õpilasest, aga mitte mingitest väljastpoolt määratud nõudmistest. Avatud õpetuse lõppemise põhjuseid: õpiedukuses ei ilmnenud enamasti usaldusväärseid erisusi avatult ja tavapäraselt õpetatud õpilaste vahel. Teiseks mõjutavaks asjaoluks peab Rothenberg seda, et mitmetes avatud koolides keskenduti rohkem avatud kooli väliste tulemuste omaksvõtmisele kui õpetuse kvaliteedile. Avatud kasvatuse lakkamisele aitas Rothenbergi (1989) järgi kaasa seegi asjaolu, et avatud klassis töötamine nõudis õpetajalt vaga palju.
ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel üldlaulupeol peetud kõnes rõhutas ta rahvusliku ideoloogia loomise vajalikkust, et rahvas ja keel saaksid püsima jääda. Ta eesmärgiks oli ka eestikeelse rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Carl Robert Jakobson (1841 – 1882) oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta soovis parandada haridusolusid ja vähendada usuõpetuse osa koolis, pöörates koolides tähelepanu kodanikutunde äratamisele. Koostas ja kirjutas harivaid raamatuid. Samuti võitles ta aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Lisaks kritiseeris ta viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi.
Tundide ajal oli vaikus ja kord. Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel kõikides koolides, aga loodan, et varsti on. Siis muutub ka raske koolikott kergemaks. Kui tänapäeval on vaja on vaja kellelegi midagi edasi öelda siis helistatakse telefonile või kasutatakse arvuteid, kus on mitmeid suhtlusvõrgustikke, aga siis tuli minna ise teise talusse uudiseid teatama. Tänapäeval kuulame muusikat arvutist ja muudest selleks mõeldud seadeldistest, aga siis laulsid lapsed ise ja mängisid pilli. Veel sai muusikat kuulata kirikus, see oli
· Meeste ja naiste erineva elukaare arvestamine (s.h laste sünd ja kasvatamine, naiste pikem eluiga, naiste erinevad tööülesanded -ja iseloom). · Naistele meestega võrdsete võimaluste andmine tööturul. · Naistele meestega samaväärse töö eest sama palga eest. Keskmise eluea tõstmine · Toimiva ja ennetava meditsiini olemasolu. · Ravimite soodne hind ja hea kättesaadavus. · Pidev lastele mõeldud ennetustöö, mis algab perekonnas ja jätkub lasteaedades ja koolides. Immigrantide integreerimine ühiskonda · Holland kui immigratsioonimaa. · Hollandi mitmekultuuriline ühiskond on kujunenud peamiselt viie väga erineva rändelaine tulemusena. · Viiendik Hollandi 16 miljonist elanikust on võõrpäritolu. On väidetud, et Hollandis elab kaks eraldi kogukonda: hollandlased ja sisserännanud. · Tänapäeva Hollandi ühiskonda iseloomustab ühelt poolt paljude kultuuride koosesinemisest tulenev inimeste oskuste mitmekesisus
Vale arusaam müüdist Eesti on väike ja vaikne Ida- Euroopa riik, kus elab võrldemisi vähe inimesi. Eesti on ümbritsetud põhjast Soomega, idast Venemaaga ning lõunast Lätiga. Läbi aegade on levinud teadmine, et eestlased on oma riigi üle uhked. Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad
kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu. Intervjuus mainis endine Tallinna abilinnapea fakte, mille tõttu võib öelda, et tema arvamus on õigustatud. ,,Riigis, kus rahvaarv on võrreldav ühe Moskva rajooniga - 1 294 000 inimest - on sündivus viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas. Igal aastal lahkub riigist 5000 kodanikku ja elanikkond vananeb peatumatult," selgitas ta vene portaalile. Veel tõi ta välja eesti- ja venekeelsetes koolides esitatud küsimuste vastused, milles tuli välja, et tegelikult plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem
kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu. Intervjuus mainis endine Tallinna abilinnapea fakte, mille tõttu võib öelda, et tema arvamus on õigustatud. ,,Riigis, kus rahvaarv on võrreldav ühe Moskva rajooniga - 1 294 000 inimest - on sündivus viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas. Igal aastal lahkub riigist 5000 kodanikku ja elanikkond vananeb peatumatult," selgitas ta vene portaalile. Veel tõi ta välja eesti- ja venekeelsetes koolides esitatud küsimuste vastused, milles tuli välja, et tegelikult plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem
valiku hulka, kuid hea oli vahelduseks kuulata midagi selle sarnast. Kahjuks pole ma ise suurem saksofoni muusika austaja ja ei oska seda eriti kommenteerida, kuid see, kuidas Holger Marjamaa klaverit mängis meeldis mulle väga. Võibolla muutis tema mängu eriliseks tema noorus aga võibolla tõesti mängis ta niivõrd hästi, et isegi täielik võhik sellest aru sai. Ma leian, et taolisi kontserdeid peaks reklaamima rohkem koolides ja noorte seas. Enamik noori peab taolist muusikat rohkem vanemate inimeste pärusmaaks, kuid nähes mõnda omavanust niiviisi mängimas võib tekkida isegi huvi sellise muusika vastu. Sellised asjad teavitaks noori, et see muusika on kõigi jaoks kaasaarvatud ka noorte jaoks. Kokkuvõttes võis igati rahule jääda, kuid saksofon on see, mis mulle eriti ei meeldinud. Mulle ei meeldi selle kõla ja ma ei oska Virgo Veldi esitust hinnata, kuid
Kooliõpilane on veel noor ja suhteliselt kogenematu inimene ning ei pruuga suure pingega toime tulla. Stressi põhjustavad mitmed tegurid, näiteks hirm arvestustööde ees, raskused õppetöös, vanemate surve ning ranged ja närvilised õpetajad, kes maandavad oma pingeid õpilaste peal. Üheks levinumaks stressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil väga tihe ja raske ning lastel on tamp pidevalt peal. Enamasti kasutatakse Eesti koolides ikka samu vanu õpetamismeetodeid. See tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Ei näe just tihti, et õpilased lähevad tundi hea tuju ja huviga. Selleks, et seda muuta, peaksid õpetajad tegema õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis, aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Luuletused: Oktoober Me oleme kõigega nõus Kui võimu saamas on sügis Ja oktoober on täiega jõus Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja
Eesti keeles on väga palju tänapäevaseid võõrkeelseid väljendeid, mida küll kasutavad enamuses noored, kuid kes ise eesti keelt korrektselt kõneleda ei suuda. See näitab seda, et huvi tuntakse rohkem välismaiste filmide, raamatute ja mängude vastu. Need sõnad tulevad nii loomulikult, et seda ei panda enam tähelegi. See seletab ka seda, miks inimesed lahkuvad Eestist-neile on jäänud mulje, et mujal on ilusam ja parem elu. Arvan, et koolides võiks panna rohkem rõhku emakeele tunnile, olenemata klassist, vanusest ja õppesuunast. Võiks välja tuua rohkem oma kultuurile iseloomulikke jooni. Näiteks need inimesed, kes loovad pere välismaalasega, võiks siiski õpetada ka oma emakeelt lapsele, see oleks suureks abiks enda kultuuri elus hoidmisele. Veel on näiteks toidukultuur Eestis väga mitmekesistunud. Itaaliast on tulnud meile pitsa, Tai, Hiina jms köök on meil väga tuntud. Samas on suutnud veel jääda tähtsale kohale
kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini
otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised HARIDUS Linnas kokku 123 avalikku kooli 2011. aasta seisuga käis nendes koolides kokku 46 191 õpilast Seal asub ka mitmeid ülikoole MAJANDUS Washingtoni majandus areneb pidevalt ning seetõttu tekib igapäevaselt juurde uusi edukaid ärikohti. Linna suuruselt teine sissetuleku allikas on turism Aastas külastab Washingtoni umbes 18,9 miljonit inimest, kes toovad sisse ligi 4,8 biljonit dollarit. KLIIMA Washingtonis on niiske lähistroopiline kliima. Igas kuus on registreeritud temperatuuri üle +25 °C. Kõige kuumematel päevadel, 6
inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis, kasutatakse ka keelt vabamalt. Vanasti tekkisisd keelde uued sõnad sellepärast, et lihtsalt ei olnud asjale eestikeelset vastet, tänapäeval arvab aga teatud klass rahvast, et oma jutu hulka suure hulga võõrkeelsete sõnade sidumine muudab nad kuidagiviisi populaarsemasks, justkui osaks teisest, suurest,erikeelsest maailmast. Et seda vältida, võiks minu arvates koolides korraldada loenguid eesti keele säilitamise suurest tähtsusest ja rääkida ka seda, mis juhtub siis, kui me jätkame oma praegust teed. Alati on meie keelt mõjutanud värvikirev välismaailm ja keskkond, kus ise parasjagu viibime. Kunagi olid põhiliselt meie emakeelt mõjutavateks keelteks vene- ja saksa keel, tänapäeval on viimane asendunud inglise keelega. Õnneks on Eesti riik juba sammukese võõrkeelsete tekstide
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks
Õpe toimub tsüklite kaupa, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia. Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma. Rudolf Steiner ise nimetas õpetamist elavaks kunstiks (õpetaja ja õpilase koosmõjuks) ning heitis kõrvale kõik dogmad, traditsioonid ja ettekirjutused. Waldorf koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle. Tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele, arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Võrreldes tavakoolidega, millest lähevad edukamad õpilased ülikoolidesse, ei saa luua Waldorf kooli jaoks vajalikku ülikooli kõigi teaduskondadega. Tuleks arvestada, et Waldorf kooli
1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Eesti Rahvuslikud Heatahte saadikud Eesti Rahvuskomitee tegevus 1994. aastal avati ÜRO Lastefond UNICEF esindus Eestis. Rahvuskomitee esimeseks prioriteediks oli koolilaste toitumise probleemid. Koos sotsiaaltöötajate, õpetajate, lastevanemate, spetsialistide ja Toiduametiga, viis UNICEF läbi olukorra analüüsi kõikides Eesti koolides. Selgus, et ligi 30% koolilastest ei ole võimalik süüa koolis sooja lõunat. Enamikul puhul oli põhjuseks perekonna raske majanduslik seis. Rahvuskomitee leidis, et ükski täiskasvanu ei tohi jääda ükskõikseks kui mõni laps Eestimaal kannatab tühja kõhtu. Neil rasketel algusaastatel toetas UNICEF paljusid puudustkannatavaid lapsi ja näiteks Elva Algkoolis said tänu UNICEFi toetusele üle 60 õpilase koolilõunat.
• 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse suundadesse arenama ning lihtsustuma. • 2 orkestriteost. • 2 vokaal-sümfoonilist teost. 2. CYRILLUS KREEGI ELULUGU 2.1 LAPSEPÕLV Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889. aastal Läänemaal, Saanika külas. Oli oma vanematele üheksas laps. Ning tema sünninimi oli Karl Ustav. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Isa õpetas lastele ka pillimängu. 1896. aastal sai Kreegi isa õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Kus terve pere ristiti ümber õigeusku. Koos sellega muudeti ka pereliikmete eesnimed, kus Karl ustavist sai Kirill, ning sellest ka tema kunstnikunimi Cyrillus. 2.2 HARIDUSTEE Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat haridust. Kreegi koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis
Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme, jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga, edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi kohta, juhatada noor leheküljele www.valimiskompass.ee. Minu arvates oleks kõige tõhusam see kui keegi tähtis isik kuskilt noortekogust tuleks kooli jutustama lähemalt sellistest asjadest ja et too seletaks ära nii hästi ja lihtsalt
olla võimalikult kvalifitseeritud. Ettevõtte arenedes on plaanis töötajaid juurde palgata, et saaks kõikides ainetes, mille järele nõudlus on, õpiabi pakkuda. Nimi Amet Vastutus Töötaja nr 1 Juht, õpetaja Ettevõte, kui tervik Töötaja nr 2 Raamatupidaja, õpetaja Finantsasjad Töötaja nr 3 Vastutavsekretär,õpetaja Klienditeenindus 9. TURUNDUSPLAAN Oma teenust reklaamime me koolides plakatite kaudu ning kohalikes lehtedes Virumaa Teataja ja Kuulutaja. Samuti käime ise koolides kohapeal oma teenust tutvustamas. Loome ka internetis oma kodulehekülje, tutvustamaks oma teenust ja töötajaid. Lisaks sellele käime ka erinevatel messidel oma teenust reklaamimas. Promotsiooni põhipunktid: Meie turundustegevused jagunevad reklaam, üritused ning sotsiaalne meedia. Ettevõtte avamiskampaania raames teeme nädalase eripakkumise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
