novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks. Konkreetne näitus koosneb ühest samanimelisest teosest ja suuremõõtmelistest akrüülmaalidest, mis nende pintslite abil peamiselt viimastel aastatel sündinud on. Maalid on autobiograafilised, iga maali sees on lugu, mis võib puudutada meist paljusid. Näitusele sisenedes olime ainukesed inimesed ning saime rahulikult maale nautida ja nende sisudele mõelda. Teatavasti kooneb Raekoja galerii kahest ruumist ning mind isiklikult kõnetasid rohkem esimese ruumi maalid
taustaga. Briti haridus on üles ehitatud sadade aastate kogemusel, millega pakutakse kvaliteetset haridust nii kohalikele kui rahvusvahelistele õpilastele. Suurbritannia haridussüsteem on väga detsentraliseeritud ja palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on
keeletaust."(Praxis. 2012, Uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks) 1.1. YFU (Youth For Understanding) YFUon mittetulundusühing, mille eesmärgiks on õpilasvahetuste korraldamine välismaal. Organisatsioon asutati Ameerikas 1951.aastal ja Eestis tegutseb see organisatsioon alates 1992.aastast. YfU töötajateks on vabatahtlikud, kes ei saa palka oma tegevuse eest. Käidakse koolides, õpilasesindustes jt tutvustamas. Tutvustajateks on peamiselt need, kes on olnud vahetusõpilane või on vastu võtnud mõne vahetusõpilase. (http://yfu.ee) 5 1.2. Erasmus Erasmus on organisatsioon, tänu millele saavad mina üliõpilased välismaale õppima. Õppida saab Norras, Islandil, Liechtenstein, Sveits ning kanditaatriigid on Türgi ja Horvaatia. Selleks,
arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajaid ettevalmistavad erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond
Abiruum peab olema kahe uksega, millest üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad olema avatavad evakuatsiooni suunas. 7. Õppeainekabinetid ja muusika-, kodunduse-, käsitöö- ja tööõpetuse ruumid peavad olema eesmärgikohaselt sisustatud. Tualett- ja dusiruumid 1. Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud mõisahoonetes asuvates koolides ja koolides, kus ehituslike iseärasuste tõttu puuduvad selleks võimalused. 2. Tualettruumid peavad olema eraldi tütarlastele ja poeglastele. Tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kõrvale käsiduss. Ühekohaliste tualettruumide korral ei ole nõutud eraldi tualettruume poistele ja tüdrukutele. 3. Tualett- ja dusiruumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad
mõnda noorteerakond mis tegelevad kohalike omavalitsuste teemadega. Tihti on kuulda ja tehakse reklaami selle kohta et kutsutakse noori liituma oma kodukandi omavalitsuste erakondadega jne. Aga enamusi jätab kogu see teema ikka sügavalt kohe täiesti külmaks.Tegelt peaks küll noori huvitama kas või natukenegi poliitikat. Ja põhjuseks see,et enamus poliitilised teemad ju puudutavad noorte õigusi jne... Kohe tuua näiteks see ,et tahetakse gümnaasiumi osi ära kaotada paljudes koolides või siis soodustada kõrghariduse omandamist. Kõike selle tulemusena üritavad tegelt minu arvades poliitikud lihtsalt noori enda küüsi meelitada et noored lihtsalt liituks mingi teatud erakonnaga ja selle tulemusena lubatakse ja antakse liikmele tasuta asju. Nagu näiteks tooksin selle et umbes kuu aega tagasi oli Kuressaares mingit sorti reformierakonna korraldatud üritus kuhu kutsuti lihtsalt noori vanuses 18 ,et rääkida neile miks peaks just nendega liituma ja
vahelist armastust. Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega haridus • Laiapõhjalise hariduse alustalaks oli 8.saj eKr loodud lihtne tähestikkiri- alfabeet. Tüdrukute harimine oli Kreekas iga pere enda asi. Emad õpetasid neile tavaliselt ainult majapidamistööde tegemist ning käsitööoskuseid. haridus • Sparta riigis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega. Erandiks olid hetäärid, kes õppisid spetsiaalsetes koolides kirjandust, muusikat ning tantsimist. • Poiste, kui tulevaste kodanike harimisele, pöörati oluliselt rohkem tähelepanu. haridus Hariduse alused sõltusid polise valitsemiskorraldusest ning ühiskonna ülesehituse eripärast: • Ateenas pandi poisid 7 aastaselt tasulistesse erakoolidesse, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning tähtsamaid kirjandusteoseid. Kesksel kohal oli Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, mida õpiti pikkade
Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid
sõnast osa saama ning neil levis seetõttu kirja- ja lugemisoskus hulga aeglasemalt Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer riigi sekkumine kiriku asjadest valvur kes peab hoolt kandma selle eest, et kirikutes oleks asjad korda suunas inimesi õigele usule hiljem toetab koolide rajamisega seotut toetas haridust rahvahariduse tõusuperiood bengt gottfried forselius pole isikuid kes koolides töötada võiks ja forselius hakkas välja õpetama inimesi, kes võiks õpetada teisi kooliolude parandamise kava 1675 Bengt Gottfried Forselius õpetab välja u 150 koolmeistrit, kes saaks hakata talupoegi õpetama õpetajate seminar 1684-1686 Tartu külje all usuõpetus, kirikulaul, arvutamine, saksa keel, raamatuköitmine tal on kaasas kaks talupoega, kui läheb rootsi kuninga juurde, demonstreerivad
Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis. Parlamendi ja ombudsmani ametiruumid on Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourg'is, kuid valdav enamus Euroopa Liidu personalist töötab siiski Brüsselis. Luxemburgi või Brüsselisse tööle asumine tähendab paljudele ka kolimist, kuid erinevalt teistest välismaale tööle suundujatest on euroinstitutsioonidesse tööleasujatel eelis- nende lastele kindlustatakse õppimine Euroopa Koolis. Peale selle on võimalik õppida veel rahvusvahelistes koolides, Lycée Français, Deutsche Schule ja British School. Samuti ei tasu unustada belgia ja luksemburgi koole, mille tase on ka suurepärane. Üldjuhul on olemas teenused laste hoidmiseks koolivälisel ajal, samuti väikelaste jaoks mõeldud sõimed ja lasteaiad. Euroopa koolide süsteem loodi 1953. aastal, et võimaldada heatasemelist haridust peamiselt Euroopa institutsioonide töötajate lastele. Euroopa koolide esmane eesmärk on anda õpilastele
Osadele on nende tulevik juba ettemääratud. Tulevik on väga võimalusterohke inimestele, kes teevad oma tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Käivad koolis, õivad palju ja saavad häid indeid. Inimesed, kellel on hea suhtlemisoskus ja saavad kõigiga hästi läbi. Imiesed, kes tegelevad väga paljude kooliväliste tegevustega (õpilasesindus, erinevad trennid, näite-ja muusikaringid jne), inimesed, kellel on head vanemad, kellel on kontakte tähtsate inimestega tähtsates asutustes ja koolides. Lühidalt õeldes on väga võimalusterohke tulevik vaid ideaalsetel inimestel. Aga samas, kui on inimesel olemas kõik varemnimetatud omadesed, ei pruugi tal tuleviku suhtes palju erinevaid võimalusi olla. Võimalik, et tal on vanemad, kes on talle tuleviku juba oma nägemise järgi planeerinud. Näiteks on valinud talle kindla kooli ja kindla eriala, mida õppida ja hiljem on juba kindel, et nende laps hakkab tööle nende või nende poolt valitud firmas. Aga samas jalle, kui
Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson.) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele õpikud, rahvaluule. Jannsen: Pärnu Postimees,EP,ürituste eestvedaja ja algataja. Hurt:ettekanded ajalehtedes rahva luulest,eestl ül:saada suureks vaimult... rahvaluule suurkogumise allgataja.Jakobson:Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. 3isamaa kõnet,talu Kurgjal, ajaleht"Sakala", kooliõpikud,luuletused(Linnutaja) Venestamine:-asutustes ja koolides vene keel,-algkool vene keelne.-õigeusu levik,-osa eestlastest toetas venestamist,-seltsid vaid meelelahutuseks.
pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides. On teada ka üksikuid eestlastest üliõpilasi. Sooviti rajada kõrgemat ladinakooli, kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu pooleli. Koolides õpetati kiriklike ainete kõrval ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
valmisiskoguga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse koosolekul lahkus Toomas Hendrik Ilves seoses presidendiks valimisega erakonnast. Riigivande andis Ilves riigikogu ees 9. Oktoobril 2006.aastal. Ametisse tulles lubas ta mitmeid asju. Eriti ta rõhutas Eesti väärtuste kaitsmist. Muidugi oodati, et ta on rahva president ja selle ülesandega on ta minu arust hakkama ka saanud. President on külastanud paljusid maakohti, kooli aastate alustuamist koolides jms. Hiljuti kais ta talgudel mulkidega (trimmerdas) Ta on korraldanud lisaks oma välisvisiitidele ka palju Eesti siseseid vastuvõtte väga mõjukate inimestega nagu: Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19.20. oktoober 2006, Ameerika Ühendriikide president George Walker Bush, 28. november 2006, Jaapani keiser Akihito, 24.25. mai 2007 jne. Minu arust ta suur trump ongi ta suhted juhtfiguuridega. Ta on neid kogunud Usa saatkonnas ja ka Eesti välisministrina töötades. ,,Eesti isa`` on
treenimiseks. Kuid spordiga on selline asi, et kui sa oled sellega alustanud ja tahad ennast vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud, et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid. Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske nende jaoks. Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka painduvad paremini, kuid kui sa paindud hästi ja sul on lihased
sisaldavad mineraalid (nt. Lubjakivi) ja sooda ehk naatriumkarbonaat. Klaas on ainuke maaterjal, mida saab ümber tööfelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisele saadud klaasil. ,,Klaas on kõige puhtam pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korterühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutafa selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi veekaitse nõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Ohtlik prügi
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik? Ütleksin alustuseks, et minu arvates on ühiskonnaõpetus koolides väga vajalik, kuna põhimõtteliselt annab see tund meile teadmisi ja oskusi saabuvaks iseseisvaks eluks. Ühiskonnaõpetuses on väga palju positiivseid jooni: esiteks õpingute käigus hakkab õpilane ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning me saame end ette valmistada ühiskonnaellu sekkumisel. Täiskasvanuna peame ju kõik hakkama ise endi eest vastutama. Abi võime ikka küsida, kui miskit jääb selgusetuks, kuid
väljendada, musitseerida ja Muusikal on jõudu improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT KASUTATAKSE? Erinevates haiglates Rehabilitatsiooni Kliinikutes keskustes Koolides Treeninguasutustes Ravipedagoogilistes Lastekodudes asutustes Vanadekodudes Sotsiaalteraapilistes Hooldekodudes kogukondades Sanatooriumides Vanglates Erapraksises Päevakeskustes Ülikoolides Päevakodudes 66 MUUSIKATERAAPIA TOIME (1) Tekitab tundeid, seoseid, sisemisi pilte, taaselustab mälestusi.
saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti
Näide selle kohta oleks hea tuua Eesti Tervisearengu Instituudi reklaami, mis tegi poliitreklaamist paroodia, kutsudes inimesi üles tervislikult toituma. Muidugi võib negatiivseks näiteks tuua reklaamid televisioonis, mis on täiesti absurdsed. Varemmainitud pesupulbri reklaamid ning üldse kõiksugu pesuvahendite reklaamid hakkavad kõige enam silma. Kui ühe reklaamipausi ajal näidatavatest reklaamidest pooled on pesuvahendite omad, teeb ikka närvi mustaks küll. Ka koolides leidub reklaame mida me tihti näeme, ning mida minu arvates ei läheks vaja ainult juhul kui see pole sotsiaalne reklaam. Mainin seda seetõttu, et ka meie kool on sellise asjaga seotud. Kooli katusel asetseb suurelt reklaam PHILIPS, mis ilmselgelt pole sotsiaalne reklaam. Kuid selle reklaami pinna rentimisel on siiski positiivne külg koolile. Kool saab raha reklaamipinna eest ning paneb selle raha kooli kassasse mida kasutatakse kooli jaoks. Tuleb tunnistada, et ilma reklaamita ei saa
keskharidus on vaieldamatult laiahaardelisem kui kutseõppeasutuses, sellepärast et kutsekoolides on õppeajale lisaks ka kindla kutse õpe ning selle praktiseerimine ja üldhariduslikele ainetele jääb vähem aega kui gümnaasiumis, seetõttu aga on ka kõrgkooli sisseastumisel nõutavate riigieksamite tulemused nõrgemad. Gümnaasiumisse astumiseks on aga vaja mitte lihtsalt tahet, vaid ka häid õppetulemusi põhikoolis ja paljudes koolides ka edukalt läbitud sisseastumiskatseid ja vestlust. Kutseõppeasutuses jätkatakse üldjuhul õpinguid siis, kui hinded pole suurepärased, kuid siiski vähemalt rahuldavad ja on leitud endale meelepärane kutse omandamiseks. Samuti saab kutsekoolis jätkata ka peale keskhariduse omandamist, mõnel erialal ongi võimalik õpinguid jätkata vaid siis. Olulist rolli mängivad ka põhikooli lõpueksamid ning enda eelistused kooli valiku osas.
Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ja arvati, et nii see ka jääb. Tegelikkuses
rahva olukorra raskemaks kui kunagi varem. Haridus muutus taas paljudele kättesaamatuks. Olukorda parandasid hernhuutlased ehk vennastekogudus, kes kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad õpetasid lugema, kirjutama ning soetasid ja levitasid tarvilikku kirjandust. Tänu vennastekogudusele, raskest olukorrast riigis hoolimata, said paljud siiski lugemise ja kirjutamise selgeks. Järgneval sajandil rajati veel palju koole, mis olid väga tähtsad Eesti muusikaelu arengule. Koolides oli arenenud muusikaõpetus ja innukalt harrastati koorilaulu. Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates oli Rootsi aeg, parim , mis meiega üldse juhtuda sai.
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsusmaa ja Inglismaa olid 19. sajandi teisel poolel kiiresti arenevad riigid. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid? Riigikord oli mõneti sarnane- nii Inglismaal kui Prantsusmaal valitses monarh. Prantsusmaal valitses keiser ainuisikuliselt. 1870. aastal sai Prantsusmaast aga vabariik, mida juhtis president. Inglismaa oli parlamentaarne monarhia, mida valitses kõigutamatult kuninganna Victoria. Prantsusmaa valitsus ja rahvas võitlesid pidevalt ning ei toetatud eriti keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik. Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati üm...
Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri uurimine, hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise kandvaimateks ideedeks. Koolides sisendati armastust oma maa ja rahva vastu. Sammuti pandi alus seltsi liikumisele, milleläbi sai ka Eesti kirjandus suure arengutõuke. Kahjuks leidus Eesti rahvuslikule liikumisele palju takistavaid asjaolusid. Ärkamisajal ideede teostamine nõudis rahvalt suurt koostööd, milleks aga inimestel kogemused praktiliselt puudusid. Vene keskvõimu jaoks oli oluline muuta Eesti suure Vene Impeeriumi osaks, seega ei saanud nad lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist
aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu suhtlus publikuga, loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Käis ka meil koolis!!! keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi ei taba isegi teist otsa plärul sest meie elu on üks film suur märul ja selles suurejoonelises mendifilmis kõik on võmmid iseendi silmis ja kuna pole üleüldse pätte ei ole saadagi ju keskit-miskit kätte Ta luulekogudel huvitavad nimed: Üüratu üürlane, minu jonn, naine on mees ja viimane 2010 ilmunud luulekogu Poiste aabits.
Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Islami haridus põhines Koraanil ja nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid. Koolides õpetatakse põhiliselt usuõpetust, sariaati ja sunnat, kuid ka araabia kirjandust ja loogikat. ·Islamis oli väga tähtis perekond ja tihti pere solvamisega võis kaasneda veritasu. Islami seadused pööravad suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale.Võrreldes eelneva naisteseisundiga tõi islam kaasa esialgu õigusliku seisundi paranemise. Islami maades on lubatud võtta mehel seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke. Islami maades on lubatud ka naistel meestest lahutada.
Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt.
Lennart Meri Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati pere Siberisse. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Varasematest eluraskustest hoolimata suutis Meri perekond ellu jääda ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Lennart Meri on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Nimelt teda paelusid väikerahvaste kultuurid ja Siberi avastamine. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud mitmesse keelde. Nõukogude Liidus keelatud ...
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse
inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine soodustab tahes tahtmata pidevat ajanappust, närvilisust ning ka inimsuhtete alaväärtustamist näost-näkku rääkimisel. Võimalikult palju proovitakse igasugu tööasju ja muid asjaajamisi lahendada Interneti või mobiilivõrgu teel, selle asemel, et inimestega reaalselt kokku saada ning silmast-silma rääkida. Juba praeguseks on paljudes Saksamaa koolides asendatud terved õpikute ja raamatute virnad miniatuursete ning mugavate sülearvutitega. Ma olen täiesti veendunud, et kui peatada need tohutud infovood, mis praegusel ajastul igast küljest peale suruvad kasvõi korrakski, vähendaks see ka inimeste närvilisust ja annaks rohkem aega iseendaga tegelemiseks ning endas selgusele jõudmiseks. Olles saavutanud sisemise harmoonia, astutaks järgmine samm juba teiste paremini mõistmise suunas. Inimestel oleks aega üksteisega tegeleda ja
Ülejäänud võimalused on valikulised. Kuid mis kuulub veel hariduse alla? Hariduse kujundab haritus,haritus omakorda tuleneb kogemustest,teadmistest ja silmaringist. On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile ju ei sobigi tuupida valemeid ja keelelisi sõnastusi,ehk hoopis laste kasvatamine,maatööd või mis iganes ,mida süda ja hing ihkab.Maailma seisukohalt võttes pole neid võimalusi just sõrmede peal võimalik üles täheldada. Millega kokku puutume,mida näeme- seda võime ju proovida. Igas valdkonnas on võimalik end täiendada
oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. · Õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni · Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 19371941 konservatooriumis õppejõuna. · II maailmasõja ajal-1941. aasta suvel G. Ernesaks mobiliseeriti · Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming · Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügis...
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased
Keskeakriis on arusaamine, et oleme katki ega taha enam teisi ega ennast petta. Väga suurt rolli mängib arusaamine, et väline kultuuri- ja hariduskontekst ei vasta enam meie sisemistele vajadustele. Väljast lahendusi otsides oleme sisemise hääle kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides koolides, kahjuks ei õpetata õpilastele kuidas luua, hoida ja lõpetada suhteid. 6. Kellele panna süüd, kui pere kujunedes kukuvad maskid? Süüdi pole ei mees ega naine, pigem meie haridussüsteem ja eriti kasvatusteadus võiks paremini eluga kaasa liikuda. 7. Miks tungivad mehed poliitikasse? Mehed tungivad poliitikasse just raha, rikkuse ja võimu pärast ning need, kes sinna nendel põhjustel ei lähe, vaid läheb sinna selleks, et riigi heaks midagi korda saata, siis
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
4b klass VPG 2013 SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks jalgpalli,sest see spoerdiala meeldib mulle väga.Jalgpall tundub mulle huvitav.Seetõttu mängin seda ka ise.Tunnen huvi nii Eesti kui ka välismaa jalgpallurite vastu.Nende kohta saan informatsiooni ajakirjast Jalka. Kust on pärit jalgpall? Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast. Iga aasta sureb 3 miljonit alla viie aastast last keskkonnast põhjustatud haiguste tagajärjel. Seega enda heaolu kindlustamiseks peab olema igal juhul keskkonnateadlik. Juba koolides peab sellest tulenevalt käsitlema keskkonna ja inimese vastastikku mõju märksa põhjalikumalt. Ei ole mõtet küsida, milline on meid ümbritseva olukord 100 aasta pärast, siis võib sellele küsimusele olla liiga hilja vastata. Probleemide lahendamisega tuleb kohe tegelema hakkama. Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade Hiina ja India esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse
Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna. Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art), 1981- 1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. ,, Savoy Ball" on esitatud zanris operett, ajastus võiks olla 1930-1940 aastad. Esietendus toimus 23.detsembril 1932 Berliini teatris Metropol (praegu Koomiline Ooper). See oli Abrahami viimane suur õnnestumine. Kuigi ,,Savoy ball" on suhteliselt värske operett, järgivad selle tegelased klassikalisi
sellega ainult ebameeldivust teistele, vaid ka endale ja arvatavasti ka piinlikust. Ja muidugi on viimaseks põhjuseks, kuid mitte kõige tähtsamaks, siseruumide puhtuse hoidmine. Kuigi osaliselt käib see teema teistele inimestele ebameeldivuse tekitamise osa alla, liigitaksin selle teema siiski eraldi. Mustuses, mille põhjustavad välisjalanõud, on ebameeldiv ja vastik olla. Siseruumides olles tahab igaüks olla puhtas ja korralikus ruumis, mitte liiva ja mulla hunnikus. Näiteks koolides näitab klasside puhtus see, kui korralikud ja intelligentsed on inimesed, kes viibivad selles klassiruumis. Muidugi ei saa üldistada, et kõik ei kanna klassis vahetusjalanõusid, kuid siiski üldistatakse kõiki segaduse korraldamise. Vahetusjalanõude kandmine on tark tegu. Sellega võid sa ära hoida piinlikud ja ebameeldivad hetked nii enda jaoks kui ka teiste jaoks. Kui inimene saaks aru, et vahetusjalanõude kandmine ei ole kohustus, vaid tegevus, mida ta peaks ise vabast tahtest
iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti keeleteadlased arvavad, et see on iseseisev keel. Loomulikult olen ma
kohta. See tõi väga palju kõmu siia Eestimaa pinnale ja võin julgelt öelda et seda on vaatamas käinud mitmed tuhanded inimesed. Nullpunkt on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust. See räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi alla andma. Filmis pannkse suurt rõhku praeguses ühiskonnas olevatele probleemidele, kõige tähtsam nendest koolikiusamine. Minu arvates peaks see film olema koolides lausa kohustuslik, sest see film lihtsalt läheb südamesse ja paneks kindlasti lapsi mõtlema ja leevendaks kasvõi natukene koolikiusamist. Filmikunst on ühiskonda mõne võrra paremuse poole aidanud, sest inimesed võtavad ju õppust kõigest mida nad oma silmadega näevad. Nii saavadki nad filmidest õpetussõnu ja eeskujusid milel järgi toimida. Aga ei ole head ilma halvata. On ka ebaõnnestunud filme mille sisu on täiesti olematu või valet sõnumit andev.
• Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla. • Koolinoorsoo spordihuvilistele Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus". • Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". • Raudtee-töötajatele spordiühing "Lokomotiiv". • Siseministeeriumi või Julgeoleku-ministeeriumi asutustes töötajatele spordiühing „Dünamo". Alates 1.klassist oli kehaline kasvatus kõigis koolides kohustuslik ja toimus riiklikult kinnitatud programmi alusel. Lisaks vabatahtlik tegevus kooli kehakultuurikollektiivi spordiala sektsioonides. Kohustuslik kehaline kasvatus hõlmas ka esimese nelja kursuse üliõpilasi. Noorte spordi põhialuseks olid spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja
kiriku õpetaja Anton-Thor Helle. Valgustusliikumine 18. sajandi keskpaigal pakkus huvi Baltikumile Lääne-Euroopast siia jõudnud valgustusliikumine mille põhieesmärgiks oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool. 1787. aastaks oli juba Eestis pea 542 talurahva kooli. Külakoolides õpetati lugemist ning piiblilugu. Kihelkonna koolides kirjutamist ja rehkendamist. Eesti talupoegadest oskas kirjutada üks kolmandik rahvast aga kirjutamine oli selge ainult vähestel. Üks silmapaistvamaid valgustajaid oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus enamasti Wilde arstiteaduslikud artiklid. Poliitilised olud Baltikumis Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse
,,Igatsus"- .....iga mu pilveke sinises taevas Kõneleb kodumaa päikese teed, Kus aga laineke rajakest kaevas, Kuulen ma kohavat Eestimaa veed. ... 5. Tema ennast salgav isamaa, kodu,rahva,emakeele,eesti armastus. Isamaa armastuse luulesse on pandud kustumatu armastuse tunne.koidula luuletused on eeststirahva kultuuripärandisse kuuluv looming, ja tema luulet lugedes tekib tugevam rahvus tunne. 6. ,,Emasüda" seda õpetatakse koolides. ,,Eesti muld ja eesti süda"- ansambel Ruja poolt esitatud. ,,Mu isamaa on minu arm!"- eestikeele tundidest. Eva-Maria Männik 11M
muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne- Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku
Politsei- ja Piirivalveorkester on Siseministeeriumi haldusalas tegutsev kutseline puhkpilliorkester, mille koosseisus on 34 inimest. Politseiorkester ja Piirivalveorkester ühinesid aastal 2010, mis tähendab, et selle aasta alguses on neil juba kaheksas tegutsemisaasta. Politsei- ja Piirivalveorkester esineb oma organisatsioonide kui ka Sisekaitseakadeemia üritustel, tseremooniatel ja aastapäevadel. Esinetakse ka kontserdisaakides ja koolides ning tehakse koostööd mitmete Eesti vokaal- ja instrumentaalsolistide ning ansamblitega. Kontsertreisidel on käidud paljudes Euroopa riikides, agaka Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Ma käisin esimest korda elus puhkpilliorkestri kontserdil ning emotsioonid olid vägevad. Pärast seda olin kindel, et ma satun sellistele üritustele tulevikus rohkem. Ei oleks suutnud arvata, et selline muusika mind niimoodi puudutada suudaks, aga seda see tegi
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
