milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Kõigis koolides on kasutusel kohustusliku kirjanduse mõiste, kuid kahjuks muudab termin "kohustuslik" teose juba enne avamist nii mõnelegi vastumeelseks ning pahatihti käib esimene küsimus lehekülgede arvu, mitte aga sisu kohta. Ometigi on nimekirja kogutud teosed siiski maailmakirjanduse klassikast nagu Goethe, Shakespeare'i, Liivi ja Tammsaare looming. Kindlasti on just nende kirjanike populaarsemad teosed need, mida ühed endast lugu pidavad noored peaksid elus korraks läbi lugema.
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G
Küberkiusamine Sissejuhatus Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides leiab järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine.
elektriliselt opereeritaval kompressoril on käivitav funktsioon ja seda kasutatakse anumas õhurõhu suurendamiseks. Anumas oleva suhtelise ülesurve väärtus registreeritakse piesoelektrilise rõhuanduri poolt ja antakse elektrilise pingesignaalina. Õhu väljutamiseks anumast kasutatakse kahte klappi. Üks nendest on käsiklapp, mida saab kasutada rõhu pideva mõõtmise simuleerimiseks. Lisaks saab äkilise takistusena ühendada elektrilise klapi. Seda kasutatakse tööstusstest ja koolides õppimise ja testimise jaoks. Käivitamine 1) Ühendage mudel vooluvõrku, kasutades tagaküljel olevat soklit 2) Kasutades mudeli tagaküljel olevat USB porti, ühendage mudel mõne välise juhtseadme külge 3) Lülitage mudel pealüliti 7 abil sisse. 4) Käivitage kompressor 8. Väljalülitamine Lülitage mudel välja pealülitist. Kui mudelit pole pika aja jooksul plaanis kasutada,
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse...
Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng Videod mis aitavd sind internetis ja kuidas hoiduda kiusamisest Politsei soovitused küber kiusamise ära hoidmiseks Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Äitäh kuulamast Küsimusi? Kasutatud Materjalid Kiusamine Wikipeedia Kiusamine Kiusamine
taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine
Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) - 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil
erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad on haridusmaastikul omandamas järjest silmapaistvamat kohta. Ajas tagasi vaadates nähti seksuaalsuses miskit, mis vajas ohjeldamist ja eitamist. Nüüdsel ajal peetakse seksuaalsust aga inimese küpsemisel positiivseks ja normaalseks. Knut Wicksell oli üks esimesi, kes astus 19. saj lõpul Rootsis välja seksuaalhariduse eest. 1955. a sai seksuaalkavatus Rootsi koolides kohustuslikuks. Lääne ühiskonnas on homoseksuaalsust enam vähem järjekindlalt sajandeid taga kiusatud. Sõna homoseksuaalsus võeti esimest korda kasutusele mõistena 1896. a (Centerwall 1996: 33). Raamatus on käsitletud homoseksuaalsuse ajalugu ja ühiskonna elanikkonna erinevaid seisukohti. Masturbeerimist on kirjeldatud läbi erinevate ajastute. Tutvustatud on mitme arsti/psühhiaatri seisukohti seoses masturbeerimisega. Läbi ajaloo on psühhoanalüütikuid, kelle arvates on
aastatel 1903- 1905 ning Helsingi Ülikoolis 1906- 1910. Helsingi Ülikooli lõpetas ta filoloogiakandidaadina. 1920. aastal õppis ta Filosoofiamagistris. Huvi õppimise vastu oli tal suur ning väga haritud mehena otsustas ta peale pikki aastaid kestnud õpinguid, et oleks aeg oma teadmisi ka teiste inimestega jagada. 5 Töökohad Nagu enne välja tuli käis Johannes Aavik päris paljudes koolides ning tema õpinguaastad olid pikad. Samamoodi oli ta peale koolide lõpetamist väga töökas ning jõudis tööd teha mitmete erinevate asutuste all. Töö kõrvalt tegeles ka keeleuuendamisega, tänu millele meil on väga mitmeid uusi sõnu. 1912- 1914 aastatel oli ta Postimehe toimetuse liige. Peale seda kuni 1920. aastani oli ta Tartu Kommertskooli õpetaja. 1926- 1933 töötas ka Saaremaa Ühisgümaasiumis õpetajana
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Keelenäiteid Trits! Tere! Jõv omõg! / Jõvvõ omõgt! Tere hommikust! Jõv pva! / Jõvvõ päuvõ! Tere päevast! Tien! Tänan! Vndzist dtigastõ! Head Uut Aastat!
Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika
dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks muutunud.. Tol ajal käidi koolis ka laupäeviti, kuid koolikorraldus oli üsnagi sarnane meie omaga. Üks erinevus on see, et põhikool kestit kaheksa aastat üheksa aasta asemel ning gümnaasiumi viimane klass oli üheteistkümnes. Üks õppeaasta lisandus umbes 80. aastate keskel
elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid
Naiste ja meeste maailm Naised ja mehed. Need kaks sugu on alati olnud kõrvuti, sest paraku ei saa üks osapool hakkama ilma teiseta. Nende omavaheliste suhete tulemusena sünnivad maailma uued inimesed, kes tagavad inimkonna ellujäämise. Nende kahe soos vahel on väga palju erinevusi, kuid viimasel ajal hakkavad nende ülesanded ka mingil määral sarnanema. Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Kui vanasti oli naiste ülesandeks hoida kodu, olla armastav naine oma mehele ja korralik vanem oma lapsele, teha neile süüa ja tihtipeale mitu aastat lapsega kodus olla ja teda kasvatada. Meeste ülesandeks oli siis raha toomine perre ja tähtsamate asjaajamistega tegelemine. Perekonna otsuste tegemine. Peale pikka päeva võis mees alati koju minna ja öelda naisele, et tema on väsinud, tee/too ise, kui naine tema abi palus. Olgugi, et ka naine kodus meeletult vaeva nägi ja teda selle eest ei tunnustatu...
produtsendina. 1985.a. Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris.Lennart Meri kirjutas käsikirja mille alusel loodi film ,,Linnutee Tuuled" ja see sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks.Lennart Meri lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.Lennart Meri valiti Eesti vabariigi presidendiks 1996
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimäng...
Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla
Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama aasta oktoobris (1811) doktorikraadi. Järgnevad kolm aastat töötas Ohm Erlangeni ülikoolis matemaatikalektorina. 1817. aastani õpetas Ohm riiklikes koolides matemaatikat, veendudes üha enam sellise töö väheses tululikkuses. Seejärel pakuti talle tasuvamat tööd Kölni jesuiidigümnaasiumis, kus oli ka korralik füüsikalabor. Ohm unistas ülikooliprofessori töö saamisest. 1825. aastal leppis ta poole palgaga, saades sel viisil võimaluse uurimistöödele pühenduda. Järgneva kahe aasta jooksul tõestas ta, et voolutugevus alalisvooluahelas sõltub antud lõigu potentsiaalide vahest. 1827.aastal avaldas
Luuletuse analüüs Kristiina Stõkova 10R 1. Mõte. Pealkiri : Me elu on me elu ainus mõte. Üldiselt see tähendabki seda, et inimesed elavad selleks, et elada. Näiteks : me töötame selleks, et hankida endale kõik vajalik parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk, et saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure ringi, mis on omavahel seaotud. 2. Ainestik, mida käsitletakse. Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi, kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb ta on väsinud ning tahab kõigest puhata. 3. Problemaatistik.
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja
Laste õigused on viimaste aastastega suurenenud ja lastekaitsel on selles suur osa. Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või karistatud viisil mis on lapsele piina valmistav, kehalisi kahjustusi tekitav või ohustab teisiti tema tervist. Viimastel aastatel on lastekaitse osa laste elust muutunud olulisemaks. Lastekaitse pöörab tähelepanu lastele isegi siis kui nad pole kaebusi esitanud. Koolides olevad "nõrgemaid" õpilasi jälgitakse pidevalt, samas ka nende pereelu ja koolielu. Lastekaitse on pädev sekkuma pereellu kui last on lubamatul viisil koheldud . Lastekaitse pakub abi lapsele kes on sattunud vägivalla või halva kohtlemise alla. Mõnel lapsel ei ole teist kohta kuhu pöörduda. Lastekaitse on eriti tähelepanu pöörav nendele perekondadele kus laps on lapsendatud, sest pereprobleeme on seal tihedamini esinevad. Samuti on probleemid just puberteedieas lastega
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardi...
pärast 560 000 eestlast.Selle tulemusena piirdub laste arv peres tavaliselt ühe-kahega, millest demograafide hinnangul ei piisa ühiskonna püsimajäämiseks. Usun siiralt Eesti lapsevanemate vastutustundlikkusse. Kui kodanikul on rohkem raha käes, oskab ta üldjuhul seda otstarbekamalt kasutada enda ja oma perekonna elu parandamiseks. Selleks, et praegused lapsevanemad võiksid pisut rahulikuma südamega elada, peab neil olema kindlus, et nende laste eest kantakse lasteaedades ja koolides hoolt. Laste toetus peaks kasvama, sellega saavutavad vanemad kindlus tunde , et nende lapsel on ikka tugi taga , isegi siis kui peaks keegi perest töö kaotama. Riik peaks just rohkem rõhku paneme laste haridusele ja selle kvaliteedile . Inversteerima just meie lastesse . Investeerimata lastesse, ei ole varsti, millega jooksvaid kulusid katta. Investeering haridusse on investeering lastesse ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus
1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike
õpilastele. Muidugi on see mugavam, sest siis õpetajad juba teavad kuidas õpilane käitub ja kuidas õpib. Aga samas, õpetaja peaks oskama käituda ja õpetada igat õpilast. Ükskõik millised on tema õppimis harjumised, käekiri või käitumine. Kui koolid oleks lahus, on sisseastumine kõigil võrdne ja aus. Kui noor otsustab teise gümnaasiumisse edasi õppima minna areneb tema silmaring palju rohkem. Noor näeb kuidas õpitakse teistes koolides ja kuidas käituvad teised õpetajad. Igal õpilasel on oma viis kuidas õppematerjal kõige paremini meelde jääb, võib olla, et just teises koolis leiab ta endale just selle sobiva. Samuti leiab noor endale ka uusi klassikaaslasi ja sõpru. Kindlasti mõelge ise sellel teemal. Mida teeksite teie, kui lõpetate põhikooli. Kas sooviksete istuda samas koolis, kui on kõik sama. Õpetajad sama igavad ja nõmedad, klassikaaslased sama lapsikud. Või otsite uusi väljakutseid ja võimalusi?
keskonna elektromagnetiline saaste, mis mõjutab kogu elanikonda · Kehtivad piirnormid ei välista terviseriski Lapsed ja mobiiltelefonid · Kõige tundlikum riskigrupp on lapsed, sest nad on õrnemad, nende jaoks algab mobiili kasutamise aeg varases nooruses ja kujuneb seega pikemaks kui kaasaegsel täiskasvanute põlvkonnal · Nende peades tungib kiirgus sügavamale ajju · Mõned riigid on hakanud mobiiltelefonide ja Wifi kasutasmist koolides piirama Ohtlikud kiirgusallikad · Ohtlikeks kiirgusallikateks on Mobiiltelefonid WiFi Teised telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogia seadmed Mobiiltelefoni ohutu kasutamine · Kasutada nii vähe kui võimalik · Kasutamisel ei tohiks see olla vastu pead, vaid sellest vähemalt mõne sentimeetri kaugusel · Käed-vabad-süsteem on efektiiven, kui kasutatakse mittemetallilist ühendust AITÄH KUULAMAST!
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta
Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Aleksander Läte Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Aleksander Läte oli
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kiri...
Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra- lduse püsimise vältimatuks eelduseks. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptus. Ülemkiht-Vaarao, preestrid, sõdrid kirjutajad. Töötegijad- käsitöölised, talupojad,orjad. Kiri-hieroglüüfidd ligi 1000. õpetati juba varasemalt kodus ja käidi mitmetes koolides õppimas. Kirjutati papüürusele. Jumalad: - Ra-peajumal, vaaraosi samastati temaga. Osiris-Ra võimipärija, allilma valitseja, viljakuse jumal, armastatumaid jumalatest. Isis-Armastuse ja viljakusejumalanna. Osirise õde ja abikaasa. Horose ema. Horos-taevajumal. Seth-Kõrbete jumal, Osirise vend ja põhi- vaenlane. Amubis-matustetalituse ja palsameerimise jumal. Thot-kuujumal, kirjakaitsja, hieroglüüfide leiutaja. Jumalatele olid püstitatud templid. Surmajärgne elu-e
elutempo on tunduvalt kiirem, ning ajaliselt pole meil teiste toimetuste kõrvalt aega lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema mõttemaailm on avaram ning see aitab tal ka asjadest paremini aru saada ja mõista. Tänapäeva inimeste vajadused on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka raamatuid igale maitsele. Kõikides koolides on raamatute lugemine kohustuslik. Mõnes koolis vähem, mõnes koolis rohkem. Põhikoolis suhtusime me kohustuslikku kirjandusse kui mõttetusse ajaraisku ning tihtipeale ei lugenud me õpetaja antud kirjandust läbi. Me kas lasime kellelegi klassikaaslastest endale raamatu ümber jutustada või tegime töö ehku peale. Gümnaasiumis on aga asi veidike teistmoodi. Gümnaasiumisse oleme me tulnud vabatahtlikult ja seega me mõistame miks meile antakse õppida ja miks me seda ka tegema peame
Juku oleks õppinud. Oma kogemusest võin öelda ,et nüüd kui mul on kaks last ja käin koolis ,mõtlen tihti ,et kõik oleks võinud olla teisiti, kui ma oleksin vaid veidikenegi teisi kuulanud mitte elanud roosa mulli sees.Nüüd olen mina nagu Juku, kes ei õppinud noorena ja nüüd natuke vanemana üritab Juhanit õpetada. Kahe väikse lapse kõrvalt on väga raske käia koolis ja õppida ,õnneks on minu koolis väga armsad õpetajad(paljudes koolides selliseid ei leidu) kes mõistavad ja aitavad, kui hakkama ei saa,nad ei pane sulle 2, kui sa miskit tegemata jätad, vaid annavad võimaluse seda järgi teha.Kui ma saaksin aja tagasi keerata, siis ma poleks see ´´Juku ´´, kes ei õppinud ja tänud kellele ei teadnud ka ´´Juhan´´ mitte kui midagi.Tasub õppida ,mitte kooli pooleli jätta.
Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse
suruda. Mõningate seksuaalkäitumise liikide puhul karistati, näiteks paast või andekspalumine. Lapsed kuulusid argiellu. Keskaja lastel puudus lapsepõlv. Haridusele ja mängule tähelepanu ei pööratud. Lapsed pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Maailmas pidi noor iseseisvalt toime tulema võimalikult vara, sest keskmine eluiga oli lühike ja lapsi jäi varakult orvuks. Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostri koolides. Nii tüdrukutele kui ka poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.
suhteliselt vaene ja ma olin harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias polnud ma kunagi saanud. Kuna vanemad vahetasid tihti elukohta pidin õppima erinevates koolides, seega minu haridus piirdus vaid mõne aastaga külakoolis. Osalesin Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754- 1763. Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule. Osalesin ka 1759. aastal toimunud rünnakus Quebecile, mis lõppes Inglismaa võiduga. 1755. aastal astusin Kuninglikku Mereväkke . Mind saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule.
Intervjueeritavad leidsid, et väiksemad lapsed polegi ehk nii ohus kui teismelised, sest nemad on uudishimulikumad ning huvitatumad uusi tutvusi sõlmima. Samuti arvati, et ohus on just rate.ee-ga seotud teismelised tüdrukud. Vähem räägitakse Interneti-sõltuvusest, mis võib lastel kaasa tuua nii kooli- kui ka terviseprobleeme. Interneti-sõltlasi oli uurimuses kokku 27%. Interneti- sõltuvust oli rohkem suuremate linnade (58%) kui väiksemate linnade koolides (42%). Poisse on sõltlaste seas rohkem kui tüdrukuid. Üldiselt on internet noorukile väga kahjulik, internet mõjutab nooruki mõttemaailma ja kahjustab tervist nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
Internetipõhine küsitlus on aidanud 1.-6. klasside õpilaste kiusamise vähendamisele meeletult kaasa ning sellest tuleks noori veelgi rohkem informeerida. Kiusamine on miski, mida peaaegu iga inimene kunagi läbi elab. See on tohutult vastik tunne ning jätab endast jälje pikaks ajaks, kuid seda tulebki meeles pidada. Järgmine kord, kui on näha, et kedagi kiusatakse tuleb ise appi minna või aidata abi otsida. Eesti koolides on selleks loodud head tingimused, millest kinni võtmist tuleks õpilaste seas edendada.
ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda
Kui ma lõpetan kooli, siis ma olen 19 aastane. Я думаю это хорошо что раньше молодые люди и девушки учились в разных школах потому что они учились по разному. Сейчас не надо делать расдельные школы потому что жизнь другая. Ma arvan, et on hea, et vanasti noored inimesed ja tüdrukud õppisid erinevates koolides, sest nemad õppisid teisiti. Praegu pole vaja teha eraldi koole kuna elu on teistsugune.
sulanduvad emakeelega ühte. Kultuurilise üleilmastumisega võivad tekkida konfliktid eri kultuuride vahel. Näiteks, kui riiki tuleb palju eri usku inimesi ja neil on oma ettekujutus elust ja nad ei taha sellist elu elada, nagu elatakse riigis kuhu nad sisse rändasid, siis hakatakse selle üle protestima ja järgnevad konfliktid põlisrahva ja sisserändajate vahel. Noorema generatsiooni seas ei ole kultuur väga populaarne. Usun, et seda saaks parandada, kui koolides panna suuremat rõhku kultuuri teemale. Näiteks võiksid noored kohustusliku kirjandusena lugeda rohkem eesti kirjandust ning ajaloolisi raamatuid. Arvan, et see paneks neid rohkem asjadele üle mõtlema ning väärtustama rohkem riigile omast kultuuri. Samuti oleks tore, kui koolis käiks rohkem tuntuid kultuuritegelasi.
tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, seal hulgas väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus", lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" ning lastejutte "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte".
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige.
aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased),
ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks. Maalapsed kes elasid koolidest kaugel elasid internaadis ja ka nemad pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama
Merilin Pärna 9.D Hiina Merilin Pärna 9.d Kommunstiliku hiina tekkimine 1945. a algast taas Hiina kodusõda 1949. a 1. oktoobril kuulutati välja Hiina Rahvavabariik juhiks sai Mao Zedong Riigis alustati kiiret sotsialismi ehitamist Isikukultus Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate ke...
Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala
väga head suhtlemisoskust, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist. Füsioterapeudid töötavad haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste taastusravi-, abivahendi- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad nad leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti. Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor,
Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
