Valisin Hando Runneli sellepärast, et ta on väga huvitav ja omapärane luuletaja. Ühes kogumikus on tal väga palju erineva iseloomu ja ehitusega luuletusi. Kuna ma Hando Runneli kohta eriti palju ei tea, siis ma otsustasingi, et teen referaadi just tema kohta. Elulugu. HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Võhmuta vallas. Hando Runnel on pärit Liutsalu külast, Vainu talust Võrumaalt. Hando Runnel õppis väga paljudes koolides. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva- Jaani, Tartu ja Paide koolides. Lõpetas Paide keskkooli aastal 1956. Seejärel läks ta õppima põllumajandust ja selle kõrvalt käis õppimas EPA kaugõppeosakonnas agronoomiat. Agronoomia õppimine ja tal aga poolikuks, sest külarahva seas elades paistis agronoomiastuudium loomupärasema harimisviisina, kui näiteks tegelemine keele ja kirjandusega. Nõnda jäid filoloogiaharrastused, mis ka tal
nöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige vähe -- vana-kreeklaste ja roomlaste ilm. Nüüdsel ajajärgul on vähe sarnasust vanailma eluga, kus ei tuntud ainelist kultuuri tema auru-elektri-masinatega, raudtee, telefoni,
(2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh koolides arvuti mis tahes kasutamise kohtades. §2. Arvutiklassi projekteerimine ja ehitamine (1) Arvutiklassi projekt kooskõlastatakse kooli projekti koosseisus või eraldi ja võetakse kasutusele «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 12 lõikes 3 sätestatud korras. (2) Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°90°.
Joonis 3. Kokursi mudel aastal 2013 (Kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna..2013) 7 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS Konkurssi hindamisprotsess toimub nii läbi sisemise kui ka välimise hindamise. 3.1 Sisehindamine Kuigi koolides on kasutusel erinevad sisehindamismeetodid, peab konkursil osaleda sooviv kool kasutama eelpool kirjeldatud EFQM täiuslikkusemudeli kohandatut versiooni. See tähendab, et kool hindab ennast nii võimaldajate kui tulemuste lõikes, kirjeldades organisatsiooni saavutatud tulemusi ning tegevusi nende tulemuste saavutamiseks. Kogu esitatud informatsioon peab olema kaetud faktilise tõendusmaterjaliga. (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:10) 3.2 Välishindamine
· Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa · Skandaalid: Dreyfusi protsess kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu) · Georges Clemenceau: tuntuim poliitik · Kiriku ja riigi eraldamine Clemenceau peamine liikumine, kirik ja koolid pidid olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik
Ja kohustus kanda kindlat riietust võib neile tunduda kui sundimine ja nende arvamust ei arvestataks. Üldiselt võiks koolivormid kehtestada küll, aga selleks on vaja eelnevalt kindlasti laiaulatuslik turuuuring teha, et aru saada, mis ühiskond, kui tervik sellest arvab. Ja kui koolivormid võetakse vastu, siis ma usun, et selleks on vaja riikliku toetust, et kui riik soovib seda, siis leiab ka riik selle kõige kinnimaksmiseks raha. Koolivormiei ole mõtekas vastu võtta ainult osades koolides, kui koolivormid tulevad, siis igas koolis, sest muidu kujuneksid jälle välja erinevused, mis tekitaksid õpilastes lisapingeid.
Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi. - 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja väga kspaljud laevad leidsid ka märja haua. Saksa okupatsioon : Majandus allutati saksa vajadustele, eriti tunti huvi põlevkivi ja tselluloosi vastu. Taludele pandi peale müüginormid. Linnadesse pandi esmatarbe kaubad kaardile. Linnarahvas käis maal asju toidu vastu vahetamas. Koolides hakati rohkem õpetama saksa keelt. Saksa võimud ehitasid eestisse koondus ja vangilaagreid. Eestlased saksa sõjaväes: Sakslased kasutasid kohalikke mehi, nõukogude langevarjurite püüdmiseks. Vabatahtlikest moodustati 10000-12k meest . Nad tahtsid võidelda nõukogude liidu ja kommunismi vastu, 1942 hakkasid saksa väed lüüa saama, ja seepärast hakati värbama mehi okupeeritud aladelt. Kuulutati välja mobilisatsioon eesti leegioni . Millest moodustati pataljon narva . Mida
kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetamine", programmiline helitöö ,,Walpurgi burlesk", mitmed polüfoonilised helitööd, klaverikontserdid ja
paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse korral, kui ka see saab kannatada on tervenemine kordades raskem. 2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt. Koolides õpetatakse, et kõige tähtsamaks aspektiks patsiendi ravis on tema rahulolu ja tervis. Ainuke puudus mida hetkel oskan näha on eutanaasia võimaluse olemasolu puudumine. Ravimatuid voodihaiged, kelle ainukeseks privileegiks on silmade pilgutamine ja hingamine, on meil palju. Lisaks inimesi, kelle haigusele lihtsalt puudub ravi või on elukvaliteet langenud alla poole normaalsuspiiri.
ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965) · ,,Mere taga, metsa taga" (1969) · ,,Pillerpall" (1973), valikkogu
Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis puudub kindel kord , samas aga on õpetajatele seatud teatud piirangud mille piiridesse peavad nad jääma noorsugu distsiplineerides.Koolikiusamisest rääkides ,olen isegi olnud kõrval kui kaasõpilast on kas narritud või lausa füüsiliselt kiusatud aga pole julgenud sekkuda kartes langeda ise kiusatavaks.Tänapäeva koolides paljudesse õpingutesse kaasatud IKT vahendid ,mis muudavad õppimise palju lihtsamaks ja laiendavad õpilase silmaringi.Paljud õpilased on gümnaasiumi esimesel aastal juba keskkonnaga kohanenud ja õpiraskustega toime tulnud ning harjunud keskkooli õppesüsteemiga.Osad aga ei tea isegi mis nad keskkoolis teevad ja eelistavad niisama tundides istuda .Minu arvates tuleks koolisüsteemi lihtsustada nagu näiteks nüüd , et eksam sooritada tuleb saada 50% eksamist õige ,mina
mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; Muudutused 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime "rohujuure" tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) Rahvusliku ajakirjanduse teke. Kultuur Eestikeelse ajakirjanduse areng Allikad: http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_hariduse_ajalugu_ %E2%80%94_ %C3%BChe_rahva_vaimse_vabanemise_lugu/Hariduse_murranguline_areng_19_sa jandil/
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel. Hevaha (heva) kõneldakse Hevaha jõgikonnas. Alamluuga kõneldakse Luuga alamjooksulja Kurgola poolsaarel. Oredezi kõneldi Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa)
Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8. Repressioonid: Inimesed kadusid, teisitimõtlejad küüditati (massküüditamine) ja arreteeriti.
Nagu näete on esimesel leheküljel ideaalne ning terve inimene. Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. Kuid see ei ole veel kõik. Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist vormi, tuleb ka palju liikuda. Mõni rumaluke võib öelda, et ta liigub küll palju bussiga ja autoga, aga tulemusi pole näha. Tegelikult on parem jalutada värskes õhus või lihtsalt tegeleda spordiga. Kõige tervislikum on joosta metsas pehmel pinnasel
Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm). Paljud arvavad ka, et raamatud on halvad ja tervisele kahjulikud. Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halveneda. Samuti ka võib see aega kulutada nagu paljud arvavad. Mina loen raamatuid väga vähe. Aastas kõigerohkem kuni viis raamatut. Mulle ei meeldi lugeda aga kui midagi loen siis võtan midagi huvitavat mis mind ka huvitab.
Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. K . B . A , . Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. , . , , , , . : . . . . . Kuid see ei ole veel kõik. . Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist vormi, tuleb ka palju liikuda. Mõni rumaluke võib öelda, et ta liigub küll palju bussiga ja autoga, aga tulemusi pole näha. Tegelikult on parem jalutada värskes õhus või lihtsalt tegeleda spordiga. Kõige tervislikum on joosta metsas
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsaku...
James Cook 1729-1779 James Cook oli kuulsaim inglise meresõitja ja silmapaistvaim Vaikse ookeani uurija, kes täitis suured lüngad maailmakaardil. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema prekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. Juba 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile Tahitile, et jälgida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel, et arvutada välja Maa ja Päikese vahelise kauguse. James Cook suri 1779
siis on vaja koostada tabeli, kus kirjutatakse põhiinformatsioon. Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutada. On uurinud, et Eesti koolides teadusmõisteline mõtlemine pole selles vanuses hästi levinud (Kikas, 2015). Arutelu tundi lõpul õpilastega on ka väga oluline, sest kõikidel on võimalus oma teadmisi väljendada ja kinnistada. Minu poolt juhitav tegevus aitab õpilasel kujundada aru õpitavast saama, sest ma ei kasuta lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad
mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi. Noored saavad vajamineva raha vanematelt taskuraha näol. Põhja prefektuuri narkotalitluse juht suunas tähelepanu sellele, et peamiselt on sellised noored pärit nö poolikutest peredes, kus siis on kas üks lapsevanem või kaks, kellest üks töötab välismaal. Noorte vaheline narkoäri toimub seal, kus on diileritele kõige mugavam. Enam ei tooda kooli kaasa, sest narkoreide tehakse koolides aina tihedamini. Kokku saadakse kuskil nurgatagustes kohtades, kus avalik silm peale ei vaata. Narkomaania ennetamine Narkomaaniat on võimalik ka ennetada. Kuni 2012. Aasta lõpuni tugineti narkomaania ennetamise riiklikule strateegiale. Alates 2013. Aastast on narkomaania ennetamise alased tegevused kirja pandud Rahvasiku Tervise Arengukavas 2009- 2020(http://www.sm.ee/et/tervis). Püstitatud on mitmeid eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks
võitlejaks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku. Click to edit Master text styles Second level v 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest Third level parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja Fourth level Fifth level pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. v Oma kirjutistes ründas ta balti aadlikke ja kirikuid, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. v Selle mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. v
liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks oli 1920 1940. Paljudes koolides hakati õpetama liivi keelt , asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Selle aja vahemikus ilmus Eestis ja Soomes palju liivikeelseid raamatuid. Tänu Soome abile hakati 1930. aastal esimest liivikeelest ajalehte välja andma milleks oli Lvl . Liivi rahvuslipu värvid on roheline, valge ja sinine. Need värvid sümboliseerivad rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis Eesti ja Soome hümnilgi. Teksti on hümnile kirjutanud
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015
Sellest kuidas õpilased omavahel läbi saavad. Tavaliselt on klassis nõrgemad ja tugevamad isiksused. Tavaliselt jäävad tugevamad peale ja nõrgemad alla. Klassi tugevamad isikud hakkavad nõrgemaid kiusama, mõnitama. Nendega ei arvestata, nad lükatakse kõrvale.Õpilased kes saavad sellist alandust tunnevadki misantroopiat. Nad tunnevaid, et neid on tabanud misantroopia hoog ja nad otsustavad halvimal juhul kooli vahetada, sest nende hingeelu on vägagi kannatada saanud.Misantroopiat on koolides palju ja selle tõttu võib pidada misantroopiat kui moodsaks haiguseks tänapäeva noorte seas. Kui inimesed lahkuvad koolist misantroopia tõttu, siis jääb selle haiguse jälg alatiseks hinge. Noored hoiavad sellist haigust tavaliselt endateada. Harvadel juhtudel räägitakse vanematele, ainukesed keda noored usaldavad on sõbrad-sõbrannad. Siiski jäävad need inimesed selle tundega , et nendel ei ole mõttekaaslasi ja need noored vajuvad sügavasse stressi.
Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest. Tänapäeval, kui piirid on lahti ning infovahetus teiste maadega on kõrgelt arenenud, peame me minu arvates tundma teiste rahvaste kultuuri ja religiooni. See on viisaka suhtlemise alus. Hoolimata sellest, ei arva ma, et Eesti koolide õppekavades peaks olema religiooniõpetus. Ma arvan, et koolides võiks õpetada hoopis kultuuriajalugu, mille käigus räägitaks eri maade kirjandusest, muusikast, teatrist, aga ka religioonist. Ma usun, et nii saavutame me ühiskonnas märksa kõrgema harituse ja lugemuse. Gert
Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis. Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist.
PABLO PICASSO -elas 91-aastaseks KUBISM on 20. Sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis, 1907. Aastal Picasso ja Braque töödes. Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubism jaguneb · Analüütiline motiivide lahutamine geomeetriliseks kujunditeks ja nende uue pildi üles ehitamine · Sünteetiline kunstnik paneb kõige pealt paika värvid ja siis mõtleb motiivi. Kubismi värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Picasso isa oli kunstiteadlane, kes töötas kohalikus muuseumis kuraatorina ja paljudes koolides kunstiõpetajana. Sealt sai Picasso on kunstialased teadmised ning õlimaalide tegemise oskuse. Kuigi tal oli tugevad teadmised ei lõpetanud ta ikkagi Madridi kunstikooli. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistik e vägivalla mittepooldajaks (antimilitarism). Selle tõttu ei võtnud ta osa ei Esimesest ega ka Teisest maailmasõjas, samuti ei osalenud Hispaania kodusõjas. Peale Teist maailmasõd...
nende arusaamiseks. Palju kasutatakse inglisekeelseid termineid, mida oma keelde otseselt ei tõlgitagi, see aga soodustab slängikasutust ning keele muutmist. Inglise keele lai levik on ülemaailmne, see keel on paljudes riikides emakeeleks ning on kujunemas teiseks emakeeleks terves maailmas. See on kõige rohkem levinud keel, mida kasutatakse peaaegu igal pool. Inglise keel populaarsusust mõjutab ka kool; väga paljudes koolides õpetatakse inglise keelt ning sooritatakse ka kohustuslik riigieksam. Paljudele töökohtadele kandideerides on oluline võõrkeelte oskus. Massikultuuri levimise areng toimus vaikselt kuid on jõudnud suurel hulgal mõju avaldada. Inimesed tarbivad massiliselt ühesugust kaupa ning sarnanevad üksteisega. Näiteks eelistatakse välismaiseid toite ning võetakse üle teiste maade kombed, nii aga jääb oma kultuuripärand tahaplaanile. Nii võib juhtuda näiteks
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
Kehalise tund muutub lastejaoks siis põnevaks,kui õpetaja tegeleb nendega regulaarselt ja räägib miks üks või teine asi kasulik on.Sellisel juhul peaksid õpilased ka kehalisest huvitatud olema,muidugi on erandeid aga nedest ei tohi õpetaja ennast häirida lasta.Kehalist kasvatust koolis ära kaotada kindlasti ei tohiks,siis jääb mõni laps ilma igasugussest treeningust ja lapsed ei saa päeva keskel tundidest puhata.Pigem võiks kehalise tundide arvu koolis tõsta,eriti sportlikes koolides,sest enamus õpilasi on ennem ikka kehalise tunnist huvitatud kui näiteks ajaloost või ühiskonnast.
Nii teraapilistes tegevustes, muusikastiilides kui väljendusvahendi valimisel jäävad alati esikohale kliendi eelistused ja muusikalised maitsed. Muusikateraapiat teostavad muusikaterapeudid, kellel on vastav haridus ning väljaõpe. Muusikaterapeutidel peab olema siiras soov kasutada oma armastust, abistamisvajadust ning muusikalist annet teiste inimeste aitamist. Muusikaterapeudid on leidnud üle maailma rakenduse erinevates haiglates, kliinikutes, koolides, ravipedagoogilistes asutustes, sotsiaalteraapilistes kogukondades, päevakeskustes, päevakodudes, rehabilitatsioonikeskustes, treeninguasutustes, lastekodudes, vanadekodudes, hooldekodudes, sanatooriumides, erapraksises, ülikoolides jne. Kasutatud materjalid http://www.loovteraapiad.ee/muusika.html http://www.muusikateraapiakeskus.ee/eraisikule/muusikateraapia/# http://www.terviseleht.ee/199940/40_muusikateraapia.php
Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit
ajalt kasutatakse sotsiaalmeedias ära noorte usaldust, et nad on valmis suhtlema võõrastega ning kaasa minema nende soovidega. Selle kurb näide oli enesetapumäng ,,Sinivaal", mis hukutas paljusid noori. Samasugune sõltuvust tekitav efekt oli mängul ,,Pokemon GO", mille tõttu kaotasid inimesed reaalsustaju ning sattusid ohtlikesse olukordadesse. Sageli on kolinud ka koolikiusamine internetti. Seal tehakse kiusatavast libakonto ja hakatakse temast pilte postitama või valeinfot levitama. Koolides peaks suuremat tähelepanu pöörama noorte turvalisele interneti kasutusele ja õpilasi kiusavatele isikutele selgeks tegema, et igal teol on tagajärg. Sotsiaalmeedias on isikuid, kes esitlevad end valeandmete all. Nad võivad kirjeldada end lapsena, kuid tegelikult võivad selle taga olla halbade kavatsustega inimesed. Selle tõttu ei peaks lisama oma kontaktidesse isikuid, keda tegelikult ei tea. Sotsiaalmeedias tuleb osata ette näha ohtusid
Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist tagandati kõrgemad ametnikud jms;augustis 1940 kiideti heaks NL koostatud põhiseadus, riigikogu nim. Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha.Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama markismi-leninismi, NL ajalugu ja konstitutsiooni, kehtestati ülirange tsensuur.Ümberkorraldusi saatsid repressioonid, endiseid ametnikke küüditati, 14.07.1941 toimus massiküüditamine, eestist deporteeriti 10000 inimest, mehed vangilaagrisse, ülejäänud siberisse.Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti
juuni Maailmameistrivõistluste 1871. aastal käivitunud FA 1909, kui mõõtu võtsid kumulatiivne teleauditoorium Kaasaegne jalgpall sai alguse karikas. Esimese ametliku esimeste meeskondadena on 1998. aastast saadik katsetest ühtlustada 1840. maavõistluse pidasid 1872. loodud Meteor ja Merkuur. ulatunud üle 26 miljardi aastail Inglismaa koolides aastal Inglismaa ja Sotimaa. Kohalik jalgpallielu hakkas vaataja.[5] Ilmuvad kehtinud eripalgelisi Vanim liiga on 1888. aastal kihama pärast Vabadussõda: jalgpalliteemalised ajalehed ja mänguvorme. Nende asutatud The Football League, 20. oktoobril 1920 pidas ajakirjad. Tippjalgpalluritest
Antud küsimustiku eesmärgiks on välja selgitada, mida töö peaks pakkuma 9 klassi õpilastele. Üldkogumiks oleks Pärnu linna koolides õppivad üheksanda klassi õpilased, küsimustik on ananüümne, mille andmeid ei kasutata kuskil mujal . Ülesande paremaks mõistmiseks loe kõigepealt läbi terve loetelu. Seejärel loe see punkthaaval uuesti läbi ja hinda, kui oluline on iga kirjeldatu väärtus Sinu jaoks. Kasuta hindamisel järgmist skaalat: 1 = ei ole üldse oluline 2 = ei ole eriti oluline 3 = mingil määral oluline 4 = väga oluline Hindamisskaalal on ,,1" kõige madalam ja ,,4" kõige kõrgem hinne
· Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides autosõitu, valides keskkonnasõbralikke tooteid, takistades vete eutrofeerumist, vältides jäätmete tekitamist ja tegutsedes kaitse nimel organisatsioonides, koolides, töökohtadel ja kodus. TÄNAN KUULAMAST Triin Kukk 10kl. 2009a.
... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Aastail 1959-1960 töötas ta seal laulu- ja muusikakateedri juhatajana, aastast 1962 professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal.
käitumis tavaelus ja ka poliitikas. -J.F.Kennedy(1961-1963)-Ta oli demokraat.Tema eluajajooksul toimus Kuuba kriis.Algul oli keelatud Vietnamis tehtud muutused, mis ta tegi aga hiljem saadi teada.Ta ei panustanud sinna väga palju.Ta oli seotud keelatud poliitikaga Külmas sõjas. -D.Eisenhower(1953-1961)-Ta saatis 15 000 sõdurit Lebanoni.Eisenhoweri doktriin.Ta püüdis leida võimalust kuidas toetada Prantsusmaad Vietnami sõjas.Külma sõtta pühendus ta innukalt.Ta tegi ka midagi koolides kus käisid mustad ja valged lapsed. -H.Truman(1945-1953)-Trumani doktriin.Vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välissurve vastu.Tema andis käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi.Oli karm juht.Trumani doktriin lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majadusliku abi, vältimaks nende riikide langemist NSVL alla.
sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines. 2 CISM mudel kooli kriisiabis CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe teada ning sedagi enam abi saajate kui osutajate vaatenurgast. (Morrisson: 767) Kõnealune uurimus viidi läbi viie-aastase perioodi jooksul, et uurida CISM-i efektiivsust õpetajate ning koolipersonali perspektiivist ning pakkudes korrapärast struktuuri ja toiminguid ning ühist suhtluskeelt tulemuse saavutamiseks. (Morrisson: 767, 770)
Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusatavat aidata, sest kardavad sattuda ohvriks. Füüsiline ja vaimne koolivägivald on selgelt eristatav. Tavaliselt esineb paljudes koolides mõlemat. Kui ikka sõnadest aru ei saa tuleb need talle pähe taguda arvavad kiusajad kindlasti. Füüsilist vägivalda kasutatakse üldjuhul, siis kui sõnadest enam ei piisa ja kiusaja läheb juba närvi ja tema arust on tark tegu teisele lihtsalt kallale minna. Kuid sellega sa võiks tekitada palju probleeme endale ning teha haiget teistele. Niiet kas oli ikka tark tegu minna kallale kui sõnadega oleks olnud lihtsam seletada ? Kindlasti võiksid paljud koolivägivallatsejad selle
Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletused ilmusid 1980. aastate lõpus. Ta avladas oma loomingu ajakirjades Vikerkaar ja Noorus
Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks ning lipupäevaks 1999. aastal Meinhard Laksi auks püstitatud monument Uljastel Emakeel eesti keel Tähistame päeva siiani, sest eesti keel on eestlasele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel Koolides nimetati aine "emakeel" ümber "eesti keeleks", sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keel emakeel. AITÄH KUULAMAST!
Kuid kogu tööd ei saa pedagoogid ka ära teha, väga palju sõltub noortest endist. Kui lapsed hakkaksid ise huvi tundma eesti kultuuriloo, ajaloo ja ühiskonna hoidmise vastu, oleks effekt palju tugevam, sest õpetajate arvamust väga ei kuulata, aga kui noored korraldaksid ise üritusi ja näitaks üles huvi, hakkaksid ka teised võib- olla hoolima. Eesti ühiskonda aitaks hoida ka see, kui me tooks eesti kultuuri lähedamale Eestis elavatele muulastele. Kui Eestis asuvates vene koolides väiksest peale õpetada lastele huvitavamalt ja rohkem eesti keelt ja ajalugu, siis hakkaksid võib-olla ka muulased eesti ühiskonna probleemidest huvituma, mida nad tegelikult peaksidki, sest ka nemad elavad siin. Üldiselt on asi suhtumises, kui noored seda parandaksid, siis oleks kõik võimalik. Õpilased peavad lõpuks ikkagi ise aru saama, et eesti keel, kultuur ja ühiskond on haprad,
Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale Võimalikuks sai silmaringi laiendamine Eesti võrdlemine teiste riikidega Kajastati üritusi armastati teatrit Räägiti maainimestest Arendati majandust Kool ja kodu mõlemad on olulised lapse arenguks Vooremaa 1991 1992 Domineerisid majandusuudised Räägiti koolides toimuvast Olulisel kohal oli iseseisvus Toimusid täienduskoolituskursused Ehitati juurde kaupluseid ja majandushooneid Tutvustati maakonna tekkimist Jõgeva tänavate heakorrastamine tähtsal kohal Vooremaa 2007 2008 Koolid külastasid üksteist Väärtustati laulupidu Kajastati üritusi Räägiti majanduskriisi ohtudest Muutused Kolhoosnik koosnes 4st A3 lehest. Puudusid uudisele vastavad kriteeriumid. Uudised erinevatel lehekülgedel. Halb kujundus.
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Ühiskond läheb aja jooksul aina mugavamaks. Kuna e-õpikut on väga palju kiidetud, siis on tõenäoline, et tulevikus on need kasutusel rohkemates koolides. Samas nii e-õpikutel kui ka paberõpikutel on omad plussid ja miinused. Paari viimase aastaga on e-õpikute läbimüük tunduvalt tõusnud. Aga kas targem oleks võtta kasutusele e-õpik või jätkata paberkandjal raamatutega? Ja kas need kergendavad kooli-või hoopis rahakotti? E-õpikute suuremateks plussideks on kindlasti see, et need on moodsamad ja kaasaegsemad, kindlasti on neid kergem kaasas kanda, kui paberkandjal õpikuid, mis on ebamugavad, rasked ja tervist koormavad
olukorrast ning teeks temast aktiivse vaataja. lazar Markovich Lissitzky (1890 1941), paremini tuntud kui El Lissitzky, oli venemaa kunstnik, disainer, fotograaf, õpetaja, tüpograaf ja arhitekt. Ta oli üks kõige olulisem tegelane venemaa avantgardis aidates arendada supermatismi oma sõbra ja mentori, Kazimir Malevichiga. Ta alustas oma karjääri illustreerides juudi lasteraamatuid, püüdes propageerida juudi kultuuri venemaal. Aastate jooksul õpetas ta koolides ja erinevates kunsti nö keskkondades. Ta oli ka Venemaa kultuurisaadik saksamaal weimaris, kus ta mõjutas olulisi bauhausi tegelasi. Samuti tõi ta suuri muudatusi ning uuendusi tüpograafiasse, fotomontaazi, näituste ja raamatute disaini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
