eest raiuti huuled ära), piirikivide nihutamine. Kolmandasse kategooriasse kuulusid valetamine, pettus, protsessimine, vägivald, ülekohus ja julmus nõrgema ja kaitsetu suhtes, abist keeldumine, ebalojaalsus kogukonna suhtes, laim, lähdaste lahutamine. Sumerite jaoks oli kool ja haridus väga oluline. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena. Juba III a-tuh keskel olid Sumeris koolid, kus süstemaatiliselt õpetati kirjutama ja lugema. Distipliin koolides oli väga karm toetuti kepihirmule. Rakendati kehalist karistust iga ülesastumise ja vea puhul. Õpetajat tuli väga austada ning ka õpilaste vanemad austasid väga õpetajaid. Kirjutamise oskuse omandamine oli väga oluline ja tähendas palju, kuna see pakkus hiljem vägapalju võimalusi. Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, disipliin väga karm.
ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted, mis meie käitumist raamiksid. Kuna usulised vaated ja ideoloogiad pole veel tänapäeva maailmast kuhugi kadunud, torkab silma ikkagi see, kuidas kõrge moraaliga inimeseks peetakse kedagi, kes hoiab ja austab vanu moraalipõhimõtteid. Koolides rõhutakse aususe ja vastutustundlikkuse tähtsusele. Me peame siiski käituma teatud reeglite järgi, et ühiskond meid tunnustaks. Kool on pere kõrval üks peamine inimese isiksuse kujunemise faktor, sest rumaluse kõrvaldamisega peaksime tegelikult eemaldama endast ka halva. Või vähemalt õpetama iseennast tegema vahet heal ja halval käitumisel. On tähtis tunda ajalugu, laiendada silmaringi erinevate inimeste seisukohtade ja ideede uurimisega, et omandada
Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Ta huvituspuhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallasejuhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Alates 1917. aastast töötas Kreek
okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide tunnustust. Võimuvaakumi idee. Välisdelegatsiooni mood. jaanuar 1918 18. veebr. algab Saksa armee üldpealetung 19. veebr. moodust
... Kokkuvõte.......................................................................................................................... Kasutatud kirjandus............................................................................................................ Sissejuhatus Kääs olev töö uurib mis on tainast rullivmasin ja kuidas seda kasutada. taigna rullimismasinaid kasutatakse tööstuses Taigna rullimismasinaid kasutatakse restoranides, pitseriaates, pagaritöökodades, haiglates, koolides, toidupoodides, ja paljudes muudes toidu valmistamis kohtades aastakümneid. Vahet pole kas teie töö vajab pitsataigna rullimismasinat, pagari taigna rullimismasinat või nende kahe koosesinemise taotlust ja rohkemgi veel. Rullimismasinad on kavandatud ja projekteeritud selleks, et: · Ohutuse nõuetel · Nad on vastupidavad · Mugavad kasutuses · Tagavad järjekindla toimimise · Hooldusvaba Töökindlusega · Aeg ja raha säästmise operatsioonide tagamiseks
karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt. Keele õpetamine Karjala Keele Selts on organisatsioon, mis on aastaid taotlenud karjala keelele ametliku vähemuskeele staatust ning nüüd nad saidki selle. See tähendab seda, et keelt püütakse taaselustada, näiteks hakatakse rohkem koolides ja lasteaedades õpetama. http://www.fennougria.ee/index.php?id=19473 14.oktoobri ajakiri Oma Mua kirjutab 8.-9. Oktoobril toimunud õpetajate seminarist, kus osales umbes 200 inimest: karjala keele õpetajad, koolijuhatajad, keeleteadlased ja õpilased. Peamiselt räägiti seminaril sellest, et karjala ja vepsa keel kannavad edasi aastasadade elu- ja uskumustraditsioone ning kultuuri. Samuti jõuti ühisele arusaamale, et kõik, kes tahaksid, peaksid oma keeles õpetust saama
Tema looming kõlas juba tema eluajal Soome parimate kooride ettekannetes. Tema ühed kuulsamad lood: ,,Murueide tütar", ,,Kalev ja Linda", ,,Kui sa tuled, too mul lilli". Konstatin Türnpu aitas oma elu viimastel aastatel arendada muusikaelu Eestis. Ta oli 1921. aastal eestvedajaks Lauljate Liidu asutamisel. Liidu ülesannete hulka kuulus laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine. Ta oli dirigent ning lauluõpetaja Tallinna eesti ja saksa koolides. Ta kirjutas peamisel patriootilise sisuga laule. Ta oli väga range. Türnupu leidis, et muusika peab olema kasvatuslik. Ta töötas ka palju väljas pool Eestit ning esitas ohtralt Lääne klassikat. Mart Saar oli teistsugusem erinevalt M.Härmast ja K. Türnpust. Ta oli suur loodusesõber. Ta kirjutas palju muusikat orelile. See pill oli talle väga hingelähedane. Türnupu oli rahvuslikkude traditsioonide jätkaja eesti koorimuusikas
Kõigil on omad riide eelistused. Koolivormi kandmine vähendab norimist. Kui lapsed kannavad ühesuguseid riideid, siis ei saa nad näpuga näidata ,et vaata kui kole on tema riietus, sest ta ise kannab samasugust riietust. Postimehe toimetus tegi uuringu , mis näitab et riiete pärast kiusamine on koolis levinud. Ja seda sellepärast ,et kõigil vanematel ei ole raha et osta kalleid firma riideid. Kuid koolivormide kandmine oleks koolides kohustuslik oleks norimist riiete pärast palju vähem , või isegi ültse , sest kes ikka tahab norida inimest kellega on tal samasugused riided ja norides teeb ta ka ennast maha. Koolivormi kandmisel on häid ja halbu külgi, kuid minu arvates, ei peaks olema ned kohustuslikud. Siiski on iga inimese enda asi mida ta kannab, õigem oleks keelata koolis näiteks dressipükste kandmine ja juba see teeb lapsed viisakamaks. Kuid iga kool teab ise,
puldid , makid,mp3 mängijad ,jpm. Tänapäeval tahab olla iga 10-nes inimene DJ või tegeleb muusikaga. Muusikaareng on olnud ka aastatega väga suur juurde on tekkinud väga palju uusi muusikastiile, üks neist on väga populaarseks saanud Dubstep muusikastiil. KUI MINA OLIN LAPS... Järgneval pildil on näide tänapäeva lapsest ning nendest kes olid kunagi lapsed. ÕPETAJAD JA KORISTAJAD: Mis arvaksite Teie kui meie Eesti keele õpetaja asemel istuks robot ? Juba Tokyo koolides ilmselt teatud osa hakkavad õpetama robotid. Peale tundi koheselt saadab edasi tunniaruande ja kodused õppimised. Robotõpetaja analüüsib iga õpilase aregu taset ja annab ka vastava taseme ülesanded õppijale. Kindlasti on tuleviku õpetaja kasuks asjaolu, et ta ei ärritu kui mõni laps halvasti käitub. Samuti vahetatakse ka välja ka koristajad - robotkoristajateks. ostad selle imevidina endale koju ning tema teeb kogu töö sinu eest.
Väikerahvaste ohud ja võimalused Maailmas on väga palju erinevaid rahvuseid, mida on võimatu üles lugeda. Väikses maailmas on väikerahvad pidevalt elanud tuleviku ootuses ja kartuses. Oma pidevalt väikese rahvaarvu ja tihti ka oma rahvusluse selge määramatuse tõttu on lihtne manipuleerida rahvuskildude kultuuri ja keele säilimisega. Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride, komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele. Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung. Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise...
Koolivägivalda tuleb igas koolis ette,nii Ameerika koolides kui ka Euroopa koolides.Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel
Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema...
Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.
2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega 3)Koostöö tegemine koolide,lapsevanemate ja haridusosakonnaga õpilasele soosda sotsiaalse lähikeskkonna kujundamiseks 4)Lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks 5)Töö õpilasega juhtumitöö meetodil 6)Saadud andmete põhjal üksijuhtumite koostamine ja nende uurimine lahenduste leidmiseks. 7)Linnavalitsuse noorsookomisjoni töös osalemine. 8)Ennetava sotsiaaltöö teostamin koolides 9)Õpilaste,lapsevanemate ja õpetajate informeerimine abi saamise võimalustest erinevate institutsioonde kaudu. 10)Sostiaaltöötajate vastastikuses supervisioonis osalemine. Samuti on koolisotsiaaltöötajatel kohustused,millest nad peavad kinni pidama ,milleks on eriala pidev täiendamine,haridusosakonna juhataja ja haridusosakonna juhataja asetäitja-kooliteenistuse juhataja seaduslikke korralduste täitmine,samuti ka veel
sageli ei mõelda nende peale kes üldse väga harva süüa saavad. Süüakse palju rämpstoitu, eriti välismaa noored, kuid ka Eestisse tehakse enam ja enam juurde rämpstoidu kohti mis enda ahvatlevate piltidega kutsuvad noori enda tervis rikkuma. Sageli on vanemad hädas sellega, et nende lapsed enam kodutoitu ei söö ja kui söövad, siis väga harva. Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid
raamatu tegelased kasutavad, erineks kuidagi sellest keelest, mida kasutavad noored päriselt. Kui ma tahan anda tõetruud pilti näiteks väiksest pätipoisist, siis ma ei saa teda ju panna rääkima nagu Inglise dzentelmeni. Ja ma tahan anda tõetruud pilti. Ilma ilustamata. Kusjuures see teema tuli erinevatel lugejatega kohtumistel nii sageli päevakorda, et ma olin lausa sunnitud kirjutama ühte Eesti kirjandusajakirja essee teemal "Miks ma ropendan". 3)Oma raamatut tutvustasite ka koolides. Millise vastukaja saite õpilastelt ja õpetajatelt? Vastukaja on üldjoontes olnud väga positiivne. See on mind isegi üllatanud. Praegu on "Mängult on päriselt" üsna paljudes Eesti koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Ja möödunud aastal käsitleti seda ka üleriigilisel kirjanduse olümpiaadil. See teeb muidugi palju rõõmu. Mulle on jäänud mulje, et õpilastel on olnud huvitav seda lugeda. Ja see on pannud neid mõtlema nende probleemide üle, mis Mikku ja Mirjamit vaevavad
luuletati ning käidi Koolas ja Karpaatias taimkatet uurimas. Anti välja almanahhe ja asutati kooli raadiojaamu. Ülikoolides kütkestas teisi nende koolide lõpetanute originaalne maailmanägemisviis ja sisemine vabadus." ,,Koolist saadakse ka arusaam ja tunne, mida tähendab õppimine, see meid läbi elu saatev oluline strateegiline kvalifikatsioon." ,,Meie koolides tuleb liiga palju tegelda taolise õppimisega, mil hariduse ja ainetundmisega pistmist ei ole: nii enese varjamise kui enese näitamisega, kus see kasulik, õpetajate tuju ära arvamisega, strateegiate väljatöötamisega, kuidas vähema valuga läbi tulla." ,,,,Soome riik seisab selle eest, et Helsingist Utsjoeni oleks kõigil lastel võrdselt väga hea haridus," ütles üks Oulu ülikooli teaduste doktor Eesti asju sügavalt imeks pannes. ,,Sest
reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks. Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi: a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks. Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid teadmiste täiendamiseks. Õpilastel oli koolis ig...
hakkasin teiste peal vägivalda tarvitama ja see ei olnud hea tunne. Seepärast olengi nüüdsest sellel alal neutraalne. Sest elu on näidanud, et peksa saab ikka see kes vahele astub. Sekkumine ei ole kunagi lihtne. Koolivägivalla enetamine on vägagi aktuaalne teema kuna see on asja juures kõige raskem. Mida suurem puu seda raskem on ta juurestikku täielikult leida. Sama on ka koolivägivallaga. Kuna see on nii laiahaardeline ala, oleks vaja ka vägagi laiahaardelisi muutusi koolides, kodudes ja ühiskonnas üldse. Ja nii suure puu puhul on üldse raske kindlaks teha kõiki neid asju mida vaja muuta. Selle memo lõpetaksin endale armsaks saanud lausega: ,,See on üks raskus meie elus ja sellest tuleb kas üle olla, sellele alla jääda, või sellega elada".
soovitaksin üritada teiste õpilastega suhelda või ültse mingile teisele kursusele minna. Füüsiline vägivald on päris karm teema kuna seal tehakse otseselt kellegile tõsiselt haiget. Nagu näiteks selles filmis ,,Klass" mis näitab ikka suht selgelt, et kooli vägivald kui selline on olemas. Mitte just nii hullul kuijul nagu seal filmis kohati näidati aga ega palju ei ole puudu. Peksmine kui selline toimub pidevalt koolides ja selle vastu ei saa see on nagu loodus, et tugevam jääb ellu, aga see asi ei tohiks sugugi nii olla. Koolis kaklemine ja peksmine kui selline seda ei tohiks minu arust ültse olla. Alati on aga keegi selline kes näitab, et ta on teistest ikka peajagu üle just füüsilises mõttes. See inimene kellest ta füüsiliselt üle on ei pruugi küll tugev olla aga samas ma olen kindel et ta on vägagi tark. Sellised inimesed kes
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, fil...
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -1950-1953. aastal õppis ta St. Albani tütarlaste koolis (tol ajal võisid kuni 10 aastased poisid käia tütarlaste koolides) -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta otsustas lahkuda, sest sealne observatoorium oli varustatud ainult sellise t...
bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on: · Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks · Tarkvara sisaldavate andmekandjate vahetamine kas töökohal või väljaspool seda
on ümbritsevaid tegureid, mis meid mõjutavad. Arvan, et põhjusteks võivad olla ka suhted teiste inimestega ja sõbrad, kellelt võetakse eeskuju. Palju mõjutavad uimastite kasutamist ka filmid ja laulud. Põhjus on ka see, et uimastid on tänapäeval juba kergesti kättesaadavad, sümboliseerivad iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist noorte seas. Arvan, et uimastite kasutamist on võimalik vältida ainult niiviisi, et ei suhelda selliste sõpradega, kes tarvitavad uimasteid. Koolides tuleks lastele rohkem rääkida, mis mõju avaldavad narkootikumid laste tervisele ja millised võivad olla tagajärjed. Arvan siiski, et igaüks ise saab uimastite kasutamist kõige rohkem ennetada, sest tihtipeale on teiste räägitud juttudest vähe abi. Ennetustöö hakkab ka kodust, kus vanemad lastele räägivad kui ohtlik võib olla narkootikumide kasutamine. Ise pole siiski kordagi narkootikume tarbinud ja ei kavatsegi seda kunagi teha, sest
Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid 4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts 5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918 Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles 2. Koolides vene keeles õppimine ja õpetamine 3. Muudeti tänavate ja linnade nimed 4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad 5. Õigeusu lauspropaganda 6. Tartu Ülikool kaotas autonoomia, õppine vene keeles 4) Venestamise + ja jooned. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned Sai minna Venemaa ülikoolidesse õppima Haridustase langes
Minnes praeguse aja populaarseimasse suhtlusportaali Facebook, leiab sealt eest päris mitmeid sõnu mida 50 aasta eest isegi ei teatud ning enamust neist on inglise keelest tulnud laensõnad. Internet on tänapäeval nii suur ja võimas asi, et keegi ei ole võimeline kontrollima seda mida sinna kirjutatakas ning mida noored sealt loevad. Nagu inimeste suhtumine eesti keelde on muutunud, on muutunud ka koolide suhtumine eesti keelde. Mõnekümne aasta eest õpetati koolides palju rohkem eesti keelt ning vähem võõrkeeli (va vene keel, mis oli tol ajal ka mõistetav). Praegu toimuvad võõrkeelte tunnid rühmades, sest nii on õpilasel võimalus tunnis rohkem sõna saada ning seeläbi keelt praktiseerida. Kuid kuidas toimuvad eesti keele ja kirjanduse tunnid? Ikka terve klassiga koos. Nii ei olegi ju võimalik, et õpilased saaksid koolis eesti keelt sama hästi õppida kui inglise keelt.
4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5.Millised olid 1905.a. rev. Tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduuma raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev. ajal Venemaal, põhjenda.? Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära
hepatiiti jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene. Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul. Narkomaania levikut õpilaste seas soodustavad narkodiilerid, kes koolides mõnuaineid müüvad. Et ohjeldada narkodiilerite tegevust õppeastutuste juures, tuleb karmistada seadusi, sest täna kehtivad karistused narkootiliste ainete omamise ja edasimüümise eest on naeruväärsed. Paar aastat vanglakaristust ei ehmata kedagi, sest teenitud kasum on riski väärt. Suurema osa teenitud kasumist moodustavad just 12 - 16 aastased noored, sest nemad on narkokaubanduse kõige magusam sihtrühm. Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest?
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole
Jääb üle vaid loota, et kunagi oma kodumaale tagasi tullakse. Kuigi meid on siin riigis ainult natuke üle miljoni, on meie riigi keelt valdavaid inimesi tunduvalt vähem. Selge on küll see, et ikka leidub immigrante, kes ei ole suutnud veel kohalikku keelt ära õppida, kuid mõistmatu on mitte osata selle maa keelt, kus ollakse sündinud. Sellega seoses ma väga pooldan Vabariigi Valitsuse sammu tuleviku poole. Pooldan otsust, millega tahetakse kõikides Eesti Vabariigi koolides vastu võtta emakeelne õpe. Kindlasti tekitab see võõrkeelt kõnelevatele eestlastele raskuseid, kuid eks raskused olegi ületamiseks. Kõigest aasta tagasi kehtis meie riigis veel täiesti ainulaadne rahaühik Eesti kroon. Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks
Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus 1885 astus Haapsalu Kreiskooli. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. 1893 astus Peterburi Konservatooriumi. Elulugu 18981904: töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina. 1904: tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. 1908: siirdus LääneEuroopasse. 1910: asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas:
sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees Kohanimi Viljandi Kuupäev 19.03.1933
Rahvusvaheliselt tunnustatud Damien Hirst on andmete kohaselt tänapäeva Suurbritannia kunstnike hulgast kõige rikkam. Tema jõukust hinnati aastal 2010 Sunday Times Rich List’i järgi 215 miljoni kanti, mis on kunstniku kohta väga edukas. Nagu juba mainitud, siis sündinud on Damien Hirst Inglismaa linnakeses Bristol. Üles kasvas ta aga Leedsis. Isa oli mehaanik ning ema üldsegi nõustaja, seega ei osatud seoseid luua, miks Damien kunstivaldkonnas nii edukas oli. Ta õppis mitmetes koolides, mille hulka kuuluvad kuulsamad õppeasutused nagu näiteks Jakob Krameri kunstikool ning Goldsmiths’i Londoni Ülikool. Peale kunstikooli käis ta lisaks kaks aastat tööl, enne kui ülikooli kunsti õppima suundus. Inspiratsiooni sai ta erinevaid näitusi külastades. Nende hulgas oli ka Francis Davidsoni näitus Haywardi galeriis aastal 1983. Jõudnud oma teostega nii kaugele, hakkas Damien välja panema ka oma näitusi, kuhu kaasas teisigi tuttavaid kunstnikke. Tema näitusi
Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel. Rootsi riigis oli valdav usk Luteri usk ja vaimuelu kohapeal on minu arust Rootsi ajal rohkem miinuseid, kui plusse, sest Rootsi ajal võimaldas lugemis oskus tänu haridussüsteemile
keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid
Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine Al Idrisi maailmakaart · Kirjandus ja tuntumad teosed "Tuhat üks ööd"
Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel asuv piim pärit. Seda probleemi üritatakse koolides parandada, aga ka kool ei suuda kõike selgeks õpetada. Eriti, kui lapsed ei näita huvi üles õppimiseks. Eestis on palju noorte organisatsioone, mis aitavad lastel rohkem loodusega üheks saada. Nendeks on näiteks Noored Kotkad, Kodutütred ja skaudid. Need organisatsioonid korraldavad igasuguseid laagreid ning võistlusi looduses, mis annavad palju teadmisi selle kohta, kuidas looduses käituda ja palju muud. Kogu hariduse andmine ei saa
Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus. Osa tema programme olid Kennedy algatatud, teine osa Johnsoni enda ideed. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid osariigid mustanahaliste valimisõigusi, nende lapsed ei saanud õppida valgete lastega samades koolides ning ka töökoha hankimisel ja töötingimuste poolest oli mustanahalise elanikkonna olukord kehvem kui valgete oma. Murranguliseks osutusid 1960. aastad, mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. Selliste muudatuste taga seisis ka tugev neegriliikumine, mis võitles afroameeriklaste õiguste eest. Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid
armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ja aitaksid meid nii sõjaliselt kui ka materjaalselt ning vastupidi. Ma aitaksin inimestel teha ise erakondasid ja annaksin neile nõu, et nad omale meeldivamad ministrid saaks. Sekkuksin haridusministri töösse ning paluksin tal 12. klassi Inglise keele eksami ära jätta, kuna tulemusi Eesti koolides järgmisesse kooli sisseastudes vaja ei läheks. Uuriks ka mis toimub Eesti valdades ja kui oleks midagi korrast ära siis parandaks selle, üritaks vähemalt, kui see näiks täiesti võimatu. Peaks nõu rahandusministeeriumiga, et igale poole jagatakse seda vastavalt vajadusele ja võrdselt. Et oleks nii emal kui lapsel raha vajalikke asju osta, oleks suurtel peredel võimalik oma lapsed tubliks ja intelligentseks kasvatada, oleks vaesematel peredel mille eest süüa osta,
hooldamiseks? Kuna linoleum on tugev ja kulumisele vastupidav materjal, mis ei tekita staatilist elektrit ning mustus ja tolm ei kleepu kergesti selle põranda külge, siis on see väga hea valik. Kuna linoleum vajab pidevat kokkupuudet õhuhapnikuga, et täita oma funktsiooni (heli summutamine, elastsus), siis tuleks vältida mitmekihilist vahatamist. Tegelikult selle pere puhul ei oleksi vahatamine üldse vajalik, kuna see ruum ei ole nii suure läbikäidavusega kui nt. klassiruumid/koridorid koolides. Peale põranda paigaldamist võiks eemaldada lahtise sodi tolmuilmejaga, seejärel pesta põrand (kasutades selleks neutraalselt või nõrgalt aluselist ainet võimalikult vähese veega). Selleks, et perel põrand hästi säiliks, peaks teda igapäevaselt/nädalas mõned korrad puhastama kuiva või väheniiske meetodiga ning puhastusainega, mille pH on 6-8. Linoleum ei talu rohket ega ka kuuma vett ning puhastusaineid, mille pH on üle 9 (alus reageerib ning tekib värvimuutus).
Kui sa oled palju õppinud ja hea hariduse saanud ning sul on hea töökoht, saad sa oma perekonda hästi üleval pidada. Samas kõigil nii hästi ei lähe. Nad ei leia koolist sõpru ning võidad sattuda kiusamise ohvriks. Vahel ei aita ka kooli vahetamine ning sellest võib saada igavene arm inimese hinge. Peale seda ei taha enam inimene teistesse koolidesse minna. Koolis võib anda sulle väga palju uusi ja toredaid sõpru või halvad mälestused. Haridus ei ole alati odav. Paljudes koolides on õppimine väga kallis. Kui sul ei ole rikkaid vanemaid, kes kõik välja maksaksid, siis pead hakkama kooli kõrvalt isegi tööl käima. See võtab veel rohkem ära vaba aega, kuid sul on siis raha, millega end üleval pidada. Selleks tööks ei pea olema alati head oskused, piisab, kui sa ülesannetega hästi hakkama saad. Kodust kaugemal õppides ei ole sul muud valikut. Sa pead endaga ise hakkama saama, sest siis ei ole enam kedagi, kes sinu
koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis. Selleks, et kiusamist ära hoida, ei piisa kindlasti vaid kiusaja mõjutamisest. Pigem peaks mõjutama kõiki, kuna isegi passiivsed pealtvaatajad on kiusamise osalised. Kuna kodunt saab kõik alguse, peaks ka sealt just alustama. Kuna vanematel on väga tähtis roll nende lapse elus, siis just nemad saavad midagi oluliselt muuta. Ema või isa peaksid kindlasti lapsega rääkima, eriti sellest mis koolis toimub
Vaatamata tunnustusele ja paljudele auhindadele ei kujunenud Tammsaarest seltskonnategelast. Temast räägiti ikka kui äärmiselt erakliku loomuga inimesest. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma sõprade seltsis oli ta jutukas, lõbus ja sarmikas, seltskonna hing. Tammsaare oli pühendunud perekonnapea, kes andis endast kõik, et tagada perele hea ja lahe elu. Lapsed käisid heades koolides, kodutöid tegi teenija, suviti puhkas perekond Narva-Jõesuu kuurordis. Tammsaare ise aga sai puhata haruharva: enese ja pere elatamiseks tuli tal päevast päeva kirjutada, tõlkida ja lugeda, sest vabakutselise kirjanikuna oli see tema ainsaks sissetulekuks. Suvelgi ei võtnud ta puhkust, vaid tegeles korteri remontimisega ja uute romaanide loomisega. Tammsaare ei näinudki oma elus kunagi aega, mil ta oleks saanud rahulikult oma elutöö vilju nautida. Kirjanik suri 1940. aasta 1
teised esitused olid täitsa head. Kokkuvõttes jättis see kontsert mulle üsna hea mulje, kuigi see viimane estus jättis veidi mõruda meki kurku. Üldiselt tundus, et ka teistele saalisviibijatele läks see kontsert peale. Muidugi oli ka neid, kes kuulasid seda ainult selle pärast, et tunnist ära saada või siis sellepärast, et neil oli vaja teha arvustus selle kohta, aga mulle tundus, et enamusle kohaviibijatest läks see üritus peale. Arvan veel ka seda, et see on väga hea, et koolides üldse selliseid asju korraldatakse ja koolilaste elu natukenegi põnevamaks tehakse.
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja parandada lugemisoskust. Tänu raamatule on suudetud säilitada igasuguseid tarkuseid ja muud informatsiooni, mis muidu oleks võinud kaotsi minna või lihtsalt ära ununeda. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid raamatuid. Inimeste vajadused ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
