*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise usku pööratuna, ei saanud suurem osa rahvast oma arvamust avaldada ning pidid järgima valesid mõtteid. Sakslaste tulekuga Eestimaale, hakati rohkem väärtustama ka haridust. Sakslaste jaoks oli oluline haridus ja haritus. Iga lihtne talupoeg pidi oskama lugeda ja teadma midagigi maailmast üldiselt. Sakslased rajasid talupoegadele koole, kus said õppida peredest valitud pojad, kelle õlgadele pandi kohustus saada kindlasti õpetajaks või preestriks, sest koolitamine ei olnud odav lõbu. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kultuuri põhilisteks mõjutajateks ongi olnud Saksamaa ja Venemaa. Ma arvan,et eestlased on nende kultuuridest omaks võtnud ainult häid külgi ja nendelt õpitud teadmistega oma kultuuri täiendanud. Multikultuurses ühiskonnas on alati huvitavam elada kui ühekülgse olemisega kultuurikeskkonnas.
iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on tänapäeva linnades iga nurgapeal. Samuti on ka tänapäeva inimene mugav. Kõik peavad tal olema käe jala juures, mis on linnas muidugi tõenäoline. Samuti on linnas ka mitmeid lõbustusasutusi, kus inimesed saavad enda vaba aega veeta, näiteks diskoteegid, baarid, pubid ja nii edasi.
*Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja
Hiljutiseks probleemiks on tõusnud ka soolise võrdõiguslikkuse puudumine ööklubidesse pääsemisel, kuna paljud klubid pakuvad naistele odavama hinnaga või isegi tasuta sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimaldatud paljud tervetele inimestele elementaarsed asjad ja tegevused. Puuetega inimeste jaoks on raskendatud hea hariduse saamine, kuna pole piisavalt palju erivajadustega laste koole ega ka vastava haridusega õpetajaid. Neid diskrimineeritakse ka tööturul. Statistikagi näitab, et puuetega inimeste haridustase ja töötamise protsent on lubamatult madal. Diskrimineerimine, mis puuetega inimestele osaks saab, on tihiti põhjustatud vaid eelarvamusest nende suhtes, kuid väga tihti nad lihtsalt unustatakse. Rassiline diskrimineerimine on probleemiks kogu maailmas, kuid minu arvates Eestis ei ole see siiski kõige suurem probleem
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisi...
mõrvajuhtumid, liiklusõnnetused ning vargused, mis tekitavad ka mõningat hirmu Eestis elamiseks. Eesti riik on väike ning maailmatasemel läbi lüüa, ükskõik milles, on siin praktiliselt võimatu. Ole sa siis sportlane, laulja või kunstnik. Üsnagi vihale ajavad on ka meie idanaabrite, venelaste tegutsemised siin riigis. Esiteks nende osakaal on meie riigi elanike seas väga suur, teiseks nad ajavad kogu aeg oma õigusi taga, korraldades oma proteste ning nõudes omakeelseid koole ning muud säärast. Nende korraldatud aprillimäss Tallinnas Pronkssõduri juures näitas Eesti rahvale, missugune see venelane siis ikkagi on. Pole ühtsust meie riigis elavate rahvaste seas. Ega noor tänapäeva eestlane siis venelast salli. See tundmus on lihtsalt meie geneetilisse koodi kirjutatud. Kokkuvõttes ma arvan, et Eestis pole praegusel hetkel hea elada. Eesti on väga väike riik, ning me peame teda hoidma. Ehk siis kunagi saab meie riik sama võimsaks kui muistsel ajal.
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
Eestis on erinevad pered, mõnes elavad inimesed demokraatlikult aga on ka kahjuks selliseid kus on mõni laps tähtsamal kohal kui teine. Koolides õpetajad räägivad näiteks , et nende jaoks on kõik lapsed võrdsed, et nad ei hinda lapsi nägude järgi. Kuigi on olnud palju juhuseid kus tegelikult õpetajal on ka oma lemmikuid ja sellised keda nad üldse ei salli ja sellepärast õpetaja võibki anda erinevatele lastele erinevaid võimalusi, mitte võrdseid. Aga väljaspool koole ja kodusid , on minu arust kõigil võrdsed võimalused , igal inimesel on õigus oma arvamusele, hääletada, valida enda arust õige riigipea . peab olema vaid 18 ehk täisealine. Ka mina olen saamas kuu aja pärast 18, ning mul avaneb võimalus minna hääletama ja seda ma ka teen, kuna paljud inimesed jätavad selle tegematta ja pärast ise virisevad valitu üle. Iga hääl on oluline ja iga inimene kes tahab, et oleks hea elu peaks minema ja andma oma hääle.
Tema töid kasutatakse ka tänapäeval paljudes valdkondades. Folletti töö organisatsioonilise kommunikatsiooni alal haaras inimesi ka väljaspool akadeemilist maailma. Tema panus kogukonnakeskuste liikumisele muutis rahvuslikku sotsiaalmaastikku. Tema ideed leivisid kõikides ühiskonnakihtides. Mary Follett väitis ka, et naised on poliitikast lahutamatud, mis tema ajal oli üsna haruldane. (3) Mary Parker Follett oli kogukonna/üldsuse/ühiskonna organiseerimise algataja. Ta propageeris koole kui rahvamaju, mis aitasid paljusid keskuseid kogu Bostonis, andes neile sama tähenduse nagu seda on haridus- ja sotsiaalfoorumid. Tema argument grupiga organiseerimise vajaduse poolt on see, et demokraatia koolkond viis parema arusaamiseni demokraatia dünaamikast üldiselt. (4) Mis puutub tema töösse seoses juhtimisega, muutus ta nähtamatuks pärast oma surma. Tema ideed kadusid unustuste hõlma. Õnneks paarkümmend aastat hiljem hakkasid järk-järgult
siis see on küllaltki negatiivne. Massikolimised tallinnasse - sinna kolivad, nii eesti väikelinnade rahvas, kui ka enamus välisriikidest tulevaid inimesi. Samuti ka väga suur kogus õpilasi, kes lähevad ülikooli haridust saama, või ka inimesed, kes lähevad sinna tööle, kuna palk on suurem. Lõpuks lihtsalt toimub meie armsas Tallinnas ülerahvastumine, samal ajal kui väikelinnades pole rahvast, suletakse koole ja poode, sest pole õpilasi ja kliente, kes enam neid teenuseid kasutaks. Kui aga toimiksid mitmed linnad ja ettevõtluskooslused, looks see suurema valikuvõimaluse. Kui pealinn on teistest linnadest peajagu üle, siis ei ole seal läbikukkumisel inimestel muud valikut, kui riigist lahkuda. Olulisim riigi arengu näitaja on elanike arv – kui see oluliselt väheneb, näitab see ainult seda, et riigis on midagi valesti. Väljarändamine toimub
3. Miljöö on väga realistlik. Selles raamatus on kirjeldatud inimeste vahelised suhted, konkreetse pere suhteid ja kõike seda läbi kaksikute Raheli ja Esta silmade, alguses väikeste- hiljem suurte. 4. Peategestateks on Rahel ja Esta. Esta on vaikiv noormees, kes teeb koduseid töid ning jalutab pidevalt päikeseloojangu ajal või vihma käes. Ei räägi mitte kellegagi. Rahel oli nooruses väga aktiivne ning tegi pahandusi. Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib.
19.05.14 5 Iiripitsi ajalugu Kõige uhkemateks heegeldatud pitsidekd võib lugeda 29.saj keskel Iirimaalt alguse saanud pitse, mis mõneti jäljendavad Veneetsia nõeltehnikas pitse. Uus heegeltehnika ja imeilusad keerukad pitsid aitasid iirlastel peale 1846. Aasta suurt kartulisaagi ikaldust ellu jääda. Algul õpetasid rahvale pitsivalmistamist nunnad, seejärel rajati mitmeid heegeldus koole, et õpetada talupoegadele pitsivalmistamist, mis aitaks rasked ajad üle elada. Pärast, seda kui kuninganna Victoria hakkas kandma talle kingitud Iiri pitsi, läksid need kaunid ja keerulised pitsid eriti moodi. 19.05.14 6 Mõningaid pilte Iiripitsist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
toetatakse innovatiivsemaid lahendusi ja aina enam leiavad toetust ka näiteks erinevad soolised enesemääramised. Traditsioonid on jäänud rohkem selja taha, tähistatakse vaid olulisemaid pühi ja sündmusi, näiteks peetakse laulupidu ja tähistatakse jaanipäeva, kuid mitte enam väiksemaid tähtpäevi. Rohkelt ühiskondlike uuendusi viidi Eestis läbi 19.sajandil, kui võimule tuli Aleksander III. Tema valitsusajal avati rohkelt venekeelseid koole ja isegi kohanimed muudeti venekeelseks. Tänapäeval on see aeg tuntud Venestusajana, ning eestlaste vaatepuntktist oli tegu küllaltki negatiivsete uuendustega. Samas viis positiivseid uuendusi läbi Aleksander III vanaonu Aleksander I, kelle valitsusajal said talupojad õiguse olla oma koduse vara omanikud. Seda kajastav regulatsioon algab tuntud väljendiga ,,Iggaüks...'' ja on tänini üks olulisemaid verstaposte Eesti ajaloos. Seega
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
“PALAT NR 6” Iseloomusta Raginit ja Gromovit: · missugusena näevad mõlemad ümbritsevat elu? Enne haigust ja haiglasse minemist oli Gromovi nägemus ümbritsevast elust järgmine: linnas on lämmatav ja igav elada, seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu.
1. Sissejuhatus Turukommunikatsioon on kõik, mis on seotud turunduse sõnumi edastamisega kindlale sihtturule või grupile läbi kanali, milleks võib olla kas TV, raadio, mail, otsepostitus, bänner vms. Haridusasutuste turundus on seotud koolide igapäevaeluga. Olulisteks märksõnadeks sealjuures: soovid, vajadused, nõudmised, ootused, rahulolu, suhted kliendiga, teenuse kvaliteet. Koolide väärtuste ja eristuvuste tugevam turundamine säästab koole ära kadumisest (kinnipanemistest). Tänases Eestis võiks kahtlemata öelda, et koolide oskusest eristuda ja enda eripära turundada sõltub otseselt ka paljude koolide võimalus ellu jääda. Haridusasutuste põhieesmärgiks ei ole ainult õpilaste kooli värbamine vaid sellel on ka sügavam mõte : eristada koole nende väärtuste ja tõekspidamiste järgi, samuti keskkonda, eesmärkide ja ambitsioonide alusel, millega õpilased ise end samastada sooviksid. Paljudes omavalitsustes on kool ka
8 Belgium Sweden Netherlands Liechtenstein 9 Macao-China Netherlands Czech Republic Canada 10 Switzerland Hong Kong-China New Zealand Belgium Konkreetsemalt toimus see järgmiselt. - Põhikoolis määratleti üsna täpselt nõudmiste tase, mille saavutamist õpilastel igal klassiastmel eeldati. Sellele vastavalt juhendati koole ja õpetajaid. - Asuti kujundama uut pedagoogilist kultuuri noori selekteeriva ja kihistava kultuuri asemele pidi tulema võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse vastutuse kultuur. - Suunati ressursse õpiraskustega õpilaste eriõppesse, et saavutada õpitulemuste võrdväärsus. Ehkki koolireformi alustasid uusvasakpoolsed poliitikud, rakendati eelkirjeldatud hariduspoliitilised ja pedagoogilised põhimõtted ellu tsentristlike liberaalide juhtimisel. Lõpuks olid ka poliitilised
Eestimaa aadel lükkas aga pakkumised tagasi. Kui Liivimaa kindralkuberneriks valiti J.Skytte (Lääne-Euroopa silmapaistvamaid pedagoogikateadlasi) oli üks ta esmasi ülesandeid jesuiitide mõju kaotamine ning noorsoo kasvatamine luteri usu vaimus. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tartu gümnaasiumi asutamistseremoonia peeti 1630. aasta oktoobris. Avatud õppeasutus oli kõrgema astme akademiline gümnaasium, mis jagunes teaduskondadeks, koolitöö juhtimiseks oli 8 professorit. Õpetus toimus loengute ja dispuutide vormis. Ülikoolist erines ta selle poolest, et puudus teaduslike kraadide andmise õigus.
Seega oli olukord tavainimese poolt vaadatuna enam kui lootusetu. Hirm ja meeleheide on aga väga halvad loovuse alused. Pigem võib loogiliselt tuletada, et keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Samal ajal, toetudes kirjalikele ja ainelistele allikatele, võib kindlalt väita, et see aeg andis maailmale elurõõmsa, tugeva, andeka ja teotahtelise inimese. Nagu eelpool öeldud, oli keskaja inimene suures enamuses kirjaoskamatu. Koole oli vähe ja need olid kloostrite ja kirikute juures ning valmistasid ette peamiselt vaimulikkonda. Õpetatust hinnati, aga see oli võõras. Lugeda oskasid küllalt paljud, aga see oskus oli algeline. Koolidest käisid läbi suhteliselt vähesed. Samal ajal kasvatas keskaegne ühiskond kõiki oma liikmeid, järgides "monopedagoogika" põhilisi ettekirjutusi. Tulemuseks oli inimene, kes olles ka täiesti kirjaoskamatu, tundis ühiselu reegleid, allus üldnõutavatele
Tallinna Ülikool on suhteliselt väike. Kriisi ajal jäid turule ainult tugevad ja uue ja kaasaegse mõtlemisega ettevõtted. Haridus on riigi üks põhiline alussammas. Majanduse kõrgaastatel oli Eestis palju koole. Maapiirkondades oli võimalik saada vähemalt põhiharidus. Seoses majanduskriisiga langes üle Eesti koolide arv ja see tendents jätkub ka praegu. Ühelt poolt on mõistetav, et valdadel on raske ülal pidada koole, kus klassides on 2-3 õpilast, teisalt kui ei ole koole jäävad needki piirkonnad, kus praegu inimesed elavad varsti tühjaks. On väga oluline, et pakutav haridus on kõrge kvaliteediga, mis omakorda nõuab kvalifitseeritud kooli personali. Aga kui maapiirkonnad jäävad koolidest tühjaks, kaotame me väga palju tublisi noori inimesi, kellel puudub võimalus käia kodunt kaugel koolis. Kuigi kriisiaeg on möödas on leibkondadel sundkulud väga suured ja jätkuvas tõusu suunas
Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha. Ilma rahata ei oleks saanud tooraineid sisse osta. Riigi sümboliks on raha. Keskajal tekkisid linnadesse omad mündid. Selleks, et kaupmehed ja käsitöölised oskaksid oma tööd oli vaja neil seda õppida ja selleks rajati koole. Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid
Milline on kool 20 aasta pärast? Kahekümne aasta pärast on teadus ja tehnoloogia väga palju arenenud. Kõik need arendused on ka täielikult muutnud koole. Kooli uksest sisse saamiseks tuleb alguses panna näpp näpujälje lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on
2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1
Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka varasematel aastatel lähtuda kooli piirkonna omapärast ja usaldada rohkem koolijuhte, lapsevanemaid ja omavalitsusi. Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet. Sest uue haridusreformiga suureneks see veelgi. Maalelavad noored saaksid kõrgemat haridust ainult suurtematest linnadest ja see muudaks hariduse neile palju kättesaamatumaks ja veel suurendab see survet linnagümnaasiumidele veelgi
majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks õpiti kohvi jooma. Enamasti jäi mõis talupojale siiski võõra võimu keskuseks. Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud hobusekasvataja, maadeuurija Middendorfi ema oli eestlanna. Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased,
Kõigile on teada see, et kus juba on, sinna tuleb juurde ja kuhu oodatakse, sinna jäädaksegi ootama. Samamoodi on ka vihmaga, meil Eestis sajab ja sajab paduvihma, kui kõrbetes inimesed, taime- ja loomaliigid surevad veepuuduse tõttu. Kuid alati ei pea vihmapiisad olema negatiivse toimega, nagu näiteks annetustega on nii, et kui igaüks annab sendi, siis saab varsti euro ja sellest võib saada kasuliku summa kokku, millega toetada haiglaid, puuetega lapsi, koole, lasteaedu või vanureid. Igalpool meie ümber on seosed. Vastutused tulevad iga meie liigutusega meie õlule ,kuid enamus meist saadavad vastutuse edasi järgmisele. Olen ma esimene või viimane vihmapiisk uputuses, süüdi olen ma siiski.
Peeter Pärtel ei pea end just edukaks ettevõtjaks, kuid usub, et on sellel teel. Valisin just teda, sest olin huvitatud, kuidas tekkis ühe algaja ettevõtja tahe tegelda ettevõtlusega ja millest see alguse sai. Ettevätjaks soovis Peeter Pärtel saada lapsest saati ja tema esimene kogemus ettevõtjana oli 13-14 aastate vanuses. Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti mänguettevõtteid ja õpiti ärinduse algteadmisi. Minu arvates selliseid koole võiks olla rohkem, sest just siit saavad noorukid esimese pisiku, mis aitab edasi areneda ettevõtluses ja üldse soov sellega tegeleda. Esimese OÜ asutas ta sõbraga 17 aasta vanuses vanemate abil. Selle ideeks oli virtuaalserveti teenuse pakkumine ja hiljem arvutite müümine. Küll see idee on jäänud tahaplaanile, kuid sellest kasvas välja kolm ettevõtjad, kes hakkasid oma rada käima. Nii et tasub varakult proovima ja aru saada, mis on su tegevus ala.
paremini, siis ta satub automaatselt isehakanud kommentaatorite armutu kriitika alla. See, et see kriitik ei ole oma elus midagi märkimisväärset saavutanud, ega tea sellest spordialast midagi, teda ei morjenda. Kui inimesed leiaksid oma kadedusele konstruktiivsema väljundi, siis see ei teeks nii palju kurja kui ta praegu teeb. Oma vigadele vaatamata, on eestlastel palju häid omadusi. Me oleme haritud ning töökas rahvas. Eestis on mitmeid väga häid koole. Siin on võimalik omandada suurepärane kesk- ning kõrgharidus ilma sentigi maksmata. Lisaks sellele on eestlane väga töökas, kuigi tõhusus jätab mõnikord pisut soovida. Juba rohkem kui sada aastat tagasi ütles Jakob Hurt: „ Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult! ” See tsitaat on siiani vägagi aktuaalne, sest me saame oma elukvaliteeti parandada ainult töö, hariduse ja tubli pealehakkamisega. Me peaks võtma eeskuju teistest eestlastest
See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Mina arvan, et Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule oli suur, sest tänu sellele hakkas arenema rahvaharidus ja kirjakeel ja sellega seoses rajati koole. Rootsi ajal pöörati suurt rõhku haridusele ja tänu sellele oli eestlastel kõrge lugemisoskus. Rootsi aja mõju ei piirdunud aga ainuüksi haridusega vaid ka usuga- katoliku usk asendus luteri usuga.
Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini. Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid. Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli. Esiteks avastas, et kasutamise eelduseks on vaja mingi programmi allalaadimist, mis kestis lõputult. Teiseks jäi saladuseks, mis programmi täpselt peaks laadima. ,,Kuigi olen igapäevane
Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast
ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema, pannakse koole ja lasteaedu kinni. Noorukit pidutsevad igal pool. Linnades käiakse rohkem klubides ja väljas pidutsemas, aga maal saadakse kuskil kokku kus täiskasvanuid lähedal pole ja siis tarbivad rohkelt alkoholi. Linnas tarbitakse ka alkoholi, aga vähem kui maal. Ma olen käinud ka erinevatel pidudel ja ma olen täheldanud ,et maakohtades on pidude põhirõhk alkoholil, aga linnas on põhirõhk seltskonnal. Ilma pidutsemata ei saa. Noortel on vaja ikka ju kokku saada ja lõbutseda
Emakeelne piibel oli heaks alustalaks. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele, kus ta kirjutas kirjanduslikke õpingute vajalikkusest, mis aitaksid kaasa reforamtisooni teoloogia edule. Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist ,,Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole". See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele. Lutheri arvates vajavad lapsed samuti kasulikke kunste, milleks on tema soovitusel kol Piibli keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine, instrumentaalne
Leian, et võib-olla tulekski leida viis kasutada järvevett alternatiivina põhjaveele, elektrienergiale samuti leida mõni alternatiiv ja pöörata tähelepanu õigele põlluharimisele. Väiksemad ettevõtjad võiksid samuti kasutada säästlikke tööviise, et järgmistel põlvkondadel oleks ka põld millel teravilja ja muud kasvatada, et oleks mets, kust endale talvised küttepuud muretseda. Kokkuvõte Suure-Jaani vallas on palju koole, sealhulgas nii gümnaasium kui ka kutsekool. Olemas on tihe teedevõrgustik, jäätmeladestamiskohad. Maalt linna kolimise tagajärjel väheneb valla rahvastik, mis on paratamatu, kuna maaelu sureb üha rohkem välja. Kaovad väikemad ettevõtted ning alles jäävad suuremad ettevõtlusega tegijad, kes pakuvad vallaelanikele küll töökohti, kuid mitte enam nii suurel määral. Kolitakse ära just finantsilistel põhjustel,
· Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole. · 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist. · Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. · 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu
protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on oht sattuda vaesusse. Kas see on normaalne? Eestis on gümnaasiume, kust pääseb ülikoolidesse edasi õppima ligi sada protsenti lõpetajatest, ja koole, kust ei lähe ülikooli peaaegu keegi. Kas Tallinna ja Tartu lapsed on tõesti palju andekamad kui teised? Retoorilisena esitatud küsimused viitavad sellele, et ühiskond pole teinud õigeid rõhuasetusi. Eesti muutub üha enam ükskõiksete ühiskonnaks, kus domineerivad edukate egoism ja mahajääjate apaatia. See kõik õõnestab aga meie ainukest kapitali ja arengu tagatist -- inimest. Eesti tee saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile oma liikmetele
Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak. Aquino Thomas
sellega seonduv ja üldse kogu maailm. Kuid ta on väga kiindunud oma nooremasse õesse Phoebesse, kes talle ainukesena siin maailmas meeldib, keda ta usaldab ning kellega rääkides tunneb end hästi. Phoebe püüab vennale aru pähe panna ning head nõu anda, kuid poiss ei taha õde kuulda võtta. Holdeni vanemad on rikkad ning valmis ostma poisile kõike, mida ta vaid tahab. Noormehe noorus on möödunud koole vahetades, sest teda visatakse välja halbade hinnete pärast, kuigi tegelikult on ta tark, kui vaid õppida viitsiks. Poisi välimuse üle kurta ei saa, kuigi ta ise endaga rahul ei ole. Holdeni ühikakaaslane on Ackley, kes pole Holdenile sümpaatne ega lähedane, kuid vahel on teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli
ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtdede selgekssaamist tle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jtkasid eneseharimist. Veti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja knekunstitunde. 18-20 eluaastani veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses. Prast seda loeti neid tiskasvanuteks ja tieiguslikeks kodanikeks. Tdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt ppisid nad kodus majapidamist ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid. Sparta on tnapeval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "vrarenguga" imikud prast sndi kaljudelt surnuks. Seda nhtust on esinenud ka hiljem mnedes riikides,et nrgemad hukatakse
Paljud hambaarstid on teinud erapraksiseid, mis toovad väga hästi sisse. Emapalka on pikendatud ühelt aastalt kolmele aastale. Keskmine palk on tõusnud 10% võrra. Pensionäride vanaduspension on tunduvalt suurenenud, et ka eesti vanurid saaksid oma eakamaid aastaid paremalt veeta. Hariduse poolelt on lasteaedade kohti juurde tulnud. Mitte nii, et kui laps sünnib, peab juba lastaia koha kinni panema, et kolme-nelja aasta pärast sinna üldse saada. Enamus Eesti koole on reustareeritud ning sellega kaasneb ka suurem õpilaste arv koolis, mille tõttu saab hariduse rohkem eesti kodanikke. Õpetajate palka on tõstetud. Enamustesse koolidesse on organiseeritud tasuta lõunasöök linnavalitsuse poolt. Sotsiaalministeerium on palavalt tegelenud invaliididega. Peaaegu igal ehitisel on invaliiditrepid nig neil on võimalus liikuda mööda maja ringi. Puuetega inimeste pension on võrsunud. Iga invaliidi hooldaja makstakse linnavalitsuse poolt kinni.
kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe. Hindamissüsteem on 0-10ni, mis tähendab seda, et kõik sooritused, mis jäävad alla 5-6 palli, tuleb parandada. Päevas on kolm kohustuslikku tundi ja ülejäänud tundides peavad käima need, kellel on vaja tegeleda õpiabiga või järeleaitamisega mõnes õppeaines. Tunnid kestavad 50 minutit ja vahetund kestab nii kaua, kuni õpetaja on eelmisest klassist järgmisesse jõudnud. Maapiirkondades kuulub
Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias
rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ka anda põhjust muretsemiseks, on vaja varuda küttepuid ja toitu, et elaks külma talve üle. Maal on elu raske. Suletakse koole, postkontoreid, poode. Inimesed lähevad linna, et paremat elu ja tööd otsida. Nii võib paari aasta pärast korralikust tööjõust puudu jääda. Paljud lähevad hoopis välismaale. Eestist rändab inimesi välja päris palju. Mõned lähevad kergemat ja huvitavamat elu otsima, aga mõnel pole teist väljapääsu. Millestki on ju vaja elada. Eestis on majanduslik ebavõrdsus, mõned saavad liiga vähe palka, kuigi peaksid saama rohkem ja mõned vähesed saavad liiga palju palka
EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja ku...
mässavad seal. Siit tekibki küsimus, et kui sallivad me peame olema? Kas see on õige, et me laseme immigrandid ,,oma koju" ja nemad tahavad hakata seda ümber korraldama oma tavade järgi? Ma arvan, et see on vale. Me peaksime panema rangemad piirid tolerantsusele teiste suhtes, et vältida tulevikus probleeme. Ma arvan, et riigid ei tohiks muulastega nii sallivad olla. Näiteks ei ole vaja muulastel ehitada oma koole, kirikuid ja lasteaedu võõrale maale võõrasse kultuuri. See võib kõlada väga julmalt aga enamus sisserändajaid on ise valinud sellise tee, et lähevad võõrriiki paremat elu otsima. Minu arvates tuleb hakata kiiremini radikaalseid otsuseid tegema, sest muidu võib areneda sellest maailma hävitav probleem ülestõusude ja revolutsioonide näol. Viimasel ajal on meedias väga laiakõlapinna saanud erinevad Aafrika riigid. Polnud just kaua
Eelmodernismi ajastule järgnes modernism, kus inimesed hakkasid uskuma progressi. Usuti, et tänane päev on eilsest targem ning et homne päev on omakorda tänasest targem. Inimeste elu muutus palju eesmärgipärasemaks. Tekkis ka uus kasvatuse idee lapsi on vaja kasvatada selleks, et nad muudaksid ühiskonna paremaks, arendaksid haridust, meditsiini jms. Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus. Usuti, et inimloomus võib täiustuda läbi hariduse ning et läbi hariduse on võimalik lahti saada ka oma halbadest eluviisidest. Selle ajastu märksõnadeks olid vabadus, võrdsus, vendlus. Modernism lõppes maailmasõdade algusega ning algas postmodernismi ajastu. See tõi endaga kaasa inimkonnale oluliste väärtuste kadumise. Näiteks kollektiivsus asendus individualismiga, mis tähendas, et igaüks hakkas seisma ainult enda eest
hieroglüüfid 6. sajandi paiku. Nara ja heiani perioodil õpetati aristokraatiat budistlikus ja konfutsiaanlikus laadis, esimesed õpetajad olid budistlikud preestrid. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid
Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks.
Lõuna-Eestis aga jäi käibima uuendatud kirjaviisiga raamatud. Kuid Põhja-Eestis niiakaua, kuni vahelmises kirjaviisis raamatud ilmusid. Kuna küsimus polnud veel lõplikult otsustatud, siis paluti Forseliusel kõrgemal pool asjad nii kaugele ajada, et uued raamatud ikkagi kasutusele saaks võetud. Forselius aga otsis abi Stockholmist. Pole teada, millised olid sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument näitab, et Forselius sai õiguse rahvakoole inspekteerida ja vajaduse korral ka uusi koole asutada. Koduteel Bengt Gottfried Forselius hukkus, mis võis olla Läänemerel 19. novembril 1688. Forselius sai tuntuks, kui suurmees hariduse valdkonnas. Ta lõi rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja uued kooliraamatud, töötas välja eesti rahvakooli didaktilis- metoodilised alused ja asutas esimese seminari, kus hakati õpetama tulevasi koolmeistreid. Tema laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
