Kuid samas on igal riigil omad halvad ja head küljed, samuti ka Eestil. Eesti on samuti üks arenenumaid baltiriike, kuna siin on tahe saada paremaid tulemusi ja võimalused on samuti paremad, et saavutada oma eesmärk ja näidata suurriikidele, et ka väikeriigid saavad hakkama ja aitavad majanduses ning muudel valdkondadel kaasa, mis on igati hea ja näitab Eestit ainult heast küljest. Eestis on loodud noortele ja ka eakamatele inimestele palju koole, et täiustada oma haridust, et kõik saaksid oma valitud alal ülimalt hästi hakkama. Kõige parem Eesti juures on muidugi see, et elatakse vabal maal ja saadakse tunda end vabana. Inimestel on võimalus reisida teistesse riikidesse ja kõikidel on õigus osaleda erinevatel valimistel teatud vanusest, mis näitab igati, et rahvas on peamiselt Eestis võimul. Kuid ükski riik ei ole täiuslik ja seda pole ka Eesti. Eestis on liiga alkoholi lembelised inimesed tänapäeval
põgenemis tee puudub. Nende laste suurimaks murdjaks on NÄLG, sest nende toit on kerge minema tänu ränitirtsude või põude. Prügimäel elavad lapsed on veel enamasti haigestunud malaariasse või adsi. Kuidas päästa neid lapsi? Igale perele KODU! Igale lapsevanemale Aus töö! HARIDUS!!! Lapsed kellel puuduvad vanemad, luua orbude kodusid, kuhu need lapsed saavad asuda elama. Arstiabi kõigile! Kuidas tagada algharidus kõigile? Kaotada koolitasud! Rajada koole ka alakaetud piirkondadesse! Edendades õpetajate töölevõtmist ja väljaõpet! KOOLIS PEAB OLEMA SOOLINE VÕRDÕIGLUS!
Klassitsistlikule kunstikäsitlusele andsid hoogu 1748.aastal alanud väljakaevamised Itaalias. Toodi päevavalgele esimesel sajandil tuha ja laava alla mattunud linnad Herkularium ja Pompei. Avastati suured kunstivarad. Vaadati ka Vana-Kreeka/Rooma poole. Arhitektuur Kapitalismi kindlustumien ja kodanluse mõjuvõimu suurenemine andsid arhitektuurile uusi ülesandeid. Ehitati uusi tehasehooneid, laoruume, kaubahoove, panku, börsihooneid, valitsus ja parlamendihooneid, koole ja kõrgkoole, kasarmuid, ühingute ja seltside jaoks maju ja muidugi elamuid. Linnad suurenesid kohutava kiirusega. Kerkis üles linnade planeerimise probleem, vanad keskaegsed linnasüdamed kohandati ümber või rajati uued linnatsentrumid sirgete laiade tänavate ja avarate väljakutega. Sakraalehitiste osatähtsus vähenes. Laienenud ehitusmaht sundis kasutama lihtsamaid ehitusvõtteid ja odavamaid materjale. Rauatööstuse kasv võimaldas rakendada rauda hoonete konstruktsiooniks. Hakati
enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega arvati aga näiteks kuu tõusu ja mahamineku, koodi-reha ja sõela järgi. Suviseid söögiaegu ja karja kojutulekut lõunale mõõtis perenaine aiateivaste ja kivide varju järgi. Aasta pikkust jaotati tähtpäevade ja tööde järgi, ka niisama jaotati aega tööde järgi. Sel ajal Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. Ka eestlastest pääsesid mõningad inimesed ülikooli. Enamus hariduse omandanud eesti rahvast küll saksastus, kuid oli ka neid, kes enda päritolu ei häbenenud.
pidanud tegema selle teenimiseks. Selle raha eest soetan tavaliselt asju, mis on kallimad, näiteks uue telefoni või arvuti. Olen ka kogunud raha reiside jaoks ja siis reisil kulutades raha, vaatan ikka mida ostan, sest niisama ei taha ka enda raske vaevaga teenitud raha tuulde visata. Oluline on ka see, kas raha tuleb puhtalt või mustalt. Puhtalt raha teenimiseks pead palgast makse maksma, millest toetatakse koole, lasteaedu, hoitakse üleval riiki, ehitatakse ja hooldatakse üldhüviseid. Samuti tuleb olla ametlikult tööl. Maailmas on inimesi, kes on väga rikkad ja annavad heategevuseks ning annetusteks väga suuri raha summasi. Nende inimeste raha on ausalt teel tulnud. On ka rikkureid, kelle varandus on mustal teel tulnud, näiteks narkootikumide, inimkaubandus, prostitusiooni ja/või röövimise teel. Isegi kui ka nemad tegelevad annetustega, siis minu arvates see raha haiseb,
Моё отношение к школе Я учусь в Таллиннской Технической Гимназии. Моя школа большая и старая. Я люблю свою школу потому что у меня там много друзей. Ma õpin Tallinna Tehnikagümnaasiumis. Minu kool on suur ja vana. Ma armastan oma kooli, sest mul on seal palju sõpru. Я учусь в двеннадцатом классе. В моём классе хорошие люди. Иногда они утомительные. Я люблю свой класс потому что нам весело. Ma õpin kahtistkümnendas klassis. Minu klassis on head inimesed. Mõnikord on nad väsitavad. Ma armastan oma klassi, sest meil on lõbus. Я сижу в первом ряду за первой партой. Мне подходит это место потому что я хорошо вижу на доску. Я хочу сидеть одна. Ma istun esimeses reas esimese laua taga. Mulle sobib see koht, sest ma näen ilusti tahvlile. Ma tahan istuda üksinda. Я люблю математику и музыку, но я не люблю английский язык. Я не люблю делать домашние задание потому что это занимает слишком много времени. Ma armastan matemaatikat ja muusikat, aga ...
Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood
(enamik silmapaistvaid õppejõude sunnitakse lahkuma või vangistatakse) kui üliõpilaskond. Ometi on Eesti kõrgkoolide, eriti Tartu Ülikooli õpetuse ja uurimistöö tase tunduvalt kõrgem kui enamikus teistes liiduvabariikides. Samas ei saa Eestis õppida mitmeid spetsiifilisi erialasid, neid õpetati ainult Moskva või Leningradi ülikoolides. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja
1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. 9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? Koolis õpetati lugemist, lauluraamatu kasutamist (mis tähendas, et koolis lauldi) ja õpetati ka katekismust tundma. Mõis – leida lapsi õpetavaid korralike õpetajaid, kes oskaks keelt ning oleks kindlad usus. Samuti pidid rajama koole, eraldama ruume kodukoolide pidamiseks
liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende jutlused pakkusid rahvale mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid (puuviljakasvatus, maa harimine jms). Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja- järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Koole oli napilt, õpetajateks enamasti kiriku köster, kes koos lastega eesti keeles lugemist veeris. 1765 kehtestati koolikohustus, milles tuli koole rajada mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse. See loomulikult pahandas mõisnikke, sest nende arvates oli talupoja koht põllul. Vaatamata kooliolude kesisusele, oli talurahva hulgas lugeda oskajaid palju. Peamiselt õpetati lugema mitte koolis, vaid kodus. Seega oli vaja emakeelset trükisõna
lapsel on julgust vanematele vastu hakata on tal jällegi palju võimalusi. Järgmine grupp inimesi on jällegi sellised, kes õpivad koolis väga hästi, osalevad huviringides ja omavad häid sõpru. Aga neil puudub paar tänapäeva ühiskonnas väga vajalikku omadust. Näiteks, kui inimesel puudub esinduslik välimus. Näiteks on tal näos põletusarm või on tal kolm silma. Sellistel inimestel pole palju valikuvõimalusi tuleviku suhtes sest olgem ausad, enamus firmasid ja koole eelistab hea välimusega inimesi, kui on kohale konkurss ja nii ei jäägi tal muud võimalust, kui minna töökohale, mis ei ole nii populaarne ja kus ei ole välimus oluline. Aga on ka erandeid, kus firma juhtkond on lihtsalt nii inimlik, kus ei panda välisele nii palju rõhku, kui teadmistele ja oskustele. Ka pole valikuvõimalus suur inimestel, kes pole just kõige andekamad inimesed või oskavad ainult ühte kindlat eriala ja ei saa teiste erialade ega ametitega üldse hakkama
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse.
sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713. aastal. Euroopalikud kombed ja teadmised tungisid India ühiskonda peamiselt ristiusu ja misjonikoolide kaudu. Rajati inglise teadlaste poolt mitu teadusasutust, kus India õpetlased omandasid teadmisi ja uurimiskogemusi. William Jones asutas Bengali Aasia Seltsi, mis kujunes suureks teaduskeskuseks. 1787. aastal rajati India botaanikaaed, kus hakati aretama india teepõõsast. Briti valitsusvõimude toetusel avati mitmeid koole. 1780. aastal hakkasid ilmuma esimesed ajalehed. Euroopa kultuuri mõjud jäid siiski veel piiratuks. India 19. sajandil 19. sajandi I poolel vallutas Suurbritannia kogu India ning hakati levitama ingliskeelset haridust. Mindi üle ingliskeelsele õppetööle. Varsti jõudsid Indiasse ka tehnilised uuendused nt. raudtee, telegraaf, auto, fotograafia, filmikunst ja elekter. Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud
sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse nukuteatrile nimega bunraku, mis kujunes 17. sajandil väga populaarseks linnakultuuri osaks. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabiku, kus mängisid ainult meesnäitlejad. Tuntuim näitekirjanik oli Chikamatsu Monzaemon, kelle meelisteemadeks olid armuseiklused. Luuletaja Basho Matsuo Munefusa lõi algupärase haiku. Haridus ja teadus Rajati hulk koole, polnud enam palju kirjaoskamatuid. Edenesid paljud teadusharud, hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia, tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Rõhutati kirjanduse ja ajaloo tähtsust ning traditsioonilisi väärtusi. Kamo no Mabuchi taastas vanajaapani keele. 1790. aastal avati Edos rahvusteaduste kool. Sogun Tokugawa Yoshimune lubas sisse tuua hiina keelde tõlgitud Euroopa teaduskirjandust. Tekkis nn hollandi teaduse koolkond (rangakuha). 1855
Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks oli Tartu, kuhu loodi kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlke seminar. Avaldasid e. k. vaimulikku kirjandust. Rootsi võimu kehtestamine: vt üleval olevaid rahusid;) Talurahva olukord jäi enamasti samaks st. aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas
Maailm on valla minna või mitte. Maailm on suur ja lai, on palju erinevaid paiku kuhu minna ja kus olla. Erinevates paikades üle terve laia ilma on palju võimalusi oma elu ja unistuste teostamiseks. Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väik...
Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane.
5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Näiteks asutasid koole, mida peeti hariduse põhjalikkuse poolest sel ajal parimateks õppeasutusteks. 8. 1555a. Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna-
BOPE tulevahetuse käigus ning inimesed põgenevad koheselt, kui BOPE märkavad. Samad on arusaavad nende jõhker käitumismall. Rios on narkokaubanud tohutult suur ning leebelt seda peatada ei suudeta. Rio politsei on tihti ka mestis kaubitsejatega ning nendelt abi pole loota. BOPE on enda sõna maksma pannud ning üritab linna parandada. Aga ma siiski tahan uskuda, et on ka teisi võimalusi, kuidas Rio vaene linnaosa sellest hävingust väljapäästa. Luua koole, kuhu noored saaksid õppima minna ja parema tuleviku valida. Luua uusi töökohtade võimalusi, et inimesed kaubitsemise asemel valiksid töötamise. Ma usun, et kuritegevus väheneb. Kindlasti jääb neid narkodiilereid ka alles, aga igas linnas on neid ja siis on BOPEl tunduvalt lihtsam nendega tegeleda ja võibolla saaksid hakkama natukene leebemalt. Sest hetkel toimub seal täielik kaos ja sõjaline rünnak tundub ainukene lahendus.
pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad. 1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm" Mis oli esimene muusikazanr Eestis, kes olid selle viljelejad asjaarmastajad heliloojad? a capella koorilaul A. Saebelmann-Kunileid A. Thomson Fr. Saebelmann K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika- ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):tegevusvaldkonnad, teened keeleteadlasena, ajakirjanikuna, tema tuntuimad teosed (3). 1) Kirjutanud ligi 300 koorilaulu 2) Keeleteadlasena tõi palju uusi sõnu eesti keelde.
hariduse jätkuvaks tõusuks katkesid. Vene võimu alla sattumine muutsid maa ja rahva olukorra raskemaks kui kunagi varem. Haridus muutus taas paljudele kättesaamatuks. Olukorda parandasid hernhuutlased ehk vennastekogudus, kes kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad õpetasid lugema, kirjutama ning soetasid ja levitasid tarvilikku kirjandust. Tänu vennastekogudusele, raskest olukorrast riigis hoolimata, said paljud siiski lugemise ja kirjutamise selgeks. Järgneval sajandil rajati veel palju koole, mis olid väga tähtsad Eesti muusikaelu arengule. Koolides oli arenenud muusikaõpetus ja innukalt harrastati koorilaulu. Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates oli Rootsi aeg, parim , mis meiega üldse juhtuda sai.
Isegi ihunuhtlus oli lubamatu. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahast kaitsma. Reduktsioon muutis talurahva olukorda 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Samuti laienesid talupoegade õigused. Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine eestikeelde. 1637.aastalkoostas H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. Rootsi ajal asutati ka palju koole ning loodi ka Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Viimaks kolis ülikool Pärnu, kus see kahe aasta pärast lõpetas töö. Forselius asutas seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Talurahvast õpetati ka lugema. Väide ,,vanast heast" Rootsi ajast peab mingil määral paika, kuna selle ajaga käisid kaasas nii head kui halvad ajad. See periood pani aluse eestikeelsetele
Saksamaa okupatsiooni ohu kasvu. Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond. Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade juhuste kokkulangemisest. Kui Venemaal poleks toimunud revolutsioone ja olnud segadust,
Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülist...
konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega. Mari El vapp Mari El lipp
elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel
vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium. · Õpetaja kokkulepitud piirides autonoomne. Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab
1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma kogu elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Teosed Uued luuletused" (1909) Hallid laulud" (1910) "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) "Kadunud kodu" (1920, 1950) "Valge öö" (1920) "Valitud värsid" (1937) "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) "Väike luuleraamat" (1964)
hinnang anda. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler külastab psühhiaatriahaiglaid, vanglaid, sõjaväeosi, lastekodusid ja koole. Eesti kohtusüsteem. RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD 1. Täida tabel. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi? Selgita iga kohtuastme pädevusi. I astme kohus II astme kohus III astme kohus 2. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146; § 147. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena . Kohtunikku saab ametist tagandada
Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskhar...
Paljud vaatavad tulevikku teatava ebakindlusega ning kahtlustavad, kas eesti keelel on seal kohta. Hulk sugulaskeeli, sealhulgas liivi keel, on surnud või nende kõnelejaid on kõigest käputäis. Nüüd, kus üha rohkem eestlasi välismaale tööle rändab, tekib tunne, et kodumaa on tühjaks valgumas. See on tõsine probleem, kuid mõju keelele ei pruugi olla nii hävitav. Väljarännanud säilitavad sidemed ning on loonud mitmeid eesti koole õpetamaks oma lastele keelt ja kultuuri. Isegi Eestis endas on jõuliselt esile tungimas seni riigikeele varju jäänud Võru murre, mis näitab, et keelt on hea tahte juures võimalik elus hoida. Keelte ühtlustumine on tänapäevases maailmas tavaline, see ei ole ainult eesti keele probleem. Sellest tugevamini räsida on saanud suurkeeled, nagu saksa ja vene keel, mis laenavad sõnu muutmata kujul otse inglise keelest. Kartused, nagu oleks eesti keel hääbumas, on kindlasti ülepaisutatud
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, mis edasi saab. Kuigi on mul kindel plaan, mis minust edasi saab, ei saa ma täiesti veendunud olla, et seda rada pidi lähen. Koole, kuhu minna, on palju ja võimalusi samuti. Kas minus on piisavalt tahtejõudu ja suutlikkust, et oma plaanid ellu viia? Kahtlused piiravad mind. Ideaalis oleks, kui teaksin täpselt, kuhu edasi õppima minna ja kelleks saada. Oleks ka minu elus Wolandi sarnane isik, kes annaks väikseid viheid, et elu liikuma saada, nagu ta seda Margaritale tegi. Otsuse pean langetama siiksi ise ja eks edasises elus näeb, kas käin valguse või varju poolel.
Jannseni vahel tekkinud vastuolusid. Selle tulemusena lõi Jakobson ajalehe Sakala. Jakob Hurda kõne 1. Üldlaulupeol 1869. 1. Kõnes enne laulupeo algust soovib Hurt, et meie keel ja mõistus areneks, et me ei mõtleks alati vaid endale ja et me mõistaks vaimuvara tähtsust, mis on olulisem kui kõik muud varad. 2. Eestlased, kes on kõrgemas seisuses, ei tohi end teistest eestlastest paremaks pidada ja endid muumaalasteks pidada. 3. Eesti vajab suuremaid koole, kuna a. On kergem õppida emakeeles, see võtab vähem aega. b. Talupoegadele on vaja õpetada põlluharimist, linnakoolides seda ei tehta. c. Vanemad inimesed soovivad ka haridust omandada. F.R.Faehlmann Tähtsamad ettevõtmised: 1. Tema eestvõtmisel asutatakse Õpetatud Essti Selts (1838). Selle eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinasusu uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse avaldamine. 2
hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb see kõrvu ka teistele inimestele ja lastele ning nad omandavad valed teadmised. Ajapikku eesti keel, enda õigel kujul, kaob, sest inimesed lihtsalt ei tea, kuidas on õige või vale. Võimalusi eesti keele kaitsemiseks ja säilitamiseks on mitmeid. Eestis on palju koole, kus on haritud ja vilunud eesti keele õpetajad, kes pakuvad kõrgel tasemel keeleõpet. Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida. Tänapäeva arenenud ühiskond ja tehnikamaailm pakuvad õppimiseks palju vahendeid. Ent kõikide kaasaegsete vidinate kõrval on parimateks keeleõpetajateks siiski raamatud. Eestikeelseid raamatuid on väga palju ning lisaks õppimisele pakuvad raamatud ka head ajaviidet ja meelelahutust.
Vald asub Valgamaal, mille ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel, siis pole ka Põdrala vallas suuri asutusi. Kuna vald asub metsaderikkas piirkonnas on põhiliseks tööstuseks metsa- ja puidutööstus. Valla territooriumil muid tööstuseid ei ole. Naabervalla Tarvastu, mis asub Viljandimaal, peamiseks tööstusharuks on põllumajandus (Põdrala valla kodulehekülg). Käsitletava valla asukoht ei soosi sotsiaal- ja kultuurielu. Koole on Põdralas kaks ning puudub gümnaasiumi aste. Lähim gümnaasium asub Tõrvas, kuid mitmed õpilased hajuvad laiali ka teistes maakondades asuvatesse koolidesse (Eesti Statistikaamet). Haigla ja erialaarstide puudumise tõttu peavad inimesed pöörduma suurematesse keskustesse (Tõrva, Valga, Viljandi). Lisaks puudub kõrgkoolidesse edasiõppima asumise võimalus, mis tähendab, et noored lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam
case. Kui pidevalt seda kasutada, siis harjub inimene võõrkeelse väljendiga ära, talle tundub see nii omane ja kasutab ka ise. Kuid eestikeelne tähendus või väljend sellele ununeb sootuks. Nii seguneb eesti keel võõrkeeltega ja lõpptulemus on see, et Eesti rahvas kõneleb keelt, mis pole eesti ega ka mingi muu keel. Võimalusi eesti keele kaitsemiseks ja säilitamiseks on mitmeid. Eestis on palju koole, kus on haritud ja vilunud eesti keele õpetajad, kes pakuvad kõrgel tasemel keeleõpet. Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida. Tänapäeva arenenud ühiskond ja tehnikamaailm pakuvad õppimiseks palju vahendeid. Ent kõikide kaasaegsete vidinate kõrval on parimateks keeleõpetajateks siiski raamatud. Eestikeelseid raamatuid on väga palju ning lisaks õppimisele pakuvad raamatud ka head ajaviidet ja meelelahutust.
Tänapäeval saame näha enamjaolt koolides naisterahvaid, kelle vastu noortel õpilastel austus puudub, ehk siis koolis puudub tänapäeval kord ja aukartus(?). Õppejõu sõna tol ajal maksis rohkem kui tänapäeval ning õpetajad omasid voli kasutada ükskõik kui karme meetoteid, et koolijuts panna ennast respekteerima. 20. saj alguses võis näha, et koolides pidi olema enamjaolt seljas viisakas riietus, kui mitte koolivorm. Tänapäeval leidub väga väheseid koole, kus veel austatakse koolivormi ja kus seda võidakse nõuda, sest tänapäeval kui kool tasuta koolivormi ei väljasta siis õpilane ei ole vastavalt seadustele kohustatud koolivormi kandma. 20. saj alguses ja tänapäeval on koolisüsteem totaalselt erinev. Nüüdisajastul ei pea enam rõhku panema vöörastele uskumustele, koolivormile. Koolis on kodukord muutunud leebemaks, õpilastele on antud rohkem sõnaõigust ja on paremini kaitstud. Õpetajad tänapäeval omavad vähem õigusi
· Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal kohal toetused ja toetused. · Kuna pered mõtlevad kuhu oma tulevased lapsed panna ja lasteaedades kohti pole. Siis tuleks kindlasti juurde ehitada lasteaedu ja koole. · Hakati tegelema pere planeerimisega. Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Ravimite hea kättesaadavus ja soodsamad hinnad. · Rajada hooldekodusi ja kohti kus nad saaksid midagi tervisliku koos teha. · Rohkem haiglakohti vanuritele. · Hakati andma vanuritele toetusi ja maksti pensioni. · Vanurite elu on tehtud mugavaks. · Hea meditsiin. Laste suremuse vähendamine · Anti uuremad lastetoetused, nii saad sa oma lapsele parema elukoha hankida, et
Rootsiväge ootas allakäik Rootsi oli Euroopa üks suurimaid riike, kuid kaotas kõik. Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose Saksamaad valitses kaos Inimesed otsisid abi kannibalismist Muudatused Martin Luther pani aluse Euroopale 8600 munka ja nunna jäid peavarjuta Usklikud vabanesid kohustustest häid tegusi teha Preestrid vabanesid tsölibaaditõotusest 1520-1649 Trükiti Ingismaal uue testamendi eksemplare Kõikjale Euroopas hakati rajama koole Inimesed veetsid vähem aega kirikus ja rohkem aega tööd tehes Muudatused Kirik oli avatud kõigile Kirikutes hakati laulma Riik hakkas hoolitsema vaeste eest Inimeste seas hakkas populaarsust koguma kirjandus
sisustamiseks ürituste korraldamisega ning ka õpilaste ja juhtkonna vaheliste probleemide lahendamisele kaasa aitamisega. Kuna Tartus on toimumas koolide koondamine, siis on õige aeg luua aktiivne Õpilasesinduste Liit, mis aitab parandada koolide vahelist informatsiooni levikut. Oma praktilise töö edukuses soovin tänada kõiki erapooletuid isikuid, kes aitasid korrastada TÕEL’i dokumente, kõiki TÕEL’iga liitunud Tartumaa koole ning nende õpilasi aktiivses koostöös. Tänan ka EÕEL’i toetamast ja juhtimast mind TÕEL’i loomise teel. Tartu Õpilasesinduste Liidu idee algatamine Tartu Õpilasesinduste Liidu taaskordne loomine algatati aktsioonil 101 last toompeale eelfoormil, kus oli arutamisel noorte osalus oma kogukonna töös. Seal toodi välja erinevad organisatsioonid, mis tegelevad sellega, et noored saaksid anda oma panuse kogukonnas. Tehti näiteid erinevate õpilasesinduste liitude ja noorte
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Vene teater · Vene Teater on Eesti ainus kutseline venekeelne teater. Vene teatri ajalugu sai alguse 15. detsembril 1948,mil esietendus V. Suponevi "Lendurite pere". · Aastail 19482005 kandis teater Riikliku Vene Draamateatri nime. Alates 2005. aastast tegutsetakse Vene Teatri nime all. · 60 aasta jooksul on teatris ette kantud ligi 500 lavastust. · Vene teater asub Tallinnas Vabaduse väljaku lõunaserval Tallinna linnavalitsuse hoone ja hotelli "Palace" vahel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Filmid kinodes · Hiljuti näidati kinodes filmi "Must välk". Tavaline 20-aastane Moskva tudeng Dima Maikov saab isalt kingituseks räämas vana "Volga". Esmasest pettumusest aitab üle saada avastus, et tegemist pole mitt...
tähendab järgmist väljaminekut. Lapsed ju kasvavad, seega pole see ka ühekordne suurem väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna või Tartu kesklinnas asuvatel koolidel ei saagi mets ja suusarajad koolimaja taga olla. See eeldab, et lapsed peavad end organiseerima kuskile teise linna otsa, et vajalikud tunnid ära teha. Aga kuidas peaks mõni 2.klassi junsu, suusad kaenlas, sinna teise linna otsa kohale jõudma? Tean ka koole, kus suusatunde ei toimugi, sest ei ole lihtsalt kuskile suusatama minna ning suusatamise asemel tehakse erinevaid sisetunde. Kui koolid korraldavad suusatunde, siis peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, et õpilastele ka reaalselt midagi õpetada. Lapsi niisama rajale mingit moodi liikuma vedada ei ole ju mõistlik. Suusatamine muutub eriti vastumeelseks just siis, kui seda ei oska. Paljud õpetajad kipuvad arvama, et see tuleb lihtsalt eestlase verest, kuidas üks õige eesti laps siis
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kodusõda-kunn kaotas pea! Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi teg...
Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud.
Nimeta kolm põhjust. Väljaränne, väike sisseränne Kõrge suremus Lühike eluiga 3. Too kolm näidet, kuidas Eesti riik toetab perekonda laste kasvatamisel. Lastetoetused Tasuta haridus Vanemapalk, emapuhkus 4.Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kolme näitega. Siis riik teab milliseid muudatusi on vaja teha. Kui sündide arv on suur, peab riik planeerima lasteaedu ning koole. Kui on palju tööealisi inimesi, peab olema piisavalt töökohti Kui on palju vanureid, pead riik arvestama, et pensionite maksmiseks jätkuks raha Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida. Sugu 5. Rahvastikku võib jaotada vaga erinevate tunnuste alusel. Diagrammil on esitatud Eesti rahvastiku vanuseline struktuur. Täida sektordiagrammi põhjal tabel. Eesti rahvastiku vanuseline struktuur 01.01.2007. a
see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud. Tuntumad ordud Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine. Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud. Jesuiidid asutasid koole ja õpetasid inimesi lugema ning kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik. Eestis oli jesuiitide tugipunktiks Tartu. Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi vastuolude kaotamiseks, kuid see oli tulutu. Ainukese asjana suru katoliku kirik läbi keelatud raamatute nimekiri. See keelati ära alles 1960. aastatel.
vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita
vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
