Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakk...
Kirjand August Gailiti teose "Nipernaadi põhjal. Elu jooksul rändame me kõik läbi erinevate paikade võttes endaga kaasa kõiksugu mälestusi ning kogemusi. Peatume erinevates kohtades, lõpetame koole, vahetame töö-ja elukohti, et leida oma koht. Kuid mis pani Toomas Nipernaadit terve suve kulgema paljudes paikades
Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, kellele oli tähtis haridus, looming ja eneseväljendamine. 19. sajandi keskel alganud “ärkamise” tõttu soovis rahvas panna ennast märkama ja seda ka saavutati. Ajalehtedest hakati 1857. aastal J. V
territoorium, mida oli kerge alistada. Teiseks muidugi mere olemasolu, mida paljudel riikidel ei ole. Meri on olnud alati oluliseks kaubateeks ja ka turismis väga tähtis. Eesti on põhjamaa riik ja erineb paljuski lõunamaadest. Meil on palju metsi, jõgesid, järvi ja ka soid, mida võib pidada meie uhkuseks. Väga paljudes riikides neid üldse ei leidu. Küll on neid aga Soomes ja teisteski põhjamaades. Maastik on meil tasane ja loodus väga ilus. Eestis on palju koole. Mina arvan, et hariduse taseme pärast ei ole mingit põhjust muretseda. Häid koole on palju ja ei tule puudust ka väga kõrge tasemega koolidest. Kõige tunnustatum kool on Tartu Ülikool, mis asutati 1632. aastal. Praegu on seal võimalik valida paljude erinevate teaduskondade vahel. Peaaegu igaüks peaks leidma endale sobiva eriala. Samuti on Tallinnas mitmeid häid koole. Igast Eesti linnast leiab mitmeid koole. Kel soov minna välismaale õppima, selle jaoks on kõik uksed avatud
Karl Suur Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. ...
Inimestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli madalseisu märk. Ma usun, et Vana-Kreeka ja Rooma filosoofidest ja matemaatikutest nagu Aristoteles Archimedes ja Pythagoros on kõik kuulnud, aga varakeskajast rääkides ei meenu ükski nimi, ega edasiminek seoses haridusega. Varakeskaeg oli hariduse poole pealt nagu must auk, kus paistis vaid mõni väike kiir. Selleks kiireks oli Karl Suur, kes soosis kultuuri ja rajas koole, pärast teda haridus jälle hääbus. Varakeskaegne Euroopa ühiskonnas toimus suur langus. Euroopa on nagu vastand suure Rooma inpeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu polnud, rahvas ja maa oli killustatud, haridusest ei saanud rääkidagi, sest polnud koole ja pärisorjus väljendas meeleheitlikku juhtimise katset. Minu arvates oli varakeskaeg üks pime, segane ja keeruline aeg. Mõnes mõttes meenutas sellist aega, kus inimesed elavad külades
valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst
peremeheks. Üle eesti ja ka Liivimaal tekkis taluperemeeste kiht, kes oma talu arendamise kõrval ka huvitusid oma piirkonna arengust. Kui 1849. aasta seadus tõi endaga kaasa taluperemeeste kihi, kes huvitusid oma piirkonna arengust, siis 1866. aasta vastuvõetud vallaseadus andis neile ka selleks õiguse. Vallaseadus andis õiguse taluperemeestel arutada valla, piirkonna asju ja omavalitsus õiguse. Piirkonna arendus tõi omakorda kaasa hariduse paranemise rajati koole, ka toimus maa parandus ja ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti
elatist teenima hakkas, algas ka laste kasvatamine töökogemuste ja uskumuste edasiandmine vanemalt põlvkonnalt nooremale. Esialgu toimus see igapäevase elu protsessis, laps omandas elutarkust täiskasvanute jutuajamisest osa võttes. Koos kirja tekkega hakati koostama nn. pühasid raamatuid, mida kasutati ka laste õpetamisel. Inimkonna arenedes hakkasid preestrid järjest rikkalikumaks muutuva kultuuripärandi, eriti kirjaoskuse edasiandmiseks noorsoole templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus.
Selle tõttu oli vaja talupoegi harima hakata. Välja koolitati palju uusi õpetajaid. Kuna õpetada oli vaja väga palju talupoegi, siis hakkas nappima õpetajaid. Selle probleemi lahendamisega hakkas tegelema Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal. Juba samal aastal loodi Tartu lähedale ka esimene õpetajate seminar, mida juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis.
(Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine. Süvendame koolide ühtekuuluvustunnet auväärse ajaloo ja ühistegevuse kaudu ja kasvatame austust õpetajakutse vastu. Igal aastal toimuvad hariduspäevad (koos konverentside ja täiendõppeseminaridega), suvekoolid. Kasutatud kirjandus: www.forselius.ee ja www.histrodamus
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikus...
Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid. Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed tahavad õppida. Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks. Tänu vallakogukonnale tuli eestlastele asjaajamise- ja läbirääkimisoskus. Talurahva elu ja olu 19. sajandil Talurahvas jagunes külarahvaks ja mõisarahvaks. Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud.
Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõudsid olukorra parandamist 5. Millised olid 1905. a. rev. tagajärjed Venemaal? *võis rajada emakeelseid koole *talupoegadel alandati rendimaksu *rahvas sai demokraatlikke vabadusi *töölised võisid astuda ametiühingutesse 6. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal Venemaal? Põhjenda *9
ja hakkame järjest enam uusi asju õppima, alustades käima ja sööma õppimisega, lõpetades õppima elu hindama, nii nagu oleks vaja. Selleks, et midagi saavutada, tuleb väga palju vaeva näha ning tööd teha. See, et inimene õpib kogu elu, on mitme otsaga asi. Me võime õppida lasteaias ja koolis fakte, teooriaid, lugemist ning kirjutamist, kuid see ei välista seda, et peale kõiki neid koole, lõpetame me õppimise. Jah, haridus on küll suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. Tegelikult hakkab alles siis tõeline õppimine pihta, kui kõik need niinimetatud ''koolietapid''on läbitud, uskuge või mitte, see, mida me õpime koolis ei ole karvavõrdki nii tähtis, suur ning raske, kui see, mida me õpime enda lühikese elu jooksul päris maailmas ning ilmas.
Estonian Big Dream Band. Saksofoniga on ta ka astunud üles klubides ja pidudel ning teda on võimalik kutsuda esinema. Tema üks lugudest kontserdil kandis pealkirja ,,X4", mis oli loodud kirjeldamaks seda bändi. Bassimängija Kaarel Liiv on muusikaga tegelenud üle 20 aasta mille vältel on ta musitseerinud erinevate muusikute ja bändidega nii siin kui välismaal. Samuti on ta kokku pannud oma plaadi nimega ,,I'll be BACH" ja lõpetanud muusikaerialaga koole Trummar Dmitri Nikolajevski on sündinud aastal 1985, on sarnaselt teistele lõpetanud muusikaerialal ja kuulub Eesti Trummarite Liitu. Kontsert vastas minu ootustele. Mulle meeldis kuulata erinevaid instrumente, nii sain aru, et saksofon ja süntesaator mängisid vahel sama tämbrit ja meloodiat, mis lõi huvitava harmoonia, kus need sulasid kokku. Enamus ajast keskendusin ma trummidele, sest minu jaoks on hämmastav see kuidas inimesed suudavad nii kätega kui ka jalgadega mängida
Positiivsed määrused Positiivsed määrused pidid kergendama talurahva olukorda. Piirasid kodukariõigust, millega mõisnik võis ilma kohtuta talupoega karistada. Seati piirid ka koormistele. Talupojal oli õigus vallasvarale talupojale said kuuluda näiteks mõned riided ning mööblitükid, mida mõisnik ei saanud ära võtta. Vallasvara sai talupoeg omada ainult juhul kui ta ei olnud mõisnikule võlgu. Kehtestati kohustus mõisnikele rajada koole, kuid see jäi suuremas osas paberi peale. Asehalduskord, 1783. Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade
Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidki vaid
Joseph teine pööras enda rahvale seisule tohutult palju tähelepanu luues stipediumid, tehes alghariduse võimalikuks kõikidele poistele ja tüdrukutele ja kaotades pärisorjuse aastal 1781, Ungaris aastal 1785. Valitsejad pooldasid rahva harimist. Varem arvati et haridus on privileeg, mida ainult kitsas ringkond väärib ja rahval pole seda vaja. Algharidus pidi kõigile võimalikuks saama, et rahvas suudaks lugeda ja arvutada, et ennast majanda. Valitsejad rajasid palju koole üle enda riikide. Maria Theresia laiendas rahvakoolide võrku ja rajas kutsekoole, Katariina II tegi hariduse võimalikuks naissoost isikutele. Friedrich II lasi töötada välja "Maakoolide reglemendi" luterlike (1763 ja katliiklike (1765) koolide jaoks (Preisi kuningriiki pidati kõige parema haridussüsteemiga riigiks pärast Friedrich II surma). Joseph II tegi alghariduse kohustuslikuks. Koole kas rajati selle pärast et saada mingit
a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne. hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse. kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanike kohustused on alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hea eesti kodanik peaks hoiduma igasugustest vägivallast, rõõvimisest. Eesti kodanik peaks vältima halbadest tegudest, peaks olema ettevaatlik kui läheb kuskile tõõle , et ei langeks kuskile halba tõõle kus sind kasutatakse ära. Eesti kodanik saaks aidata ühiskonda , k...
Palun siia kindlasti viidet allikale!
põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus.
Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833.aastal Tartu ülikooli . Ta on kirjutanud palju teoseid ning oma loominguga mõjutanud tugevalt rahvusliku liikumise aja vaimuelu . Tema peateoseks peetakse siiski rahvuseepost ''Kalevipoeg''
Paul Petzoldt Robin Hendrik Siim Margus Lapsepõlv USAst Vaesest talu perekonnast Suurest perest 13 aastaselt läks tööle, et ära elada 16 tuli huvi mägironimise vastu Grand Teton ilma varustuseta Peale õpet hakkas juhendama amatööre Sai palju tutvusi ja sai võimaluse minna EUsse Saavutused K2 (23a) Esimeses Ameerika meeskonnas Ei kasutanud lisahapnikku Sattus meeskonda asendusena Saavutused Rajas koole: National Outdoor Leadership School (70a), American School of Mountaineering (lastele) Lõi organisatsiooni: Wilderness Education Association (WEA) Huvitavaid fakte Õppis india kultuuri ja töötas meditsiini kliinikus Lõi haigla arsti ja arst suri 87 a sai audoktori kraadi Kirjutas kolm edukat raamatut oma kogemustest Huvitavaid fakte Kokku oli 4 naist 79 a abiellus 4. korda Oli 76 a kui vallutas viimast korda Grand Tetoni (4,2 km)
vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein
on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda.
7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13. Eestis on riiklikke- ja erakõrgkoole. 14. Tudengid õpivad 3 aastat bakalaureust ja 2 aastat magistrit. 15. Eesti kõige preztiisem ülikool on Tartu Ülikool.
õhkkond, nii on ju kõigil parem. Suuresti mõjutavad seda õpetajad ja just nimelt algklassides, kui õpilasi juba siis motiveerida olemaks sõbralik ja lahke teiste vastu, siis peaaegu alati jääb see ka nii. Muidugi on igas klassis need paar inimest, kes arvavad, et nemad valitsevad klassis ja narrivad kõiki keda vähegi võimalik. Tänapäeva noored on muutunud väga tundlikuks, paljude norimiste ja kiusamiste tõttu on tehtud enesetappe, on ennast lõigutud ja koole vahetatud. Küsimus, kas meil on tõesti vaja norida kedagi? Inimesed on tundlikud, me ei pea nende enesehinnangut langetama. Tagajärjed võivad olla katastroofilised. Ei ole raske veidi sõbralikumalt ringi käia ja aktsepteerida teiste inimeste olemasolu ja tähtsust.
Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · 3. shu-e õppimine meditatsiooni kaudu
Gümnaasiumis oli õppemaks 60 krooni aastas. Koolimajad ja keskkond Peale iseseisvumist oli Tsaari-Venemaast jäänud 224 väikest remontimata koolimaja, mida kasutati muudeks otstarbeteks ja millest paljud olid sõja ajal suletud. Enamus koolimajdest olid ühekorruselised, suure klassiruumiga, kus peeti ka pidusid ja palvetunde. Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema. Haljala algkool 1920. aastatel. Lisaks mõisadele paigutati koole veel talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid
Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739. anton Thor-Helle täielikult eestikeelne piibel. Hakkas ilmuma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Kalendrid-kus sees olid nõuanded ja ilmaennustused. Arhitektuur: uhked mõisad, suuremõisamõis , ohtu mõis, saue mõis, ahja mõis, maidla mõis. Koolid: koole oli vähe , õpetajateks olid enamasti köstrid, kes õpetasid lugemist ja kirikulaule, kool töötas enamasti talvekuudel ,kui talu tõid oli vähe. Koole hakati rajama suurematesse mõisatesse.
luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, Samson aga juhendi nõidade äratundmiseks. 3. Pühajõe mäss.
saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud enam privileegitud usk. Siis toimus
Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks
elukutselised võitlejad. · Võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale, et pakkuda pealtvaatajatele meelelahutust. · Sõna gladiaator tuleb sõnast gladius,mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka,mida kasutasid ka legionäärid. · Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides. Üks suuremaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti
Samuti on tähtis, et inimesed õpiksid eesti keelt. Eesti keel on tähtis kultuuriväärtus. Seda räägivad maailmas väga vähesed inimesed. Eesti keelt on tunnustatud ka mitmete keeleauhindadega. Eestlased peavad hoidma oma keelt. Kui väga paljud eestlased välismaale elama lähevad, siis tihti nende lapsed enam eesti keelt ei räägi ja kui räägivad, siis halvasti ja tugeva aktsendiga. Selleks, et hoida eesti keelt, tuleb luua teistesse riikidesse Eesti koole, kus õppetöö on eestikeelne. Tähtis ei ole ainult inglise ja eesti keele õppimine. Soovitatav on õppida ka teisi võõrkeeli. tähtsad on näiteks: saksa, prantsuse ja hispaania keel. Kui need keeled on selged, siis saab kõikjal hästi hakkama. Eesti keel ja inglise keel on mõlemad tähtsad. Üks on tähtis kõigile eestlastele ja teine kogu maailmale.
New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti väliseesti koole? · Rahvuskaaslaste programm · Õppevara · Haridusprojektide rahastamine · Koolitus õpetajatele · Õpetajad Kasutatud kirjandus · Rahvuskaaslased välismaal http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/ · New York Estonian House http://www.estonianhousenewyork.com/eesti_kool.html · New York Estonain House kooli lendleht http://www.estonianhousenewyork.com/eesti_kool/doc/NYEKvoldik.pdf · Haridus- ja teadusministeerium. Euroopa kool. http://www.hm.ee/index.php?
segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Ühishüve on teenus/rajatis, mis on kasulik kogu ühiskonnale. nt kultuur, haridus, tervishoid, julgeolek, ühistransport, tänavavalgustus Riik tegeleb majanduse planeerimisega. nt tööjõukoolitamine, õiglase maksusüs. loomine, kontroll maj
välja arenemist · Rauapuudusel tekib kehvveresus · Vitamiin A puudus · Joodipuudus raseduse ajal viib vaimse alaarenguni Statistika Aastal 1990 oli maailmas... · 215 miljonit last, kelle kasv ei vastanud nende eale · 180 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende eale · 50 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende kasvule Lahendus · Investeerida resursse põllumajanduse uurimiseks · Rajada koole, õpetamis keskusi · Teha teavitustööd pereplaneerimisest, mis reguleeriks iivet · Anda farmeritele laenu · TUNNISTADA NÄLGA!!! Tänan tähelepanu eest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud materjal : · http:// www.miksike.ee/documents/main/refer · http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine
Eminem Marshall Mathers Rainis Tsänk 8.A Taust • Õige nimi Marshall Bruce Mathers III • Sündinud 17. Oktoobril 1972 Saint Josephis, Missouri - tema ema oli 15 aastane, kui ta tema sünnitas - isa hülgas ta perekonna, siis kui Marshall oli 18 kuud vana • Kolis Saint Josephi ja Detroiti vahel tihti - vahetas koole 2-3 korda aastas - sageli elas elamuprojektides • - Lõpuks asusid lõplikult elama Detroiti idaossa • Väljajäetu igas uues koolis -kiusati, mõnitati ja peksti • Kukkus läbi 9.klassis 3 korda -kukkus välja kõrgkoolist 17 aastasena Perekond • Kimberly Maters - ex naine • Debbie Mathers - ema • Hailie Mathers – tütar • Nate Kane Mathers – vend Karjäär • Sagedane võistleja räpi võistlustel, väga austatud Detroitis
Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli-areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia Kultuur Haridus Vietnam on riik, kus hea haridus on väga tähtis Vietnamis on suur riigi poolt kontrollitud koolide, ülikoolide ja kolledzite võrgustik Suur arv avalike koole on jaotatud üle linnade ja külade Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Vietnam https://www.reisiguru.ee/riik/Vietnam http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Vie tnam/vietnam_tegevused.php
kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Arvati, et naistel olid suhted maagia, loitsude ja vaimude salapärase maailmaga. Naistel arvati olevat võimed, millega saab nii head kui ka halba korda saata. Usuti, et naised, keda nõiaprotsessides süüdistati, olid kuradi agendid. 15. ja 16. sajandil toimus massiline nõidade tagaikusamine
Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh laulu ja hõiska 3)minge üles mägedele 4)munamäel 5)isamaa mälestus 8. M.härma tähtsus esti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):1 eesti kutseline naishelilooja,teened orelikunstnikuna,tegevus tartus.M.härma muusikapäevad tartus
elust. Talupojad muutusid mässuliseks ja oli tunda suure rahvamässu hõngu. Kõrgemates kihtides hakkasid levima uued ideed. Saabunud oli valgustusajastu. Kritiseeriti palju pärisorjust. See oli kasuks ainult talupoegadele, kellel oli võimalus sellest vabaneda. Katariina valitsusajal muutus talupoegade õiguslik olukord jällegi nad võisid omada vallasvara, määrati mõisakoormise ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust, kohustati rajama koole, sest peale põhjasõda hävis osa Eesti kirikust ja koolimajadest, rahva hinge ja vaimu harimine lõppes peagi täiesti. Maal valitses suur õppemeeste puudus. 18 saj. jätkus eesti keelsete raamatute väljaandmine. Lugeda oskasid suhteliselt paljud. Oli vähe neid kes oskasid kirjutada. Aga raamatuid oli vaja palju suur hulk neid kes oskasid lugeda. 18 saj lõpp ja 19 saj algus oli kogu Euroopas murranguline aeg. Pärisorjuse kaotamisel oli ikka väga suur psühholoogiline mõju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
