kooli või elu jaoks? Tõdemus:,,Kordamine on tarkuse ema"- on meile kõigile tuntud.Kas õpime kooli või elu jaoks?-see küsimus on paljude laste mõtteis.Järgnevas essees saame sellele küsimusele vastuse. Haridus on tähtis meie kõigi jaoks,sest ilma selleta me elus hakkama ei saa.Tänu haridusele ja koolis õpitule saame pärast kooli lõpetamist minna vastu oma saatusele ja kutsumusele.Mida paremad on õpitulemused,seda suuremad on ka elu väljavaated. Kool mängib meie elus suurt rolli.Ilma koolita ei saaks me oma eluga hakkama. Nagu öeldakse ,iga inimene on oma saatuse sepp.See väide vastab tõele-me vormime ja valime oma elutee ju ise.Me ei õpi mitte ainult koolis vaid teeme seda terve elu.Kool on vaid üks tähtis etapp meie elus.Tänu koolitarkustele oleme me need,kes me tulevikus olla tahame. "Tarkus on armastuse valgus ja valgus toitub armastusest.Mida sügavam on armastus,seda targemaks ta muutub ja
mõistmist, kohustusi ja vastutust. Vanem, kellel on andekas laps, võib valvsuse kaotada ja unustabki end loorberitele puhkama. Lõkova, E., Kompus, A. (2007, September 27). Andekas laps vajab täiendavat tähelepanu. Eesti Ekspress. [2008, märts 31]. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3A05F1FC913DA375C2257362004A3141 9 6. Mis kooli laps panna? Kui laps on erakordselt andekas, siis ei suudaks ükski kool rahuldada kõiki tema vajadusi. Sageli soovitatakse vanematel valida mõni kool parimate saadaolevate hulgast, võttes arvesse muid eeliseid, eelkõige õppekavasse mittekuuluvaid tegevusi, mis sobivad kokku lapse lemmikalaga. Põhikooliealise erakordselt andeka lapse puhul tuleks põhjalikult kaaluda koduõppe võimalust. Mõned koolid lubavad teie andekal lapsel osaleda ülikooli loengutes või ainekursustel väljaspool kooli, eriti siis, kui te suudate tagada lapse transpordi.
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Teater on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi teater on elegantne koht, on paljud näidendid mida etendatakse ikkagi ropud ja vägivaldsed. Nagu näiteks käisin hiljuti vaatamas "Tapatöö jumal"-at. Seal oli natukene roppusi ja vaimset- ning füü...
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
,,Seinte vahel" Käisime klassiga vaatamas uut Prantuse dokumentaaldraamat ,,Seinte vahel". Üldiselt öeldes võttis film pingsa vaatluse alla klassisised suhted ja probleemid, kuid samas ei puudutanud kordagi laste ega täiskasvanute kooliseintest väljaspool toimuva elu üksikasju. Film keskendub õpetaja ja õpilaste vahelistele suhetele klassikeskkonnas ning kujutab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve kooliaasta vältel. Kuigi filmi tegevus toimub täies ulatuses kooliseinte vahel, vaatleb teos tegelikult samuti ka põhjalikult Prantsusmaa tänast paljurahvuselist elanikkonda ning pakub põnevaid pilguheiteid dilemmade ja arusaamatuste olemusse, mis võivad õpetamisega ning samuti ka õppimisega. Film oli tehtud väga realistlikult kuid kohati tundus, et veidi ülepingutatult, aga ehk ka mitte, kuna Prantsusmaal võibki ju tegelikult nii olla, nagu filmis oli näidatud. Eestis päris kindlast...
Koolivägivald on tänapäeval väga suur probleem peaaegu igas koolis.Koolivägivalda peavad kannatama kahjuks paljud noored, kes pahaaimamatult näiteks uude kooli lähevad. Sellega põhjustatakse suurt valu paljudele inimestele. Nii koolivägivalla ohvritele ja lõpuks ka nende peredele. Vägivalla ohvriteks on tihtipeale need nn ,,nõrgemad". Valitakse välja sellised, kes erinevad teistest millegi poolest. Olgus selleks siis kas rahaline olukord, riietus, soeng, nägu, kehakaal, populaarsus jne. Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei mõtle sellele, kui palju nende...
Pa -- . p. () (1896). , , . . . , 1895 . . , 1893 , 1895 . ; 1943 . ( ) (1890) . , 1894 40 ( ) . ( « -- Hertzian Waves») , , (1888). 1891 -- . (Vikipeedia 2009) 1895 . -- 1,5 . . 2 1896 . -- . 1898 -- : ( - ) . (Aragul 2009) Kypeccaapec Peepam Mapm Bapuk 11 Kypeccaape 2009
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool". Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist. Ometi sündis väheste aastate jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale, kellel tuli luua nii uut süsteemi kui ka kooli, kasvatada kaastöötajaid-õpetajaid ja kujundada ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva kaadriga ja luua tööks vajalikud tingimused. Ning alates 1922. aastast asusidki Võru Õpetajate Seminari tööle põhikohaga õppejõud. Algul puudusid seminaridel üldkohustuslikud õppekavad. Kuid 1923. kehtestati seadus, mille
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald. Kuna koolis õpib sageli palju väga erinevaid inimesi, siis on ka arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei jul...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline...
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja ...
Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad. See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi
How I take attending school seriously School is a place where every child has to go. It is so because that is the starting point of our education. Without it you would be sust another person in this world because you woun ´t have anything to do especially nowadays. Knowledge is everything. So if we woun´t go to school there is no way to get a step further. I am going to write why I take attending school seriously. First of all I think that when we woun´t go to school for a long periood, it is almost certain that we would be in trouble. If you have been absent for a couple of weeks then it will be very difficult to get all tests and homework done. Firstly you may not know anything about the things that are asked from you. Secondly, some people are sust too lazy to do the tests and because of that students will have very bad marks. If they are unlucky they also must go to school in summer because they have too many things ...
"Koolivägivalla kajastamine filmis/teatrietenduses - vajalik või mitte? Vägivalda ei armasta ega innusta keegi, kuid ometi saab see alguse päris varakult, rääkimata lasteaia tühisest togimisest. Sügavama poole võtab see koolis, mis võib viia tõsiste tagajärgideni. Paljud inimesed on vastu koolivägivalla näitamisele filmides kuid isegi ka teatrites, kuid minu jaoks pole need argumendid piisavalt vettpidavad. Kui lõpetada koolivägivalla näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisat...
Võimalused peale algkooli Mida teha tulevikus? Algkool läbi mis nüüd? · Põhikool · Töö Ühe keskmise Eesti kooli laste %, kes jäid peale algkooli samasse õppeasutusse 90 80 70 60 50 tüdrukud 40 poisid 30 20 10 0 A-klass B-klass C-klass D-klass Põhikoolgi läbitud, on valikuid rohkem · Gümnaasium · Kutsekool · Töö · Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus Gümnaasium · Gümnaasiumi lõpetanuid soosib tööturg · Kuid on alati võimalus veelgi rohkem õppida · "Inimene õpib kogu elu" · Vastus on lühike ülikool · Gümnaasium annab elule põhja, ent ülikool ehitab katuse Haridus on tähtis iga inimene peaks jõudma nii kaugele, kui ta väheg...
ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka kaitsjaid-neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha. Koolivägivalda saab peatada, kui uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub või asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes on ohvrid ja kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise. HINNE: 5
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tuleneb mõnikord ka hooplemine ja kodus vanematelt uue telefoni nõudmine, mis toob pingeid laste ja vanemate suhetesse. Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades nn"vabakasvatust" saabki laps soovitu pärast väikest jonnimist. Põhjusel, et vanemad käivad tööl, ei ole neil piisavalt aega tegeleda ega märgata oma last, seetõttu jätavad mõnikord reageerimata ka koolist tulnud märkustele. Kool koos oma reeglitega on teistsugune kui kodu, ning kui kodus ei ole reegleid ei taha laps ka neid koolis tunnistada. Seal rakendab ta kodus õpitut, olgu see siis oma ülesannete täitmine või kaaslastesse suhtumine. Siis ilmnevadki probleemid, laps ei kuulda õpetaja korraldusi, et tööta tunnis kaasa, segab teisi, kakleb vahetundides jne. Samas, kui kodus on range kord, võib laps kasutada kooli, kui keskkonda enese väljaelamiseks, ning siis on vanematel raske uskuda õpetaja räägitut
Küsimustiku analüüs teemal ''Kool ja koolis käimine,, Roomet Parv Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada millega tullakse enamasti kooli, kuidas läheb ja teada saada vastajate arvamuse kohta autodest. Küsimustikule vastas 6 inimest ja vastajateks olid minu klassikaaslased. Nais- ja meessoost vastajaid oli täpselt ühe palju. Seda sain aru vastajate nimedest. Esimeseks küsimuseks oli vastaja nimi ja sellele küsimusele polnud võimalik valesti või õigesti vastata. Mis auto on pildil? Bmw 17% Mingi golf nkn on Muu 17% 50% opel ...
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida paremad tingimused seda meelivam on ju õppida? Õige on see et kõik kulub, aga seda protsessi kiirendada oleks vale
Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada e...
«» 23 «». . , . . , . , , . . , . , . , , - . , , , , «». : , , , , , . , . , . «» , .
............................................. 3 Avinurme mõis..................................................................................................................... 3 Pastoraat ............................................................................................................................ 4 Avinurme kirik...................................................................................................................... 4 Avinurme kool...................................................................................................................... 4 Kultuurikeskus .................................................................................................................... 4 Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU"................................................................................... 5 Avinurme täna......................................................................................................
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitum...
Tapa Gümnaasium Andreas Reinula Koolivägivald Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?........................................
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, selleks pean ma kaaluma ja mõõtma, kui palju on midagi vaja lisada, et tuleks terviklik kook. Ülle Luisk, kes on Viljandi Gümnaasiumi direktor, käsitleb noorsootööd kui sellist, mis pole enam asi iseenesest, vaid on osa reaalsest õppetegevusest, mida kool läbi viib. Kool koos noorsootööga pakub noortele rohkem valikuvõimalusi, nad saavad rakendada uusi võtteid ja tegevusi ka koolis näiteks tudengite abil viiakse läbi kooliraadiot ja kooli ajalehte, mis on osa reaalsest õppetööst. Samuti õpilasesinduses osalemine on võrdsustatud õppeprotsessis osalemisega ehk siis harjutused ja koolitused, mida nad läbi viivad on osa õppetööst. Hele Riit- Vällik, kes on Tartu Lille Maja direktor, rääkis sellisest programmist nagu „Tartu
Nagu juba ennist öeldud, oli see ka kõige raskemini teostatav ning võttis palju aega. Tulemuseks sain aga vapustavalt ilusa ja huvitava puu, millel puuduvad lehed. Töös kasutasin järgmisi värve: tumesinine, lilla, tumepruun, helepruun, valge ning hõbehall (harilik). Kokkuvõtteks polnud seda tööd teha sugugi kerge nagu alguses arvasin. 13 Kasutatud kirjandus Ulf Linke - ,,Joonistamine" Nägemise kool Francisoco Asensio Cerver - ,,Vesivärvid algajatele" ENE 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Pliiats Fiona Watt - ,,Laste kunstiraamat" Judy Martin - ,,Maali ja joonista" 14
Kunstikool ,,Pallas" Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool. Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik. Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mi...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
School Uniform is a bad thing To start with, school uniforms have many good sides for students. However, uniforms also have bad sides which are particulary involved with financial problems. Each and every person in the world is different, and by making people dress the same, they can't express themselves fairly the way that they would like to. Having school uniforms is not necessary, and there are many reasons to prove it. Some people say that wearing a school uniform stop the bullying, because all children wear the same clothes. But it's not true - the bullys and other evil student will always find another reason to make somebody feel bad - like glasses, pimples or overweight. Second reason that schools have school uniforms is because of the gangs. They believe, when all of the children wear the same clothes, they will not have any gangs. But students communicate with each o...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Riigi kohustuseks on õpetada. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Paljud ei seosta sõna koolis käimine õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Milleks käiakse koolis? Tegelikult käiakse koolis selleks, et ennast arendada. Mina käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi sul on. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma õpin midagi uut, arendan ennast ja omandan hea hariduse. Käimine aga seda, et see ongi lihtsalt üks kohustuslik koht, kuhu parema meelega ei tuleks.
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid
PEREKOND JA KASVATUS: · Rooma perekond- famiilia- oli mehekeskne. · Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. · Laste kasvatamine ja õpetamine...
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid...
Koolirõõm ja koolimure Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad..........................................
Salvador Dali Hispaania maalikunstnik. Üks tähtsamaid sürrealiste 20.sajandil. Ernest Hemingway Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke 20-l sajandil. J.Duncan - Erich Maria Remarque Saksa kirjanik. Põhiliselt saanud kuulsaks romaanikirjanikuna. 4)Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud neljas keeles. Nimeta need. Mis aastast läks kools eesti keelseks? Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud rootsi, ladina, vene ja eesti keeles. Kool läks eesti keelseks 1919. aastal. 5)Kuidas muutus Eesti Vabariigi ajal hariduselu? Venekeelne õppetöö asendati eesti keelsega. Loodi ühtluskool. Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, koolivõrku laiendati, uued koolimajad. Trükiti uusi õpikuid, mis olid eesti keelsed. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. 6)Millised teadusasutused olid Eestis olemas? Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal B...
elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat ().
docstxt/128638538776824.txt
, -! a , c ! a . e. a . ! . . - ! - e e. . a . - y p . , . . H a. . , , . , , . . . e . . . . - . , . . . . , .
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused arutlus Kõik me oleme kuulnud, et Eesti on e-riik, aga mis e-riik üldse on? Mis on e-riigi tugevused ja nõrkused? Internetis on võimalik teha väga palju erinevaid toiminguid. Näiteks on internetis võimalik teha raha ülekandeid või osta erinevaid asju- alates toidust lõpetades majade ja autodega. Kõik see on tehtud sellejooks, et inimeste elu oleks mugavam. Kõigile on ju selge, et kodus toitu osta on palju lihtsam, kui selle toimetuse jooks poodi sõita ja siis raskete kottidega koju tulla. Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem...
Julgen väita, et Eestis on õpilaste mõnitamise all rohkem kui "ja vähemalt mõned" õpetajad. Sotsiaalsete oskuste vähesus võib põhjustada osavõtmatust, sest on raske olla osa kooli ühiskonnast, kui sa ei ole võimeline tegema oma häält sobival moel kuuldavaks, kui sa ei saa arendada oma ande piisavalt või kui sa ei leia koolist midagi põnevat ega inspireerivat. "Selline kogemus võib juhtida võõrandumisele ja sa võid tunda, et kool pole sinu jaoks," analüüsib artikli autor Elina Harjunen. Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud. Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
