Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14) Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli. Varamõis aga on praegusest Vara keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusel ja kuulub Vara küla territooriumile ning seal asus mõisahoone, milles tegutses kool teatud ajaperioodil. 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 - 1988 Vara valda kui sellist on esmakordselt mainitud 1496.aastal nime all Warral. Vara kooli mainimiseni ajalooürikutes on jõutud aga 250 aastat hiljem. Võimalik, et haridust pakuti ka varem, sest raamatus ,,Eesti kooli ajalugu13 sajandist 1860. aastani" kirjutatakse: Maarja- Magdaleena (praegune Maarja) kihelkonna Vara abikiriku köster oli koolipidamisvõimeline
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal
................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Calgary Eesti Seltsi tütarettevõte............................... 9 2.3. EESTI KEELE ÕPE VÄLISÜLIKOOLIDES..................................................11
Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis kool või kodu ? Lapse kasvatamisel ja arengul on suur roll vanematel. Mida ta õpib ja milliseks ta sirgub. Kodus õpib laps palju, enne kui ta kooliteed alustab ja saab koolis õppimiseks vajalikud eeldused, kuid kui kord on käes kooliaeg, kes peaks siis last kasvatama? Vanematel ei pruugi tihti piisavalt aega jaguda oma lapse jaoks, siis justkui mõned vanemad arvavad, et kool peaks hakkama last kasvatama. Kindlasti ka koolil ole oma roll ja kohustus kaasa aidata
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli
Die Übersicht der Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen in Estland http://www.kool.ee/?9083 Es gibt ungefähr 40 Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen. Staatschulen und Privatschulen Keinen Gesamtnamen Zum Beispiel Porkuni kool und Tallinna Heleni kool Gewöhnlich gehen behinderte Kinder nicht in die gewöhnlichen Schulen Porkuni kool Schule für die Kinder mit geistlichen Behinderungen Wohnheim Speziell ausgebildete Lehrer Erleichterter Lehrplan Tallinna Heleni kool Für blinde, taube und gehörlose Kinder Vorbild Helen Keller 2003-2008 wurden auch normale Kinder angenommen
Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakkus kõneainet tuhandetele inimestele. Järgnevalt toongi välja tema mõtted haridusest: “Seega sa tahad omandada doktorikraadi. Miks? Ühiskond vastaks sellele, et haridus tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool REFLEKSOLOOGIA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Mis on refleksoloogia? Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse: Jalalaba massaazipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks. Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3] Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pin...
Eesti pimedate õpetamise minevik ja olevik Tallinna pimedate kool o Avati aastal 1883 o Üld- ja kutseharidus o Talupojaseisusest maarahvas ja mõned saksa lapsed o Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o
eksamid Infant school- eelkool 5-7 A level-riigieksam Involvement-kaasalöömine A graduate- kraad Independent schools-iseseisvad koolid A special seremony-lõpuaktus Influence-mõjutama All abilities- kõik oskused Junior school-noorem kool 7-11 Advantage when applying for job- eelis kui taotled tööd Limited-limiteeritud,piiratud Account for-selgitama Neglet-hooletus Boarding school- No pupil is completed to attend lessons- Curriculum-õppekursus New methods of teaching-uued meetodi õpetamisel Continuum-hüpotees Primary school- algharidus
KOOLI NIMI Kursus Õpilase nimi PABLO PICASSO Referaat Juhendaja: juhendaja nimi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Pablo Picasso...........................................................................................................................4 2. Biograafia................................................................................................................................5 3. Eraelu...................................................................................................................................... 7 4. Kunst.....................................................................................
samad! Eripedagoogika uurimine ja õpe toimus Tartu Ülikoolis ning hiljem ka Tallinna Ülikoolis. Ning seadusandluses oli suur rõhk invaliidide kaasamisel tootmisse. Tänased erikoolid on erikutsekoolide järglased, TÄIESTI VÄÄR väide. Viidet palun, et mõista, kuidas oskate allikamaterjali tõlgendada. Püüdke leida, milliste koolide järglased on tänases Eestis töötavad erikoolid nimedega: Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks
Teoorias on sellisel teguviisil põhjendatud tagamaad, kuid praktikas pole asi nii lihtne. Nimelt millise töökoha võib saada noor kellel pole otsest elukutset aga haridust? Võttes arvesse veel fakti, et Eesti keskmine palk on nii kõrge ainult tänu kõrgepalgalistele ametnikele ja ettevõtjatele, on väga ebatõenäoline, et otsese väljaõppeta inimene võiks saada iga kuu palka 12 000 krooni. Tavaliselt jääb noorte palk miinimumpalga, ehk 4300 krooni juurde. Paljude sõnul võtab kool õpilastelt isikupära, eriti siis kui tegu on asutusega kus on nõutud koolivorm. Säärasel väitel on kindlasti tõepõhi all. Kellele meeldiks olla sarnase välimusega nagu kõik koolikaaslased, olla lihtsalt üks paljudest. Oma riietumisstiiliga kujundavad inimesed suuresti enese olemuse ja esmamulje. Säärase eelise ära võtmine võib mõjuda vabariigi kodanikule üsnagi häirivalt. Samuti võib ühe nooruki jaoks olla küllaltki ebameeldiv
koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel ajal võiksid saada ujulat kasutada ka teised inimesed, kes meie koolis ei käi. Kool teeniks sellepealt natukene koolirahakassasse ja ujula ülalpidamiseks raha. Praegusel ajal on õpilastel üpris väike huvi keemia ja füüsika vastu. Kuid seda annaks
................................................. 16 Kultuur ................................................................................................ 17 Kokkuvõte .............................................................................................19 Kasutatud allikad .................................................................................... 20 Lisad ................................................................................................... 21 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 2 SISSEJUHATUS Belgia. Õnneks ei olnud mul absoluutselt lootusi, mis riigi loosiga võtan. Belgia tundus esialgu päris hea variant arvatavasti on nn. Euroopa Pealinnast ja riigist, kus ta asub, palju informatsiooni. Alguses lasin ajal rahulikult olla, sest tähtajani oli veel kaua aega. Lihtsalt hoidsin silmad ja kõrvad lahti, kui kusagil Belgiast juttu oli. Otsisin ka igapäevaselt
Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti väliseesti koole?
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi
pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist peetakse lugu. Stalini ajal õppisid seal koolis nomenklatuuri lapsed. Kui seal koolis õppisid Vassili ja Svetlana, juhatas seda kooli direktor Nina Groza. Svetlana õpib tunduvalt paremini kui tema vend, ei ole mingeid probleeme. Ei ole kuskil mingisuguseid
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
· PAJU, A. Loodusravi, Tallinn: Printall, 1997. · PAJU, A. Loodusravi, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2002. · PAJU, A. Sootaimed, Tallinn: Raamatutrükikoda, 1999. · SARENDIK, K. Tohterduse abc, 8.osa, Tartu: Sünnimaa, 2010. · VÄRVA, M. Meie ravimtaimed, Tartu: OÜ Greif, 2010. Veebiviited · Akne.ee. Akne tunnused. [Online] Kättesaadav: http://www.akne.ee/index.php?id=18[3.01.2012]. · Epp Halliku Aroomteraapia kool. Taimsed eeterlikud õlid. [Online] Kättesaadav: http://www.aroomteraapia.ee/Pages/Eeterlikudolid.html[4.01.2012]. · ERR, 2011. Ekseemi ravi jõudis sammukese lähemale. [Online] Kättesaadav:http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=5774[3.01.2012]. · Gorbunova, T. Ravimtaimed koduapteegis. [Online] Kättesaadav: http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/vorming04k/ravimtaimed/[3.01.2012]. · Karu, M. Vöötohatis rahvameditsiinis. Derma.ee[Online]
-- , -, - - , . . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . 1238 - . - . . 1955 , . 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . - - 40 - . - c .
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool MEHHAANILISE PUHASTUSE ASENDUSVÕIMALUSED Kursusetöö Mari Sarv Grupp nr: 38E Juhendaja: Sheila Kolk Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Tallinn 2010 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E SUMMARY The present course paper consists of 34 pages of text. It also includes 7 diagrams, 11
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KÄED, MILLE LIIGESID VAEVAB PODAGRA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Podagra Arthritis urica (ld.k) Gout (ingl.k) Ülevaade Podagra on ainevahetushaigus, mis tekib kusihappe soolade ladestumisest
aastal asus Narva linn hoopis lääne pool, praegune ala kuulus kunagi Venemaale, alles hiljem laienes merekaabli kaudu ka Narva Pähklimäe Gümnaasium linn ka itta, kui Eesti läks Nõukogude võimu alla ja ühendati Narva Jaanilinnaga (praegune Ida-Narva ja Põhjamaadesse. Narva Soldino Gümnaasium Ivangorod). Narva 6. Kool Aastal 1988 oli Narva linn palju väiksem võrreldes tänasega. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Eestile Kasutatud allikad Narva Paju Kool Jaanilinnast vaid Narva jõest läänepoolne osa. 1988 puudusid piiripunktid, kuna Narva oli osa Venemaast. Narva Peetri Kool Tänapäevastest objektidest on äratuntav Tallinn-Narva maantee
) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom
Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta hiljem Põlisrahvaste kultuuri mõju meditsiinile ja haigepõetusele Melinda Richars- esimene eriharidusega õde , õppis FN juures XIX-XX saj vahetuseks oli toimunud murrang- eraldiseisva teadusharu vajaduse teke Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv Prioriteediks kodune hooldustegevus Lilian Wald (1867-1940)-rahvatervise õe elukutse looja 1873 I õdede kool Bellevue Hospital, Nightingale süsteemi järgi 1900 American Yournal of Nursing (I ajakiri) XX sajand ja filosoofilised ajajärgud Sõdade mõju õendusele- arenes praktiline õendus ja käelised oskused I maailmasõda (1914-1918)- Esmaabiõenduse Komitee teke, korraldati 3-4 kuulisi koolitusi armeeõdede jaoks Haavatuid ca 23 milj, surnuid ca 18 milj II maailmasõda (1939-1945) rahvusvaheline Õdede Nõukogu
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu...............................
Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites.
The lunch break is 1h and 30 minutes. You can eat in school or outside ex (home). For the lunch tou had to pay, but the lunch was very good. The hardest thing in this school was the homework, beacause we had very much homeworks for everyday. The teachers were very strict. In the lesson you don't have a permission to speak. In this school the P.E was very cool because we did very much different things. The school in Estonia In Estonia im in school named Laagri Kool. In this school you have around 700 pupils. This school is very big and beautiful. You have a pool in this school and many other things. The school starts at 8:15 am and it depends when it finishes,you finish around 14:00 pm. In my school the classes aren't that big in my class there is 19 pupils. In my school one lesson lasts 45 minutes and breaks are after lesson, one break is 10 minutes. In my school there is 3 parallel classes. In my school there is two lunch breaks , one is for
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted .................................................41.1.1 Kohustused ja poliitika Tallinn 2011 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool ...
ülikoolides. Seda tehakse nelja aasta pikkuses ülikoolis ja kõrgkooli skui d see ei anna bakalaureuse tunnistust. Suur hulk kõrghariduse võimalustest läheb täiskasvanute hariduse alla. Täiskasvanu haridus Täiskasvanu haridus hõlmab kõiki kolme üleval pool toodud haridus liiki. Täiskasvanute peamine haridus sisaldab Töötaja põhikooli, Talupoia põhikooli ja kirjaoskus klasse. Täiskasvanute teisane haridus sisaldab radio/TV spesiaalne teisejärguline kool, spetsialiseeunud teisejärguline kool välitandri töötajaskond, töötajad, öölised, talupojad. Täiskasvanu kõrgharidus sisaldab radio/TV ülikoole, võtmeisiku kolledz, töötajate kolledz, talunike kolledz, correspondents kolledz ja haridus kolledz. Enamik neist pakub kahe-ja nelja aastast lühi-tsükel kursuseid. Haridussüsteem Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine kooli süsteem. Seal
Kutseharidust oli võimalik omandada õppe- tootmiskombinaatides ja Tallinna Invaliidide Kutsekoolis. Õppida sai näiteks kingsepaks, rätsepaks, kodumasinate remondilukksepaks. (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r3.html) Ene-Silvia Sarv kirjutab aastal 2008: ¤ koolide vabanemine ideoloogilisest ja bürokraatlikust painest kümneaastakul 1987-1996 Eesti kooliuuenduse (nt aktiivsete koolide võimalus omaalgatuslikuks õppekava-arenduseks projekti Omanäoline Kool raames) ¤1997. a alates üleriigiline nõue kooliõppekava ja 2000. aastast ka kooli arengukava loomiseks. Mõlemad sisaldavad ühe aspektina vajadust sõnastada kooli visioon ja missioon (Sarv, Ene-Silvia. 2008. Eesti kool 21. sajandi algul.Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist.Tallinn. Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel:29) "Uuendatud haridusseadustiku jõustumisega alates 1992.aastast on Eesti
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta.
Kool Koostaja ees- ja perekonnanimi 8.klass REFERAADI KOOSTAMINE Konspekt Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimiskoht- ja aeg Tiitellehe koostamine.................................................................................
Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Gümnaasiumiharidus on tänapäeval hästi hinnatud. Paljud noored tahavad saada kõrgharidust ja selleks tuleb kõik 12 klassi ära käia. Aga kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Mina arvan, et Paldiskis peaks gümnaasium alles jääma. Mul on paralleeli tuua kool, kuhu ka mina 10.klassis olin läinud aga see osutus väga raskeks. Tallinnasse sõit võtab palju aega ja on väga väsitav. Paldiskis on ka sõbralikud õpetajad, kellega on kõik harjunud ja nad enam- vähem teavad, mida oma õpilastelt oodata. Paldiski kool pakub erakordset võimalust parandada perioodide hindeid otseses mõttes ükskõik millal, mujal ei ole seda. Kooli positiivseks pooleks pean ka seda, et puudumistesse suhtutakse leebemalt kui mujal koolides,
Funk muusika Tutvustus Funk on USAs välja kujunenud tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Funk muusikal on palju erinevaid stiile. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse. Ajaloost Arenes välja 1960-ndatel, tõuke andis soul muusika Kujunes välja teistest stiilidest: gospel, bluus, jazz James Brown Suur osa ajaloost (sündinud 1933, surnud 2006), alustas souliesitajana Elas noorena halbades eluoludes Alustas noorena talendi showdel http://goo.gl/B1W8 3Y George Clinton Geroge Clintonit (sündinud juuli, 1941) võib ka lisada funk- muusika rajajate hulka. Teismeeas lõi Clinton oma doo-wop grupi. Oma soolokarjääriga alustas ta 1980 aastate alguses. Laulmisega tegeleb ta tänaseni. goo.gl/dTNGz Kool & The Gang Loodud 1964 aastal, põhineb fungil, jazzil...
nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees (Hytönen 2000). Kool peab olema koht, kus laps õpib oma võimete kohaselt, iga laps saab edasi minna talle sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste oskuste omandamisest. Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja
mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme me jõudnud punkti, kus võib väita, et kooli osaroll õpilase eluküpselisel on ühekülgne ning enamalt iga õpilase enda teha.
valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428
· Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venestamine. 1906 Eesti k. oli vabatahlik õppeaine 1905 1905nda aasta revolutsioon 1918 realistid osalesid riigi loomisel
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Mari Sarv Grupp nr: 38 E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Veenisüsteem Alajäsemete veenisüsteem hoolitseb 90% vereringluse eest südamesse ja sealt tagasi.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat...
2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid
eesmärkide suunas. Õpetaja peab silmas kaht seisukohta. Ta püüab teha nii, et noor tutvuks minevikuga nii, et mineviku tundmine oleks vahendiks käesolevast hetkest arusaamiseks. Lapsekeskne kasvatus 2012 Tuleks õppematerjali juurde juhatada, tutvustada selle ainevaldkonna rakendusvõimalusi argielus. (kollektiivne protsess) Teda on kritiseeritud mitmest seisukohast. Kuigi tal on selge nägemus milline kool olema peaks, väldib ta hoolikalt sotsiaalset ja poliitilist analüüsi sellest, millised koolid tegelikult on. Tema teoorias puuduvad sotsioloogilised ja poliitilised seosed. Dewey rõhutab liialt vaimset tegevust praktiliste probleemide lahendamisel. Tema järgi on kogu inimlik kogemus sotsiaalne, mis eeldab inimestevahelist läbikäimist ja vestlust. Dewey sobitab alguses lapsesse instinktide ja tungide nime all selle, mille lõpus toob välja ühistegutsemiseks võimelise ja
omandamine ja seejärel alles ,,pehmete" väärtuste õpetamine. Teadmusühiskonna lävel tõdeme paratamatult, et meil on vaja omandada teadmisi, end harida ja neid oskusi ning teadmisi rakendada praktikas, et ühiskond toimima panna. Üks ainsaid võimalusi selleks on omandada kooliharidus, sest tänapäeval ei ole lapsevanematel küllalt aega ja teadmisi oma lapsi õpetada. Lisaks sellele õpib laps koolis sotsialiseeruma, leiab uusi sõpru ning avardab oma silmaringi. Kool on kujunenud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ennekõike on haridus oluline riigile ning seejärel indiviidile enesele. Riik saab toimida vaid juhul, kui tal on olemas kvalitatiivne, haritud elanikkond. Indiviidi seisukohast lähtudes peaks haridus olema valikuline, lähtudes inimese huvidest. Seda seisukohta on Eesti haridussüsteemis mingil määral isegi kasutatud, sätestades vaid põhihariduse kohustuslikkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
