Kas te kujutate ette elu ilma koolita? Olen üle poole oma elust käinud koolis. Praegu mõtlen ,et millal see orjus ometi lõppeb. Olen paljude inimeste käest kuulnud jutte kuidas nad kunagi vihkasid kooli ja samuti ootasid ,et see läbi saaks.Aga nüüd kus kõigil on oma töökoht ning kus peab hommikust õhtuni istuma laua taga ja tegema igavat rutiinset tööd, räägivad nad ,et kui hea oleks praegu koolis käia. Ning ,et meie noored ei saa aru kui hea on koolis käia ja sellest saame me aru alles peale kooli lõppu. Sest koolis saab olla koos sõpradega ,ei ole igapäev üks ja sama asi ,vaid igapäev saame me uute ja huvitavate teadmiste võrra targemaks.Kooli pooleli jätmine pole ka hea variant kuna hiljem on raskem oma unistusi täide viia ja ültse elus hakkama saada. Mul on mõned tuttavad kes on kooli pooleli jätnud, kes peale 9.ndat ning kes peale 8.ndat klassi. Ja kõik räägivad ,et parem käi koolis muidu kahetsed hiljem.Praegusel ajal tehakse kõik...
SCHOOL IS COOL ! The pressure for teens nowadays is unprecedented. Especialy for those who have exams, musicschool or training. Sudenly we find ourselves asking why? why so much pressure, what`s the whole point ? Too many responsibilities are very frustrating. Even some rainy day could make us sad ! It`s easy to study in winter, because nothing is calling us out. In spring only thought is what will i do after school? Weather is warm again and sun can be very foxy! Another disturbing factor is " annoying classmates" . Some people just want to put up a show. They scream , yell ugly words to teachers and impede the schoolwork. Thanks to the yellers, teachers are mad and ofcourse they punish the whole class. This is also very depressing. Just admire teachers!They can give us homework according to their mood. Sometimes opening the daiary and looking at the homework it just seems like teachers w...
Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Paljud ei seosta sõna koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Käiakse koolis, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks ei saa sellest aru. Milleks käiakse koolis? Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem saavutad, seda rohkem valikuvõimalusi on. Saaksin näiteid tuua kasvõi klassist, kuigi nimesi ei hakka nimetama. Meie klassist käivad mõned koolis sellepärast, et endal lõbus oleks ja ei proovi õppidagi, aga kui saavad halvema hinde jooksevad õpetaja juurde ja teevad näo, nagu nemad poleks millesgi süüdi. Nad on praegu veel liiga pimedad, et näha, et õppida tuleb juba algusest, et saavutada head
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Kuidas vähendada koolist väljalangemist Kuna lõpetan põhikooli ja gümnaasium ootab ees, siis üha tihemini rõhutavad õpetajad meile, et gümnaasium ei ole kohustuslik ning sinna ei oodata õpilasi, kes ei taha õppida. Eelmisel veerandil käisime klassiõdedega õppealajuhataja juures. Rääkisime gümnaasiumi õpilastest ja nende käitumisest.Ta rääkis, et iga aastaga muutub õpilaste suhtumine õppimisse aina ükskõiksemaks. Ja kuna10.ndas klassis leidub selliseid inimesi, kes ei kavatsegi enda käitumist muuta, tuleb nad koolist välja visata. Mida siis teha, et koolidest ei langeks nii palju õpilasi välja? Ma leian, et kui tunnid oleksid huvitavamad, siis töötaksid ka rohkemad õpilased kaasa. Peaks olema rohkem praktilist tööd. Kus lapsed saaksid kõik ise järgi katsetada. Selline õppimisviis mitte ainult ei oleks huvitav, vaid selline õppimisviis aitaks kergemini asju meelde jätta. 9.nda klassi õpilastele tuleks teha loenguid/ i...
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tule...
2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda
M. Unt "Hüvasti kollane kass" 1. Kass - mis kass? Miks kollane? Miks hüvasti? Kass-Tädi lemmikloom Kollane-Ta tädi kass oli kollast värvi ning maja oli ka kollane Hüvasti- kuna teose lõpus kolis Aarne tädi juurest minema ja oma asju minema viies ütles ta kassile hüvasti kollane kass 2. Mati Undi aja Aarne kool ja 21. sajandi Liisa kool - erinevused, sarnasused? Erinevused: Liisa kool- vaba õhkkond, saad ise palju otsustada, keegi ei sunni õppima, see on sinu enda vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta vabatahtliku tööd tegema, antud juhul siis kartuleid korjama. Sarnasused:
Järva-Jaani Gümnaasium Neeme Järvi Referaat Koostaja: Jan Kristian Mõtsnik Juhendaja: Kalli Vainula Järva-Jaani 2012 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Neeme Järvi..................................................................................................................... 4 1.1Karjäär.............................................................................................................................5 1.2Perekond......................................................................................................................... 6 2. Diskograafia...........................................................
ENN VETEMAA "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool" Komöödia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Näidend algab proloogiga, kus Anne-Mai (hüüdnimega Püha Susanna) ja Rudolf üritavad teha muumiat. Nende ettevõtmise katkestab ootamatult sisse tormanud miilitsakursant, kes süüdistab neid mõrvas ja laiba rüvetamises. Veel teatab kursant, et ta on seda maja juba kaua valvanud ja tähele pannud, et öösiti seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad. Edasi algab esimene vaatus. Rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit. Anne-Mai (enam vähem sama vana kui Rudolf) nimetab ennast lihtsaks nõukogude leseks (näidendi jooksul räägib ta väga palju oma endisest abikaasast Leopoldist) ja kunstihuviliseks, kes külastab maestro Vesi...
peamine on leida vaba töökoht. Töökoha ootusele vastamine ei ole peaaegu kunagi probleem. Ent arvestataval hulgal noortel ei ole võimalust valida kooli eriala järgi, nad peavad arvestama olmeprobleemide või isiksusega seotud asjaolusid (kooli asukoht kodu ja transpordi suhtes, õpilaskodude olemasolu, üüri suurus, õpiraskused eelmises koolis, konfliktid koolis või perekonnas). Kui populaarseid erialasid on võimalik õppida samas regioonis mitmes koolis, siis valitakse kool just eelkõige turvalisemate tingimuste järgi. Eriala meeldivus tähendab sageli tõenäosust leida sel alal tööd. Suureks probleemiks on Eestis puuduv organisatsioonilise struktuuri kogemus ning kogu riigis ega ka regionaalselt pole teada, milliseid erialasid vajab riik perspektiivis. Terje Otsa on viidanud koolide vähesele koostööle erialade planeerimisel. Koolid alluvad ju haridusministeeriumile. On loomulik, et info sellest, milliseid eriala spetsialiste regiooniti
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad pare...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud. Ometigi jäin ma sel...
"Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" Eks igaüks meist on puutudunud kokku alkoholismiga, kas siis selle kohta lugedes, seda ise tarvitades või teisiti kokkupuutumise teel. Alkoholism on tegelikult üks väga levinumaid probleeme Eestis nii nootre ,kui ka vanurite seas.. Otseloomulikult on tore proovida uusi asju ning saada osa mitmetest mõnuaiunetest, etteteadmata, et tegelikult võib sellest tekkida sõltuvus ning mitmeid probleeme. Ja just nii nimetaksin mina alkoholi, kuigi tegelikult nimetatakse mõnuaineteks hoopis narkootilisi aineid. Nimetaksin seda nii, sest olen enda ümber märganud inimesi, kes üritavad alkoholi tarvitades oma muresid unustada või kergendada.Aga olgem ausad, mis abi on alkoholist? Tõused järgmisel hommikul suure peavaluga ning kõik on ikka sama ..või isegi veel hullem. Kahjuks aga ei taha inimesed sellest aru saada ,ega mõista....
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui s...
Kultuuriajaloo seisukohalt ütleme, et alates 1980-ndatest sünnivad sellised lapsed. Pärast 1992. aastat sündinud lastest on sama sensitiivi andmetel 90%-l auras indigovärv. Nii peaks praegu lastest, kes on nooremad kui 11 aastat, olema 90% tähelapsed ja see tähendab, et lastest ja täiskasvanuiks saajatest (1980-ndatel sündinud on praegu umbes 20-aastased) on peale tulemas uus põlvkond, kellel on teistsugused võimed kui nende vanematel. Indigo-d ja Eesti kool Kui küsida mõne kogenud riigikooli õpetajate käest, siis näiteks üks neist väitis, et tema klassi 25-st lapsest on 13 sellised. Mina ütleksin, et 13 on need, kes torkavad silma. Lähemal vaatlusel võivad kõik 25 olla indigolapsed, nad on lihtsalt nii töödeldud, murtud, esmapilgul lihtsalt ei pane neid tähele. Teised veel võitlevad eneste eest. See ei ole illusioon, neid lapsi on tõesti palju. Aga ühiskond on praegu nende jaoks liiga tugev
Essee MINA Mu nimi on Eveliis. Ma olen 13.a. Ma sündisin 28.08.2000. Ma elan Puiga külas Järve tänaval. Ma olen sõbralik, vahel ülbe ja naljakas. Mul on rohekad- pruunid silmad ja pruunid õlgadeni juuksed. Mulle meeldib tantsida. Mu toredasse perekonda kuuluvad ema Maigi, isa Elek, vend Elek, 2 õde Marleen ja Kätriin. Ma õpin Puiga Põhikoolis 7.klassis. Suurena tahan ma saada kokaks.
Sotsiaalprobleemid Kui palju on hetkel Eestis olevaid sotsiaalseid probleeme on raske ütelda, kuid neid on omajagu palju mida selles teemas lahata. Eesti riigis on sotsiaalseid probleeme palju. Esile tuleks tuua näiteks vanurid. Vanuritele ei maksta nende jaoks vastavat pensioni meie riigis. Kuna riigil ei ole raha, siis ei saagi paremaid pensione loota. Eestis on pragu raske majanduslik seis, millest oleks kõigepealt vaja välja tulla. Peale seda saab alles mõtlema hakata juba muude probleemide lahendamist. Kuid majandusliku seisu parandamiseks peab tooma ohvreid mujalt. Probleemiks on ka omasooihaldajad. Igal inimesel on ju võimalik valida mida ta teha tahab, kellega olla ja kuidas seda kõike teha. Paljudele see asi lihtsalt ei meeldi ja hakatakse häält tõstma. Kuigi kõigepealt tuleks küsida kuhu see viib? Mida saab muuta üks inimene terve rahvamassi vastu. Inimest kes on selles...
Nägemus minu õpingutest ja elust Kui oled käinud 9 aastat ühe ja samas koolis , siis uude kooli minek on üsna raske. Peale põhikooli tuleb teha otsus, kas jätkad oma teed gümnaasiumis või leiad endale sobiva eriala kutsekoolis. Mina valisin kutsekooli - laohoidja eriala. See otsus ei tulnud kergelt, kuna oli ka teisi erialasi, mida võiks õppida. Siiani olen laohoidja erialaga rahul, kuna õigepea on ka lõppemas esimene periood, mille lõpus on oodata häid hindeid, mille üle võib ainult rõõmustada ja uhke olla. Õppimise kohta on erinevaid definitsioone. Ei ole olemas üht ja parimat meetodit õppimiseks, mis on seotud teadmiste, võimete või oskustega. Õppimist võiks kirjeldada kui kellegi potentsionaali teadlikuks saamist, mis avaldub uutes teadmistes, uutes võimetes, uutes suhtumistes, uutes oskustes ja eriti kõigi nende kombineerimises millekski, mida võiks nimetada professionaalsuseks. Õppimine ei ole ain...
Mis teeb koolist hea kooli Sissejuhatus : Hea kool peaks oleme huvitav ja tore . Koolide probleemid on kindlasti kooli kiusamine .Kindlasti on väga palju muresi ,,igas koolis oma mured".Heakool oleks see kui kõik tunneksid enda mugavalt ja hästi . 1.teema Paljud koolid on igavad ja värvi vased .See oleks kindlasti huvitavam siis kui iga kooli õpilane kes oskab hästi joonistada ja maalida täidaks igavad seinad kunstiliste piltidega .Koolis kus on palju värve oleks väga hea õpita kuna on selgeks tehtud et erivevatel värvidel
Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad kogu eluks , mis võivad edaspidises elus kasuks tulla. Arvan, et koolis käimine on tähtis, see on nagu õpilaste igapäevane töö, mis paned neid tihti proovile ja paneb raskustest läbi murdma. Tõsi , õppeasutustel on omad vead, kuid head omadused jätavad need kahvatuks ja tähelepanematuks . Siiski ei tohiks tähelepanu pööramata jätta
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Oma haridus, Oma valik (Arvamusjutt) Minu arvates on see üleliia, et põhikoolis karistatakse tähelepanematuse ning laiskuse eest. Usun, et peale algkooli lõpetamist tuleks ära lõpetada kõik hoolsusega seoses märkused ning karistused. Arvan, et algkoolis peaksid õpetajad karistama õpilasi, kes jätavad kodused tööd tegemata, vajalikud asjad koju jne. Usun, et põhikooli õpilased on piisavalt vanad, et võiksid ise otsustada kas nad tahavad koolis käia, kas nad tahavad kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusi...
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi? · Mida said raamatu lugedes teada sellest, mida sa enne ei teadnud?
Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi. Ka minul oli väga suur roll selle ürituse läbiviimisel! Sain osa ka grimmi tööst. Tegu on väga tähtsa tööga ning on väga oluline laval olles, mis annab esmaks sulle enesekindlust laval! Sellest ...
Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks sellest aru ei saa. Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õppida ja mida rohkem saavutada, seda rohkem on valikuvõimalusi. Teadmisi on vaja ja selleks tuleb alustada varakult, omandada need korralikult ja õppida selgeks, mitte käia koolis ja teha tarka nägu. Ise õppimise juures on suureks plussiks see, et on võimalik tänapäeval kasutada väga paljusi infoallikaid. Kuid koolis on ainukeseks infoallikaks õpetaja ja tema materjalid antud aine kohta.
Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-sin)(1-sin)tan2= ? siis mitte ei peaks õpetajat huvitama, kui õigesti ma selle ära lahendan, vaid seda, kui osavalt ma kasutan valemeid ning mõtlen, kuidas midagi ära taandada ning võimalikuklt lihtsalt vastus kätte saada. Hinne näitab küll seda, et kas mul valem on peas või mitte
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti
() -- . , . 2005 . 15 1919 , . . . . , , . "". . . . o a u. : , , , , - , , , .
Mida kooli selga panna? Kuna olen ise põhikooli õpilane ja kannan koolis enamasti tavalisi ja harilikke riideid, olen mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib v...
10c (KÜSIMUSED) ? millele? ? kellele? (EESSÕNAD) - kellegi/millegi juurde? - mööda/piki keda-mida? aa - tänu kellele/millele? a - vastavalt kellele/millele? - vastu kellele/millele? a - vastu kellele/millele? a a *c : .. - . - - . - - .. - . - - - . - - . . - . - - . - - * : . -a - . - - aa 1 1. a a.............. 2. ...................... 3.a a............................ aa 4. aa a..................... 5. aaa ............a a 6.O a ............a aa aa 2 1.aa ............ . 2. ............ . 3. ............ . 4. ............. 5. ............. 6. ............ .
Koolivägivalda tuleb igas koolis ette,nii Ameerika koolides kui ka Euroopa koolides.Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi va...
Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad
Kooli Nimi Kanep Koostanud: Nimi_Nimi linn 2010 Sisukord: Kanep mõnuainena -1 Kanep meditsiinis - 2 Kanepi tarvitamine - 3 Kanepi religioosne tarvitamine - 4 Kanepi legaalne staatus 5,6 Kanepi ajalugu - 7 Kasutatud materjalid - 8 Kanep mõnuainena Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on Indias, Afganistanis, Marokos, Egiptuses. Naudingu eesmärgil tarvitatakse kanepit marihuaana, hasisi või kanepiõli kujul. Kiire toime: Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed: * Kerge eufooria * Söögiisu tõus * Ärevus * Lühimälu ajutine halvenemine * Vähenenud stress * Valu leevendus * Vähenenud iiveldus * Ajataju muutus * Paranoia * Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang * Vererõhu tõus * Silmasisese rõhu la...
Essee Kuidas koolis konfliktidega toime tulla Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad....
Klassijuhataja tund. Tunni teema: Mis on tõeline sõprus? Vanuseaste: 5. klass Vahendid: teip ja käärid igasse gruppi, 40 paberist tehtud ühe suurusega inimest, värvilised pliiatsid või markerid, A4-format. paberid, 6 paberist tehtud päikest, 6 pilvekest, 6 lille, 6 südant ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: ·...
Gümnasistid kooli kõrvalt tööl Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe. Tekstis autor ütleb Liisa kohta, et ta ei saanud algul oma teenitud rahast midagi endale jätta, sest tal oli seda vähe, parematel päevadel suutis ta kuni 500-krooni kõrvale panna. Noorele, kelle õlule on langenud selline täiskasvanud inimese koorem võib väga kergesti murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlusta...
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõuds...
Would you rather go to a large or a small school. I prefer large school. In a large school there are many opportunities to learn. First I would say that the big school is located in city. This is important to me. When I live in city i have to choose many number of schools. I have to do much more than go home and school. I have more time and i can go in many hobby groups. Secondly I would say that I do not like that teachers have less time. Teachers have little time to deal with people individually. Preparation of teaching materials is more difficult to have many classes in school. Work hard to improve because teachers do not have much time. Thirdly I would say I do not like that there are few nature in a big school near. City people do not surrounded the clean nature. People living in polluted climates, where cars travel every day. People should move to the land where it is cleaner and more recent. In a large sch...
The good and bad points of working and going to school at the same time Everyone has the right to the higher education, but for some people it`s more difficult than to the others. To leave your parents` home for the first time brings a lot of unexpected outgoings. Students have a issues with the payment of rent and utility bills and they need to go to the work and attend college at the same time. Working and going to school at the same time has good and bad points. The good points of it are certainly the new and intrestings experiences. Students get used to the pressure and studying to handle the stress. The bad points of it are that some people can`t handle the pressure. Students have no time to study and forgot that the first priority have to be studying. I strongly belive that stundying and working at the same time isn`t that bad. In my opinion it`s learning from life. You just need to find the...
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees:...
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine...
Mis peaks muutuma eesti koolis, et eesti ühiskond oleks elujõulisem Eesti rahvaarv väheneb pidevalt, kuna iive on negatiivne, järelikult nõrgenevad nii Eesti ühiskond kui kultuur. Nende valdkondade tugevdamiseks tuleks alustada noortest, sest nemad on ju meie tulevik. Kõige lihtsam on noori suunata koolis, sest seal peavad nad käima, ning vaevalt väga paljud noored viitsiksid vabast ajast ennast harida. Kindlasti tuleks koolis eesti keelt ja kirjandust süvitsi õpetada ja lastele propageerida. Kaasa aitavad kindlasti ka teadmised eesti ajaloo kohta, mida võiks koolis õpetada rohkem, maailma ajaloo asemel. Gümnaasiuminoortele võiks anda aimu ka majandusest, mis kindlasti aitaks hiljem eesti majandusele ja ühtlasi ka ühiskonna arengule kaasa. Ühiskonnaõpetust antakse praegustele õpilastele ka väga vähe, kui panna nad juba varakult mõtlema eesti kultuuri hoidmisele, siis oleks eesti ühiskond kind...
Australia Basic Knowledge Capital city: Canberra States: New South Wales, Queensland, South Australia, Tasmania, Victoria and Western Australia National Language: English Demonym: Australian, Aussie Goverment: Federal parliamentary constitutional monarchy Monarch: Elizabeth II Area: 7, 617, 930km2 Population: 22, 822, 641 Currency: Australian Dollar Flag and Coat of arms Flag Coat of arms Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Location It's located on the Southern Hemisphere. Surrounded by the New-Ze...
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasi...
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju ...
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uus...
5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13. Eestis on riiklikke- ja erakõrgkoole. 14. Tudengid õpivad 3 aastat bakalaureust ja 2 aastat magistrit. 15. Eesti kõige preztiisem ülikool on Tartu Ülikool.
Kodune ülesanne 1 Kolm olulisemat edu põhjust minu arvates ja võrdlus Eestiga: 1. Õpetamise kvaliteeti tuleb tõsta: Õpetamise kvaliteeti saab õpetaja tõsta lähtudes mitmetest eesmärkidest, näiteks peab õpetaja suutma tuvastada õpetamispraktika nõrgad ja muutmistvajavad kohad. Lisaks peab õpetaja olema tuttav tulemuslike õpetamismeetodidega ja kõige olulisem, mida õpetaja saab õpetamiskvaliteedi tõstmiseks teha on see, et motiveerib end õpetama nii, et saavutavad kõrgemaid tulemusi, omama kolleegidega ühist eesmärki ja uskuma, et õpilased suudavad paremini õppida. Paraku on kõiki eelnimetatud eesmärke raske samaaegselt täide viia, mis tähendabki, et edu on raske saavutada, ent mitte võimatu. Muidugi selleks, et õpetajad oleksid suutelised antud eesmärke täitma, on välja mõeldud erinevad lahendused:...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
