Marje Hindriksoo PÕLVA ÜHISGÜMNAASIMI PERSONALIRISKIDE ANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õppealajuhatajat. Direktori ülesanneteks on kooli hallata ja juhtida. Õppealajuhataja ülesanneteks on koolis õppetöö korraldamine.
Enne õiglus, alles siis laul - niisugune on tema põhimõte(lk.145). Maja, kus ta elas ja lapsi õpetas, oli vana ning vajas valla toetus. Vald hoidis aga raha kokku ja leidis, et koolil pole nii palju raha vaja. Jaan Pommer ei jätnud aga jonni, sest kooli oli tema jaoks elu. Ühel vallakoosolekul otsustati saata vana soldat, Hendrik Ilves, Jaan Pommeri juurde kooli klassituppa elama. Koolmeistrile see ei meeldinud, sest Hendrik Ilves armastas alkoholi pruukida ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt purjus isa või vendade räuskamist, et isegi siin, karskel haridusepõllulapikesel, peab nende kõrvus ikka ja jälle huugama seesama mõttetu joru?(lk. 168).
See märgib ka järjepideva kutsehariduse algust Saaremaal. Tänaseks õpib koolis ligi 1000 õpilast. · 1996 aastal loodi Kuressaare Ametikooli Täiskasvanute Koolituse osakond, mis paari aasta pärast arenes arendus-turundusosakonnaks. · Ehitusinstruktorite koolist sai 1930-ndail tööstuskool, kus jätkus peamiselt ehitus-, puidu- ja metallitöö õpetamine. · 1950-ndail aastail algas ka põllumajanduslike erialade õpetamine. · 1960-ndail aastail kandis kool vaheldumisi nii linna- kui maakutsekooli nime, kus õpetati lukkseppi, maalreid, müürseppi, elektrikke ja traktoriste · 1970-ndail aastail tuli õppeplaani ka keskharidus ja avati kodumajanduse-käsitöö- loomakasvatuse erialarühmad tütarlastele. · 1989 alustati esmakordselt õpetamist keskkooli baasil - vastu võeti hotelliteenindaja õpperühm. · 1990. aastast oleme Kuressaare Ametikool. · Aastast 1992 alustas Saaremaal tööd teine kutseharidust andev kool - Upa Põllutöökool, mis
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C
Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv
raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20 tapalase maine tee ja 30 meest lõpetas vangilaagris. Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis
võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. Francis Bacon 11. Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui töö- need on kool ja vangla. William Glasser 12. Pidevad kõikumised on andestatavad üksnes pendlile.Emil Krotki 13. Aeg on sinu kaaluja. Juhan Liiv 14. Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. Olari Taal 15. Mul vedas koolis-õpetaja jäi viieks aastaks minu klassi. George Burns 16. Hariduse võti peitub õpilase austamises. Ralph Emerson 17. Kool on selleks, et meie pea ei oleks prügi täis, kuid meie haridus on kindlasti poolik, kui me koolis katsume prügist lahti saada, kooliteel
Tänapäeval: Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad vepsa keelde reeglina halvakspanu ja põlgusega. Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Kokkuvõte: Vepsa keele emakeelena kõnelejaid on lugeda jäänud veel vaid ühe käe näppudel ning Vepsa keele üldiseid oskajaid on samuti väga väheseks jäänud. Iga Vepsa keele kõneleja surmaga kaob suur osa Vepsa ajaloost ja sõnavarast. On väga kahju et Vepsa keel on hääbumas ning vepslastele on Vepsa keeles rääkimine häbiks. Kasutatud allikad ja kirjandus:
Rootsi aeg 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi pikemaks ajaks vaherahu. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima. Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sell...
meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle soodustamiseks tehti inimestele häid pakkumisi kui vahetatakse usku, ehitati Aleksander Nevski katedraal. 19 sajandi lõpul hakkas rahvuslik liikumine uuesti esile kerkima , seltside tegvus asendus meelelahutusega, karskusseltsid, tuletõrjeseltsid ja kutseühingud. Laulu ja mänguseltside
elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Näiteks võib üksikvanem taotleda oma lapsele elatist või esitada taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult. Samuti saab kodanik vaidlustada nõudeid ning otsuseid. Alates 2012. aastast peetakse e-toimikus ka karistusregistrit ning kasutajad saavad sinna elektrooniliselt päringuid teha. Üks meie e-riigi võimalustest on e- Kool. E- Kool on internetipõhine õppimise süsteem, mis vaatamata asukohast ühendab õppetööga seotud osapooli. Võimalus õppida interneti kaudu on tähtis nendele, kellel mingil põhjusel on haridustee pooleli jäänud ja on otsustanud uuesti kooli minna. Igapäevaselt tööl käies või lapsi kasvatades ei kujutaks me ettegi, et meil on võimalus ka kõige muu kõravlt koolis käia. See on üks tänuväärne ettevõttmine ja need, kes on otsustanud läbi e-kooli
Kuhu? Kus? Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) ...
oma perelt ja sõpradelt. Vaatamata sellele, et me elame tehnoloogia ajastul hinnatakse endiselt perekonda, sõpru, haridust ja head töökohta. Elu kujundab väärtushinnanguid nii nagu merelained kujundavad rannaäärt, sest elu igat tahku nähes mõistatakse alles, mis on tegelikult tähtis. Erinevates eluetappides on väärtushinnangute kujundajad erinevad. Näiteks noorukieas on suurteks mõjutajateks vanemad, sõbrad ning kool. Kui vanemad ja kool räägivad sellest, kui tähtis on haridus ning miks peab õppima, siis sõbrad mõjutavad jätma kooliasju unarusse selleks, et osaleda mõnes huviringis või teha midagi kuritegelikku. Just sõbrad võivadki olla elutee kujundajaks, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Vaevalt, et see 16-aastane poiss, keda politsei novembri keskpaigas Tartu-Tallinn maanteel taga ajas, oleks sattunud sellisesse situatsiooni ilma sõprade innustuse ja toetuseta.
Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades. Veel enne oma surma jõudis Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla kirjutada ürikutele, mis lubas hakata Johan Skyttel Eestisse ülikooli rajama. See oli n-ö Vana Liivimaa esimene kool, milles oli 4 teaduskonda. Õpetöö toimus tollal, nagu ka teistes ülikoolides Ladina Keeles.
4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, uurida kuritegusid, mis ohustavad eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. 5. Kuidas toimub Eestis ajateenistus (kes, kui vanalt, kui kaua jne)? Eesti kodanikud, 8-11 kuud, 18-27 aastased kodanikud. Aivi Pärisalu Laagri Kool Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon advokaat- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine ombudsman- usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte kostja- isik/ asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu isik ,kes teostab õigusemõistmist kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kogus( riigikohus)
Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid. Nüüd oleme aga seisus kus terve kool on täis mornide nägudega õpilasi ja on ka neid, kes jäävad kahe astme vahele kõõluma ja satuvad hiljem elu hammasrataste vahele. Miks selline asi aga üldse juhtub? Arvan, et kool on hetkeseisuga ülepaisutatud teema. Iga klassi lõpus on tasemetööd või koolisisesed eksamid. Kõige olulisem on see, et käid kallis eragümnaasiumis või mainekas riigikoolis. Tunnistusel peavad olema kõik viied ja näpu vahel kiituskiri. Kuid see ei peaks üldse nii olema
4 aastate algul. Esimesed meistrivõistlused peeti 1921. aastal. 1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit
Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
KOOL ÕPPETOOL KURSUS Eesnimi Perekonnanimi TEEMA Essee Õppejõud: Nimi perekonnanimi Tallinn 2014
Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida probleeme distsipliiniga grupitööd, eriti kooliealiste seas võivad teinekord võtta väga lärmaka pöörde ja arvamused eri gruppides tekitada pingeid. Kui jagada nt 30 õpilasega klass 2 liikmelistesse gruppidesse, siis ei pruugi ühe tunni sees ajaliselt välja tulla kõigi rühmadega võrdselt tegelemine. 3. Ülesanne: Kuidas põhjendab Thomas Lickona seda, et kool peaks tegelema ka õpilaste iseloomu kujundamisega ja mida peab iseloomu kujundav kool tegema?. Kas tema poolt pakutud mudel võiks töötada ka Eesti koolis? Palun põhjendage! Palun lugege tekst läbi ja vastake järgmisele küsimusele: (Thomas Lickona ,,Tehke oma koolist iseloomu edendav kool" Põder, M.; Sutrop, M.; Valk, P. (koost.) Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, lk 254286).
vägistas ta. Kati jooksis minema, istus murule ja nuttis. Umbes tunni aja pärast märkas ta Juhanit ühe blondi tüdrukuga suudlemas. Juhan nägi Katit ning kutsus teda enda juurde, kuid Kati jooksis kaugele metsa. Juhan jooksis talle järele. Kati oli kurb kuna ta oli alati Juhanit armastanud, kuid Juhan ei uskunud teda enam. Juhan võttis Kati sülle, tassis ta oma autosse ja sõitsis Juhani vanaema juurde. Seal said nad end välja puhata puhata. Kätte hakkas jõudma september, mil hakkas kool. Koolis toimus AIDSI teemaline loeng. Koolist koju minnes helises telefon. helistas Markus, kes oli kati peol ära vägistanud. Nad said kokku ning Markus ütles Katile,et tal on HIV. Nad läksid koos arsti juurde ning tuli välja, et Katil on samuti HIV. Ta ei suutnud kellegile sellest rääkdia,sest kartis kõikide reaktsiooni. Palju aega läks mööda ning ühel päeval nägi ta kuuekordset parkimismaja. ta läks trepist üles. Ta kavatses alla hüpata. Ta tegigi seda.
Põhikoolil on aga nooruki kujundamisel kõige suurem roll, sest põhikoolis tuleb kõigil käia üheksa aastat. Selle aja jooksul kasvab lapsest välja nooruk, kes peab suutma enda eest vastutada ja iseseisvasse ellu minna. Kui koolis suudetaks kehtestada distsipliin, siis suudetakse ka õpilastele süstida austust ja lugupidamist teiste vastu. Kui koolis valitseb kord, et haridust saaks kõikidele õpilastele korralikult jagada, siis on see kool teinud kõik, et kujundada noorukist korralik ilmakodanik. Koolides, kus puudub igasugune kord on ka hariduse omandamine raskendatud ja noorukil puudub igasugune väljavaade korrektse käitumise suhtes. See nooruk on harjunud tegema kõike, mis talle meeldib ja tema ei oska teistega arvestada, mistõttu võib väita, et sellistest koolidest sirguvad tihtipeale negatiivsete väljavaadetega inimesed. Peale põhikooli on igal inimesel õigus otsustada oma edasise elu üle. Kes läheb edasi
aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise. Seda ei suletud küll otseselt enelaste poolt, kuid kool sulges oma uksed sõjategevuse tõttu 1710. aastal kui Vene väed võtsid üle Pärnu linna ja ülikool taasavati alles 1802. aastal. Me ei saa olla päris kindlad selles, kui palju oleks muutnud see kui kool oleks järjepidevalt kõik need aastad edasi tegutsenud, kuid võime arvata, et ehk oleks rohkem Eesti soost noormehi sinna õppima läinud ja sealt saadud teadmisi kasutanud oma rahva hüvanguks.
Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem riik tuleb siis, kui on paremad inimesed. Enamik inimesi on aga loomult rumalad ja laisad. Paremad inimesed tulid nende arvates kasvatusest. Kasvatus pidi olema riigi käes. Oma elu jooksul asutasid mõlemad filosoofid oma kooli. Platon oli asutanud kooli Ateenas. Selle nimeks sai Platoni akadeemia. Seal õpetati matemaatikat, poliitikat, retoorikat. Aristoteles oli samuti asutanud oma kooli Ateenas. Tema kool kandis nime Lykeion. Kool oli ümbritsetud uhke botaanikaaiaga, kus Aristoteles jalutades õpetas. Koolis pühenduti bioloogiale ja loodusteadustele. Aristoteles ja Platon on endast jätnud päris suure kirjandusliku pärandi. Platon oli kirjutanud üle 30 dialoogi ning Aristotelese teoseid on sadades. Platon oli tõstatanud oma dialoogides kõik peamised filosoofia küsimused. Aristotelese teosed moodustavad kreeklaste entsüklopeedia, kuid tema teosed on enamjaolt kuivad ja raskesti loetavad. Platoni ja
tekkinud arengulünki on hilisemas eas väga raske täita. Seega on lapsepõlv inimese arengu seisukohalt ülimalt oluline periood. Olulist rolli lapse arengus etendab loomulikult ka keskkond, kus ta omandab lõviosa oma teadmistest. Pean silmas kooli ja kodu, mille tuge laps õppimisel vajab. Kvaliteetne õpikeskkond tagab lapsele kindla intellektuaalse kasvulava ning rajab tee tulevaseks iseseisvaks eluks. Kodu ja kool on praktiliselt ainukesed kohad, kus lapsel on võimalik kõige edukamalt ja efektiivsemalt haridust omandada, neis kohtades veedetakse ka suur enamus oma lapseeast. Selline elukorraldus on välja kujunenud juba sajandeid tagasi ning on igati tõestanud oma efektiivsust. Kodu ja kool on õppivale lapsele igatahes suureks ja isegi vajalikuks toeks.
Laagri kool Rokokoo kunstistiil Referaat koostaja:Anet Õunpuu Laagri Kool Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Välimus ja mood 4.Arhitektuur 5.Maalikunst ja skulptuur 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad 8-9.Lisad 1. Sissejuhatus Selle stiili valsin ma kuna tahtsin teada rohkem sellest stiilist ja sellega lähemalt tutuvuda. Väga huvi pakkusid ka värvilahendused ja selle aja mood. 2. Välimus ja mood Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida
eluvaldkondadest. Sellepärast ongi lapsepõlv inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Koolil on tegelikult inimese arengus suunav, kuid kodul määrav roll. Enamik ajast viibitakse siiski kodus lähedaste inimeste seltsis. Eetika ja kombed tulevad kaasa just sealt. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. Isegi harjumused pärinevad kodust. Kooliga käsikäes saadakse haridus ning kogemused. Kool on kui tähtis eluetapp, mis suunab meid järgmisele staadiumile. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge. On elementaarne, et vanemad ei ole abiks ainult koolitükkide tegemisel, vaid ka eeskujuks oma käitumisega. Öeldakse, et inimene on oma kodu peegel. Nii nagu on lapse kodune kasvatus, nii peegeldub see ka koolis. Kuid leidub ka peresid, kus laps ei saa vanematelt piisavalt tuge, seega peab tal olema võimalus saada toetust koolist. Koolitee on meie hariduse vundament
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
saavutati. Ajalehtedest hakati 1857. aastal J. V. Jannseni suurel tegutsemisel välja andma “Perno Postimeest”. See oli uus ja ainulaadne Eesti mastaabis ning seetõttu oli 1862. aastaks ajalehe tellijaid juba 2200. Lehte luges kindlasti palju rohkem inimesi. Varemalt mainitud kontroll selle üle, mida kirjutatakse, toimus ka “Perno Postimehe” puhul. Ajalehtedest ilmus hiljem ka Carl Jakobsoni poolt välja antud “Sakala”, mis sai erinevat vastukaja. Esimene eestikeelse õppega kool loodi talumeeste ja koolmeistrite poolt ning kool sai nimeks Aleksandrikool. Nimi tulenes sellest, et sooviti au avaldada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastajale, Aleksander I-le. Kooli juhatas Jakob Hurt, kes koostas ka kooli õppekava. “Vanemuise” selts loodi 1865. aastal ja sellest kasvas välja tänapäeval tuntud Vanemuise teater Tartus. Vanemuise seltsil oli oluline roll ka tänasel päeval tuntud Laulupeo sündmusel. Lydia
lisatööd. Vanemad õpilased aga saavad numbrihindeid.7 Soome lastel on võrreldes Eesti õpilastega vähem närvipinget. Üheks põhjuseks võib olla õpitavate ainete valikuvabadus8. “Kursuseid on nelja tüüpi: riiklikud kohustuslikud ja süvendavad kursused ning koolikohased süvendavad ja rakenduslikud kursused. Kohustuslikke kursusi on kolme-nelja aasta peale 47−51, riiklikke süvendavaid kursusi 10. Ülejäänud on koolikohased – kool ise valib. Rakenduslikke kursusi saab kool võtta nii palju, kui on raha õpetajate palkamiseks, ja sõltuvalt sellest, kui palju leidub antud ainet valdavaid õpetajaid. Rakenduslike kursuste all saab õppida näiteks fotograafiat.“9 Koolil on ise võimalus valida kas tunnipikkus on 45 minutit (kursuse maht 38 tundi) või 75 minutit (kursuse maht 22-23 minutit)10. “A-võõrkeelt on kuus kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust, B- keelt viis kohustuslikku ja kaks süvendavat kursust“11. 7 Bioneer kodulehekülg. http://www
siis valisingi informaatika, kus pidi olema üsna lihtne matemaatika võrreldes teiste infotehnoloogia erialadega. Tallinna Tehnikaülikooli valisin sellepärast, et Tallinnas õpetavad infotehnoloogiat TTÜ ja Eesti Infotehnoloogia Kolledz, kuid otsustasin TTÜ kasuks, kuna selle kooli diplom pidi võrreldes ITK-i diplomiga rohkem väärt olema. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulles ei arvanud ma, et see kool ja kogu koolipere nii suured on. Alguses valmistas probleeme loenguruumide leidmine, kuid nüüdseks on see kerge ja kõik tundub väga süsteemselt paigas olevat. Tore on see, et koolil on korralik spordikompleks, kus saab korralikult trenni teha ja ka vaba aega veeta. Lisaks meeldib mulle tudengimaja, kus saab loengutevahelisi aegu sisustada või lihtsalt puhata. Õppimise poole pealt ootasin ma rohkem loenguid ja harjutustunde, sest neid on tõesti vähe, kuid
Koostas: Mai Triin Puström Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Rahvuslik liikumine eeldused iseseisvumiseks Essee Selleks, et saaks toimida vaba ja iseseisev, teistest sõltumatu riik, on vaja eelkõige rahva tahet. Iseseisvus võib sõltuda riigi valitsejast, kuid olulisem on siiski see, kuidas rahvas oma riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus. Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritl...
Noor olla on raske Paljud vanema generatsiooni inimesed armastavad öelda, et noorus on hukas. Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor veedab tavaliselt koolis oma päevast 6-8 tundi. Peale seda läheb ta koju ja lahendab seal koolis antud koduseidülesandeid, sõltuvalt päevast umbes 2-4 tundi. Kui noor peaks suutma jääda haigeks siis koolis järelejõudmine on väga väga keeruline.
riigikogu d) Peaministri?president 4. Kui pikk on järgnevate ametiisikute ametiaeg? a) Peaminister – 4.a b) President – 5.a c) Riigikogu liige – 4.a d) Kultuuriminister –4.a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7. Too välja Eesti populaarseimad erakondi (parlamendi- ja valitsuserakonnad). Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabaerakond, EKRE – kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel.
VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass VARARENESSANSS KÕRGRENESSANSS Masaccio (1401-1428) Raffael(1483-1520) ,,Püha Kolmainsus" tsentraalperspektiivi Kuulus ideaalide väljendaja. järjekindla rakendamisega lõi illusoorse ,,Ateena kool" ruumi,mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Lakke on maalitud 4 teadusharu(ülal paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed ...
Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. Inimeste suhtes, keda tegelikult ise ei pruugitagi tunda, võetakse vastu eelarvamus, mida on kuuldud kelleltki teiselt ja seda ei proovitagi muuta. Inimesi halvustatakse ja kiusatakse taga nende ususliste tõekspidamiste, seksuaalse orientatsiooni ja nahavärvi tõttu. Suures osas on meie ühiskonnas inimestel eelarvamus islamimaalastega ja teine suur grupp on homoseksuaalid
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise
eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist (PGS § 4.2). Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses (PGS § 5.2). 4. Millistest õppe korraldamise põhimõtetest lähtub kool oma tegevuse korraldamisel? Kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära (PGS § 6.3). 1 5. Milline on õpilase hindamise eesmärk? Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut;
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..................6 Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus..........................................7 Vasalemma Mõis Algne Vasalemma mõis oli väike, puidust ja tagasihoidlik. See puidust mõis asus uuest mõisast loodes ja praeguseks ei ole sellest säilinud muud, kui üks siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele. 17
SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI Ja Päevalille tänavas ta elas Sääl aknad paistsid hädavaevalt läbi Ja päevast päeva isa pille neelas. SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI Ja surmal oli hammas verine Poiss teadis süste saades päeva läbi Et elu surmast suurt ei erine. SIIS ÜHEL PÄEVAL OLI KOOLISAALIS Sääl turnimispuudest ukse pool Kirst millest koolilapsi mööda saalis Kes haige puudus muidu terve kool . JA ÕPETAJA PULDIST RÄÄKIS JUTTU Ei rääkinud kus Bonn või Pakistan Ma ukse juures kuulsin keset nuttu Kui hüüti et ma käimist takistan . DIREKTOR TULI SIIS ÜKS PABER NÄPUS Ja ütles: Helmut teame sinu soov (õhk järjest rohkem talumatuks läppus) on olnud hästi lõpetada kool . JA TUNNISTUS SIIS TALLE KIRSTU PANDI Kus igas aines viied kevadeks Ma tundsin nähes seda viimast andi
Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal
meeldisid algklassides lõbusad ja rutiinist erinevad liikumismängude tunnid. Koostöö klassikaaslastega sujus probleemideta, saime alati üksteise peale loota ja vajadusel abi. Kolmekesi oli tunduvalt lihtsam tundi planeerida ja läbi viia, kõik panustasid võrdselt nii ettevalmistamise kui läbiviimise käigus. Olen tänulik ………., .......ja ……. toreda koostöö eest. 6 2. Lisa 1 2.1. Tunni konspekt Kool: Tartu Kivilinna Kool Klass: 2.d Tunni toimumisaeg: 4. detsember kell 8.55-9.40 Tund: kehaline kasvatus Tunni teema: liikumismängud Tunni eesmärgid: 1) Oskame ja julgeme õpilasi korrale kutsuda; 2) Parandame endi tiimitöö oskusi; 3) Õpilane oskab vastavalt reeglitele tegutseda; 4) Õpilane saab hakkama tiimitööga. Tunni tegevused: ● Tutvustus – 1 min; ● Soojendus – 5 min; ● Mäng: must ja valge – 10 min;
.2013) 7 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS Konkurssi hindamisprotsess toimub nii läbi sisemise kui ka välimise hindamise. 3.1 Sisehindamine Kuigi koolides on kasutusel erinevad sisehindamismeetodid, peab konkursil osaleda sooviv kool kasutama eelpool kirjeldatud EFQM täiuslikkusemudeli kohandatut versiooni. See tähendab, et kool hindab ennast nii võimaldajate kui tulemuste lõikes, kirjeldades organisatsiooni saavutatud tulemusi ning tegevusi nende tulemuste saavutamiseks. Kogu esitatud informatsioon peab olema kaetud faktilise tõendusmaterjaliga. (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:10) 3.2 Välishindamine Konkursi välishindamise viivad läbi assessorid (välishindajad).
1. Milline on kool Holdeni jaoks? Milline on kool üldse? Otseselt koolis käimise vastu ei olnud Holdenil.On osad õppeaineid,mis talle meeldivad ning mida ta oskab.Näiteks kirjandus ja vahel kui tuju oli,siis ka ajalugu.Viimane kool,kus ta õppis oli Pencey erakeskkool,New Yorgi lähedal.Sealt visati ta aga välja tema halva õppeedukuse pärast.Poiss ütleb ise ka, et on laisk ning ei suuda rutiini taluda.Klassikaaslastest tal otseselt häid sõpru ei teki.Vanematele ta aga ei julge öelda, et on järjekordselt koolist väljavisatud ning lahkub Pencey´st enne,kui ema-isa talle järgi oleks tulnud..Sealt algab noore poisi seiklus.Holdenile oli see 4-jas kool juba, kust teda välja on visatud.
kultuuripärnadi nimekirja. Hariduslugu Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid, kuid need ei tegutsenud kuigi kaua. Uuesti asutati külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893- 1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga
edasiarenemine. Teaduslik tegevus on pidev liikumine tõe suunas. Tänapäeval räägitakse palju alternatiivpedagoogikast. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on järgmistel pedagoogilistel reformliikumistel: · Montessori-koolid · Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool. Lapsele tuli anda vabadus liikuda ja vabadus teha tööd omal viisil. Tähtsaks peeti käelist tegevust. Rõhutati koostööd ja rühmatööd. Progresiivpedagoogika vaimne isa ja liikumise looja oli ameeriklane John Dewey (1859-1952). Tema pedagoogiliste põhiseisukohtade taustaks oli pragmatism, mille seisukohtade järgi on inimene eelkõige tegutsev olend. Dewey järgi on indiviidil neli põhivajadust: · sotsiaalne vajadus · soov asju uurida ja välja mõelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
