Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid on pärit juba eelkambriumi ajastust. On leitud fossiile, mis uurimuste kohaselt tõestavad nende päritolu. Allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%B5ngussid1 http://www.slideshare.net/josephine66/ussid-8-kl http://www.slideshare.net/MeeliSonn/ussid http://www.ebu.ee/esitlus/Ussmitmekesisus.ppt http://www
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased Taavi Aaliste
o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu tervikuna kuulates. Ta mängitab aega ja ruumi. Kõlaruum paisub ja tõmbub kokku nagu elastne kookon. Sample footer 4 Pildid to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 03.01.13 Sample footer 5 AITÄH TÄHELEPANU EEST 03.01.13 Sample footer 6
veri Neil on pea eesosas paar hambaid, millega ta läbistab naha Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad Kirbu vastsed toituvad aga igasugustest orgaanilistest jäänustest Kuidas nad paljunevad? Pärast paaritumist poetab emane kirp 20 muna peremehe kehale (400-500 elu jooksul) Kahe munemise vahel peavad emased verd imema 4-5 päeva pärast kooruvad usjad ning jalutud vastsed Nad vajavad arenguks niiskust Täiskasvanuks saades tehakse endale võrgendniidist kookon. Nukujärk kestab tavaliselt 8-14 päeva Koorunud valmikud otsivad endale ise peremehe ning ronivad tema kehale Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Kirbud võivad inimestel põhjustada allergiaid ja nahahaigusi Nad on haiguste edasikandjad (nt katk) Kirpudest põhjustatud seisundid lemmikloomadel: sügelus, kihelus, kratsimine, kirbuallergia, põletik veres ja alopeetsia Huvitavat Kirbud on olemas olnud umbes 100 miljonit aastat
25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26.Mida häbeneti Roomas kanda? Püksid,karusnahad, 27.Missuguse suure murrangu tõi ristiusk keha ja rõivaste suhtesse? Hakati keha varjama, 28. Millepoolest erines Bütsantsi tuunika Rooma omast?Varrukad ,tugevast materjalist, varjab keha, kootud kookon ,kaunistatud vääriskividega . 29.Mis värve ja materjale Bütsantsis eelistati,miks? Tumedaid säravaid värve, purpurvärvid .
isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tagapool ning veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus asuvad kopulatsioonivahendid emase tagakeha kõhupoolel suguavasse viia. Emane ei lase end sellest sugugi häirida ja võib samal ajal kasvõi saaki püüda. Emased huntämbliklased on ennastohverdavad emad. Peale paaritumist otsivad nad turvalise paiga ning koovad sinna võrgust aluse, millele munevad munad, seejärel mässivad selle kookoniks. Kookon koos munadega kinnitatakse tagakeha lõpul paiknevatele võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, mil pojad munades arenevad. Huntämbliklastel on sageli hulgaliselt poegi, nad katavad oma keha mitme kihina, kuid munad ei tohi katta silmi, sest need on vajalikud saagi püüdmiseks. Pardosa perekonna huntämbliklased kannavad seljal u. 40 poega, suurte Ameerika tarantlite ( Lycosa ) perekonna liikidel on aga üle saja poja
ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv Liivatõlv hingab
Virtuaalprototüüp Katseline prototüüpimine Virtuaalobjekt Virtuaalreaalsuse Reaalsusmootor autor Ruumiline animatsioon Kontaktivaba virtuaalreaalsus Tekstuuri simuleerimine Reaalaegkuva Süübegraafika Sisend ja väljund Pilditöötlussüsteem Viipeandur Stereokoopiline Kookon süsteem Liikeplatvorm Rööpkuvasüsteem Mikroandur Ruumandmehaldur Mikrovibraator Puutetagasiside seade Retiinalaser/silmalaser Kujuhõivekaamera Põimendama Bioandur Riistvara Andmekinnas/sisend- Juhtkuul kinnas Silmadetektor Väljundkinnas Andmeskafander Pneumokinnas Visiirkuvar
Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv
munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste
ringsooned mis kokkutõmbudes vere liikuma panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured §
Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu KOKKUVÕTE Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. Tuhnides mullas, segab ta selle kihte, sõeludes ja peenendades neid. See
tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema. Munemisel eritab vöö kõigepealt limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast. Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub mõne millimeetri pikkune sidruni moodi kookon, kummaski otsas limapunniga suletud toruke. Kookon on nüüd tihedas nahkjas kestas, täis vöö näärmete eritatud piimjat toitevedelikku, milles hakkavad arenema äsja viljastunud munad. Mõne nädala või kuuga saab lootest harjastega ussike. Vastsestaadiumi pole. Osa mune võib jäädagi arenemata, teistele loodetele toiduks. Kui noortel hakkab kookonis kitsas ja nälg peale tuleb, poevad nad kookoni otsast või seina lõhutud august välja laia maailma.
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigi...
tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp- lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest
lehetäide magus eritis. Paljunemine Suurem jagu lepatriinusid paljuneb kevadel või sügisel. Emased lepatriinud munevad sõltuvalt liigist 3 kuni 300 muna. Munad munetakse lehetäide kolooniate lähedusse. Harilikku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 5-8 päeva jooksul. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid, 10-15 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Huvitavat Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset. Kõik lepatriinud pole täpilised
mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.Istub kohvikus, joob. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada. Ta kujutab ette, et Isebel ei ole surnu , vaid räägib temaga juttu ja kutsub enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega . Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Astridil tekib
mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse Mudatuplased (paar cm) elavad veekogude põhjas põhjasetetesse kaevununa. Toituvad lagunevatest taime- ja loomajäänustest, oluliseks toiduks kaladele. Kaanid elavad mageveekogudes, nende keha on lame, harjasteta, keha mõlemas otsas on iminapp. Kaaniliike - hobukaan, ahaskaan, lamekaan, kalakaan.
Munast areneb välja kärbse vastne nn vagel. Vaglad on valged, usja kujuga, aheneva eesosa ja tömbi tagaosaga, ilma pea ja jalgadeta. Vaklade keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid lagunevad ning tekivad valmiku koed ja elundid. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke. Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
· Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad · Toiduks lindudele, konnadele, roomajatele, mõnedele väikeimetajatele. KAANID · Kaanidel on lapik, harjasteta, lülistumata keha · Elupaik enamasti magevees · Kehas on kaks iminappa, üks eespool ja teine tagapool · Harjasteta
Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnik ord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja Lepatriinud paljunemas kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 4–7 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp-lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud: kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad hiljem. Kokku kestab lepatriinu
mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki. 1/3 neist eelistab elupaigana veekogusid. Nende hulka kuuluvad vihmaussid ja mudatuplased. Mudatuplased elavad veekogupõhjades ja neid kasutatakse kaladele toiduka( ka akvaariumikaladele)Väheharjasussidel ehk vihmaussidel pole pead. Vihmasussi keha esimeses kolmandikus on paksenenud
vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid
polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. Ta ei tahtnud olla osake nõukogude argipäevast ja üritas luua enda ümber ajalookookoni, mis teda ümbrusest eraldaks. Hiljem mõistis, et see kookon on olemas ka ilma aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades
millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada. Ta kujutab ette, et Isebel ei ole surnu , vaid räägib temaga juttu ja kutsub enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega ja kuidas erinevad inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad
ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema. Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama ja moodustub torukese taoline kookon , munad muneb kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid ja väljuvad mulda. Nende areng toimub moondeta.Vihmaussid segavad mulda , uuristades maapinnas käike. Väljaheite jätavad maapeale. Tirivad tavaliselt lehti jne asju kaasa mis on toiduks teistele lagundjatele. Ühel hektaril elavad vihmaussid on suutelised tõstma maapinnale kuni 30 tonni aastas mulda. Paraneb mulla viljakus. Mullas kus pole vihamusse ei kasva hästi taimed
pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes. 10. Vihmauss Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103) Siseehitus: (JOONIS õ.lk.103) Sigimine: Liitsugulised. Areng: Muna, vastne, täiskasvanud isend. Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik. Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud
millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud. Istub kohvikus, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12. Justus võtab naise rohukapist mingit valget pulbrit, mis tekitab tal hallutsinatsioone ja ta ei saa mitu päeva magada. Ta kujutab ette, et Isebel ei ole surnu , vaid räägib temaga juttu ja kutsub enda juurde. Ta kujutab ette, kuidas ta vahele jääb selle petmisega ja kuidas erinevad inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad
Nad joovad õlut ja räägivad sellest. Inspektor küsib Justuselt käel oleva haava kohta, mis oli takjast, aga Justus valetab ja ütleb, et see oli naelast. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.. Seega läheb kohvikusse, joob. Kuulab muusikat ja kritiseerib seda, lahkub vihasena ja kärsituna, tahab magama minna, aga ei saa, sest laes on kapsaussi kookon. Martin püüab enda jaoks asjas väheke selgust luua, kuid oma egoismis justkui ei näe oma ninaotsast kaugemale kui oma nö "vana elu", mille juurde ta nüüd tagasi pöördub - tüütu naine, idealiseeritud tütar ning harjumuspärane Narva-Jõesuu. Kuna magada ei saa, võtab valget pulbrit, mis ta naine võtab, et magada. See tekitab aga hallutsinatsioone, ta näeb, et Isabella on elus ja et too räägib temaga. Samuti näeb, kuidas inimesed reageerivad, kui saavad teada, et
kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Siidiuss ja kookon. 3 SIID Siid on üks vanimaid materjale, inimesed on sellest kehakatteid valmistanud rohkem kui 3000 aastat. Siidi nimetatakse igaveseks materjaliks, sest siid on äärmiselt vastupidav ja näeb aastakümneid imeilus välja. On teada kahte tüüpi siidi: peen kodustatud mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav Mulberry siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav Tussah' siid.
rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. · Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel. · Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks. · Kookon paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed. · Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte
Justuse õigeks. · Martin soovib kohtuda kellegagi, kes on naissoost. Ta läheb Laia tänava juuksuriärisse, et kohtuda Peterburi aegse armukese Lydia Kaseoruga, kes aga pisikese lapsega puhkusel on. Martin mõtleb veel kohtumisele Meeta Rääguga. Mees ei eita, et tahaks naisterahvaga rääkida või isegi voodisse minna. Siiski vaevab Maritinit süütunne Isebeli surma pärast, ta võtab baaris mõned napsud ning suundub koju. Voodi kohal kapsaussi kookon häirib teda, mees tahab kookonist vabaneda, sest Isebel oli tema tuppa ju kapsaussi pannud, kuid uss liigutab oma saba, Martin lausub ehmudes: ,,Gordoni sõlm, elust ja surmast koosnev Goldoni surm." · Justus otsustab minna Narva-Jõesuhu, et näha oma tütart. Martin läheb hoolimata naise keelust tütrega jalutama, räägib talle armuafäärist Isebeliga, tütar on isas pettunud, kuid mõistab siis, et abielu emaga on vaid näitlemine, ta lubab, et ei räägi
Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28
Paljunemine Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium VIHMAUSS Kehaehitus Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja lihaskihtidest Liikumine Liikumiseks kasutab vihmasuss ringlihaseid ja pikilihaseid paljunemine Kahks vihmaussi paarituvad et vahetada semnerakke.võõpiirkonda moodustab limast kookon kuhu ta muneb oma munad ja viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega.munast valmivad vihmaussid otse.s.o moondeta Looduses ja Looduses:kobestavad mulda,toiduahel,parandavad mulla inimese elus osatähtsus viljakust inimese elus:kalapüük,kobestades mulda on taimekasvatamisele kasulik
kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed
kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt nähtavaid jätkeid kuid iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed. Vihmaussid on liitsugulised, neil on nii isas- kui ka emassuguorganid. Paaritumise ajal vahetatakse seemnerakke. Vahetult pärast seda hakkab vööpiirkond eritima ohtralt lima, millest moodustatakse torukujuline kookon. Areng toimub moondeta. Vihmaussid liiguvad kuju muutes (ringlihaste kokkutõmbel muutub ta pikaks ja peeneks, pikilihaste kokkutõmbel lüheneb). Veel on rõngussid mudatuplased, kes elavad saastunud veekogude põhjas, kaanid (lamekaan, hobukaan, kalakaan), kes elavad enamasti mageveekogudes ning toituvad väikstest selgrootutest ning verest. 28. Ümarussid Ümarussidel on pikk silindriline keha. Enamusi on võimalik näha vaid mikroskoobiga kuid on ka suuremaid. Keha katab kutiikula
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
on h¨ a¨aldusosutiks. 170 [Vaccari 50] Kujutab matti, mis oli kinnitatud selja k¨ ulge nagu saba, et oleks mugav istuda. [Wieger 40] Looma saba , rippumas kehast . [Henshall 88] Kujutab tuharaid ja karvu s.t. saba v~oi genitaalid. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 158 [Vaccari 50] Riis ja nina--minu riis, mina. [Wieger 40] Minu osa viljast. algne t¨ahendus on siidiussi kookon, `mina' on laiendatud t¨ahendus. [Henshall 88] Riis ja mina saama oma riisi, seega era, isiklik. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 172 [Vaccari 50] Kaks tiiba--vasak ja parem pool on vastandid ja eitavad. [Wieger 40] Kaks poolt teineteise vastas, abstraktse eituse t¨ahendus. [Henshall 88] Kujutab lendu t~ousva linnu tiibu, algne t¨ahendus `vastassuunas liikuma', `seadusi rikkuma', `eitama'. [ 93] Linnutiibade kujutis. 171 [Vaccari 50] Kujutab kahte k¨ uu
Mõõdud: Kolme laba diameeter topelt põhitiivikutel on 11 m, kere pikkus 12,2 m. Sooritus: Max. kiirus (horisontaallend) 276 MPH (445 km/h) Tõusu vertikaalkiirus 5 000 ft/min (91,2 km/h) Osadel helikopteritel näiteks tüübil XH-75D on gravitatsiooniline elektromagnetiline projektor (Gravitational Electromagnetic Projector), et tekitada kookon ehk maskeering helikopteri ümber. 360° ümbritsev kaar/võlv raadiusega 15 m varustab vajaliku footonilise jõuväljaga. See tagab rünnakute puhul 82% suurema kaitse. 86 Must helikopter (tüüp XH-75D) Aktiveeritult muutub UFO-ks nagu alloleval pildil näidatud ilma inertsi ja kiirendusefektita. Tavalise vigastamise/sandistamise uurimistöö missiooni koosseisu kuulub XH-75D tüüpi must
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
