Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest. Rüütliau nõuded: 1. vassaliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond 4. veritasu: kaotatud vere eest sai tasuda ainult verega; esimesena keelati ära Inglismaal, hiljem ka mujal 5. alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Seisnes õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitses. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused jumala ees 3. kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletusi"(inimesi, kes ei arvesta teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed
patsientide, sh laste osalusel olid laialt levinud. Loomkatsed (laborihiired, Paljud olid seotud nakkushaiguste rotid) ja vähiga, ent ka sõjatehnoloogia uurimisega. Inimuuringute nõuded Eksperimentaalsete inimuuringute Peamine dokument on peamised reeglid pandi kirja Maailma Arstide Liidu 1947. aastal Nürnbergis: Helsingi deklaratsioon, mida Nürnbergi koodeks koos meditsiinieetiliste arusaamade arenguga on alates vastuvõtmisest 1964. Kohus postuleeris, et iga katse aastal mitu korda muudetud. absoluutne tingimus on osaleja vabatahtlik nõusolek, Probleemiks on olnud mis on antud ilma igasuguse järelevalvemehhanismi sunnita olukorras, kus isiku puudumine valik on vaba ning tal on otsuse tegemiseks kogu
Nõukogu, kelle tegevus sotsiaalhoolduse valdkonnas on märkimisväärne. EN tegevus sotsiaalhoolduses rajaneb EN statuudis sätestatud tingimustel. Statuudi art-s 1 sätestatakse, et EN eesmärk on saavutada suuremat ühtsust EN liikmete vahel, kergendamaks liikmesriikide sotsiaalset progressi. 4.3.1. Euroopa Nõukogu tegevus sotsiaalhoolduse valdkonnas. Euroopa esialgsed lepingud. Euroopa sotsiaalse ja meditsiinilise hoolekande konventsioon. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks. Euroopa konventsioon sotsiaalkindlustusest. Euroopa sotsiaal Esimeste oluliste dokumentidena tuleks nimetada Euroopa ajutisi lepinguid, mis jõustusid 1954.a. Üks nendest lepingutest käsitleb sotsiaalkindlustuse süsteeme, mis on seotud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotustoetusega, teine leping aga kõigi ülejäänus sotsiaalkindlustuse süsteemidega, mis ei ole reguleeritud esimese lepinguga. Nendel kokkulepetel oli kaks peamist eesmärki: 1) kindlustada lepinguosaliste
olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
kasutuselevõtt? Demonoloogia · Uskumuste kompleks · Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus · Vaimolendite erinevus inimesest · Seos maise maailmaga · Demonoloogia kultuuriline kontekst Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade · Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Tegu oli äärmiselt verejanulise valitsejaga, kelle käe läbi hukkus umb 100 000 inimest. Vampiir sai Draculast läbi iiri kirjaniku Bram Strokeri romaani, kus kujutati Draculat vampiirina. Autor uuris Dracula kohta Briti Muuseumis, ühes 1491.a Saksamaal trükitud
arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Registratuuriprintsiip (algse korra austamise printsiip) Saksamaal - arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele. Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis Arhivaari kutse-eetika koodeks 1. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Arhivaaride esmane kohustus on säilitada nende hoole all olevate arhiivide terviklikkust. Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid mõnikord konfliktseid õigusi ja huve nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Arhivaaride professionaalsuse
üldisi seadusi ja norme. (Leuska, 2010) Kadri julges juba rääkida isa tegudest oma usaldusisikule, kuid kahjuks ei uskunud ta Kadri juttu ja pidas seda teismelise kiusuks isa vastu. Isa oli lugupeetud inimene ja ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud. Kadri koges reetmist ja järjest enam klammerdus endasse. Ema poolt ei saanud Kadri tuge. Ema ei julgenud sekkuda, kartes samamoodi ühiskonna poolset hukkamõistu. Ta tundis end reedetuna. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. (Leuska, 2010) Kadri julges tulla välja oma traumaga. Ta mõistis, et peab astuma isale vastu. Ema poolt
Aristoteles: ei tohi olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik, peaks olema monarhia (halval juhul türannia). Kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia). Kui pole suuri klassivahesid, siis politeia e demokraatia+oligarhia, halvemal juhul demokraatia üksi. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks: jumal on seadnud kuninga valitsema, et tagada rahu, kuningas vastutab vaid jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes - kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas: ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu. Koodeks, mis kujutab endast asteekide ajalugu kannab nime Mendoza koodeks. Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust.
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
senised lüngad, vajaduse korral täiendatakse terviklikku kogumit aluseid või korda reguleerivate või mõistet avavate uute õigusnormidega, kõrvaldatakse osalised või täielikud kordused ning uut lõpptulemit redigeeritakse normitehniliselt. Õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumit sisuline süstematiseerimine ning nende ühendamine terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks e koodeks. Et õigusharu sellise kodifitseerimise tulemuseks on õigusloov akt, millel on seaduse jõud, siis võetakse see uus õigusloov akt vastu ning kehtestatakse seadusega. koodeksite struktuur: üldosa, eriosa, peatükk, jagu, jaotis, paragrahv, lõige, punkt. 34. Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. Enesekesksuselt teiste heaoluga arvestamise suunas. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 2) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. 2) Reeglitest kinnipidamine Otsustamisel lähtub sellest, mida see otsus minu jaoks tähendab II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a)
palmilehtedesse kaks auku ja seoti nööriga lehed raamatuks kokku ja varustati puukaantega Puude koor - Puude koort on ühel või teisel moel kasutanud kirjutusmaterjalina paljud kultuurid üle kogu maakera. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid kasetohtu, nagu ka keskaegse Novgorodi asukad. Novgorodi tohuürikud pärinevad ajavahemikust 11-15. sajandini. nt. Onfimi (7 aastane) joonistused kasetohul, Novgorod, 12. sajandi lõpp 13. sajandi algus. Maiad, Dresdeni koodeks, 900 1100 Kr. Puukoorest materjal huun. Riisipaber - saadakse kung-shu puu säsist spiraalse lõikamise teel. Kasvab looduslikult Lõuna-Hiinas ja Taivani põhjaosas. Kultiveeritakse laialdaselt Hiinas ja Jaapanis. Tegemist ei ole paberiga. Kasutati ennekõike Hiinas vesivärvidega maalimiseks. Kuna sarnaneb paberiga, hakatigi seda 19. sajandil, kui meresõitjad tõid selle materjali Inglismaale ja Ameerikassse, kutsuma riiisipaberiks.
keskendub kogu kommunikatsiooni ahelale ☼ inimelu põhineb kommunikatsioonil, suhtlemisel ☼ mõista mineviku ühiskonda, mõtlemist, käitumist ☼ katusnimetus: kommunikatsiooni ajalugu (raamatu ajalugu, lugemise ajalugu) raamatu ja lugemise ajalugu ☼ raamatu kirjutamine ja raamatu vastuvõtmist (retseptsioon ehk lugemine) ☼ millist kuju raamat ajas võtnud, raamatu sisuline levik ja retseptsiooni muutumine ☼ foolio koodeks tüüpi nähtus - raamat; vanasti: raamat rullis (antiikaeg) ☼ käsikirjaliste raamatute ja trükitud raamatute uurimine Robert Darnton (sünd. 1939) ☼ trükitud raamatu uurimine ☼ raamatuajaloo peamised küsimused: 1) Kuidas raamatud sünnivad? 2) Kuidas raamatud jõuavad lugejateni? 3) Mida lugejad raamatutega teevad? ☼ intellektuaalsed, poliitilised mõjud Lucien Febvre ja Henri-Jean Martin “Raamatu sünd” ☼ ülevaatlik käsitlus raamatu sündist kuni 18. saj lõpuni
valitsema. Keskaeg umbe 1000 a. pikkune ajalooperiood, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. (~3500 eKr- 476 pKr) Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Tsivilisatsiooni eripära- vähem suletud Tegurid- tihedad suhted naabritega; asukoha geograafiline avatus; kohalike looduslike toorainete vähesus, savitsivilisatsioon. Riiklus teke- 3000 eKr kujunesid järk-järgulise arengu tulemusena mitmed sumeri linnriigid. Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur
t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid.
Normide tõesusest või väärusest saab rääkida ainult siis, kui normi mõistetakse kui lauset normist. Deontiline täielikkuse printsiip: Iga toiming on kas kohustuslik, keelatud või lubatud. Deontiline mittevasturääkivuse printsiip: toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa olla korraga kohustuslik. Ükski toiming ei saa olla kohustuslik ja keelatud üheaegselt. Pole võimalik mingit toimingut korraga teostada ja teostamata jätta. Normatiivne koodeks ei saa olla mõistlik, kui ta määratleb võimatu toimingu teostamise kohustuslikuna. Kui toiming on kohustuslik, siis selle mittetäitmine ei saa olla lubatud. 37_fl_vi-x Vasturääkivad kohustused koodeksis panevad subjekti olukorda, kus ta igal juhul rikub ühte neist kohustustest. Mõistlik koodeks ei sisalda vasturääkivusi Deontiliste lausete teisendamine
kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu
Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine. Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline, süstemaatiline. Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine.
Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
· Inkomporeerimine selle korral normatiivsed aktid seotakse mingisse kas kronoloogilisse, alfabeetilisse või muudsesse järjestusse ja saadakse õigusaktid ekogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. · Modifitseerimine süstemetiseerimise alaliik, kus normatiiivne materjal töötatakse põhjalikult läbi, sisemiselt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Töötatakse läbi ka sisuliselt. Tulemuseks/väljundiks on koodeks terviklik ühten õigusakt. Seaduslik või määruslik. Euroopa Liidu õiguskatide süsteem (ehk euroopa liitriigi õiguskatide süsteem) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: · Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 · Riikide liitumis lepingut · Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti
Karistust raskendati tähtaja pikendamisega või kehalise karistusega. Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele riikidele inspiratsiooni kodifitseerimise alustamiseks tsiviilõiguses, riigiõiguses, haldusõiguses, kriminaal- ja protsessiõiguses. 18.Prantsusmaa kodifikatsioon. Välja oli töötatud 5 seaduste raamatut- esimene code civile ehk code Napoleone, code de civile, code de commerce, code de intstruction criminelle- kriminaalprotsessi koodeks, code de penal ehk kriminaalseadustik. Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö (eluaegne või tähtajaline), asumisele saatmine, karistusmaja (vabadusekaotus 5-
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik
Abielu oma tütre ja emaga oli zoroastrismis lubatud. Kogu riik oli jaotatud 12 provintsiks (satraapia). Ühe satraapia vastu alustas kuningas sõda. Kontrolörid kuninga silmad ja kõrvad. Palju varastada ei tohtinud, natuke võis. Vallutatud alade valitsemisel talitasid pärslased targalt. Foiniiklasetele jäeti alles kõrgemad kohtunikud, egiptlastele maksukogujad. Õiguse mõistmine oli olemas koodeks (sellele kuriteole selline karistus), arvestati varasemaid teeneid, võidi karistust vähendada või üldse ära jätta Provintside maksusüsteem polnud rahamajanduslik vaid naturaalmajanduslik (liha, jahu jms). Pealinnade varakambrites sulatati väärismetalli kangideks, mündi vermimine jms. Noorukeid kasvatati õukonnas õpetati riigivalitsemiskombeid, ratsutamine, vibulaskmine, kohtumõistmine, usudogmad. Vibukütid ja sõjavankrid
uurimusele. Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine: Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi "müüa"? Algandmete hoidmine, töötlemine ja hävitamine. võib ka nõuda, et algmaterjal hävitataks pärast. Nimede muutmine, kodeerimine..Uurija vastutus kui ka vahel tahetakse, et nimi ja pilt avalikustataks.. Tulevikus võib kahju teha. Meediaeetika koodeks. Nt kui uurimus on tellitud, siis tellija ei saa intervjuude transkriptsiooni: selle kaudu oleksid inimesed identifitseeritavad. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid: 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine · Teema valik ja sõnastamine selge sõnastamine! Protsessi käigus võib ka muutuda, aga sellest hoolimata tuleb alguses ka sõnastada. · Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine. Peame teadma, miks
kiiresti tegutseda, kas nt ,,tibusammul" · ÜRO ise ei loonud mehhanismi inimõiguste kaitseks. Ühtegi inimõiguste kaitsele pühendatud organit ÜRO Hartaga ei loodud. · Pärast ÜRO Harta vastuvõtmist hakati tegelema sellega, et võtta vastu konkreetne inimõigustealane dokument. Planeeriti luua 3 dokumenti, esimesena võtta vastu Inimõiguste deklaratsioon, teisena Inimõiguste koodeks, kolmas pidi olema rakendusmehhanism inimõiguste kaitseks. Realiseerub ainult esimene. · 10.12.1948 võeti vastu Inimõiguste ülddeklaratsioon. See võeti vastu ilma ühegi vastuhääleta. 8 liiget olid erapooletud. Ei hääletanud Nõukogude Liit, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Poola, Tsehhoslovakkia, Lõuna Aafrika Vabariik, Saudi-Araabia ja Jugoslaavia. · Deklaratsioon pole õiguslikult siduv. Kuid on muutunud mitmes mõttes siduvaks läbi tavaõiguse,
Lisaks peaks audiitor kaaluma ka edasise koostöö võimalusi kliendiga. Audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea kohta kolmandatele isikutele. Audiitor võib otsutada, et tema taandamine töövõtust on vajalik, kui ettevõte pole pettusega seoses rakendanud vastumeetmeid ka siis kui pettus ei ole aruannete seisukohalt oluline. Kindlasi on otsutamisel oluliseks see kui võrd seotud on pettusega või veaga firma juhtorganid. Audiitori eetika koodeks sätestab, et uue audiitori järelpärimise saamisel peaks varasem audiitor teda teavitama kõikidest asjaoludest, mis välistavad tööpakkumise vastuvõtmise uue audiitori poolt. Kui teavitamine nõuab kliendi konfidentsiaalses info avaldamist tuleks see kooskõlastada kliendiga ja kui klient ei luba infot avaldada tuleb see fakt uuele audiitorile avalikustada. Tingimused ja sündmused mis suurendavad pettuse ja vea esinemise riski:
Lisaks peaks audiitor kaaluma ka edasise koostöö võimalusi kliendiga. Audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea kohta kolmandatele isikutele. Audiitor võib otsutada, et tema taandamine töövõtust on vajalik, kui ettevõte pole pettusega seoses rakendanud vastumeetmeid ka siis kui pettus ei ole aruannete seisukohalt oluline. Kindlasi on otsutamisel oluliseks see kui võrd seotud on pettusega või veaga firma juhtorganid. Audiitori eetika koodeks sätestab, et uue audiitori järelpärimise saamisel peaks varasem audiitor teda teavitama kõikidest asjaoludest, mis välistavad tööpakkumise vastuvõtmise uue audiitori poolt. Kui teavitamine nõuab kliendi konfidentsiaalses info avaldamist tuleks see kooskõlastada kliendiga ja kui klient ei luba infot avaldada tuleb see fakt uuele audiitorile avalikustada. Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on :
Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. 1.5 Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine. Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline, süstemaatiline. Tõlgendamismeetodite järjekorda pole!!! Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine.
kruntimist tuleb pahteldada. Viimaseks jääb värvimine. Kohad, mis on pidevalt niisked tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb lasta täielikult kuivada. Pilet No. 09 1. E.V. Meresõitu reguleerivad normatiivdokumendid Mereohutuse seadus, Sadamaseadus, Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus, Mereteenistus seadus, Laevavahiteenistuse kord, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kaubandusliku meresõidu seadus. 2. Ohud veega kustutamisel Suurt tulekollet kustutatakse veega, laevas aga ei saa kasutada lõpmatult palju vett tulekolde kustutamiseks, sest laev võib kaotada püstuvuse ja ümber minna. Voolu alt ei saa vabastada elektritrasse, siis kaob valgustus ja seiskub vendilatsioon. Voolu all olevaid elektrimootoreid ja – trasse saab kustutada ainult pulber- või süsihappegaasikustutiga. 3. Laeva käigituled
Lisaks peaks audiitor kaaluma ka edasise koostöö võimalusi kliendiga. Audiitori konfidentsiaalsus kohustus välistab üldjuhul aruandluse pettuse või vea kohta kolmandatele isikutele. Audiitor võib otsutada, et tema taandamine töövõtust on vajalik, kui ettevõte pole pettusega seoses rakendanud vastumeetmeid ka siis kui pettus ei ole aruannete seisukohalt oluline. Kindlasi on otsutamisel oluliseks see kui võrd seotud on pettusega või veaga firma juhtorganid. Audiitori eetika koodeks sätestab, et uue audiitori järelpärimise saamisel peaks varasem audiitor teda teavitama kõikidest asjaoludest, mis välistavad tööpakkumise vastuvõtmise uue audiitori poolt. Kui teavitamine nõuab kliendi konfidentsiaalses info avaldamist tuleks see kooskõlastada kliendiga ja kui klient ei luba infot avaldada tuleb see fakt uuele audiitorile avalikustada. Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on :
1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks 1978 – ENSV metsakoodeks 1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark 1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus
tegema. Suguküpsusaeg oli lühem. Paleoliitikumis sünnitas naine keskmiselt 8 last, paljud neist surid imikueas. - "Vana aeg" o Vana Sumer tekkis u 3500 a eKr vanadel sumerlastel valitsesid nii polüandria kui polügüünia. Urugandina lõpetas polüandria, võttis kasutusele abielukombed ja kehtestas polügüünia. Vanast sumerist peale näitab rikkust ja sotsiaalset positsiooni naiste arv mehel. o Babüloonia Hammurabi koodeks naine võis lahutada vägivaldsest mehest. Süütu naise vägistamise eest võeti mehel pea maha, muidu võis mehel olla 2 armukest. Truudusetu naine seoti kinni ja uputati. o Iisrael kristlikus traditisoonis (Piibel) on seksuaalsus taandatud seksile vaid selleks, et järglasi sigitada, kõik muud seksuaalsed ilmingud olid tabu. Kes abiellusid ja lapsi ei saanud, said ühiskondliku hukkamõistu osaliseks
merel.Riigi õigused mandrist kaugenedes järjest vähenevad. Kõige rohkem õigust on territoriaalmere üle, mida algselt mõisteti kahuripaugu pikkusega. Hiljem seda laiendati 12 meremiilini. Seal on kalavarude ja loodusressursside üle ainuõigus. Kaubalaevadel ja rahumeelsetel laevadel on läbisõit lubatud. Sõjalaevad peavad küsima luba. Viimane mereõiguse konventsioon on 1982.a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige mereressursse, mitte aga nii väga enam laevasõitu. Majandusvööndi ulatus on 200 meremiili. Alates Trumani ... (1946) on riigid hakanud nõudma õigusi mandrilava üle. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Keskkonnaõigus on välja kasvanud deklaratsioonidest, nt 1992.a Stockholmi deklaratsioon. Trail Smelter kaasusega sõnastati rahvusvahelises õiguses esmakordselt põhiliselt keskkonna
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või ...
Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult need pangad, mis olid elujõulised. Osadele anti riigi poolt toetust, et nad välja e sureks. Hävitati istandusi, tapeti loomi. Hädaabitööd: metsa langetus nt. maksti miinimum palka. Püüti sisse viia ausa konkurentsi koodeks. Kindel töönädala pikkus, kindel miinimum palk tunnis (40senti), maksimum hulk mida toota võis. Hakati maksma töötukindlustust ja vanaduspensioni. Suurendati tulumaksu rikkamatel. Toimus devalveerimine. Prantsuse frank ja inglise nael. Demokraatiad ja diktatuurid Peale sõda olid enamus riike demokraatlikud. Rahulolematud rahuga olid nt Saksamaa. Aga ka Itaalia, kes oli kindel et tema oli väärt rohkemat. Naised said valimisõiguse, kuid
Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud 3
44 45 • Testida lapsi teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria ~10 eluaasta tagajärg motiiv I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a ) 1) Hirm karistuse ees 2) Reeglitest kinnipidamine II Konventsionaalne periood (10- 13 a) 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a) 5) Sisemine koodeks 6) Üldinimlikud normid ja väärtused VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID) Motivatsioon • Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. • Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk • Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. • Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks:
tunnistus (kõige olulisemad ülestähendused on klassifikatsiooni-ühingu ülestähendused: class records). Hiljem nende ülestähenduste järgi selgus, et laeval oli juba eelnevalt mingi viga (peamasina vundament vajus). Mida kujutab endast lastiveo leping kaupade rahvusvahelise ostu-müügi tehingu puhul laeva ostmise vormistamine raamatukogust kogumik ”rahvusvaheline mereõigus” lähme üle kaubandusliku meresõiduõiguse peale Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks (võeti vastu ühe esimese õigusaktina peale Eesti taasiseseisvumist 20.08.1991.a). [Selle 372-st §-st on alles vaid 28] Selle alusel võeti vastu ka laevaregistrite põhimäärus (on tänaseks tühistatud). Jaanuaris 1992 ühines Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja selle asutamislepinguga (IMO konventsiooniga) jm konventsioonidega, mis andsid võimaluse laevadele väljastada dokumente ja nõuda, et neid dokumente tunnustavad ka teised riigid.
1. Inkorporeerimine – normatiivsed aktid seotakse mingisse kronoloogilisse, alfabeetilisse või muusse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Tulemuseks on õigusaktide kronoloogiline kogum. 2. Kodifitseerimine – normatiivne materjal töötatakse põhjalikult läbi, ühtlustatakse sisemiselt ja kooskõlastatakse. Vajadusel viiakse õigusaktidesse sisse parandusi. Tulemuseks on koodeks või seadustik. ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSSUHTES Õigussuhted. Kogu inimese elu koosneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum on ühiskond, seda keerulisemad on ühiskondlikud suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis tekivad/kujunevad ühise praktilise või vaimse tegevuse käigus. Õigussuhted on ühiskondlike suhete alaliik, mis tekivad koos riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika tuleb seosest riigi ja õigusega.
Foucault toob seksuaalse moraali vallast näite (enne kristliku moraali levimist) ühelt paganlikult kirjutajalt - Artemidoruselt, kuidas too seletab erootilisi unenägusi vastavuses ühiskondlike suhete ja võimuga. Olulisel kohal on partnerite sotsiaalne staatus. Seksuaalne vahekord kui ühiskondlike suhete vahekord. Seksuaalakt tähendab eelkõige penetratsiooni. Kreeklaste jaoks ei olnud Foucault arust tegelikult seks üldse mingi eriline probleem või teema. Moraalne koodeks oli eelkristlikul ajal üsna sarnane kristluse enda omaga, erines selle rakendus ja suhe subjekti ehk iseendaga. Foucault hämmastab see, kuidas kreeka eetikas tegeletakse oma moraalse käitumise probleemidega innukamalt, kui religioossete probleemidega ning kuidas eetika oli vaba sotsiaalsetest institutsioonidest, ja see kuidas kreeklasi paelub kogu eksistentsi esteetika. Kreeklasi huvitab rohkem tervis kui nauding. Foucault arvates sarnanevad kaasaja liberaalsed
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
