sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid. Võitjate ja kaotajate rahulolematuse põhjused Versailles'i süsteemiga: Rahulepingus leidus palju ebaõiglast, mis põhjustas pingeid. Esiteks, saksamaa
Joseph Vissarionovich Stalin Noorpõlv (Stalin 16-aastaselt; Stalin 20ndate keskel) Ioseb Besarionis dze Jughashvili sündis Gori, Gruusias 21. Detsembril 1879. Aastal. Ta oli oma ema neljas laps, kes sündis vähem kui nelja aasta jooksul. Esimesed kolm surid ja Josephil oli halb tervis, mis pani ta ema kartma, et ta võiks surra ootamatult. Kuigi Stalini elus ei läinud suhteliselt hästi, ei ole tema ema üldse selles süüdi, sest tema ema hoolitses tema eest väga. Stalini isa oli kingsepp ja ta ema oli juhupesija. Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged. Ta jäi ellu, aga tema nägu jäi armiliseks terveks ta eluks ja teised lapsed mõnitasid teda...
Prantsusmaal Normandias. 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, kus kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Muu hulgas määrati ka kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht. Liitlas- ja Punaarmee väed kohtusid 1945.aastal Elbe jõel (mis oli Jalta konverentsis määratud). Saksa väejuhatus kapituleerus 7. - 8. mai 1945. 1945.aasta juulis-augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 2. september 1945. aastal kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitulatsiooniaktile, lõppes sõda. Tuumapommid: Little Boy (Hiroshimale) ja Fat Man (Nagasakile)
et Saksamaa ei nõua Venemaalt tagasi riigistatud Saksamaa ettevõtteid. Seega Saksamaa oli esimene suurriik kes Nõukogude Venemaad ametlikult tunnustas. Ükski teine suurriik ei olnd seda veel teinud. 1924a Dawesi plaaniga oli Saksamaa majanduslik olukord paranenud, uut sõdaa Euroopas ei tulnud. 1925.a toimus Locarno konverents. Sellest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, SAksamaa, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. Saksamaa viibis sel konverentsil esimest korda nagu mitte võidetud riik vaid nagu võrdväärne teistegga. PAtsifismi kinnituseks sõlmiti Reini tagatispakt, mille järgi Saksa- Prantsuse ja SAksa-Belgia piir pidi jääma samaks, nagu oli see Versailles rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister
vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head
Lvovi Geto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Holokaust Eestis Enne II MS elas Eestis u 4400 juuti Juuni 1941 Nõukogude võimud küüditasid 400 Vmle Koos Punaarmeega lahkus 3000 juuti 1000 kodumaale jäänud juuti hukati salaja Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks Auschwitz Suur tööstuse ala, rikas maavarade poolest Kokku48 laagrit Asus Lõuna-Poolas Auschwitz 1 juhtumiskeskus, hukati u 70 000 inimest, põhiliselt poolakaid ja nõukogude sõjavange Auschwitz 2 hävitamise laager, hukati u 960 000 juuti Auschwitz 3 - tööstuspiirkond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F. Franco Hispaania kindral. Juhtis vastuhaku 1936.a. 2. N. Chamberlain Briti peaminister. Tegutses Hitleriga kokkuleppele jõudmise suunas 3. Winston Churchill Briti konservatiiv. Osales koloniaalsõdades. Tegi ennustusi mida keegi ei uskunud, näiteks hoiatas ta kommunismi leviku eest ja
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
2. sept. 1944 astus Soome sõjast välja. Eestist ja Leedust ära taantudes 1945 Saksamaa lõpuks kapituleerus.NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000 inimest nin 1945-52
Prantsusmaal Normandias. 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, kus kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Muu hulgas määrati ka kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht. Liitlas- ja Punaarmee väed kohtusid 1945.aastal Elbe jõel (mis oli Jalta konverentsis määratud). Saksa väejuhatus kapituleerus 7. - 8. mai 1945. 1945.aasta juulis-augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 2. september 1945. aastal kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitulatsiooniaktile, lõppes sõda. Tuumapommid: Little Boy (Hiroshimale) ja Fat Man (Nagasakile)
- 1979-1990 peaminister - kokkuhoiupoliitika (kärbiti toetusi) > vähenes inflatsioon - 1982 Falklandi kriis (Argentiinaga) · Argentina poliitika Teise maailmasõja ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraalne, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduainetega. Algul toetas Argentina rohkem teljeriike, sõja lõpu poole liitlasriike. Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega. · 1974 suri J. Perón, ca kümmekond aastat keerulist aega (jäljetult kadunuid ca 30 000), majanduses kaos > 1982 sõda Inglismaaga Falklandi saarte pärast - hukkunuid ca 1000 - Falklandi saared = Inglismaa meretagune ala - Argentiina taotleb siiani alasid endale (Malviini saarte nime all) 4. Prantsusmaa
2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise.
Pandi paika teatud protsent(34%), kui palju sõltus Saksamaa laevastik Inglismaast. Sellega rikub Inglismaa Versaille´i rahulepingut. · 1935.a. hakkab Saksamaa laiendama oma territooriume. Seaduslikult sai endale Tsaarimaa, mis oli 15 aastat Rahvasteliidu hoole all ja pidi peale seda ise otsustama, kas tahab jääda Poolale või Saksamaale). · 1936.a. märtsis okupeeris Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni, rajas sinna sõjaväebaasid, rikub nii Locarno konverentsil seatud tingimusi ja Versaille´i rahulepingut. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tee midagi ning Prantsusmaa ei ole sõjaliselt valmiski. Usa oli isolatsionistliku hoiaku võtnud. · 1936.a. toimusid Berliini olümpiamängud, kuhu läksid ikkagi ka teiste lääneriikide meeskonnad, mis näitas austust Saksamaa vastu. · 1936.a. Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjalis-poliitiline koostööleping, millega hiljem liitus ka Jaapan
maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et Saksamaal oli väga hea strateegiline sõja ettevalmists. Minu arvates oli Saksamaa paremini ettevalmistunud kui seda oli ta Esimeses maailmasõjas. Saksamaa algus aastatel küll võitis palju, aga hiljem siiski kaotas palju ning pidi oma valdused loovutama. Saksamaa purustati täielikult. Tauri Turk
saksamaa taandumise periood) 3) Kursk 1943(juuli-aug), saksamaa- nsvl ( initsiatiiv läheb venelaste kätte, algab venelaste pealetung 4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine) Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Lepingud ja konverentsid 1) Atlandi harta, 14.august 1941 , Usa, roosevelt, SB Churchill *riigid ei otsi omakasu rahvusvahelises riiklikus poliitikas
ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS Mari Maasika Kuu 1 Tartu Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus Ökoturismi sõna üha sagedam kuulminelugemine tekitab ebalust. Kõik `öko' eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid... Kahtlemata seostub " ökotamine " enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest.
2020 ka täita. Kuid praegune strateegiast kinnipidamine näitab, et see jääb täitmata. Näiteks üheks punktiks oli viia teadusinvesteeringud 1% SKT-st aastaks 2015, mida ei suudetud täita. Me peame ka mõistma, et Eestit ei juhi mitte teadlased, vaid poliitikud, kes on lühivaatelised, nad vaatavad tulevikku nelja aasta kaupa. Rohkem pole lihtsalt vaja. Kõik erakonnad on lubanud teaduse arengut toetada, kuid tegelikult loodetakse ära elada Euroopa Liidu rahadest. Jürgen Ligi avaldas konverentsil „Teadus kui Eesti arengu mootor“ arvamust, et Eesti teadus on arenguvõimeline isegi ilma baastoetuseta. Selle vastu räägib aga pidev projektitamine, et kuidagigi oma tegevust rahastada. Kui tahta, et mootor töötaks ja ka kasu tooks, peab sellesse ka pidevalt investeerima. Kolmandaks, mootorit on vaja alati täiustada, vahetada vanad ja kulunud osad uuematega. Seega peab meil olema erinevad sidemed varuosade pakkujatega. Eestis jääb aga vajaka
olulised ebavõrdsused piirkondade ja riikide vahel ning riikide sees (Ibid, 34). Regionaalne tasand: Ülemaailmsel tippkohtumisel püsiva arengust algatati Euroopa Liidu veealgatus, mis omakorda sisaldas ,,Strateegiline partnerlus vee kohta püsiva arengu jõudmisel" EL-i ja EECCA riikide vahel. Tema prioriteedid on: linna veevarustuse ja kanalisatsiooni, integreeritud veeressursside juhtimine (Vaux Jr. 2012, 22). Vesi algatus oli heaks kiidetud Euraasia keskkonnaministriga konverentsil ,,Keskkond Euroopale" Kiievis (21-23.mai 2003.a). Paljud erinevad inimesed erinevatest riikidest lahendavad küsimused joogiveekättesaadavusest, ohutuse vee kindlustus ja kanalisatsiooni tingimused. MTÜ koalitsioon ANPED aktiivselt osaleb rahvusvahelistel protsessidel erinevatel tasanditel (Ibid 2012, 24). Praegu selline organisatsioon saavutab suurt edu konkreetses situatsioonis ning nende järeldused aitavad rahvusvahelises läbirääkimises kõrgel tasemel
sakslaste vastu Normandias. Nõukogude Liit toetab üldpealetungiga idast. Peale Saksamaa purustamist kuulutab NSV Liit Jaapanile sõja. JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...
Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati. * Rahvasteliit: kuidas parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada rahu ja julgeolekut majandussanktsioonid ei toiminud, osad riigid jäid kõrvale, juhtivate riikide omakasupüüded, sõjaväe puudumine; 1928.a. Briand-Kelloggi pakt · Nõukogude Venemaa kõrvalejätmine rahvusvahelisest poliitikast Venemaad ignoreeriti peamiselt poliitilise süsteemi tõttu 1922.a
Sellepärast tegi Sosigenes ettepaneku lugeda baasaasta pikkuseks 365 päeva ning igale neljandale aastale lisada üks päev. Kuid ¼ ei ole täpne määratlus. Tegelikult on 365,242199 päeva aasta pikkuseks. Aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri. Ta parandas kirjeldatud viga sellega, et täissajalistele aastatele lisapäeva ei eraldatud, täistuhandelistele aga eraldati. Seda kalendrit kasutame praegugi. Aastal 1884 Washingtonis toimunud rahvusvahelisel konverentsil otsustati, et meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi Londonis, loetakse alg- ehk 0-meridiaaniks.Mis on tegelikult meridiaan ja geograafiline pikkusjoon? Pikkusjoon on kujuteldav joon, mis kulgeb ümber Maa üle mõlema pooluse. Meridiaan on pool pikkusejoonest põhjapoolusest lõunapooluseni. Alates aastast 1884 on geograafilisi pikkusi mõõdetud Greenwichist ida või lääne poole. Greenwichi geograafiline pikkus on 0°. Maakera
nagu nn läänestumine eri keeltes rahvusvahelised sõnad, filmides eri maade näitlejad kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism kasvanud immigratsioon (nt türklaste suur hulk Saksamaal) rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · KESKKONNAALANE GLOBALISEERUMINE õhu- ja veesaaste levib üle ühe riigi piiride, seetõttu vajalik riikidevaheline koostöö Nt Kyoto protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. a Jaapanis Kyotos kliimamuutuste konverentsil, eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoone- gaaside heitkoguseid, eriti CO2. · FINANTSTURGUDE GLOBALISEERUMINE rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (Maailmapank, IMF) loomine maailma suurimatel börsidel tehingud eri riikide ettevõtete ja rahaga USA dollar ülemaailmselt tunnustatud, EURO levik Euroopa riikides. · TEADUSTÖÖ GLOBALISEERUMINE teadusuuringud kallid, st suured ingliskeelsed teaduspargid eri riikide teadlastega
Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Kursk
Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. 1925 Locarno tagajärjed- Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist.
keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda
Douglas Engelbart sündis 30. jaanuaril, 1925 Oregonis. Ta on Ameerika leiutaja, kes tegi esimesena arvutile hiire. Engelbart sai Bachelori kraadi elektriinsenerina Oregoniosariigi ülikoolis 1948. aastal. Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Bill Gates William Henry Gates III sündis 28. oktoobril 1955. Tema vanaisa oli panga asepresident ning isa prominentne jurist. Juba algkoolis ületas
Sirje Karasevits 103 SKA Liikumine on osa tervisele kasulikust puhkusest. Selleks, et liikuda, pole alati vaja ei spordiklubi ega kallist varustust. Liikumise kui puhkusega seotud erinevatest aspektidest oli põhjalikult juttu Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil ,,Liikumine ja rekreatsioon". Kuidas defineerida rekreatsiooni? ,,Dictionary of Sociology" järgi on see mistahes vabal ajal üksi või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused...........................................................................................................
impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer. Locarno konverents- 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt. Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. Briand´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Majanduskriis- 1929-1933, puhkemise põhjused: Sai alguse teraviljaturu kokkuvarisemisest. Maailmapangandus ei taastunud kiiresti Ebakindel olukord rahanduses.
Seda sõda kutsuti venelaste poolt Suureks Isamaasõjaks. Murrang sakslastele toimus 1943. aastal Stalingradi lahingus, kus NSVL suutis saksöasi peatada ning Kurski linna lähedal hakkas Punaarmee sakslastele vastu. 1943. aastal novembris-detsembris toimus Inglismaa, USA ja NSVL-i vaheline Teherani konverents, kus otsustati, et Inglismaa ja USA peaksid avama teise rinde. Otsustati ära ka Saksamaa jaotamisküsimus peale alistamist. 1945. aasta veebruaris Jalta konverentsil otsustasid nad, kuidas Saksamaad purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus ning määrati kindlaks ka ÜRO asutamise konverentsi aeg ja koht. 1945. aasta juulis-augustis Potsdamis pandi paika Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimus. Nimelt rüdasid USA ja Inglismaa Saksamaalt läänepoolt ja NSVL idapoolt. Saksamaa purustati täielikult. 1941. aastal 7. detsembril ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl
Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid sellistele järeleandmistele? Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? 7
Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3) · Ületootmine · Suutmatus laene tagasi maksta
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Keivin Kivimägi martikli nr. 122548 Kas tulevik on robotite päralt? Referaat õppeaines Insenerieetika EAKI02/10 Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine Üliõpilane: " " 2012. a ......................... Keivin Kivimägi Juhendaja: " " 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Keivin Kivimägi ...
Ühinenud Rahvad (ÜRO)- 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Teherani konverents- 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine( nl, am, suurb). Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Jalta konverents- toimus Krimmis 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents- 1945 16- juulist 2. aug potsdamis
korrashoiuks kasutatav raha hulk väheneb. Vastased peavad suurimaks teedemaksuga kaasnevaks probleemiks seda, et maksustatava tee kasutamisele peab olema alternatiiv ehk need, kes maksta ei taha peavad saama sõita ringiga. See aga vähendaks liiklusturvalisust. Toon välja teedemaksu kehtestamise pooldajad ja vastased ning nende argumendid. Pooltargumendid: Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles oma avalduses teedeala konverentsil ,,Tee ja anna tööd", et Eesti on ainuke riik koos Soomega, kus ei ole teedemaksu kehtestatud. Selle väljaütlemisega andis ta teada, et tulevikus ei pääse teedemaksust ka Eesti. Tallinna Tehnika Ülikooli transpordi-planeerimise professor Dago Antov esindab arvamust, et teedemaks tuleb kehtestada, sest autod muutuvad järjest säästlikumaks ning kütuseaktsiisi laekub vähem. Praegu ei maksustata elektri- ja gaasiautosid ning hübriide.
Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing? määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid sellistele järeleandmistele? suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade sundis neid 100-300 km taganema. kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? 1945 aprill/mai – Berliini vallutamine 1942 Stalingradi lahing –sakslased kapituleerusid 1943 Kurski lahing – sakslased kandsid taas suuri kaotusi 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset?
" Kohe järgmine päev sai Siret kokku selle omanikuga, teadmata, mida ta ise täpselt tahab. "Kui Marikasesse sisse astusin, siis teadsin kohe, mis tahan," meenutab ta, "seal ei olnud enam küsimust ka." Hiljem töötas Siret 3,5 aastat Rootsis, kus rentis ruume ja andis trenne. Kodumaale naasmise põhjuseks oli eelkõige soov täide viia oma suurt unistust. "Eestis polnud enam sõprugi alles, raske oli." Siin leidis Siret töökoha, kandideeris õpilasest ettevõtjaks "Käisin Viru keskuses konverentsil, kus vaatasin, et nii äge, tahaks ka." Sealt sai tüdruk kirja, et otsitakse uusi liikmeid. "Põdesin tükk aega, kas üldse kandideerida, aga lõpuks saatsin kirja ära ja sain sisse." Seal õppis ta palju ettevõtlust ja noore ettevõtjana tundis, et tahab ise midagi teha, mitte ainult kellegi alluvuses töötada. Pärast seda viis elu Sireti koolitantsu züriisse. Seal kuulus Luugima põhizürii hulka ja ta vaatas kõik esinejad ja tantsud läbi
Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Hirmutati pidevalt inimesi küüditamiste või surmalaagritega. Peale esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes. Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks. Kuna Pariisi konverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt, solvas see suurt osa itaallasi. Solvumine polnud küll põhjendatud, kuid see aitas Itaalial pürgida millegi suurema poole. Üritati siseriiklik olukord jalule saada mis osutus üsna keeruliseks. Esialgu väike rühmitus Võitlusliit aga sai palju toetajaid ning mõne aja pärast oligi valmis Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule
allakirjutamiseks toimus 8.mail 1945 Karlshorstis. Sellega lõppes Teine Maailmasõda ka Euroopas. Seleta mõisted ja nimed, dateeri sündmused: Vastupanuliikumine riigielanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile Holokaust Teises Maailmasõjas Saksamaa poolt juutide suunas läbi viidud genotsiid ehk usulise ühenduse täielik hävitamine Oder-Neisse joon Potsdam'i konverentsil otsustatud piiri Saksamaa ja Poola vahel nimetus (1945) Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana. Atlandi Harta 1941.aastal sõlmitud kokkulepe USA ja Suurbritannia vahel. G.Zukov Nõukogude riigiteadlane ja väejuht. Nõukogude Liidu marssal. 22. sept. 1944 Punaarmee vallutab Tallinna, uputati Läti ranniku lähedal põgenikelaev.
a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmust on peetud ajaloo kõige ohvriterohkemaks piiramiseks? Leningradi blokaadi, sügis 1941 jaanuar 1944.
Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest
deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin
Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt RL. Sm näiteks osales liidu tegevuses 26- 33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t
all mõistetakse. Mõnes organisatsioonis räägitakse endiselt vaid juhtidest ja nende järelkasvust, kuid järjest enam hõlmab talendi mõiste ka võtmespetsialiste. CIPD-i (Charetered Institute of Personnel and Development) definitsiooni kohaselt on talendikad inimesed need, kes annavad organisatsiooni tulemuste saavutamiseks kas otsese panusega või kõrge tulevikupotentsiaaliga kõige rohkem väärtust. See viitab väga paljudele töötajagruppidele. Mitme konverentsil esineja ettekandest jäigi ühe põhieesmärgina kõlama suund pöörata fookus potentsiaalikatelt juhtidelt ekspertidele ja teistele võtmeisikutele. Talendijuhtimises edukad ettevõtted teavad, et talendi definitsioon on vähem tähtis kui talendijuhtimise programmide eesmärgid, selgus ja õnnestunud juurutamine. Talendijuhtimisega algust tegev juht võiks endalt küsida, miks töötavad inimesed edukates ettevõtetes hästi ja milliseid häid töötajaid on ettevõttel vaja. Pole ju
Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Himmler- oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht. Talle kui Reichsführer-SS-ile allusid Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud. Goebbels- Saksamaa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks natsionaalsotsialismi aja mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid. NSDAP riigipropagandajuhataja. Chamberlain- Müncheni konverentsil, Suurbritannia riigimees Daladier- Müncheni konverentsil, Prantususe poliitik
deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin
1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sudeedimaa loovutamist. Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril 1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil otsustatigi, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Sellinne käitumine lääneriikide poolt oli täielik allaandmine Saksamaale, kes võttiski seda otsust kui järjekordset märki lääneriikide nõrkusest. Lootus, et Hitler võiks rahuneda oli täiesti mõttetu. Järgneski lihtsalt see, et Hitler vallutas kogu Tsehhoslovakkia ning nõudis ka Poolat. Siis lõppes Prantsusmaa ja Inglismaa aetud lepituspoliitika, sest nad mõistsid, et Hitler tahab
koosseisu Eestis alustas põrandaalune väljaanne "Lisandusi mõtete ja uudiste 1965 a taastati regulaarne laevaühendus Helsingiga, vabale levikule Eestis" 1943- Teherani konverentsil tunnustasid lääneriigid avati välisturistidele NSVL piire tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö levis lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
