järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Igas ,,mängus" on nii võitjad kui ka kaotajad, mispärast arvan ma, et nii oli ka Esimeses maailmasõjas. Suur osa vastutusest anti Sakssamaa kanda. Versaille rahulepingu aluses pidi Saksamaa loovutama suure osa territooriumist ja hüvitama teatud sõjas osalenud riikidele sõjakahju. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia
Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust. Ka pärast II ms ei olnud Balti riikidel valikut. Jalta konverentsil, nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Ükskõik kuidas Balti riigid oleksid II ms-s otsustanud või milliseid valikuid teinud, lõppkokkuvõttes oleks nad siiski jäänud NSV Liidu võimu alla.
tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Esimest korda sai võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks naiste konverentsil 1989. aastal. 26. detsembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika üle selgepiirilise valdkonna. Eesti Riigikogu võttis Soolise Võrdõiguslikkuse Seaduse vastu 7. aprillil aastal 2004. See puudutab võrdväärse töö eesti
TERVISEEDENDAMISE VÕIMALUSED Tervis inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Tervise edendamine inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja
tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil. See leping loodi Vene Nüukogude Vabariigi ja Saksamaa Weimari valituse vahel. Taastati diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ja lepiti kokku kaubanuds- ning majandussuhete arendamises. Dawesi plaan – 1922-1924. See loodi USA poliitku C. Dawesi poolt ning see pidi aitama Saksamaal tulla välja majanduskriisist ja maksta reparatsioone. See ka toimis! Weimari Vabariik – 1919-1933. See on Saksamaa esimene demokraatlikVabariik. Riigi elu lõpetas Hitleri võimule tulek.
a koostöö lagunes Välispoliitka: -tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente'iga (Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia) -1923. a prantslased hõivasid Ruhri, ei saanud hakkama see oli nende välispoliitiline läbikukkumine, mis tõi kaasa USA mõju kasvu -põhitendents oli välispoliitikas kindlustunde saavutamine Saksamaa suhtes, mille pärast 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt -garanteeriti Versailles' rahuga määratud Prantsuse-Saksa piir -lepingut garanteerisid Suurbritannia ja Itaalia, st kui üks pool rikub piiri, siis Suurbritannia ja Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse -moodustati Reini demilitariseeritud tsoon: Reini kallas sõjast vaba, ainult tsiviilelanikele -sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand, Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928
See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid hiljem liitusid veel mitukümmend riiki. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega ka prantslased teha Venemaaga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis. Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. Rapallo leping: oli 16. aprillil 1922 Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene
läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või. Võistlus riietus · Trikoo · Sussid · Soenguks peab olema krunn. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega. 1954
Lasnamäe Üldgümnaasium ROHELINE REVOLUTSIOON Mari-Ann Esajas 12B klass Rohelise revolutsiooni all tuntakse uuendust põllumajanduses, mille aluseks oli Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Peaaegu juhuslikult avastati,et eraldi aretatud puhasliinide ristamisel võib esimese põlvkonna hübriidide viljakus olla hüppeliselt kõrgem kummagi vanemliini omast. Sealjuures saadi suurim efekt just kindlate liinide ristamisel. Selliste ristamiskombinatsioonide kasutuselevõtt viis 1930 40. aastatel USA-s maisitoodangu hüppelise kasvuni. Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis, mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. 70....
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
· Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping) · Rahvasteliidu loomine · Uute rahvusriikide Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, Tsehhoslovakkia). Poola tunnustamine. · Vene valgekaartlike jõudude toetamine interventsiooniga enamlaste kukutamiseks · Baltimaid käsitleti kui mittebolsevistliku Venemaa osi ei tunnustatud (Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921) · Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat) Pariisi rahukonverents. Eriarvamused võitjate leeris rahulepingute suhtes. Saksamaa Pariisi rahukonverentsil · Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Saksamaa esindajad saabusid Versailles´sse 29. aprillil 1919, delegatsiooni juhtis välisminister krahv Brockdorff- Rantzau.
1980. aastaks oli juba avastatud aine nimega neutriino, mis ei kuulu tavalise aine hulka. Neutriinod on kiirgusega seotud niivõrd nõrgalt, et nendest koosnevate tihendite areng sai alata palju varem, kui universum oli veel nii kuum, et tavalise aine tihendite areng oli võimatu. Neutriinodest oli võimalik luua tihendid, millesse tõenäoliselt langes tavaline aine kokku, pärast universumi mahajahtumist. Sellisest teooriast räägiti esimest korda Tallinna konverentsil 1981. Konverentsil sai selgeks, et tumedat ainet on vaja, et tänapäeval tuntud ainevormid saaksid välja areneda. Praeguseks on teada, et need neutriinod ei saa olla tumeda aine kandjateks, sest nad liiguvad liiga kiiresti praktiliselt valguse kiirusel. Nad saavad moodustada vaid väga massiivseid struktuure nagu superparved. Pole võimalik, et neutriinodest on arenenud galaktikate ümber olevad tihendid. Seega peab tume aine koosnema mingitest teistest senitundmatutest osakestest.
augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin
6p Taani, Norra, Holland, Lääne-Poola, Põhja-Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia. 4.Mis tomus. 6p 22.juuni 1941- Sakslased ründasid NSVL, välksõda. 2.sept 1945- Jaapan kapituleerus, lõpetades II maailmasõja. 7.det 1941- Pearl Harbor, Jaapan ründas USA. 1.sept 1939- II maailmasõja algus(saksa väed tungivad poolasse) 6.juuni 1944- Normandia dessant(lääne rinde avamine sakslastele) 8.mai 1945- Saksamaa lahkus sõjast. 5.Millal toimud, kes osalesid ja mida otsustati Teherani konverentsil?4p 1943. A-l, USA, NSVL ja Suurbritannia vahel. Otsustati avada Prantsusmaal II rinnde ning alustada pealetungi. 6.Kuidas kasutas NSV Liit ära Teise maailmasõja algust? 1)NSVL sai oma alasid laiendada ja saata oma väed Baltimaadesse. 2)Sõprusleping Saksamaaga 3)NSVL lootis, et saab Soome alad ka enda alla(talvesõda) 4)Suvesõda 5)Tungisid väed poola aladele. 7.Nimeta kolm sõjasündmust 1942-1943, mis otsustasid murranguliseks.
12/01 Teherani Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist /1943 konverents 1. detsembrini 1943Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.Nõukogude Liit,Ameerika Ühendriigid,Suurbritannia.Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude 06/06 Normandia maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
Sõja-aastate kohta on Arnold Seppo öelnud: ,,Sõjaaeg oli minu elus kõige kergem aeg, sest siis oli üks rinne ja üks vaenlane. Sa teadsid, kes see on ja mida temalt oodata. Siis oli kõik hoopis lihtsam." Pärast sõja lõppu asus Seppo elama Tallinnasse, töötades algul Tervishoiuministeeriumis, hiljem ühtaegu Teaduste Akadeemias ning Keskhaiglas. Dr. Seppo esines 1948. aasta märtsis Riias toimunud Baltimaade teaduslikul konverentsil põletushaavade ravi teemal. Sellel konverentsil olid kohal ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud ja paar nädalat hiljem sai dr. Seppo kirja ettepanekuga tulla tööle Tartusse ülikooli arstiteaduskonna kirurgiakateedrisse, mille võttis ta loomulikult vastu ning kolis järgmisel aastal oma ema, abikaasa Lillik Seppo ja pooleaastase poja Tõnisega Tartusse. Kaks aastat peale kolimist Tartusse suri Arnold Seppo ema kopsupõletikku. 1 1950
Mõlemad tegid ettevalmistusi üksteise ründamiseks, kuid Saksamaa koos liitlastega jõudis ette, tungides 1941.aasta 22.juunil Nõukogude Liidu aladele.Algas sõda, mida Venemaal nim. Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suure osa NSV Liidu Euroopa osast ning jõudsid ka peaöeinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941.a lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Jalta konverentsil 1945 kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 6.SÕDA VAIKSEL OOKEANIL Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerimisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme,mis heideti kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ja Jaapani vastupanu oli murtud. 02.sept 1945
käima." Novembris 1917 tunnistas Maanõukogu end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks.kuid ei läinud kaua kui enamlased selle laiali ajasid.Tööerakonnal oli 1917-19 suur poolehoid. Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel novembris 1917 said tööerakondlased 21 % (JV valiti saadikuks), Eesti Asutava Kogu valimistel jaanuaris 1918 30% kõigist antud häältest. Tööerakond oli esimene Eesti partei, kes avalikult tõstatas oma konverentsil 11. / 24. XII 1917 iseseisva Eesti riigi väljakuulutamise idee. JV oli Eesti iseseisvuse väljakuulutanud erivolitustega Päästekomitee liige Konstantin Pätsi ja Konstantin Koniku kõrval. Eesti omariiklusele rahvusvahelise toetuse hankimiseks asus JV aprilli algul 1918 Käsmust koos kolme mehega teele. Suursaarel võtsid sakslased nad kinni ja viisid Helsingisse. 13. IV lasti 29-aastane JV koos kaaslastega.Detsembris 1920 tõi Eesti sõjalaev "Lennuk" JV ja ta kaaslaste põrmud kodumaale
Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema. Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda. 8. Teharaani, jalta ja potsdani konverentsid. 1943a. Lõpul toimus iraani pealinnas konverents. Seal kohtusid esimest korda hitleri vastase koalitsiooni kolme kohaline tähtsama riigi juhid: stalin, roosvelt ja chinchill. Konverentsil otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja
Liikmemaks Juhtimine: Juhatus juhib EAL tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Sümboolika: Tegevused: Erinevate autospordi ürituste korraldamine, Eesti autospordi reklaamine, toetamine, ning edendamine Elektriauto konverentsi peategelasena Korraldaja: TTK Eesmärk: Anda ülevaade elektriautode arengusuundadest ja võimalustest. Ürituse tüüp: Konverents Ajalugu: Esmakordne ja ühekordne üritus.History puudub. Esinejad: Alari Õige esindas konverentsil Renault-visiooni. KredEx-i projektijuht Jarmo Tuisk AS Fakto Auto tehnikaspetsialist Raivo Sternfeld valgustas Nissani arenguid. Sisuka ja tehnilistest nüanssidest täispikitud ettekande tegi Formula Student Team Tallinn liige Joonas Karu. Kuulajad: Üliõpilased( TTK), TTK Staff, Väljundid: Inimeste teadustamine elektriautodest, elektriautode tehnoloogia ja arengu tutvustamine.
sotsiaalse ühtekuuluvuse (kohesiooni) mõiste (art 130a 130e = uus 158 - 162) ja seega muudeti sotsiaalmajanduslik ühtekuuluvus ELi ametlikuks poliitikaks ning saavutas sellega kindla koha ja taseme ühenduse esmases õiguses. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ära toodud ka Regioonide Komitee loomine see punkt toodi sisse 1992. aastal seoses Maastrichti lepingu sõlmimisega ja on Ühenduse asutamislepingus art 198a (Euroopa Liit 1998, 6). Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsil Amsterdamis osales ka Regioonide Komitee eesmärgiga teha muudatusi, mis puudutavad kohaliku ja regionaalse tasandi kohta. See osalus tõi veel kord esile regioonide osatähtsuse kasvu ja vastava ELi seadusandluse täiendamise vajaduse.
edasist pealetungi. Sellise maailma jagunemise järgi hakati lääneliku demokraatia ja idapoolsete riikide diktatuuri (antud juhul sotsialismi) ideoloogiate vastasseisu nimetama külmaks sõjaks. Suure sõja lõppedes on liitlasteks saanud USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Kuna NSVL oli selleks ajaks saanud väga võimsaks riigiks eelkõige oma sõjaväe suuruselt, ei soovinud Prantsusmaa, Inglismaa ja USA idariigiga suhteid halvendada ning juba Teherani konverentsil anti NSV Liidule luba annekteerida Balti riigid. Ka ülejäänud Ida- Euroopa riikidele lubati, et iseseisvust nad ei kaota. Nad liidetakse NSVL koosseisu, kuid lisaks kommunistliku valitsemisvormi peale surumisega. NSVL lõi 1949. aastal koos Rahvademokraatlike maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Kõik otsused ja valikud arutati lõplikult läbi ja võeti vastu Moskvas, kus asus antud nõukogu peakorter
tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe Marju Lauristin tuntud komaga. ühiskonnategelasenakellena? ütles Lennart Meri, Eesti vabariigi välja oma seisukoha. ekspresidendi kodu asub Viimsis. 4.2 kui-lisand (järellisand) Jaan Einasto kui maailmakuulus teadlane pidas konverentsil avakõne. 6 NÄITED 6.1 Pealinn Tallinn asub Soome lahe ääres. (Lisand on lause ees, komasid ei tule) 6.2 Tallinn kui Eesti vabariigi pealinn on tuntud kogu Euroopas. (kui-lisand, komasid ei tule) 6.3 Tallinn Eesti vabariigi pealinnana on tuntud kogu Euroopas. (Lisand on olevas käändes, komasid ei tule) 6.4 Tallinna, Eesti vabariigi pealinna asukoht on igati soodne. (Lisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma) 6
Tulles vastu Stalini nõudmistele, tunnistas Suurbritannia 1942. aastal de facto Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu. 1943. aastal arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ühendriikide president Roosevelt kinnitas Stalinile, et Ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu, mainides siiski vajadust korraldada referendum nende tuleviku küsimuses. Järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. Samas ei andnud lääneriigid järele NSV Liidu survele Balti riikide liitmist de jure tunnustada. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal
9. Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega. 1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust
Teherani konverents - Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. Jalta konverents - Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents - Potsdami konverents toimus 1945
Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu.1943sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Teherani konverents · 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla.
Ministrite ja kantslerite suhted on nihkunud ning praegune kantsler on avalikkusele vähem tuntud ja ministrist sõltuvam persoon kui toonane. Varjamatult kasvas parteiline huvi administratiivse juhtimise vastu. Eeskätt püütakse oma kontrolli all hoida ressursside jagamist ja võtmeametikohtade täitmist. Seda teemat on avalikus sõnas üllatavalt vähe käsitletud. Siiski on üks värvikas ja jõuline tekst- Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil 2009. aasta 22. mail16. Hr Oviir tõdes toona, et poliitikud on hakanud üha enam administreerima ja ametnikud on sunnitud tegema otsuseid, mida võib pidada poliitilisteks valikuteks. Kuidas selleni jõuti? Tasakaalupunkt nihkus paigast siis, kui raha tuli juurde ja ministritel tekkis kiusatus seda ise jaotada. Imelik küll, aga nõukogude süsteemi selja taha jätnud Eestis hakkasid ministrid tundma nostalgiat ja tahtsid kolhoosiesimehe kombel ise otsustada,
mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele (sealhulgas konventsioonile naiste mis tahes vormis diskrimineerimise lõpetamise kohta). 1998
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii. 300 aastat kestnud Moguli riik lakkas olemast ja 1877. aastal kuulutati Inglise kuninganna Victoria India keisrinnaks, keda Indias esindas asekuningas. 1885. ...
"Jääpõrgu", mõtlesin, et milleks ma üldse luuletan see, millest mina kirjutan, on ju juba öeldud." - François Serpent "Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis ja millest mitme nurga alt räägitakse ka täna Tartus algaval konverentsil ,,Juhan Viiding, eesti luuletaja"." - Marin Laak, Sirp 29.08.2008 " Kõik Juhan Viidinguga seonduv on nii terav, et tekitab lausa füüsilist valu. Kui püüaksin iseloomustada Juhanit kahe sõnaga, siis ütleksin, et ta oli suur ja terav. See formuleering kujutab vähemalt eesti keeles endast ambivalentset antiteesi: teravus on paratamatult seotud teraga, väiksusega. See on nimelt eesti keele spetsiifika, nt kreeka akme tähistab nii (noa- või mõõga-)tera, kuid ka (mäe-)tippu ja
õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures. 30. mail 1908 korraldati Tapal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liikmetele keelekoosolek, et kirjaviisi normi osas kokkuleppele jõuda ning õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi arutada. Konverentsil ei võetud esialgu ette suuri muutusi kirjapildi häälduspärasemaks kohandamisega, küll aga otsustati sõnade pää, hää, ja pääl, sääl asemel kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist
Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel
Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev
1975 Põhja- ja Lõuna-Vietnami ajutise revolutsioonilise valitsuse ühendatud jõud (Viet Cong) vallutavad Saigoni. Pärast sõjategevuse lõppu põgeneb veel 1 miljon inimest. 1976 Vietnam ühendatakse ja nimetatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks, tegelikult jätkab võimu kandjana kommunistliku partei peasekretär Le Duan. 1979 Ühepäevane sõda Hiinaga. Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise). 1991 Avalik antikommunistlik teisitimõtlemine kuulutatakse kriminaalkuriteoks. 1992 Uus põhiseadus lubab teha välisinvesteeringuid, kuid kommunistliku partei juhtiv osa jääb endiseks. 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted. Poliitika Vietnamis
numbreid võltsida või sobimatuid võtteid kasutada. Eurotsooniga liitumiseks ilutses Kreeka oma arve pidamist, selle avastustööni viis eurostat. 2004 ei tahtnud enam keegi Kreeka rahandus asjadesse sekkuda. Brüssel maksis Kreekale kolmkorda suuremaid toetusi kui teisele Euroopa riikidele. 19.10. 2009 oli kriisi algus Kreekas, kui ütles J.C Juncker ,,mäng on läbi, vajame õigeid andmeid". G. Papaconstatinou Kreeka rahandusminister teatas konverentsil õiged andmed. Kõik mõistsid kui rängalt oli Kreeka võlgades. Eelmised rahandusministrid valetasid Kreeka võlad väiksemaks ja sellepärast see järjest hullemaks kasvaski. Kreekas kukkusid palgad, 30% inimestest kaotavad töö, üleriigi on enneolematu vägivallatsemine ja suur lagus majanduses. Keegi ei mõista enam, miks võeti Kreeka eurotsooni liikmeks. Euroopa komisjoni liikmesriigid oletasid, et Kreeka riigi süsteem funktsioneerib vastavalt nõuetele
kes vastas nõusolevalt. Samal ajal püüdis J.V. Jannsen pinda sondeerida „Vanemuise“ seltsis. 19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases juubelipühast“ ja nähtavasti pandi liikmeskonna hulgas liikuma laulupeo mõte. Ühtaegu viis Jannsen küsimuse ajakirjanduse veergudele. Seejärel, avaldas ka lootust, et küsimust käsitletakse eeloleval suvel köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsil, kus asi heaks kiideti. Laulupeo-kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. „Vanemuine“ asus märtsis avalikult peokorraldamisele etteosta ja sellega oli kohaküsimus lahendatud Tartu kasuks. Pidu tähtaja määras ka ametlik korraldus See lubas eestlasi Tartusse kokku tulla ainult ülikoolitöö vaheajal. Huvatav ka see, et Ametlik piduluba saadi alles 1869. a. 20.veerbuaril pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. 3
toimub ülesannetes oluline muudatus. 1020 aasta pärast ei ole enam paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning
toimub ülesannetes oluline muudatus. 1020 aasta pärast ei ole enam paljusid tänaseid töökohti. Tänaseid õpilasi ei aita elus ainult needsamad oskused ja teadmised, mis meid nii kaugele on toonud. Neljandaks tuleb vajadus muutumiseks ka sellest, et oleme viimastel aastakümnetel teadmisi ja efektiivsust sihiks seades koolis veidi vähem tähelepanu pööranud üldinimlikele omadustele ja väärtustele. Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning
Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (ajalugu: Atlandi harta aug. 41 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jaan. 42 ) Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945 see on ÜRO päev! ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a. 191st iseseisvast maailma riigist kuulusid ÜROsse 185) ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku
lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT loodi 1920.a. ning tegutses 1946 aastani ja on ÜRO eelkäija.Juhtroll oli seal Inglismaa ja Prantsusmaa käes
Umbes samal ajal, kui toimus Kurski lahing, maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis USA ja Britanniaga vaherahu. Saksa sõjajõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal fasistliku vabariigi eesotsas Mussoliniga. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1943. aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati, et USA ja Suurbritannia alustavad pealtungi sakslaste vastu Normandias ning Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. 1944. aasta esimesel poolel alustas Punaarmee võimsat pealtungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA- Suurbritannia sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944
Ajaloo kontrolltöö Villu II ms lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Saksamaa positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalistioon augustis 1941 Roosvelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSVl 1941.aasta piire. 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosvelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Breliini vallutamine Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Ida-Preisimaal peeti
jätkuks nii praeguste kui ka tulevikus esinevate vajaduste täitmiseks. Säästva arengu kontseptsiooni on siiski eri kontekstides eri viisidel tõlgendatud ja mõistetud . Kakskümmend aastat pärast Stocholmi konverentsi juhtis ÜRO jälle tähelepanu keskkonnateemadele, seekord juba ülemaailmses mastaabis ning keskendudes 21. sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab
arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi; käsitleti Ida-Euroopa tulevikku sõja järel. · Üldiselt oli konverents soodne just Stalinile, kes suutis läänelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. Järelandmised olid seotud USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas ("Teine rinne" oli avatud 1944.a.juunis) ja nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu Idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. · Konverentsil hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest liitlaste vahel - kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises. Vt ka pilti Lähiajalugu XII klassile; lk.102. Potsdami konverents 1945 (juuli-august) · Osalised olid muutunud: kohal olid Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsil toimunu ja otsused:
Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult. Loodi ka Rahvasteliidu põhikiri, mis oli kõikide lepingute osaks. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks. Versailles' süsteem pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Versailles' süsteem ja USA
Vange kasutati ka orjatööl tööstusettevõtetes.Eriti jõhkralt käitusid sakslased Juutidega:massimõrvad, getodesse sulgemine.21.jaanuar.1942 Wannees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine. Auschwitzi ja Maidaneki surmalaagrite gaasikambrites.Krahv Wallenberg päästis Sm käest tuhandeid juute.Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6mln inimest.Sõja lõpp:1943 lõpul Teherani konverentsil sai Stalin ja NSVLiit piiride tunnustamise.Baltiriigid taas vene võimu all.1945 veebruaris Jalta konverents-otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.16.aprill.1945 Punaarmee pealetung Oderil.24aprillis jõuti Berliini kaotustest hoolimata ründas Vm edasi.2.mai.1945 Hitleri enesetapp ja Berliini kapituleerumine.Punaarmee rüüstas linna edasi.7.mai .1945 teatas Sm vastupanu lõpetamisest.(.mail kirjutati Berliini lähedal alla Sm täieliku kapituleerumise aktile
(sõjamakse). 3) Saksamaal kaotati üldine sõjaväekohustus, keelati omada allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril. 4) Saksa läänepiirile jäi Reini demilitariseeritud (relvavaba) tsoon. 5) Fikseeriti ära riigipiiride muutused (Millised? Kanna oma kaardile!) 10. Washingtoni konverents: 1921 1922 toimus Washingtonis konverents, millest võtsid peale USA veel osa kaheksa Euroopa ja Aasia riiki. Sel konverentsil sõlmiti rida kokkuleppeid, mis määrasid mõjusfäärid Kaug Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas. 11. Rahvaste liit: loomine, eesmärgid, tähtsus. Rahvasteliidu loomine, so. rahvusvaheline riikide organisatsioon, mille ülesandeks oli võitlus rahu ja julgeoleku eest, sõdade vältimine ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Rahvaste Liidu peakorter asus Genfis. Juhtivat osa Rahvaste Liidus etendasid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents, mis koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents. Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. · Eesti ja WTO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
