Peale 1. Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1919 aastal. See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George ja Itaalia peaminister Orlando. Kuid
Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus,
25-26 okt. 1917 OKTOOBRIPÖÖRE Ajutine valitsus kukutati. Kehtestati proletariaadi diktatuur. 3.Märts Breisti rahu. Lk 56 Võimuvahetus venemaal. I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. Hävisid Saksa, Austria-Ungari, Vene ja Türgi impeeriumid. 2. Euroopa uued riigid:Soome,Eesti,Läti,Leedu,poola,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Iirimaa, Ungari. 3. Tekkis uus maailmakord: Versailles- Washingtoni süsteem. See põhines sõlmitud rahulepingutest (5 rahulepingut). Konverentsil (1921-22) määrati kindlaks suurriikide laevastiku suurus ja mõjusfäärid Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani basseinis. Otsused pididki tagama sõdadeta maailma. Pariisi rahukonverent 1919 Jaanuar-Juuni Osales: 32 (27) riiki. Juhtrollis mängisid: 1. Prantsusmaa(G. Clemenceau) peaminister 2. Inglismaa (G.Lloyd) peaminister 3. USA (W.Wilson) president Konverentsil läks läbi kolme suure riigi tahe.
lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44)
o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus: o 12-17. (25-30.) detsember 1905 osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil Soome Suurvürstiriigis o 1906-1907 osales/organiseeris VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku hulka. o 1924-1929 kõrvaldadas võimult kõik juhtivad bolsevikud o 1928 algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas o 1929 saatis Nõukogude Liidust välja Trotski
sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine
eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945 Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu)
Jätkusuutlikkuse tagamise võimalused. - Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. "Agenda 21" - Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21-ga. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Programm sisaldab valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide, ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskava keskkonna degradeerumise vältimiseks. Agenda 21 peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine ning vastavate strateegiate sõnastamine säästva arengu saavutamiseks maailmas EV rahvuslik arengustrateegia, et tagada jätkusuutlikus. -
Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega lõplikult oma mõju. Orgaanilise keemia otsustavaks läbimurdeks oli orgaaniliste ühendite struktuuriteooria, mille alused lõi vene keemik A.Butlerov, kes 1861. aastal esines sellekohase ettekandega saksa loodusteadlaste ja arstide konverentsil. Teooria loomisel arvestas A.Butlerov, et: süsinik on orgaanilistes ühendites neljavalentne; kõik süsiniku valentsid on ekvivalentsed; süsiniku aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada pikki ahelaid. Tänapäeval tuntakse üle kuue miljoni ühendi, millest vaid kuuendik on anorgaanilised, ülejäänud on aga orgaanilised ühendid. Iga päev sünteesitakse maailmas kuni tuhat uut ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu
Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. Stalini liitumine Hitleri- vastase koalitsiooniga muutis asja. 1943.a arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ka järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu
Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda
otsused):1.jaan.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli atlandi harta. Ühinenud rahvad tõotasid hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega.28.nov.-1.dets.1943 kohtusid Roosevelt, Stalin ja Churchill Iraani pealinnas Teheranis. Lääneriigid ei kavatse sõdida NSVL-ga Balti riikide pärast. Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. 4.-11.veebr.1945 toimus NSVL-s Krimmis kolme suurriigi juhi kohtumine. Jalta konverentsil tehtud otsused vastasid pigem Moskva huvidele. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. 13.Atlandi harta:14.aug.1941 avaldatud kaheksapunktiline deklaratsioon Churchilli ja Roosevelti kohtumisest Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal, kus nad sõnastasid natsistliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted.
sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm
kaitsmas NL sõjaväelaste eest siis ütles ta, et vaen Baltiriikide vastu on vaen ka Venemaa vastu. Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati. Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike. Juba 2007. Aastal süüdistas ta Ühendriike soovis maailma valitseda ning 2015. Aastal toimunud konverentsil teatas ta, et USA on süüdi nt Ukraina kriisis. Jeltsini ajal ning ka Putini alguse ajal oli suureks probleemiks konflikt Venemaa ja Tsetseenia vahel sõda 1994-96 ning 1999. Aastal. Putini ajal toimus 2008. Aastal kallaletung Gruusiale, vältimaks liitumist NATO-ga. 2014. Aastal päästis Venemaa valla sõja Ukraina vastu, et tõkestada intergratsiooni EL-ga.
Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end...
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude
enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus.
3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart:
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga · Ülejäänud Euroopa ei olnud rahul, et kaks riiki hakkavad seda valitsema · Saksamaa tahtis oma võimu laiendada. · Sm tahtis I MS. kaotatud alasid tagas...
Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Ka Venemaa pidas end sõja kaotajaks ning seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jaotada. Pariisi rahukonverentsil, mis tuli kokku 18. Jaanuaril 1919 ning kus olid esindatud 27 sõjast osa võtnud riiki, keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Samas leidus ka riike võitja ehk Antanti poolel, kes ei olnud rahul sõja tulemustega. Itaalia leidis, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured ning Jaapan, kes oli sõtta astudes unistanud võimu saavutamisest Ida-Aasias. Ainsaks selgeks võitjaks Esimeses maailmasõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille
/ Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast Jalta konverentsi kohtus Roosevelt Egiptuse, Etioopia ja Saudi-Araabia valitsejatega, pannes aluse nende diplomaatilistele suhetele. · 12. Aprill 1945 Roosevelt suri, nägemata sõja lõppu.
nimekaid auhindu. Henderson suri 1996, olles 98 aastane. 2. ÕENDUSTEOORIAD Virginia Hendersoni õenduskäsitlus ja –kirjeldus oli teed rajav töö, mis on kogu õendust oluliselt mõjutanud. Hendersoni elus oli kolm suurt mõjutajat, mis ajendasid teda rajama oma õendusteooriaid. Esimeseks teguriks oli tema refereering õenduse aluste õpikust, mille käigus ta mõistis õendustegevuse täpsest defineerimisest. Teiseks oli tema osalus National Nursing Council konverentsil 1946ndal aastal. Viimane kui kõige olulisem tegur oli tema rahulolematus ANA (American Nurses Association) poolt kirja pandud definitsiooniga. 2.1. Õenduse definitsioon 1966. aastal Õenduse erifunktsiooniks on aidata üksikisikut, kas tervet või haiget, terviseesendamisele või taastamisele suunatud toimingutes( või rahulikul suremisel), mida ta ise suudab läbi viia, omandades selleks vajalikku jõudu, teadmisi ja tahtmist. Õenduse ülesandeks on ka aidata
Sest Inglismaa õhujõudude rivist välja viimine kukkus läbi. 8. Miks astus Jaapani vastu sõtta USA ? Sest Jaapan ründas Pearl Harbourit (USA sõjaväebaasi). 9. Pane kirja asjaolud, mille tõttu kukkus läbi Saksamaa välksõda NSVL-i vastu. 1)Talv - teeolud halvad 2)Ei arvestatud õige riietusega (külm) 3)USA abi NSVL-le (toiduabi jne) 10. Millise Balti riikide jaoks saatusliku otsuse langetasid NSVL-i, USA ja Inglismaa juhid Teherani konverentsil ? Tunnustati 1940 a riigipiire, Balti riikidel kadus võimalus iseseisvuse taastamiseks. 11. Iseloomusta lühidalt 1944.a. aset leidnud sõjategevust Punaarmee vastu Eesti territooriumil. 1)Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma 2)Vastupanu Sinimägedes 3)Porkuni lahing 12. Miks heitsid ameeriklased Hiroshimale ja Nagasakile aatomipommid ? Ameeriklastel oli valida kolme sõjategevuse vahel. Kõige mõistlikum oli neil valida see, et heita aatompommid. 13
kontrollimatu inflatsioon, rahvusvahelises kaubanduses kehtisid edasi sõjaaegsed piirangud. Toiduainete ja toorainete ning esmatarbekaupade nappus oli Euroopas tavaline. Suurest soovist olukorda parandada kutsus Rahvastelit 1920 aastal kokku Brüsselis rahvusvahelise finantskonverentsi, et kavandada abinõud Euroopa majanduse taastamiseks. Konverentsist võtsid osa 39 riiki, sealosas ka Rahvasteliidu mitteliikmesmaad Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Konverentsil rõhutati sõjaeelse liberaalse kaubanduse taastamine. Rahvasteliit pakkus finantsüsteemide rekonstrueerimiseks eri riikide abiprogramme, mis hõlmasid nii tehnilist abi konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal allakirjutatud rahvusvaheline tolliformaalsuse lihtsustamise konventsioon.
Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. Briand`i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika 1928
et mõnikord peavad meedia väljaanded kajastama infot natuke teist moodi ning isegi valetama mõningate faktide kohta. Kui kirjutataks koguaeg tõtt siis võivad riigi siseselt tekkida probleemid. Heaks näiteks saab tuua Venemaa. Meie siin Eestis loeme uudiseid selle kohta, kuidas riik vallutab Ukrainat, kuidas nad kogu aeg oma sõjaväge sinna juurde saadavad aga Venemaa meedia kajastab asja hoopis teistmoodi. Nagu ütles ka nende kaitseminister alles hiljuti toimuval konverentsil, et Ukrainas on tegelikult üldse kodusõda ning nemad pole selles süüdi. See ütlus näitab seda, kuidas riik kaitseb oma tegevusi ajakirjanduse toel ning, et pigem räägitaks natuke valet juttu, kui seda, et riigis kaos tekiks. Ajakirjanduse populaarus ja olulisus tõuseb suure tõenäosusega veelgi ning arvatavasti samamoodi ka probleemide hulk. Kindlasti saaks neid probleeme vähendada, kuid kui me
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei
Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21 Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil. Agenda 21 peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite
8. Selgita mõistet ,, totaalne sõda ,, Tooge näiteid erinevatest eluvaldkondadest. Seda iseloomustas propaganda,mis õhutas inimesi sõda ülistama . Lisaks kaasati majandus, kultuur ja isegi ühiskond sõtta. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Dresdeni pommirünnak 1945.a . Holokaust 9. Milliseid järeleandmisi tegid lääneriigid Stalinile Teherbani ja Jalta konverentsil ? Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. Tunnustati NSV Liidu 1941. A piire. Teherbani konverents. Üldiselt oli Jalta konverents soodne just Stalinile, kes suutis lääneriikidelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. See oli seotud ka USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas ("Teine rinne" oli avatud 1944.a.juunis), nõukogude
1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele n...
maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega
maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leevendamine,Euroopas levis lootus, et on saabunud leppimine.ritati luua ssteem, et vltida SM-PM sda.Slmiti palju kokkuleppeid,millest ks oli Reini
Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov
Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjurtamist ja saksa pidi kannatama näljahädade pärast. Saksamaa arvates olid mõned Versailles' rahulepingu tingimused väga karmid.
ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco
19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui
(http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Tuginedes proovivõtu tulemuste ja kvalitatiivsete andmete jagamine kolme erinevat ajajärku on soovitanud: · pioneer aastat (1993-1999) · innovatsiooni aastat (2000-2004) · konsolideerimine aastat (2005-2009). (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Iseenesest, Open Access on pidevas arengus ja kogu andmebaas arenes välja erinevatest kogudest
10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs August Gailit 1891 1960 · Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana · Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt · Õppis Valgas Läti kihelkonna ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee...
1940. aastal oli relvatootmises täiskäik peal, mis omakorda parandas riigi majanduslikku olukorda. Sellel ametiajal korraldasid Jaapani väed Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, mis sundis Ameerika Ühendriike astuma II Maailmasõtta ning aastal 1941 kuulutas Roosevelt sõja Jaapani vastu ning nad suutsid ka Jaapani II Maailmasõjas alistada. 1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks. Ta käis 1945. aasta Yalta konverentsil, tegi koostööd Egiptuse kuningaga. 14. veebruaril pidas ta maha ajaloolise koosoleku kuningas Abdulaziziga, Saudi-Araabia asutajaga, see koosolek hoiab endas tähelepanuväärset tähtsust isegi tänapäeva Ühendriikide ning Saudi-Araabia koostöös. Kui ta jõudis tagasi Ühendriikidesse oli rahvas üllatunud, kui vanaks ning nõrgaks nende armastatud president jäänud oli. Oma kõneluse Valges Majas pidas ta toolil istudes. Veel 1945. aasta märtsis
novembril asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee aseesimees. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale. Venemaal olles osales ta Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu (novembris 1918) tuli ta tagasi Eestisse illegaalsele parteitööle. Eestimaa kommunistlike organisatsioonide konverentsil valiti ta Kommunistliku Partei Eesti KK-sse ja määrati Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Siseasjade Valitsuse juhatajaks. Kingissepp oli üks EKP I ja II kongressi ettevalmistajatest ja korraldajatest. Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3
4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Optiline hiir Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Kurikuulus punane tuluke, mis pimedas toas juba kaugelt teretab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.
Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8. mai - Saksa ülemjuhatuse esindajad kirjutasid alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooniks. Juuli-august - Potsdami konverentsil arutatakse Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 6.-9. august - USA tuumapommid langesid Hiroshimale ja Nagasaki linnadele. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos). 2. september - Jaapani ning USA esindajad allkirjastavad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda.. oli lõppenud.
Vaja on teha 2 kodutööd, et õigeks ajaks valmis saada pean kohe alustama. d) Mitu punkti on kursuse maksimum summa ja millise punktisummaga oleksid endaga ise rahul? Maksimum punkdid 100. Kui mul õnestuks 100-st saada 75 punkti oleks endaga rahul. 2. Millised osapooled võtsid osa teisest maailmasõjast? Saksamaa, Nõukogude Liit, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, USA, Itaalia 3. Täida lüngad. Pärast sõda sõlmiti rahulepingud Potstami ja Jalta konverentsil tehtud otsuste põhjal. 1947. aastal kirjutati neile Pariisis(linn) alla. Jaapaniga kirjutati rahulepingule alla alles 1951 aastal San Franciscos. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Peale teist maailmasõda loodi mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone. 1945. aasta juunis kirjutasid San Franciscos 51 riigi esindajad alla Ühinenud rahvaste organisatsiooni põhikirjale. 1949
turustamisel välisturgudel. Lisaks on WTO osaks ka Kaubanduspoliitika ülevaatuse mehhanism (TPR - Trade Policy Review Mechanism), mis annab võimaluse regulaarsete ajavahemikkude tagant saada liikmesriikide kaubanduspoliitikast laiahaardeline ja süstemaatiline ülevaade. [3] 7 6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR 9.14. novembril 2001 Dohas (Katar) toimunud WTO IV ministrite konverentsil võeti vastu otsus alustada uut kaubandusläbirääkimiste vooru. Vooru ametlikuks nimeks on Doha arenguvoor (Doha Development Agenda DDA). Läbirääkimised algasid 2002. a. alguses. Vastavalt Dohas vastuvõetud ministrite deklaratsioonile pidid läbirääkimised lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. a., mis aga ei õnnestunud. Vooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, pöörates erilist rõhku arenguaspektidele (s.t. arenguriikide
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti
oma iseseisvust taastada. 15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus? Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu. Lääneriigid ei tunnustanud de jure Balti riikide liitmist. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946. võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Baltiriikide liitmist NSVL-ga. 16, Millised sündmused toetasid ja millised vähendasid metsavendade liikumist?
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma s...
aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest: Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. 26. septembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. . 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele. Eesti kohustus sellega võrdõiguslikkuse põhimõtet ka praktiliselt ellu rakendama. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika ühe selgepiirilise valdkonna.
Kuna otsene maailmavalitseja meil puudub, vajame me intensiivset tööd ning ühtmeelt, et päästa veel seda, mis võimalik. Läbirääkimisteks, kuidas seda teha kutsutakse kokku aga kõik maailmariikide esindajad. Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengukonverents Rio de Janeiros, mis toimus 1992. aasta suvel, on olnud ajaloo suurim konverents osavõtjate arvult ning presidentide ja peaministrite esindatuse poolest. Ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel oli võrdlemiselt suur. Sel konverentsil demonstreerisid maailmajuhid oma koostöötahet keskkonna parandamiseks ning mitmed neist ehk taipasid ühiskonna erinevate sfääride seotust ning omavahel põimumist. Võib öelda, et juhtida saab tõesti erinevatel viisidel isegi enese teadmata. Üle ega ümber aga ei saa me negatiivsest juhtimisest. Julgen väita, et väljapaistvaim juht maailma ajaloos on olnud Adolf Hitler. Alates 1934. aastast figureeris ta Saksa Riigi füüreri ja riigikantslerina, olles samaaegselt
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
