Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17
Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus
13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? Inglismaad Chamberlain,Prantsusmaad Daladier,Saksamaad Hitler,Itaaliat Mussolini. 9. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Sooviti heastada Versailles lepinguga tehtud ülekohut. 10. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale?
06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO) · 1943 - Teherani konverents (teise rinde avamine Lääne rindes) · 6. juuni 1944 Normandia dessant (saksa maa ründamine teiselt rindelt ootamatult) · 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung · varssavi ülestõus
1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul.
Neile ei meeldinud ka Rooseveldi ametiühinguvastane hoiak. Töölisi hoiti tehastes streikide ajal kinni. 1937.aastal hakkas majandus langema. 1938.aastal lõpetati Uue Korra reformid ehk uuendused. Tema teisel ametiajal puhkes Teine maailmasõda- see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge. 1940.aastal algas tema kolmas ametiaeg. Presidendivalimistel tema edu kahanes. Teise maailmasõja ajal sõlmis ta liidu Suurbritanniaga. Toimus liitlaste konverents Teheranis, kus olid esindatud Nõukogude Liit(keda esindas Stalin), Ameerika Ühendriigid( keda esindas Roosevelt) ning Suurbritannia(keda esindas Churchill). Nad nõudsid Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni. 1944.aastal valiti Roosevelt neljandat korda presidentiks. Ta oli ainuke, keda valiti neli korda järjest presidentiks. oma neljandal ametiajal nõudis Roosevelt, et kongress võtaks vastu õigusaktid, mis maksustaksid kõik ebamõistlikud kasumid nii ettevõtetel, kui eraisikutel
1) Atlandi harta, 14.august 1941 , Usa, roosevelt, SB Churchill *riigid ei otsi omakasu rahvusvahelises riiklikus poliitikas *taastatakse II MS eelne poliitiline korralds ja piirid *rahval õigus valida valitsusvorm *saksamaa ja tema liitlaste purustamine 2) Ühinenud rahvad, jaanuar 1942, NSVL ja 26 riiki *iseseisvuse kaotanud riigid saavad tagasi oma iseseisvuse *ükski riik ei tohi omavahel sõlmida separaat rahu *ei tohtinud ekssteerda omakasupüüdu 3) Teherani konverents nov-dets 1943 NSVL stalin, USA roosevelt, SB churchill *USA ja SB olid nõus NSVL-i laienemisega, kui nsvli allututud alades toimub rahvahääletus *churchill lubasteise rinde avamist L-Euroopas *sõditakse ühesoos kuni saksamaa kapituleerumiseni *ei sõlmita separaatrahu 4) Jalta konverents veebruar 1945 nsvl, usa, sb *otsustati luua ÜRO *lepiti kokku saksamaa sõjajärgses korralduses sks, austraalia ja berliin jagatakse neljaks okupatsiooni tsoonks
Harborile Hawail USA sõttaastumine 1943 1944 1945 5.07-23.08 Kurski lahing Jaanuar Punaarmee edukas peale- Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale 17.07-2.08 Potsdami konverents tung Sakslaste katse Punaarmee koondist 4.-11.02 Jalta konverents * Kiideti lõplikult heaks Ida- ümber piirata 27.jaanuar Leningradi blokaad Preisimaa põhjaosa loovutamine
1944. aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutavasse Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut. Arusaam, et sõda kui sellist enam ei tule. 1920.-del ei olnud maailmas suuri kriise ega sõjakoldeid. Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents. Seni oli Nõukogude-Venemaa ja Saksamaa rahvusvahelisest tegevusest kõrvale jäetud, sest üks oli kaotajariik ja teine kommunismiga riik. Genova majanduskonverentsile kutsuti mõlemad. Nõukogude-Venemaa kutsuti sinna teatud tagamõttega Venemaa oli enne esimest maailmasõda koht, kuhu kapitali paigutati. Riike huvitas, kas Nõukogude-Venemaa maksaks tagasi Tsaari-
käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase võimaluseni kaitsta(tänavalahingu,mobiliseeritud poisikesed)Punaarmee tungis aga edasi,2.mai berliini kapituleerus.Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel linnas mitu päeva rüüstata(vägistamine,tapmised) 16. Saksamaa alistamine. Potsdami konverents:1944 aprill varises S vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes.Punaarmee vallutas Viini,sakslased andsid alla Ita.7.mai 1945 teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8.mai kirjutati alla S täieliku kapituleerumise aktile.17.jul-2.aug toimus Potsdamis võitjariikide konverents,millel kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise NSVL ning s elanike sundevakueerimise võitjatele antud territoorimidelt.S jaotati Briti,Pran,Usa ja NSVL vahel. 17
Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse
Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte. -Juuli- lääneliitlaste dessant Sitsiiliast Lõuna-Itaaliasse. Mussolini kukutati võimult. Lõuna-Itaalia sõlmis rahu lääneliitlastega. Põhja-Itaalias läks võim sakslaste kätte. Loodi SALO riik, mille juhiks pandi Mussolini, kuid tegelikult oli võim Saksamaal. -28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte
3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel 5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa "päästjat" fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks. Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga? Müncheni sobing MRP Avalik konverents Salapakt Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA GER, RUS Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti arutluse alt välja arutluse alt välja Järelikult 1939. olid Versailles rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud nt:
Sõda alustab USA. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. 1)Atlandi Harta 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus(lk153) 2) 1. Jaanuar 1942 allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni, kus kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati) -Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht
Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte. -Juuli- lääneliitlaste dessant Sitsiiliast Lõuna-Itaaliasse. Mussolini kukutati võimult. Lõuna-Itaalia sõlmis rahu lääneliitlastega. Põhja-Itaalias läks võim sakslaste kätte. Loodi SALO riik, mille juhiks pandi Mussolini, kuid tegelikult oli võim Saksamaal. -28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte
· Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941. detsember Moskva lahing · 1942/43 sügis ja talv Stalingradi lahing · 1943 juuli/august Kurski lahing · 1945 aprill/mai Berliini vallutamine · 19
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Inglismaa- Winston Churchill 2. sept 1945 – Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp Prantsusmaa- USA- Franklin Delano Roosevelt 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? München – Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis Saksamaa vahel, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. 1945 – Jalta konverents, toimus Jaltas Anšluss – Austria liitmine Saksamaaga 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis Kummaline sõda – sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki?
sõjaväele, Saksamaa pidi suurtöösturitelt võetud võlgu tagasi maksma.Ideoloogilised: kommunismi levitamine, eluruum Saksa rahvale. Aastaarvud 1938 Saksamaa okupeeris Austria 1938 Müncheni kokkulepe 23. 08. 1939 Molotovi Ribbentropi pakt 1940 Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 07.12.1941 Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harborit 1941 Atlandi harta 1943 Teherani konverents 06.06.1944 liitlasvägede saabumine Norvandiasse(Lääne Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 - luuakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon(San Franciscos) 7.-8.08.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleermimise akti 1945 Potsdami konverents 6.-9.08.1945 USA heidab Jaapani 02.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud 28.091940 baaside leping 17.06.1940 Eesti okupeeritakse Nõukogude Liidu poolt 06.08
1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud. II MAAILMASÕJA ALGUS × Molotovi-Ribbentropi paktil oli ka salajane protokoll, milles piiritleti
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
võimuhaaramisele. Itaalias saatis fasistlikuks nimetavat liikumine edu, saksamaal esialgu mitte. Äärmusliikumiste ohtlikus seisnes selles, et tegu oli vägivaldsete rühmitustega, kes püüdlesid no matter what enda eesmärgi poole. Inimesi tapeti ja vangistati. Kunagi ei võinud teada, mis on nende järgmine samm. 3. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Euroopas 1920. aastatel. Riigid tegid koostööd majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumiseks. 1925. Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverents oli väga oluline kuna esimest korda koheldi Saksamaad kui võrdväärset partnerit. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri, mis omakorda andis kindlust juurde Prantsusmaale, kes tegelikult kartis alla surutud Saksamaad ning sai nüüd paika pandud piiridega end paremini tunda. 1928. aastal
piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-
okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu 1941 a piire ning Baltiriigid sattusid Moskva võimu alla, Potsdami (16.07 02.08.1945) 1945 a juulis ja augustis toimunud võitjariikide konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Thurman, kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosaloovutamine NSV Liidule, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud aladelt, Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV
Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin,
agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab
Mis tulemus oli? Tõepoolest suudeti taastada paljude riikide suveräänsus, võimaldada osadele riikidele ligipääs merele, ning elustada majandust. Ent täielikult ´´õiglaseks´´ ei suudetud siiski jääda. Näiteks suutis NSV välja pressida, et riikidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa sõjaliitlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla ja Jaapanile esitati ulitimaatum kapituleerumiseks
See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid hiljem liitusid veel mitukümmend riiki. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega ka prantslased teha Venemaaga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis. Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa
ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL
Järgmise aasta kevadeö sundisid nad Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafikas lõplikult alistuma 1942 lõpul, 1943 algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 saksa sõdurit - Stalingradi lahing 1943 jan lõpetati ka Leningradi piiramisrõnga (from 1941 sept) Leningradi Blokaad 1943 suvel tegi Sksamaa viiamse katse. Kurki linna lähedal - mõne kuuga sai Punaarmee üle ning vallutas tagasi 2/3 Saksa poolt ok NSVL alasid 1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja 1943 lõpul toimus Teherani konverents (Stalin, Roosevelt, Churchill) Otsustati, et USA ja Sbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde, nign alustavad pealetungi sakslate vastu Normalndias NSVL võttis endale kohustuseks kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda 1944 alustas NSVL pealetungi piki NSVL- Saksamaa rindejoont Lääneliitlased vallutasid IT pealinna 6 jun 1944 maabusid USA, Sbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Alustati liikumist Saksa poole
juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta. Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Otsustati: NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu, USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!), otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne
Malta jäi alistamatuks. · August Roosevelti ja Churchilli Atlandi harta, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943: · 3. 09 Ameerika ja S. Br vägede korraldatud dessant Sitsiiliasse, seejärel ka Itaaliasse. Mussolini kukutati. Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama
Sõda oli igal pool nii maal, õhus kui ka merel. 18.Holokaust Saksamaa hävituspoliitika, mille käigus hukati ligi 6 miljonit inimest. Alguse sai 21. juunil 1942. aastal mil otsustati, et kõik Euroopa juudid, tuleb transportida itta, kus nad gaasikambrites hävitatakse. 19.Atlandi harta 1943. aasta augustis allakirjutatud Usa ja Suur-Britannia poolt. Ei olda omakasu peal väljas. Lubati taastada kõik II ms ajal okupeeritud riikide iseseisvus. 20.Teheran konverents leidis aset 1943 aasta lõpul, tegid lääneriigid Stalinile järjekordse järeleandmise ning tunnustades NSVL 1941. aasta piire. Jalta koverents 1945. aastal, milles osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransicos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO. Potsdami konverents leidis aset 17. juulil – 2. august 1945, võitja riikide konverents,
4. Saksamaa poliitika vallutatud aladel ja suhtumine sakslastesse: Vt.õpik lk.23- 25. 5. Vastupanuliikumine Saksamaal: Vt.õpik lk.25-27. 4 6. Liitlaste konverentsid II maailmasõja ajal: (Vt. ka õpik lk.35-38) · Oma tegevust II maailmasõja ajal koordineerisid Hitleri-vastase koalitsiooni peamised osapooled USA, Suurbritannia ja NSV Liit kolmel suurel konverentsil: 6.1. Teherani konverents (1943.a. novembris-detsembris): · Osalesid F.D.Roosevelt, W.Churchill ja J.Stalin (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast, proovides isegi 1943.a. Saksamaaga isegi separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapitulatsiooni Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (senini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste
POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Stalingradi lahingu algus. 1943 Therani konverents, It kapituleerus. 1944 Normandias avati teine rinne USA, SB ja Kanada poolt Sm vastu, vaherahu Soome ja NSVL vahel. 1945 Jalta konverents, Sm kapituleerus, Teine MS lõppes Jp kapituleerumisega. Suur põgenemine sügis 1944, põgenemine Nõukogude võimu eest läände. Mobilisatsioon sõjaväkke kutsumine. Metsavennad karistuste või repressioonide hirmus metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt nõukoguse võimu esindajate vastu. Natsionaliseerimine riigistamine.
Nad pidasid lahinguid oma vastastega ja ründasid ootamatult vastase sõjalisetähtsusega üksusi. Kuidas mõjutas vastupanuliikumine NSV liitu? Puhkes kommunismivastane võitlus, mille aga suutsis Nõukogude liit koos julgeolekuteenistusega maha suruda. MÕISTED/FAKTID 1. Olulisemad sündmused 1942: · Stalingradi lahing · Briti vägede vastupealetung Egiptusele · Merelahing 1943: · Punaarmee murdis Leningradi · Teherani konverents · Saksamaa astus Punaarmee vastu · Kurski lahing 1944: · Liitlasvägede saabumine Normandiasse · Saksamaa lüüa saamine · Nõukogude-Soome vaherahu,Jätkusõja lõpp 1945: · Üro sünnipäev · II maailmasõja lõpp · Jaapan kirjutab alla Usa kapitulatsiooniaktile 2.Teisemaailmasõja akal toimunud liitlasriikide konverentsid Konverents Aasta Otsused
niiöelda nö Niinimetatud nn kaasa arvatud k.a Registrikoodiga regnr Euroopa Liidu EL 6. Kirjuta loetelus esitatud nimed ja nimetused õigesti (kui neis on vigu) ning paiguta nad sobiva malli veergu. Kui on mitu kirjutamisvarianti, kirjuta fraas vastaval kujul igasse veergu, kuhu ta sobib. muusikal Hull Sinu Järele, Saksa laen sõnad, kali ,,Magus Suvi", Müügi juhtimise 6. Aasta konverents, kampaania ,,Eelista Eestimaist", Jaan krossi kogutud teosed, Maksu ja tolliamet, riigihangeteseadus, lokaal ,,Suudlevad Tudengid", ajakiri ,,Kroon ja majandus", Pimedate Ööde Filmifestival, mtü ,,Teeme ära", Tartu hansapäevad, Eesti Akadeemiline Õigus Teaduse Selts, Tallinna linnateatri ,,Taevalava", vvv SSS(v) ja (v)SSS (v),,Svv" müügijuhtimise 6
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola
tõhusaks abiks liitlasriikidele ?Stalingradi lahing juuli 1942- veebruar 1943 ?sakslaste suurim ebaõnnestumine idarindel ?u. 300 000 Saksa sõdurit satub Punaarmee piiramisrõngasse ?saavutatakse jõudude tasakaal idarindel ?Kurski lahing 1943 juuli ?saksa armee püüab oma positsiooni taastada. Alguses on edukas pealetung, kuid see tuli Sitsiilia kammi tõttu lõpetada ?algab sakslaste taganemine idarindel, sest algab venelaste pealetung. ?Teherani konverents 1943 ?nüüd kus idarindel on võim Venemaa käes ja Stalin nägi, et Hitleriga kokkulepet ei saavutata oli ta nõus liitlaste ettepaneku vastu võtma ja osales konverentil ?kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill ?Liitlased loobuvad Balti riikidest ?põhiline päevakorrapunkt: kus avada teine rinne? ?Venemaa tahtis Prantsusmaa Normandias ?seal saaks ta vabastada ainuisikuliselt Ida-Euroopa ?Churchill Balkanil, kus ühineda idarindega ?Churchill teadis, et sellega kaasneb väga palju hukkunuid
Luterlus GRETE ALMRE Mis on luterlus? Kristlik konfessioon Alguse saanud Martin Luterist protestantliku reformatsiooni algataja Martin Luther (14831546) Kristlik teoloog Augustiini munk Protestant Evangeelne, kristlik, apostellik Ladina k. Lutherani Kolm peasuunda Luterlik Maailmaliit Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 12 praoskonda 166 kogudust 207 vaimulikku Peapiiskop Andres Põder Konsistoorium peapiiskop, piiskop, kantsler, assesorid Tarvastu kirik Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.eelk.ee/
Ühtne Euroopa Akt Esimene valitsustevaheline konverents algas Itaalia juhatusel 9. septembril 1985 ning see tipnes Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega Brüsselis 28. veebruaril 1986. Ühtse Euroopa aktiga muudeti Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja pandi alus Euroopa poliitilisele koostööle. Ühtse Euroopa akti jõustumisel sai nimetus ,,Euroopa Parlament" (mida assamblee oli kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
OÜ Rahvapidu Pärnu mnt 57 13. Oktoober 2013 nr 1 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud OÜ Rahvapidu juhatus Soovime rentida Teie ruume, et korraldada konverents 50-le inimesele kuupäeval 20.02.2013. Üritus kestaks kella 12st kella 16ni(~4 tundi). Kui palju läheb ruumide rentimine maksma ja kas on Teie poolt võimalik ka tellida toitlustus? Jääme ootama Teie vastust ja ka küsimusi konverentsi kohta Lugupidamisega Nimi juhataja 5404 4432 [email protected] Tondi 47 Tel. 5544 3111 Reg. Kood 12425533 12345 TALLINN E-post: [email protected] Internet: www.koolielu.ee
Murrang II maailmasõjas Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi korraldada. Kuid ka seal Stalingradi lahingus said Sakslased lüüa. 1943. aastal lõppes ka Leningradi elanike kannatused, kuna Punaarmee murdis läbisakslöaste piiramisrõngast. USA Briti vägede edu Põhja Aafrikas ja Stalingradi lahing olid murranguks Teise maailmasõjas Hitleri vastase liidu kasuks. 1943 .aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents kus Hitleri vastase koalitsiooni kolm tähtsamat juhti(Stalin, Roosevelt ja Churchill kohtusid ning mõtlesid välja plaani Saksa vägede vastu. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas uus konverents, kus kuulutati Üinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamiskonverentsi aeg ja koht. Ühiste jõududega purustati Saksamaa lõpetuseks vallutati Berliin. Saksamaa jagati neljaks ja Berliin ka neljaks sektoriks. 1945. aasta juulis-augustis toimus Potsdami
väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele. Stalingradi - sakslaste kontrolli all, nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi. Kestsid 2 kuud. Lõppes veeb 1943 sakslaste kapituleerumisega El-Alameini – Briti väed läksid pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Midway –ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle Teherani konverents – lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Lidu piire. Jalta konverents – asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organistatsioon Potsdami konverents – kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine sõitjatele antud territooriumidelt. Mis oli holokaust? Kas see puudutas ainult juute? Holokaust oli juutide massiline tööstuslik hävitamine. See puudutas veel mustlaseid ja slaavlaseid.
El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid. Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad. Mis on holokaust? Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites. Maalimsaõja aegsed konverentsid. 1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus. 1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides 1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks. 1945-1946 pariisi rahu konverents sõlmiti rahulepingud saksamaa ja tema liitlastega. Pidid maksam reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ie sõlmitud, küll aga võeti talt reparatsioone ja ta pidi loovutama ida preisismaa
b) Versailles´süsteem koosnes viiest lepingust erinevate riikide vahel Versailles' leping Saksamaaga, Saint-Germani leping Ungariga, Trianoni leping Austriaga, Neully leping Bulgaariaga ja Sevresi leping Türgiga.Kaotajatega sõlmitud rahulepingud (1919) c) Genova konverents- majanduskonverents kuhu olid kutsutud ka Saksamaa ning Nõukogude Liit. Konverents nurjus kuna Venemaa esitas kohe oma nõudmised. Selle konverentsi ajal hakkasid Saksamaa ja Venemaa lähenema. 1922 d) Rapallo konverents 1922 Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping. Venemaa hakaks Saksamaale vedama strateegilist matrjali ja toorainet. Saksa ohvitserid said väljaõppe Nõukogude Venemaal. Sooje suhteid hoiti oma riikide eest salajas. Sellega rikkus ta Versailles' lepingut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
