Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
Prantsusmaa käigus sõltumatuse kaotanud NSVL riikide iseseisvus taastada. USA Teherani konverents 1943 Suurbritannia Otsustati, et lääneliitlased USA avavad teise rinde NSVL Prantsusmaal, NSVL lubas
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin
07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias jalta konverents toimus veebruaris 1945.aastal. Kooskõlastati, kuidas saksamma lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus potsdami konverents toimus juulis-augustis 1945.aastal. Usa, suurbritannia ja nsv liidu juht arutasid saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias 08.05.1945-Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 02.09
Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist; NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu Jalta konverents (Krimmi konverents) 4. 11. veebruar 1945 · Osalesid: J
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole. Teine pool - Lääneliitlased vabastavad Prantsusmaa, jõuavad Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung jõuab Ida-Preisimaa piirle. September - Sõlmitakse Nõukogude-Soome vaherahu. Punaarmee vallutab Eesti ja Läti. 1945: Jaanuar - Punarmee vallutab Varssavi ja tungib Saksa aladele. Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8. mai - Saksa ülemjuhatuse esindajad kirjutasid alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooniks.
2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, teine ms oli lõppenud Kolmikpakt ( Jaapan, Saksamaa, Itaalia )- sõlmiti Berliinis 1940. aastal .Allkirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada . Atlandi harta ( USA, Suurbtitannia )- sõlmiti 1941. aasta augustis, mille allakirjutasid Roosevelt ja Churchill .Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjargse maailmakorralduse põhimõtted. Tehrani konverents ( Stalin , Roosevelt, Churchill ) - toimus 1943. aasta lõpul Iraanis. Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusumaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast, lisaks selle võttis NSV Liit endale kohustuse kuulutada Saksamaa purustamist sõda Jaapanile. Jalta konverents ( Stalin, Roosevelt, Churchill )- toimus Musta mere ääres 1945. aasta veebraris
kamikadze-lendurid; relvastatud tsiviilelanikud Jaapanlased kapituleeruvad 2. september 1945 Peale Hiroshimat (Little Boy) (6.08.1945) ja Nagasakit (Fat Man) (09.08.1945) Konverentsid Atlandi harta (1941) (lk 106) - Saksamaa vastase sõja põhimõtted ; Taastada kõigi enne II ms iseseisvad olnud riikide iseseisvus Ühinenud Rahvaste leping (1942) - Lubati toetada üksteist Saksamaa vastu ;Separaatrahu ei sõlmita Teherani konverents (1943) - Teise rinde avamine Prantsusmaal ; NSVL toetab lääneliitlasi pealetungiga idast; NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile; Saksamaa jagamine otsustati (et tuleb jagada); Balti riigid jäeti NSVLi huvisfääri Jalta konverents (1945) - Saksamaa lõpliku purustamise plaan; Maailmasõjajärgne korraldus; ÜRO asutamise aeg ja koht Potsdami konverents (1945) - Saksamaa jagamine neljaks osaks (NSVL,
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool ÕPIMAPP Seminarikorraldus Koostaja: Kedi Urbanik, TT09 Juhendaja: Eda Veeroja Väimela 2010 Sissejuhatus Aine eesmärgiks on saada selgeks, kuidas korraldada konverentse, messe ning muid suuremaid üritusi. Selgeks peaks saama sealjuures, milliseid vahendeid on selleks puhuks vaja, kuidas teha konverents huvitaks ning kõigile kättesaadavaks. 1. Konverentsikeskused, -korraldajad ning konverentsid, mis pakuksid huvi mulle Suurimad konverentsikeskused Eestis · Saku Suurhall 7200 kohta · Nokia Kontserdimaja · Dorpat Konverentsikeskus · Vanemuise Kontserdimaja · Jõhvi Kontserdimaja Koverentsikorraldajad Eestis · Eesti Konverentsikeskus OÜ Telefon: +372 613 0640 WWW: http://www.konverentsikeskus.ee
TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 1. Täida tabel: TEHERANI JALTA konverents POTSDAMi konverents konverents Toimumise aeg 1943 aasta lõul 1945. veebruar 17juuli-2.august 1945 Osavõtjad Lääneriigid Stalin Churchill jaVõitjariigid ja venemaa Roosevelt Otsused Balti riigid läksidEt 1945 keskelIda.preisimaa venemaa alla ehkluuakse ÜRO japõhjaosa
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harboris olevat mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda. · 11. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. · 12. 1943. lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. · 13. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 14. Augustist novembrini 1940 üritasid sakslased inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. · 15. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. · 16. 22
7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945 Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida
augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Teherani konverents - Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.
millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega. nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940. talvesõda-nov 1939. jalta konverents- ehk krimmi konverents toimus NSV liidus krimmis livaadia palees kuni 4. kuni 11. veebruar 1945, kus nsvl, usa, suurbritannia jaotasid ära teise maailmasõja järgse euroopa ja aasia. 1943 juuli- kurski tankilahing. 1944 6. juuni-normandia dessant.
ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena
· Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05
Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov. 1918 C ompiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel Daatum Itaalia tulevad võimule fasistid -1922 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine -1928 "vaikiva ajastu" algus Eestis -1934 Genova konverents -1922 Eesti Vabariigi iseseisvumine -24.veeb.1928
*pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia Konverentsipoliitika: konverents/ leping osalejad tulemus Locarno konverents Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Reini tagatispakt - Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa kindlustas Saksam. Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära
aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november 1. detsember 1943. a Jalta konverents 4. - 11. veebruar 1945. a Potsdami konverents 17. juuni 2. august 1945. a Adolf Hitler 1889-1945 Baieri sõjavägi ``Mein Kampf`` Natsipartei reorganiseerimine Käsk tungida Poolasse 30. aprillil 1945 tegi enesetapu Jossif Stalin 1879-1953 NSVL-i riigijuht Kaks korda Siberis Kiire majanduslik
a. algas sakslaste pealetung Kurski kaarel. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. 50 07/05 Lahingud Kurski päeva kestnud lahing lõppes Punaarmee võiduga.Kurski kaare /1943 kaarel lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes. 6.november jäeti maha Kiiev ning Punaarmee jõudis peagi välja NSV Liidu sõjaeelsetele piiridele. 12/01 Teherani Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist /1943 konverents 1. detsembrini 1943Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine.Nõukogude Liit,Ameerika Ühendriigid,Suurbritannia.Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.Teherani konverentsil nõudsid
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine.
langes. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas vastupanuliikumist teistes Saksamaa okupeeritud riikides. 10. Olulised konverentsid Atlandi harta 1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Veel lubati taastada kõikide sõjaajal kaotanud riikide iseseisvused. Teherani konverents 1943. aasta novembris toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri vastase koalitsiooni riikide juhid: Churchill, Roosevelt ja Stalin. Otsustati avada Prantsusmaal teine rinne. Nõukogude Liit võttis kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. USA ja SB tunnustasid NSVL 1941. aasta piiride järgi. Jalta konverents 1945
1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli aga jaapanlastele hävituslik. HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1941. august kirjutasid USA ja Suurbritannia alla Atlandi hartale, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. TEHERANI KONVERENTS 1943. lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt, otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile. SÕJATEGEVUS 1944. AASTAL 1944. alustas NSVL pealetungi piki Nõukogude Saksamaa rindejoont, murti Leningradi blokaad . 1944. maabusid sõjajõud Normandias. Normandia dessandi raames õnnestus anda löök
riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid
August 1941 W. Churchill ja F. D. Roosvelt kirjutasid alla Atlandi Lepingu muutmine: Saksamaale hartale. suurem osa Poolast, NL-ile Leedu ja Ida-Poola. 7. detsember 1941 1939 november 1940 märts Jaapani rünnak USA laevastiku 1943 peabaasile Pearl Harbour'is. Talvesõda Teherani konverents USA sai lüüa (häbipäev). Roosevelt ja Churchill 9. august 1945 aatompomm nõustusid, et jätte Baltimaad Nagaskile. Nõukogude Liidule. Holokaust Ameerika kindrali Dwight Eisenhoweri ülemjuhatuse all avati teine rinne, Normandias, 6.06.1944 (D-Day) 1945 30. aprill: Hitleri surm 2. mai: Berliini langus 8. mai: Saksamaa kapituleerus Potsdami konverents
piiramisrõngasse, väga verised lahingud, saksa kaotas. Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents, kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942. Jalta konverents:1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel. Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945
· IV Ei oska midagi arvata Lepituspoliitika lõpp 15. märts 1939 Tsehhoslovakkia hõlmamine 23. märts Klaipeda ülevõtmine Märtsi lõpp nõudmised Poolale 23. aug MRP Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni lepiti kokku edasises sõjapidamises - nt. Stalin nõudis teise rinde avamist; NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu
juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile Balti riigid II. maailmasõjas: 28.september 1939 NSV-liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt 14.-15.juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 14
juhtima, marionetlik valitseja 6. Liitlassuhete kulg lääneriikide ja NSVL vahel(Hitleri vastane koalitsioon) · Atlandi harta 14.08.1941USA ja Ingl(Roosevelt, Churchill), sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus, mis peab olema õiglane. Põhimõtted eriti NSVL-le ei meeldinud, kuid ühines siiski, see paneb ka aluse NSVL ja lääneriikide vähelisele koostööle. · Teherani konverents 1943Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsused: prantsusmaal 2. Rinde avamine ja pealetungi alustamine Sks vastu Normandias, NSVL pidi liitlasi toetama pealetungiga idast, NSVL võttis kohustuse peale Sks alistamist Jaapanile kuulutada sõda, USA ja suurbrit tunnustasid NSVL 1941. A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine,
Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele. Samas oli majanduse areng ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Majandust toetasid ka riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted: · Kuna majanduslik ja poliitiline olukord stabiliseerus, leevenesid ka välispoliitilised vastasseisud. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa (esimest korda peale I MS võrdõigusliku partnerina). Sõlmiti Reini tagatispakt, kus Saksamaa sai Versailles's paika pandud läänepiiri. · Peale Locarno konverentsi arvati, et on saabunud rahuaeg. Kulminatsiooniks oli 1928. aasta Briand'iKelloggi (Prantsuse ja USA vahel) pakt, kus kohustuti loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt
Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused: Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks Peamised tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine NGOde (Mitte poliitiline organisatsioon) rolli suurenemine. UNEP (United Nations Environment Programme) loomine. Roheline ideoloogia:
väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce). 1922 1953 Stalin on kommunistliku partei peasekretär. 1925 Locarno konverents (Reini tagatispakt). 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 1933 Suur Depressioon (Ülemaailmne majanduskriis). 1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul.
aga Saksamaale sõja. • Saksamaa vallutused 1941. aastaks (Poola, Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Põhja- Aafrika, Kreeka, Jugoslaavia). • NSVL vallutused 1941 (Poola, Soome, Baltimaad, Bessaraabia). Teise Maailmasõja algus • Tänu Jaapani rünnakule USA-le laienes sõda maailmasõjaks. • Hitleri vastasesse koalitsiooni kuulusid: NSV • Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale. • 1945a veb toimus musta mere ääres Jalta konverents, kus otsustati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. • 1945a jul toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit arutati sõjajärgse haldamise küsimusi. • 1942a suvel heideti Jaapanile USA poolt 2 tuumapommi Hiroshimale ja Nagasakile. • 2 sept 1945a allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad tingimuste kapitulatsiooniakti
reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati. · Septembris 1943 langeb sõjast välja Itaalia, sest USA ja SB võitsid Itaaliat ning Mussolini sunniti võimult lahkuma. Uus valitsus palus vaherahu. Saksa pani Mussolini Põhja-Itaalias võimule. · 1943 Teherani konverents lääneriigid tunnustasid NSVL-i 1941.a. piire. Murrang Vaiksel ookeanil... · Detsembrist 1941 maini 1942 vallutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia (Singapuriga), Birma, Indoneesia, Uus-Guinea ja Filipiinid. · Jaapan kasutab kamikazesid lõhkeainetega täidetud lennukid rammivad vastase laevu. · 1942 USA võit Jaapani üle Midway saarestikus. · 1944 USA võit Jaapani üle Leyte merelahingus. 1944...
tingiusteta kapituleerimise aktidele. Jaapan ja USA allkirjastasid Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti Liitlaste Jalta (krimmi) konverents Sakslaste lüüasaamist rindel iseloomustab eestlaste sõjaaegne naljalaul. Püüa see lahti seletada. Hitler oli alguses nii julge, kuid kui ründekära puhkes lõi ta kartma, mehed said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku
tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine
Parlamentalism Kellele: Nimi: Põhimõtteliselt on pralament see mis langetab suuri otsuseid, valib presidendi ja peavad nõu riigi probleemidest. Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17
Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti kokku ka Saksamaa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. Eestile oli see konverents aga halb, sest sellega tuleks vene okupatsioon tagasi. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud
Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas lõplikult alistuma. Sama aasta lõpul algas ka Stalingradi lahing. Stalingradi lahing lõppes 1943. aastal kus Saksamaa kandis suuri kaotusi. Samal aastal toimus ka maailma suurim tankide vaheline lahing Kurski linna lähedal. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus otsustati avada Prantsusmaa poolt teine rinne ning alustada pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. Lisaks võttis ta ka peale Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. Lepiti kokku ka Saksamaa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. Eestile oli see konverents aga halb, sest sellega tuleks vene okupatsioon tagasi. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud
1943 1.Stalingradi lahing jätkub, vangi võeti 90 000 sakslast 2.Leningradi läbimurre 3. 1944 1.Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias 2.Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt 3.Prantsusmaa vabastamine 1945 1.NSV kuulutas Jaapanile sõja 2.Jalta konverents 3.Potstami konverents 2. Mis tähtsus oli Teises maailmasõjas Kurski lahingul? ................................................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................................... 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
