Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn. Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.aastal, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
VAIKIV AJASTU Eesti ajalooperiood, 12.03.1934-21.06.1940, põhiseaduse kriis, riigipööre, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda tulemuslikult, VAPSID 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed, BRIAND-KELLOGI PAKT 1928. aastal allkirjastatud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi hukkamõist. KOMITERN rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ, LOCARNO KONVERENTS 1925. aastal Sveitsis aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. MAFFIA sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus milletegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. GESTAPO Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933-1945. INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstuse arendamine, KOLLEKTIVISEERIMINE
Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti vabadus ja võrdsed võimalused, siiski eelistati Prantsusmaad. Põhimõtteliselt tähendas see Saksamaa lüüasaamist. Välisriigid süvendasid ka Maroko sisepingeid. Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega. Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents, asutati 1993, ühendab 21 kirikut. · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust
Juhtorgan oli Täiskogu(kõikide liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu(5 alalist liiget). 2)Rahvusvahelised suhted USA jäi välja Rahvasteliidust. USA tahtis vähendada liikmesriikide relvajõudusid. Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat. Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada
B pool 1. Patsifism Euroopas Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Oma autirote, Prantsusmaa välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. Kuigi sellega ei suudetud uut maailmasõda ära hoida. 1925.a lõpul toimus Locarno konverents, millest võitsid osa UK, Prts, ITL, BLG,POL, TsSL, SM(kes osales esimest korda võrdõigusliku partnerina). Konverensil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 2. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike instititsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemel tuli riiklik meelsus järelevalve
Dumbarton Oaks'is 1944. aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutava Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme 4 (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10
.................................................................................................17 KASUTATAVATE LÜHENDITE LOETELU: ADR - "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL - Autoettevõtete Liit TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn Mäepealse 19 TTK TLI-11 3.12.2012 1 EKSPEDIITORFIRMAD 1.1 Mis on ekspediitorfirma?
Tagajärg, I ms loomulik jätk, sõja provotseeris Nõukogude Liit, et valla päästa maailmarevolutsioon -II maailmasõja lõpp 1944.a 2 sept Jaapani kapitulatsoiooni akt allkirjastati. Otsest/üldist rahulepingut sõja lõppedes ei sõlmitud.. - Nürnbergi protsess 20.nov.1945-1949 a. kohtumõistmine sõjakurjategijate üle, peeti 403 kohtuistungit, 24st peasüüdlasest 12 mõisteti surma, 7 pandi vangi ja 5 mõisteti õigeks. -Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill-kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel) -Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi-jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine -Teherani konverents 1943.a
1919 sõlmisid vastastikuse kaitse lepingu Läti ja Leedu. Selles nähti Balti liidu loomise algust. Tekkis termin Balti maht. Seni oli Baltimaade all mõeldud Eesti-, Liivi- ja Kuramaad, nüüd hakati selles nägema ka Leedut. Esimese diplomaatilise ühisaktsiooni teostasid Leedu, Läti ja Eesti esindajad Pariisi rahukonverentsil 5. juunil 1919, paludes USAd kolme riigi iseseivust tunnustada. Kolme riigi välisministrite konverents Helsingis 1920. Tõnisson soovis sõlmida osalevate riikide vahel sõjalist liidulepingut. Arutati, kui küsimus lükati edaspidiseks. Kuni 1922 aastani loodeti Balti liidu moodustamisel sinna kaasa tõmmata ka Skandinaavia riigid. Viimased ei soostunud. Hakkas mõranemine ka Balti riikide koosluses. 1920 augustis kohtusid veel Poola, Leedu, Läti ja Eesti välisministrid Riia lähedal Bulduris, kuid see jäi ka nende viimaseks ühiseks kokkusaamiseks. Poola haaras enda valdusse Vilniuse 1920
3) Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. 4) Eesti sai osa Venemaa kullavarudest 5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus 100tuhat meest Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu
1930 lõpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936-1937. a valmis Austria okupeerimise plaan „Otto”. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg. Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb. Kuid märtsis 1939 marssisid Saksa väed Prahasse. 23. august 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti. Dokument koosnes mittekallaletungilepingust, millega kaasnes salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa jagati huvisfäärideks
oma piirkonnakooli õpilaste kodude külastamise eest.Esimesed külastajad olid õpetajaharidusega inimesed ja nad polnud rahul ,et nad ei kuulnud kooli personali hulka,ning nõudsid endale ametlikku staatust.1913.a saadigi see New Yorgis ja Rochesteris.Alates sellest kuni 1920.aastateni levis kodukülastamine ehk algeline koolisotsiaaltöö ka ida- ja kesklääneosariikidesse.Kodukülastajad said abi eelkõige usuorganisatsioonidelt.Esimene külastusõpetajate riiklik konverents korraldati koos haridusassotsiatsiooniga,teine koos sotsiaaltöötajate konverentsiga . 1921.a pidasid külastusõpetajad oma konverentsi,neid toetas tervishoiufond ning tänu sellele 3 aastat hiljem toetati 30-ne kogukonna külastusõpetajaid,kus koostati ja hakati neile korraldama spetsiaalseid treeningkursusi.Suuremates linnades jätkusid settlement- majade ja koolisotsiaalkeskuste tihedad sidemed.Enamasti õpetajad ja
Luua tähelepanuväärse äripartneri imago · Sponsorluse valdkonnad · Sport Kultuur - kontsert, kunstinäitus, etendus, film, tele- ja raadiosaade Haridus Võimalus leida ja koolitada professionaalset tööjõudu Luua suhteid ühiskonna liidritega Stipendium, auhind, uurimisprojekt, haridusasutuste olme Raamatud, trükised Erialased auhinnad Konverents, seminar, mess Kohalikud üritused Ekspeditsioonid Televisioon · Sponsorluse planeerimine Toetub turu-uuringutele, sihtrühmadele, missioonile ja eesmärkidele Vale planeering rahaline kahju/ ev maine ja kaubamärgi kahju Leping aeg, õigused, kohustused, lõpetamise tingimused Spondeeritava kohustused: kaubamärgi või logo eksponeerimine kaubamärgi reklaam org või kaubamärgi nime mainimine
korralik toimimine. · Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. · Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. · Liik · mesr K iik · Saks · ama 9 a · Pran · tsus 7 maa · Itaali · a 7 · Suur · brita 7
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajn...
arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse
Berliin kapituleerus 2. mail 1945. aastal. 5. Saksamaa ja Jaapani alistumine Saksamaa: 1944. aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Punaarmee vallutas Viini, siis andsid sakslased alla Itaalias, Mussoliini langes. 7. mail 1945. aastal teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945. aastal kirjutati Berliini lähistel alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Sellega lõppes II MS Euroopas. Suvel toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le ning Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Võimu hakkas Saksamaal teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon. Selle ülesandeks jäi ka kohtu pidamine Natsisaksamaa juhtide üle. Jaapan: 1945. aasta alguses alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Jaapanlased kaitsesid endid meeleheitlikult
Kirjutatakse jutumärkides kartul ,,Jõgeva piklik", õun 3) Taimesordid ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT rahvatantsupidu, 1) üritused rahvusvaheline muusikute konverents veebruar, lehekuu, pühapäev, 2) kuud, nädalapäevad, jaanipäev, uusaasta, suur tähtpäevad, pühad reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev
ja ettevõtlusminister (hetkel Anne Sulling). 10. Millise ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad: Keeleinspektsioon - Haridus- ja Teadusministeerium Politsei- ja piirivalveamet - Siseministeerium Terviseamet – Sotsiaalministeerium Muinsuskaitseamet – Kultuuriministeerium 11. Milline on värskeim uudis EL-i kohta Vabariigi Valitsuse koduleheküljel? Reede, 6. veebruar 2015, Riias toimub ELi energeetikaministrite kohtumine ja konverents energialiidu loomise teemal. Loe lähemalt: https://eu2015.lv/events/political-meetings/the-energy-union- conference-of-the-eu-energy-ministers-2015-02-06 Loe palun läbi Juhan Kivirähk´i 2002. a.“ Sirbis“ ilmunud artikkel „Kõige raskem on inimese jaoks demokraatlik ühiskond“ ja vasta küsimustele. *Võrdle artiklis peegeldatavat 10 aasta tagust Eesti ühiskonda ja tänapäeva. Mida leiad sarnast, mida erinevat—üldsuse poliitikasse
Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed) Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed,
täiskoguna(Euroopa Parlament). Euroopa tuleviku konvent Euroopa tuleviku konvent oli üks on Nizza lepingust. Kooskõlas Nizza lepingule lisatud deklaratsiooniga otsustati Laekenis 14. ja 15. detsembril 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel korraldada konvent, kuhu tuleksid kokku Euroopa Liidu tuleviku üle peetava mõttevahetuse peamised osalised(Euroopa Parlament). Konvendi eesmärk oli valmistada võimalikult läbipaistvalt ette järgmine valitsustevaheline konverents, käsitledes nelja põhiküsimust, mis tõstatuvad seoses ELi tulevase arenguga: pädevuste parem jaotus, liidu vahendite lihtsustamine, rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust ning põhiseaduse väljatöötamine Euroopa kodanikele(Euroopa Parlament). Konventi kuulusid Kokkuvõte 26 veebruaril 2001 allkirjastatud Nizza lepingut peetakse üheks oluliseks lepinguks Euroopa Liidu ajaloos. Selle lepinguga muudeti nii Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjonide
· Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o 1928: Briand kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend) o Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist USA maailmasõdade vahel · USA sai juhtivaks riigiks maailmas 1920- aastad: · ,,õitseng" kiire majandusareng · Isonatsionism USA ei sekku Euroopa asjadesse o Ei astuta Rahvasteliitu
15. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid- Teherani- 1943. A lõpul tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.aasta piire. Jalta- 1945.a veebruaris, toimus musta mere ääres, selles osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). 17.juulist- 2.augustini 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents, millel kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saka elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. 16. Tuumarelva kasutamine. Jaapani kapituleerumine. Teise maailmasõja lõpp. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942.aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast M...
töötuks, tarbimine lõppes. Ülemaailmne majanduskriis kestis 1929-1933 a. PÕHJUSED: 1. ületootmine. 2. valemajandamine (rahva liigne laenukoormus). 3. valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud impordil). TAGAJÄRJED: 1. 30 miljonit inimest töötuks. 2. nälg, rahulolematus, keskklassi vaesumine. 3. riik hakkas rohkem majandusse sekkuma. 4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid
aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses o omavaheline suhtluskeel haritlastel eesti keel o Kultuurielu koondus linnadesse Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad –
Algasid ka esimesed ümberkorraldused majanduses. leiti, et probleemiks on alkohol. Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur. 1986. algas uus etapp glasnost e. avalikustamine, mis tähendas tsensuuri vähendamist, ühiskonna salastatuse astme vähendamist. 1986. apr. Ternobõli katastroof. Selle tulemusena hakati rääkima tõtt. Ajaloosündmusi ümber hindama, toimus ka ühiskonna liberaliseerumine. 1988 juunis NLKP 19. konverents, millega alustati poliitilisi reforme. Otsustati: 1. kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem 2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid
Kuna Prantsusmaa hakkab väga intensiisvselt Marokos tegutsema, sekkub Saksamaa. Tuleb I Maroko kriis (1905), mis seisneb selles, et Prantsusmaa esitab Maroko kuningale reformide nimekirja. Wilhelm II teatab, et Saksamaa seda ei luba ja tahab, et Maroko jääks täielikult iseseisvaks ja on valims selle nimel kasvõi sõjaks. Et maandada pingeid ja vältida sõjaolukorda, toimub 1806. a. Hispaanias rahvusvaheline konverents. Lepitakse kokku, et kõikidel riikidel on Marokos võrdsed õigused, aga politseid jääb Prantsusmaa kontrolli alla. o 1907. a. Inglismaa ja Venemaa sõlmivad omavahel lepingu. Kujuneb Tripple Entente. Jagatakse mõjusfäärid Pärsias ja Hiinas. Kolmik Entente on väga tugev blokk ning toimib hästi ka I MS ajal. Marokos jäid pinged õhku ja 1911. a. on II Maroko kriis
Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi Ülikooli lõpetajate ees juunis 1947. 1. Euroopa riigid määravad ühiselt oma vajadused Euroopa taastamiseks. 2. USA majandusabi pakutakse kogu Euroopale, ka Nõukogude Liidule. 3. Saksamaa ülesehitamine on otsustav kogu Euroopa ülesehitamisele. Marshalli abi võttis vastu 17 riiki, sh ka NLiit, hiljem lükkas tagasi kooskõlast teistega 1947 juulis Pariisis konverents, NL (Molotov) lahkus sealt skandaaliga. USA lubas 4-aastase plaani alusel Euroopa taasts 8,8 miljr, hilj kuni 13 miljr-ni. Marshalli abi haldamiseks mood Euroopa Majandusliku Koostöö Komitee (hilisem nimi- Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC). Asut Pariisis 1948. Abi jagamise otsused tehti majand.ekspertide koostöös. 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid. Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise
rahvakultuur rikastus ja kaaasajastus, jõudis uuele kvaliteedi tasemele uued rahvamajad regulaarsed üldlaulupeod spordi- ja noorteorganisatsioonid 105. 106. 16. Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel. Fašistliku Itaalia riigi kujunemine ja areng. 107. Probleemid. Genova konverents. Rapallo leping. Reparatsioonide probleem. Locarno konverents. Briand-Kelloggi pakt. 108. Diktatuuride tekke põhjused. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias, totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias. 109. 110. Probleemid Uued riigipiirid kehtestati arvestamata rahvaste soove – rahulolematus Versaille`i süsteemiga,
Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti. Kui inimesed eesotsas riigimeeste ja ajakirjanikega teeksid endale selgeks kasvuhooneefekti olemuse, ei kahtleks nad inimtekkeliste kliimamuutuste reaalsuses. Arvamuste erinevus võib tekkida vaid mõju ja kliimamuutuste määras. Puudu võib tulla ka hinnangute erapooletusest, mis tingitud majanduslikest huvidest. Kliima ja poliitika Möödunud sügisel peeti Moskvas kliimamuutuste konverents, kus teadlaste kõrval osalesid ka riigimehed. Aeg nõuab, et poliitikudki tunneksid meteoroloogiat ja klimatoloogiat, sest ilm ja kliima on muutumas poliitika osaks. Venemaa ja tema praegune hea partner USA ei ole paraku senini Kyoto lepetele alla kirjutanud. Kyoto lepete allkirjastamine nõuaks kulukat tööstuse reformimist, õhupuhastusseadmete paigaldamist, tootmise piiramist. Ka iga inimene peaks kulutama vähem energiat, s.t elama senisest tagasihoidlikumas stiilis. Venemaa
revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon? Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. 19.Mis on Viini kongress? Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemes Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 kuni juunini 1815. 20.Nimeta Euroopa riikide arengujooni 19. Sajandi teisel poolel. 19. sajandi teise poole jõudude vahekorda Euroopas muutis enim Saksamaa ühendamine ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik, peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt põllumajanduslik maa
Infomapp või tv-infokanal Info ettevõtte kohta, ettevõttes pakutavad teenused ja hinnakirjad: hommikusöök, restorani menüü, telefoninumbrid ja kõnetariifid, teenused: saunad, konverents jne., vaatamisväärsused, kirjapaber ja ümbrik Kirjatarbed kirja- ja märkmepaber, pastapliiats, harilik pliiats, ümbrik Tubade seisundid: · Hõivatud (occupied) külaline on tuppa registreeritud
· Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 7) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. · Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. · Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku
Rahvusvahelisel Baltimaade Balleti Festavalil,Riia,Läti - Solo Marimekko moeshowl, Helsingi, Soome · 2003 - Solo "Intertwine", Alexandri teater, Helsingi, Soome - "No Borders", Kuopio linna teater, Soome - "Compelled" esitus Galaõhtul Kuopio kontsertsaalis, Soome - "Metamophis" esitus Black Dance Festival muuseumi veerandis , Viin, Austria - Rahvusvaheline Jazz tantsu konverents 03, Soome - Ballett "Must ja Valge" Eesti Ballil 2003, teostas Eesti Riiklik Balletitrupp · 2004 - Eesti kunsti-ja kultuuri Galaõhtu Vene Draamateatris 8 Russell Leon Adamson Eestis. Russell Leon Adamsoni esinemised Eestis on alati olnud sensatsioonilised. Koostöös Rahvusooper Estoniaga on ta toonud lavale dzässballetid "In the Mood" ja "At the Still Point", lavastanud
Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli
Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. Vahetult enne II 1930 Maailmasõja lõppu auglustus Euroopa integratsioon Tegevusalade järgi: universaalsed ja spetsiifilised 1948 Haagi föderalistide konverents 1951 Benelux ühineb ECSC-ga 1965 1966 ,,Tühja tooli kriis". Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 1973 Esimene Euroopa Liidu laienemine 1997 Eesti EU kandidaatriik 2004 Eesti liitub Euroopa Liiduga 2004 Eesti liitub Natoga
Revolutsiooni põhjuseks oli majanduskriis, mis tõi kaasa poliitilise kriisi. Danton- üks Prantsuse revolutsiooni juhte. Samuti juhtis rahvaülestõusu, kus otsustati kuningas kukutada ja uus rahvaesindus kokku kutsuda. Bonaparte- 1802. aastal vormistus lõplikult tema isikukultus ja ainuvõim. 1804. a. kuulutas Senat Bonaparte keisriks, sellega oli ka ametlikult vabariik lõppenud. 20. Viini kongress (1814-1815) - Euroopa suursaadikute konverents Viinis, Metternichi eesistumisel. Viini kongressil lähtuti otsuste tegemisel kolmest põhimõttest: 1) restauratsioon 2) legitiimsus 3) tasakaal Loodi Nelikliit: Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa 21. Revolutsioonid Euroopas (1848-1849) Saavutused: 1) poliitilised: põhiseadus kutsuti kokku rahva esinduskogu
terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias) 4) Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms 5) Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne) 6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine · Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks.
Kuna Hitleril ei olnud selle ala katmiseks omasid jõuse siis pidi ta kasutama Rumeenia, Ungari ja Itaalia vägesid. Venelased said nõrkadele vägedele paar rünnakut korraldada ja suutsid teised Saksamaa väed sisse piirata. Sakslased andsid 31 jaanuaril alla. See lahing läks sakslastele maksma 200000 meest. Tänu sellele kaotusele pidid sakslased taganema samale joonele, kus nad olid olnud 1942 suve alguses. Casablanca konverents 14-24 jaanuaril 1943 toimus Casablancas Roosevelti ja Churchilli vaheline kohtumine, et kokku leppida Põhja-Aafrika kampaania suhtes. Lepiti kokku selle suhtes, et rohkem mehi ei saadeta Vahemere äärde vaid kogutakse Inglismaale, et rünnata mandrile 1944 aastal. Õhurünnakud Saksamaale Nagu eelmänguna maabumisele otsustati Casablanca koverentsil seda, et alustada Saksamaa infrastruktuuri lagundamine pommitamisega. Britid ründasid öösiti, kuna
1888. aasta anglikaani piiskoppide ülemaailmne kokkutulek, nn Lambeth- konverents, määras kindlaks need õpetuslikud alused, millest anglikaani kirik on kõnelustel teiste konfessioonidega lähtunud. Need on: 1) Pühakiri, mis sisaldab kõik õndsusvajaliku, 2) apostlik ja Nikaia usutunnistus kristliku usu piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ristimine ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj
aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutavasse Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast
Suur osa sellest tuleb OSCDElt (nn. rikaste klubi). Liikmemaks on 0,7% SKTst Globaliseerumine Ökoloogilised probleemid Kui suur roll on inimesel? Mihkelsi 4 probleemi: Kasvuhoonegaaside emisioon maade kaupa Suurriikide kahju on suurem, kuna seal toodetakse oluliselt rohkem. Metsade vähenemine Osoonikihi kahjustumine Ressursside ühine vähenemine Mida on rahvusvaheliselt ette võetud? 1972 - ÜRO 1. keskkonnateemaline konverents Stockholmis 1992 - Rio de Janeiro konverents Agenda 21 1997 - Kyoto protokoll Pühendatud kasvuhoonegaasidele Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 5% USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa, kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust.
Lühiülevaade föderatsiooni tööst). (Kirmus.ee - PM 31.07.1936) 1938 apr - Eesti eugeenika ja genealoogia seltsi uus juhatus: prof. K. Schlossmann esimees, dotsent R. Sinka abiesimees, dotsent H. Madissoon peasekretär, ajaloolane A. Oinas sekretäri abi, mag Peerandi laekur, dr med J. Ottas, vandeadvokaat V. Poska Grünthal. Eesti esindaja rahvusvahelises eugeenika föderatsioonis dots H. Madissoon. (Kirmus.ee - PM 13.04.1938) 1938 - Rahvusvaheline Eugeenika konverents Eestis (kus osales lisaks meie inimestele üle 60 välismaa teadlase). LÕPP TULI KOOS NÕUKOGUDE VÄGEDEGA 1940ndal Eestis võimu võtnud Nõukogude liit tühistas Pätsi steriliseerimiseseaduse 23.oktoobril 1940. Eugeenika seltsi tegevus keelustati ning sama aasta 3. detsembril anti seltsi varad ja arhiiv üle TÜ juures tegutsenud Loodusuurijate seltsile. Saksa okupatsiooni lõpus püüdis endine eugeenika instituudi juhataja Madissoon seltsi tegevust taastada. (K
Kriisi järel seati Nõukogude Liidu ja USA vahel sisse nn. kuum liin pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel. Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis 1. 1946-1954 Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2
V:28 detsember 1919, olles kaotanud enamuse oma juhtidest. 19.Millal kirjutati Tartus alla rahulepingulemillega tunnustati meie õgustatud nõudeid piiri ja sõjaliste tagatiste küsimuses? V: 31 detsembril 1919 õhtul. 20.Kas Vene valged tunnustasid eestlaste iseseisvust? V: ei 21.Milline arvamus valitses maailmas enamlastega rahu tegemise võimaluses1919 aastal? V: tõsine rahu Vene enamlastega pole üldse mõeldav 22.Mis aastal toimus Balti riikide teine konverents Tartus? V: aastal 1919 29 septembrist kuni 1 oktoobrini. 23.Missugune eriline komisjon moodustati Prantsuse kindraki Niesseli juhtimisel aastal 1919? V:komisjon, mille ülesandeks oli kontrollida ja kiirendada Saksa vägede evakuatsiooni Balti riikides. 24.kes juhtis Eesti erilist rahusaatkonda? V: J Poska 25.millal peeti rahukonverentsi esimene koosolek? V:5 detsembril 1919. 26.Millal esitati eesti saadikutele N.-Vene esimene piirikava? V: 8 detsembril 1919. 27
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiilivea...
10 4. KASUTATUD MATERJALID 1. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Usa_presidents 13.02.08 2. URL=http://www.infoplease.com/ipa/A0760616.html 13.02.08 3. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Franklin_Roosevelt 13.02.08 4. ,,Franklin Delano Roosevelt" N. Jakovlev 11 5. LISAD Jalta konverents, 1945 Franklin Delano Roosevelt Roosevelt istub oma auto roolis aprillis 1939. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
