Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995 Paul Varul, justiitsminister 1995-1999 Mihkel Oviir, justiitsministeeriumi kantsler 1992-2002 20.00 Riigikohtu esimehe vastuvõtt Vanemuise kontserdimajas Mis on selle konverentsi tegemises valesti! · Siin ei ole üteldud palju inimesi võib tulla sellele konverentsile, kohti ei pruugi jaguda igale inimesele, kes sellele tulla soovivad. · Pole kirjas kus kohas toimub see konverents. · Võiks olla nendest teemadest natukese lähemalt räägitud. · Pole ütledud kas lõunat saab süüa kohapeal ja kas on tasuta või ei ole. Mirjam Volmre 11.a
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on ki...
Jalta konverents Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus 4. kuni 11. veebruar 1945 Kus osalesid NSVL, USA ja Suurbritannia. Konverentsil jaotati ära Teise Maailmasõja järgne Euroopa ja Aasia. Suurbritannia esindaja Winston Churchill, USA esindaja Franklin Delano Roosevelt ja NSVL esindaja Jossif Stalin. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti etteSaksamaa ja Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks.Paika pandi ka see, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude
Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena
Pressiteade: Tartumaa kodanike konverents 23.10.11 28.oktoobril korraldab Tartumaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus konverentsi ,,Tartumaa kodanike konverents" Tasku keskuses, kuhu ootame Tartumaa kodanikke, ettevõtjaid, omavalitsuste esindajaid ja kõiki aktiivseid inimesi. Konverentsil arutletakse vabatahtlikust tööst, koostöövõimalustest ettevõtjate ja vabatahtlike vahel, tutvustatakse vabatahtlike koostöö projekti ja tuuakse näiteid projekti plussidest ja miinustest.
I Maailmasõja põhjused 1) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshe...
Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli ta Teise maailmasõja ajal tegusaks propagandarelvaks teljeriikide vastu."[1] Seetõttu õnnestuski NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. POTSDAMI KONVERENTS (16.jul- 2.aug 1945) Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud
Signe Pajunurm 031MT Hinnapakkumine ,,Strand SPA & Conference hotell,, VASTUKIRI Tere, Lp. Reet Villig. 05.05.2012 Täname Teid siiralt huvi tundmast meie hotelli teenuste vastu. Strand SPA & Conference hotellil on hea meel pakkuda Teile majutust, toitlustust ja konverentsiteenust. Teie ürituse läbiviimiseks (kokku 90 inimesele) saame pakkuda Teile sobival ajavahemikul 25.- 26.08.2012 just Teile välja valitud kolme sobivat konverentsiruumi. Majutuseks pakume Teile 42 mugavat standartuba, millest osad neist soovi korral ühendatud ning osad rõduga toad, ning lisaks esinejatele 6 luksuslikumat ühest tuba. Hotellitoad on valgusküllased ning imelise vaatega merele. Teie viibimise ajal Strand Spa & Conference hotellis pakume Teile eesti köögi mõjutustega euroopalikke ning kohalikest naturaalsetest toiduainetest roogasid. Saabudes pakume Teile hommi...
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks
august 1942 kuni veebruar 1943 mõlemal poolel kokku langes 2 miljonit inimest 90 000 sakslast langes vangi, hiljem naasis Saksamaale vaid 6000 Murrang sõjas Stalingradi lahing ning USA-Briti vägede edu Põhja- Aafrikas tähistasid murrangut Hitleri-vastase leeri kasuks. Lisaks maabusid 1943 suvel USA-Briti väed Sitsiilias ja Itaalia kuningas sõlmis nendega vaherahu. -> Lõuna-Itaalia Mussolini vastu. -> Põhja- ja Kesk-Itaalias fasistlik vabariik. Teherani konverents 1943. aasta lõpus Kohtusid esimest korda Hitleri-vastase koalitsiooni juhid: Stalin, Churchill, Roosevelt. 1. Otsustati teise rinde avamine Prantsusmaal: alustatakse pealetungi Saksamaale läänest. 2. NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. 3. Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. 4. USA ja Suurbritannia tunnustasid 1941. aasta NSVLi piire -> Baltikum NSVLi alla. 1944. aasta
MRP kuni Nukogude-Saksa sja puhkemiseni olid NSV Liit ja Saksamaa pm iitlased.(koos tungisid Poolale kallale, olid sellel perioodil teineteise suhtes sbralikud ja ajakirjanduses ei tohtinud midagi negatiivset teisele poolele elda)Nukogude Liit varustas Saksamaad toorainega. 41.aastal Nukogude Liit asus Hitlerivastase koalitsiooni poolele.Need riigid olid: Inglismaa,USA,Nukogude Liit,Prantsusmaa,terve rida Kesk-ja Luna-Ameerika riike, Holland,Norra,Belgia,Kreeka,Jugoslaavia,Poola. Potsdomi konverents 1945.juuli. Pandi paika sjajrgse riigi piirid.Saksamaa kaotas oma Ida-alad.Ida-Preisimaa jagati Poola ja Nukogude Liidu vahel ra.Sakslastest elanikkond sunniti lahkuma. Saksamaa ise jaotati neljaks okupatsiooni-tsooniks.isaks jaotati ka Berliini linn neljaks tsooniks.Berliin ji geograafiliselt Nukogude okupatsiooni-tsooni keskele. See tkitas tulevikus suuri pingeid Lneriikide ja Nukogude Liidu vahel.Otsustati Saksamaa denatsifitseerida-natsid minema.
06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septokt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ÜhinenudRahvasteOrg asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco), põhikiri jõustus 24.10.1945. Aprillis alistusid viimased Sks üksused. 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõda Euroopas oli lõppenud. Sks jagati SB, Pr, USA ja NSVL vahel okupatsioonideks, Berliin 4 sektoriks. Potsdami
Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. 28nov - 1dets 1943 Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. USA ja Inglismaa avavad teise rinde: alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia,
Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise kasutamise reegel Konverentside tulemusel valmis brosüür "Eesti kirjakeele reeglid", mille koostas J. V. Veski 1912. aastal Esimene õigekeelsussõnaraamat
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
Tere Lp. Teele Talv Täname Teid huvi tundmast meie hotelli teenuste vastu. Pakume Teile majutust, konverentsi ja toitlustust Grand Hotell Viljandis. Majutus 25-27.02.2010 Ühene tuba 900 kr 5 tuba 2 ööd 9000 kr Kahene tuba 1100kr 5 tuba 2 ööd 11000 kr Majutus kokku: 20000 kr Hinnaalandus 10%: 2000 kr Hind: 18000 kr Hommikuseks kõhutäiteks pakume rikkalikku buffet- stiilis hommikusööki mis on majutuse hinna sees. Sidukite parkimiseks on hotellil videovalvega parkla. Konverents 26.02.2010 Konverentsi saal 1 päev 1200 kr Meie poolt on saalis pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor ja ekraan, TV ja video, d...
Eesti konverentsi turg Rahvusraamatukogu konverentsikeskus - tänu heale asukohale Tallinna kesklinnas ning laiale konverentsiruumide ja teenuste valikule on see üks originaalsemaid ehitisi ürituste korraldamiseks. Pakutakse mugavaid ja stiilseid konverentsi- ja seminariruume, tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning paindlikku teenustepaketti. Konverentsikeskus paikneb raamatukogu põhikorrusel seotuna avara fuajee ja toitlustuskompleksiga. Fuajees on külalistele avatud garderoob, raamatukauplus ning näitusesaal. Hotell Pärnu Konverentsikeskus-parim koht konverentside ja koolituste korraldamiseks otse suvepealinna südames!Hotellis on kaks konverentsiruumi, saunaga saal rühmatööks ja nõupidamistesviit. Konverentsilõunaid ja -õhtusööke pakutakse restoranis Embecke. Konverentside afterparty'de jaoks sobivad läheduses asuvad ööklubid Mirage, Sugar ja Bravo. Hotell Pärnu professionaalne teenindus ja mugav keskkon...
tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne d...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Digitaaltelefon Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.......................................................
Helistasime 26lt 25le, liin oli kinni. Vajutasime klahve "F1" ja "Clear"; lambike jäi põlema. Panime 25 toru hargile, siis helistas 25 automaatselt meile, 26-le. 4.6.2 Analoogselt võib toimida järjest mitme numbriga, need pannakse järjekorda. 4.7 Kui saate helistamisel teate abonendi hõivatusest 25 toru oli hargilt maas. Valisime 26l numbri 25, see oli kinni. Vajutasime klahve "F5" ja "Clear". Kui 25 toru hargile pani, helises see telefon uuesti, seekord sai 26 ühenduse. 4.8 Konverents Valisime numbri 25, sealpool võeti toru vastu. Vajutasime klahvi "Inquiry", valisime numbri 20, ka seal võeti toru. Vajutasime nuppu "F3". Telefonikonverents oli loodud. Vajutasime nuppu "Clear" ja meie osavõtt konverentsist katkes. Kokkuvõte Digitaaltelefon annab meile palju avarama ja mitmekesisema võimaluse kasutamaks erinevaid funktsioone võrreldes analoogtelefoniga. Eriti head omadused on tagasihelistamine ja järjekorras ootamine.
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust loetakse selle alguseks ning mis tulemused olid sellel Euroopa jaoks?
1936 viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 2 LEPITUSPOLIITIKA I maailmasõja võitjad, kes pidanuks tagama Versailles' rahuleppest kinnipidamise, ei sekkunud selle rikkumiste puhul. Miks? Tunti, et see oli Saksamaa suhtes ebaõiglane. Kardeti uue sõja puhkemist, loodeti läbirääkimiste teel rahu säilitada. Põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. 29.september 1938 MÜNCHENI KONVERENTS Chamberlaini eestvõrrel korraldatud rahvusvaheline konverents, kuhu Tsehhoslovakkia esindajat ei kutsutud. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid, et Tsehhoslovakkia loovutab Saksamaale Sudeedimaa, kuid ülejäänud riigi puutumatus tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine. 23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa
Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide ning kahepoolsete projektide kaudu. v Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. v Alates 2006. a lõpust oleme enam keskendunud tervishoiu valdkonnale. v 2008. aastal asus Eesti erimissiooni koosseisus tööle tervishoiuekspert. v 5. detsembril 2011 toimus Bonnis Afganistani-teemaline rahvusvaheline konverents, mis keskendus Afganistani toetusele aastatel 2015-2024. Tervishoiuekspertidena on Afganistanis töötanud: v Argo Parts v Anu Raisma v Priit Paju v 2011. aasta augustist alustas PRTs tervishoiueksperdina tööd Siim Nemvalts. Kaitsealane koostöö v Eesti kaitsevägi osaleb rahutagamisoperatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. v Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 kaitseväelast. v
1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine.
septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, kuid kuna oli piiriala, olid seal kõik kindlustused Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid
194 1. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem 2 kujunes sellest ÜRO) 2. juunis Midway lahing, USA laevastiku võit, hävituslik Jaapanile 3. Stalingradi lahing 194 1. Stalingradi lahing jätkub, 300 000'st piiratud sakslasest võeti vangi 90 000 3 2. Kurski lahing (sakslaste viimane katse) 3. Leningradi blokaadi lõpp, läbimurre 4. Teherani konverents 5. USA ja Briti vägede maabumine Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias 194 1. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias ehk operatsioon Overlord (6. 4 juuni) 2. Prantsusmaa vabastamine 3. Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt 194 1. Jalta konverents 5 2. NSV kuulutas Jaapanile sõja 3. Potsdami konverents 2. Tabel Teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta.
Aitas ehitada Verezzano silda New Yorgis. Lepingud või sündmused: Briandi-Kellogi pakt:1928 aasta sõlmitud. Leppes kohustati loobuma sõjast ning lahendama konfliktid inimsõbralikult. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. Locarno konverents, Reini pakt:Pakt kindlustas Versaille lepingus paika pandud piirid. Dawes`i plaan:Euroopa majanduse tõus, sest tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega. Diktatuuride tekke põhjused: Majandus, demokraatia nõrkus, valitsuste kiire vaheldumine, aeglus, kõigis riigi hädades demokraatia süüdistamine. Diktatuuride tunnused ja näited:
Austria ansluss (liitmine) 1938 oli Hitleri positsioon niivõrd tugevnenud, et ta hakkas ellu viima oma maailmavallutusplaane. Esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja nõustus, sest paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13märts 1938 sisenesid saksa väed Austriasse ja kuulutati välja Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni konverents (väga paha-paha) Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandanud keegi midagi öelda ka. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse järgnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler asus samal ajal ründama Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks tõi ta Sueedimaal elavate sakslaste halva olukorra. Keeldumisel ähvardas sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste
· Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni
Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3)
b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina
mitte ainult kõigilt okupeeritud territootiriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotriginist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda enda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne'i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allkirjastamiseks. Rahukonverentsi dokumenditest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned
a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco. o 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Ansluss (1938.a.) ja Tsehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.). o 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga (1939.a.) võeti suund "suurele sõjale". 9. Konverentsid II MS ajal ja järel (Teheran, Jalta, Potsdam, Pariis aeg, osalejad, otsused) Teherani konverents ( Iraani pealinnas Teheranis) Aeg: 28.11.-1.12.1943 Osalejad: Nõukogude Liit ( Jossif Stalin), USA( Franklin Delano Roosvelt) ja SBR (Winston Churchill) Otsused: · SBR ja USA andsid Venele vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. · Nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ja leppisid kokku edasises sõjapidamises. · Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid.
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt
sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud
· 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
Kuressaare Ametikool Tarkvara ja andmebaaside haldus WINDOWS SERVER 2008 Referaat Autor: Jalmar Tõnsau Juhendaja: Diana Lõhmus 2014 Ajalugu Algselt tunti Windows serverit koodnime all ,,Longhorn" , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008. Funktsioonid Windows server 2008 on ehitatud samale koodile kui Windows Vista, seega nad on arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis
deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal "Pilguga tulevikku - vaadates tagasi". See kokkutulek keskendus viimase kahekümne aasta sündmustele jätkusuutlikus arengus Kanadas, alates Brundtlandi raporti "Meie ühise tuleviku" ilmumisest 1987. aastal. Kui arvukalt eksperte arutas nende teemade üle, sai selgeks, et ainult arvestades minevikuga, võib Kanada näha võimalust säästvaks arenguks tulevikus. (IISD) 3 Jätkusuutlik areng Eestis
Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6. Holland 7. Norra 8. Poola Vastased 9. Saksamaa Teine rinne
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945
.......................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents................................................................................... 5 Teine ministrite konverents........................................................................................ 5 Kolmas ministrite konverents.....................................................................................5 Neljas ministrite konverents.......................................................................................5 Viies ministrite konverents..............................
USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents
1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt
Karjala maakitsus. Iseseisev Soome riik jäi püsima. Stalingradi lahing 1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a. Teherani konverents 1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944. Jalta konverents 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
