Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"konventsioonid" - 257 õppematerjali

konventsioonid - kursiiv ja suurtäht Süseemi tähendus, kõneleja tähendus, kuulaja tähendus Märkide liike, märgid Denotatsioon e intension; propositsioon; presupositsioon Sünonüümia, polüseemia,tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem SEMANTIKA METAKEELI Komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, metafooriteooria(ALLIKVALDKOND JA SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika.
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid . Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid...

Laevandus
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogiline jalajälg

2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid . Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisemat konventsiooni, millega Eesti on liitunud ning: 2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides....

Ökoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigusõpetuse 1. kontrolltöö kordamisküsimused

Õiguse tekkimine ­ esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste ­ kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga ­ õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga ­ õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...

Õigusõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad Asüülipoliitika Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad 9 Immigratsioonipoliitika Narkomaaniavastane võitlus Pettustevastane võitlus Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades Tollikoostöö Politseikoostöö Koostöömeetodid Ühised seisukohad Ühisaktsioonid Konventsioonid Koordineeriv Komitee · 1994 Euroopa Majandusruumi leping(EEA), EFTA ja EU · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga · 1994- 1996 10 Kesk-ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused · 1997 Amsterdami leping (jõustunud 1999) Lepingu 2 põhieesmärki: Tuua EL kodanikele lähemale- kodanikud peaksid tundma tihedamat seotust Euroopa Liiduga. Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks!- protseduurid muutusid keeruliseks....

Diplomaatia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine

Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid , rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et...

Diplomaatia
6 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

· WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4 Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames 16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 17...

Politoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

· Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Konventsioonid · Subsidiaarsuse põhimõte * Koordineeriv Komite · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised valimistel Euroopa Liidu põhikursus erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)...

Riigiõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
28
doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid , lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused; o Direktiivid o Otsused; · Soovituslikud õigusaktid; o Soovitused ja arvamused Teiseseid õigus allikaid saab välja anda ainult siis kui selleks on õigus antud esmase õiguse poolt. 30...

Euroopa liidu põhikursus
139 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. ­ koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek ­ reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek ­ toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud ­ peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing ­ korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos. tuntus võib olla olul. ress. Ametisuhtlus eeldab oskust tutvust. org-i...

Majandusarvestus
58 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid:  Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg  Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus  Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne)  Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö). Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Lk põhimõtteid võib leida:  Rahvausund  Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus:  Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse  Kaitsealade loomine  Bitoopide, elupaikade kaitse, kaitse  Looduskaitse väljaspool kaitselasid Looduskaitse arenguetapid Eestis:...

Keskkonna kaitse
209 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid , tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite...

Õigus
150 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Autoriõigused

Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, geograafiliste tähiste kasutamisele, tööstusdisainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele ja nii edasi. Kõigi nende tööstusomandi asjade suhtes kehtivad eraldi seadused. Seadused ja konventsioonid . Intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid ja Euroopa Liidu dokumendid. Rahvusvahelistel lepingutel on tähtsust kahel tähtsal põhjusel: · Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud; · Kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse....

Õigus
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tööheaolu

See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste...

Töökeskkond ja ergonoomika
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mereõigus

Õigusaktide hierarhia: Välisleping – mistahes nimetusega sõlmitud kokkulepe rahvusvahelise õiguse subjektide (suveräänsed riigid, rahvusvahelised org.) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud. Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid . Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus....

Meretranspordi ökonoomika
32 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

2004. a 10. mail hakkas kehtima „Looduskaitseseadus“-sellega muutusid mõnevõrra kaitsealused liigid. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. Euroopa tasandil: ? 28.Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks Washingtoni konventsioon - CITES (ohustatud taimestiku-ja loomastiku rahvusvaheline kaubandus). Helsingi konventsioon (Läänemere merekeskkonda hõlmav). UNESCO (maailma kultuuri- ja looduspärandikaitse konventsioon). 29.Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik on liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. (õpikus lk 238 pikemalt). Tunnusliik - liik, mille kohalolu või arvukuse muutust on võimalik...

Looduskaitsebioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

sugemete kujunemise aeg o ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) – teadusliku loodushoiu algus o riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid) o rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö)  looduskaitse ideede areng: o tänapäevaseid looduskaitse põhimõtteid võib leida:  rahvausund  kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks o klassikalise looduskaitse algus:  loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse  kaitsealade loomine  biotoopide, elupaikade kaitse, kaitse  looduskaitse väljaspool kaitsealasid...

Keskkonnakaitse
72 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005) Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004...

Avalik haldus
61 allalaadimist
thumbnail
18
doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. IUCN – Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Eesti liitus alates 2007, punaste raamatute koostamise algataja. Eesmärgid: - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine - Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine - Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid . Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest....

Keskkonna kaitse
45 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...

Keeleteadus
45 allalaadimist
thumbnail
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...

Foneetika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun