Nad elavad ennast endale hoides. Hasso Krull on sauteri stiili analüüsi puhul väitud seda, et argiteema koosmõjust tekib demüstifikatsioon asju ja nähtusi kirjeldatakse otsesõnu, ei kasutata minegeid ilusaid kujundeid, vaid neid kirjeldatakse neutraalselt, igapäevaselt, ilmselt ropultki. Kultuuris on terve rida selliseid nähtusi ja tegevusi,mis on ümbritestud suure tähendusväljaga. Nende kirjeldamisel on kehtinud mingid normid või konventsioonid. Efektseim demüstifitseerimise näide Sauteril on novell ,,Kõhuvalu", kus Sauter kujutab sünnitust. See on see, mis lääne kultuuris on alati väga püha, tema suurimaks normiks on see, et teda ei kujutata. Üldjuhul seostub see kõik imediskursusega. Aga Sauter kirjeldades sünnitust, teeb seda kuidagi otse, kõige selle juurde kuuluvaga. See äärmuslik näide, aga väiksemaid asju võib ridamisi Sauteri loomingust välja tuua. Üldiselt Sauter demüstifitseerib elu oma pessimistliku
oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi
Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m 2. Erosiooni kõrval põhjustab 34 metsade raie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 4. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL, ORGANISATSIOONID. KESKKONNAKAITSEALASED KONVENTSIOONID. Kriteerium: Osata põhjendada rahvusvahelise keskkonnakaitsealase koostöö vajadust, põhimõtteid ja põhilisi koostöövorme. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule, keskkonnaseisundi parandamisele ning säästva arengu põhimõtete juurutamisele nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on: 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes
Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
reguleeri TLS. Avalikud teenistujad tegutsevad ühiskonna avalikus sfääris, mis kuulub avaliku õiguse valdkonna. Avaliku teenistuja töötamise aluseks on haldusakt, ning õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud avaliku teenistuse seadusega, mis on osa haldusõigusest. 5. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon: struktuur, rahvusvaheliste tööstandardite väljatöötamine, aktide iseloomustus, Eestile siduvad konventsioonid ILO on rahvusvaheline ÜRO alluvuses tegutsev organisatsioon, mis tegeleb rahvusvaheliste tööstandardite koostamise ning töötingimuste järelevalvega liikmesriikides. Koosneb järgmistest organitest: · Rahvusvaheline Töökonverents · Haldusnõukogu · Rahvusvaheline Tööbüroo 2 Rahvusvaheline Töökonverents on ILO kõrgeim organ, mis koguneb istungile vähemalt korra aastas
Põhiseadus osutab, et need väärtused peavad kujundama ka avalikku teenistust. Samas ei ole põhiseaduses selgelt sätestatud, et avalik teenistus peab olema üles ehitatud 20 kompetentsusel põhineva süsteemina. Sellegipoolest võib eeldada, et erapooletuse, objektiivsuse ja õigusriigi põhimõtted viitavad ka kompetentsusel põhinevale avalikule teenistusele. 2) Rahvusvahelised konventsioonid eelkõige need, mis puudutavad Eesti EL-i liikmesust toetuvad eeldusele, et rahvusriigi administratsioon on piisavalt professionaalne osalemaks Euroopa poliitikakujundamise protsessides ning täitmaks oma liikmekohustusi. Professionaalne ning selgete ja ühtsete ametialaste tunnuste alusel tegutsev avalik teenistus ei ole aga mõeldav kompetentsusel põhineva süsteemi rakendamiseta. Kui avalikult teenistuselt oodatakse
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
seadused ning valitsuse määrused tööõiguse allikatena. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava tööleping alusel. Teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või kohaliku omavalituse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on: 1. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid 2. Euroopa sotsiaalharta 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Seadused, tähtsamateks töölepingu seadus. Seadustega reguleeritakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, töövaidluste ja kollektiivsete töötülide lahendamise korda, kollektiivlepingute sõlmimise ning töötajate usaldusisikutega seonduvaid küsimusi. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. 7. KOV normatiivaktid. 8
jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud).
ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /.../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad?
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab
kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos. tuntus võib olla olul. ress. Ametisuhtlus eeldab oskust tutvust. org-i
teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl
1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA) 1970 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK) 1995 - 2010 EV Perekonnaseadus (PKS 1995) 1.07.2010 Perekonnaseadus (PKS 2010) Riigiülene õigus Rahvusvahelised konventsioonid (Euroopa Nõukogu; ÜRO; Haagi) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 1950. a konventsioon (1996) Euroopa Liidu õigus (EL nõukogu määrused) 4 Õigusabilepingud (Leedu, Läti, Poola, Ukraina ja Venemaa Föderatsioon) Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982
seosed Seosed Lülidevahelised seosed on orienteeritud süsteemi objekti eri külgede arvestamisele ja on määratletavad: Majanduslikud st. ühised majandushuvid ja orientatsioon Õiguslikud koostöölepingud koos mõlemapoolsete kohustuste ja õiguste fikseerimisega seadusandlike regulatsioonide aktsepteerimine, siis kuulub asukohamaa seadusandlus, rahvusvahelised konventsioonid ja riikidevahelised kokkulepped tehnilis, tehnoloogilised seosed, siia kuuluvad standardid, juhendid ja protseduurireeglid, mis on süsteemi lülide poolt ühiselt aktsepteeritavad. Eesmärgid ja mõõdetavad parameetrid Ekspedeerija poolt kliendi eesmärkide saavutamiseks loodav logistiline süsteem seab endale eesmärgid, millised peavad protsessi käigus või protsessi tulemusena (süsteemi väljundina) olema mõõdetavad.
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
kaitseks loodud eriõigus; õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkinud vahekorrad, eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Tööõiguse allikateks on: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (ILO) , Euroopa Sotsiaalharta (Torino 18.10.1961), Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29), seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt), Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, kohaliku omavalitsuse õigusaktid, kollektiivlepingud.
ning ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisusteks on: 1. tema subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid 2. rahvusvahelise õiguse õigusnormide jaoks ei ole ühtset seadusandjat. Õigusnormid luuakse osavõtjate endi poolt ja seda osavõtjate kokkulepete alusel. Rahvusvahelise õiguse allikateks on riikidevahelised lepingud, paktid, konventsioonid (mida riigid omavahel loovad, millega teised riigid ühinevad). 3. puudub ka tsentraliseeritud sunniaparaat rahvusvahelise õiguse normide tagamiseks. Nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtivuse jõudu võrdselt riigisiseste normidega. Mõnedel juhtudel on rahvusvahelise õiguse normidele antud ülimuslik tähendus, nad on tähtsamad kui siseriiklikud normid. Üheks
eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta 14 - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - Euroopa Põhiõiguste Harta 2000 - Euroopa Põhiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja õiguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon
· tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; · tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; · õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Tööõiguse allikateks on: · Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (ILO) · Euroopa Sotsiaalharta (Torino 18.10.1961) · Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid · Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29) · seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt) · Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta 14 - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - Euroopa Põhiõiguste Harta 2000 - Euroopa Põhiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja õiguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon
Rikkad muutuvad üha rikkamaks ning vaesed Üha vaesemaks. Suures osas lõunapoolkeral või troopikas paiknevad arenguriigid, kus elab enam kui 5 miljardit inimest, kes kasutavad vaid 15 % toodetest ja teenustest, 12 % looduslikest ressurssidest ning 27 % energiast (Living Enviroment). Rooma klubi seisukohad säästvast arengust, raamat ,,Kasvu piirid". Säästva arengu mõiste. Säästva arengu printsiibid. ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992.a., vastuvõetud konventsioonid ja dokumendid. Rooma Klubi seisukohad globaalprobleemidest ja säästvast arengust Rooma Klubi on sõltumatu rahvusvaheline kompetentsete spetsialistide rühm, kes kogunes 1968 aastal ning saavutas ülemaailmse tähelepanu juba 4 aastat hiljem uurimusega ``Kasvu piirid'' The Limits to Growth, mis avaldati esmakordselt märtsis 1972 Smithsoni Instituudeis Washingtonis. Viimase aluseks oli kompleksne globaalse arengu matemaatiline mudel, mille alusel püüti visandada tsivilisatsiooni
Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig Wittgenstein
tihtipeale tantsijate exellence´le. "BEACH BIRDS" on suurepärane töö, et ta seejuures viitab ka kajakatele (albatrossidele), on intrigeeriv boonus ja et ta taastoodab Cunninghami aastate jooksul loodud ja äratuntavat stiili, on vaimustav. KÜSIMUSED koreograafile: Kas ma kasutan tantsuteatri koode? Kas ma viitan(vihjan) ümbritsevale elule ja maailmale mingil moel? Kas ma loon oma töös mitmeid idee tähendusvarjundeid? Kas etendus on vaatamisväärne iseenda pärast? KUIDAS KONVENTSIOONID. VASTUVÕTT JA INTERPRETATSIOON FUNKTSIONEERIVAD TANTSUETENDUSES Jakobsoni jäsgi on 6 kanalit (channels), mis töötavad võimaluste loomisel. Et tantsuetendus kommunikeeruks, ka lubades etteaimamatuid reaksioone esile kutsuda. Mis määrab tantsuetenduse edu, kui eeldada, et on olemas head ideed , mis väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b) Konventsioonid jne - ILO deklaratsioon 1944 - ÜRO Harta 14 - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - Euroopa Põhiõiguste Harta 2000 - Euroopa Põhiseaduslik leping II ptk art 1 IV Moraalne ja õiguslik dimensioon Moraalne inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon
teatud õigusprintsiipidest. Vabadus, õiglus, õigus. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia- rahvavõim. Demokraatlikus ühiskonnas on võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse primaarsusele (esmane) ja inimõigustele, mis on sätestatud rahvusvahelistes dokumentides, nagu inimõiguste ülddeklaratsioon 1948.a. ning konventsioonid kodanike poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest 1965.a. ja naisteõigustest 1979.a. Demokraatia on rajatud iga inimese õigusele võtta osa avalike asjade ajamisest. PS on võimukandjaks rahvas, see väljendub rahva suveräänsuse põhimõtetest. See on demokraatia tähtis osa. (rahva suveräänsus) Rahvas saab kontrollida, kuidas võimu korraldatakse 84. Õigusriigi tunnused.
ettekirjutustest ja kehtestatud nõuetest, s.h.: - seadme valmistaja-ettevõtte koostatud tehnilise ekspluatatsiooni juhendid; - laevaomaniku või -kompanii poolt kehtestatud laevaseadmete tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade vastavad sätted; - klassifikatsiooniühingute poolt kateldele kehtestatud nõuded; - laeva vahiteenistuse ja sisekorra eeskirjad; - kehtivad tuleohutuse ja ohutustehnika nõuded; - eeskirjad laeva hukkumatust tagavate meetmete kohta; - rahvusvahelised ja rahvuslikud konventsioonid laevadelt keskkonnareostuse vältimiseks; muud direktiiv- ning katelde ekspluatatsiooni otseselt või kaudselt reglementeerivad dokumendid. Katelseadmete ekspluatatsioon hõlmab kõiki katla töö, tehnilise hoolduse, remondi ning katladokumentatsiooni täitmisega seonduvaid tehnilisi ja organisatsioonilisi küsimusi. Kuna laevadel leiab kasutamist väga lai valik eritüübilisi katlaid, saab siinkohal käsitleda vaid mõningaid kõige üldisemaid katelde ekspluatatsiooninõudeid.
● Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 ● Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 ● Saksa GG 1949 art 1 Inimese väärikus on puutumatu, seda austada ja kaitsta on aga riigivõimu kohustus. b. Konventsioonid jne ● ILO deklaratsioon 1944 ● ÜRO Harta ● ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 ● Euroopa Põhiõiguste Harta 2000
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
õigussüsteemi lahutamatu osa. Nii üldtunnustatud põhimõtete kui ka normide all peetakse silmas rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mida on olemuselt kahesuguseid: 1) nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus). 2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis? Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi:
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
12) Hoiuleping. Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Väärtpaberid 6.õppenädal Tööõiguse mõiste ja allikad Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Tööõigus on eraõiguse eriharu. Allikad: 1) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid 2) Euroopa sotsiaalharta 3) Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4) Eesti Vabariigi põhiseadus 5) Seadused 6) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused 7) Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid 8) kollektiivlepingud Tööõigusliku suhte spetsiifika Põhimõtteliseks töösuhete eristamise tunnuseks teistest lepingulistest suhetest on asjaolu, et töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
väljalülitada. maskeeringud. · Antropoloogia 26 · Head ja kurja määratlevad ühiskonnas · BLAISE PASCAL väljakujunenud konventsioonid. 1623 -1662 · Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu · 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest (bellum omnium contra omnes). kirjutas oma "Memorial'is": · Darwin kasutab seda mõtet hiljem liikide tekke · "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, seletamisel. mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus,
kinni pidada). Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Asendusidee Lepingu asemel saab rääkida ka millestki mitteformaalsest nagu näiteks vastastikusest lubadusest. Sellel pole vaja õiguskorda, mis eelneks. Siiski on vaja moraalset kohustust, et lubadusest kinni pidada. Need on inimeste poolt loodud kohustused ja õigused, mis põhinevad kõigi huvidel. Autonoomne "peab" · Sotsiaalsed konventsioonid kasvavad välja inimeste ühistest huvidest ja inimeste teadmisest, et teistel on samad huvid. · Koopereerumine, teiste õiguste austamine ja oma kohustuste täitmine on osaliste ühine eesmärk. · Protsess põhineb vastastikusel käitumisel. · Ühised huvid on lubaduste pidamine, koostöö, tõe rääkimine, elu austamine jne. Eetikakoodeksid Koodeks (ld. codex) õigusliku sisuga dokument
seda, et inimesed ei tajuks seda. Sotsiaalsed suhted. Ollaks tundlik teiste arvamuste suhtes, varajasemas teismeeas ollaks eriti tundlikud. Varajases teismeeas on oluline, et oleks palju sõpru. Hilisemas teismeeas on oluline, et oleksid kvaliteetsed suhted parimad sõbrad lähedased suhted hakatakse hindama lojaalsust. 58 Sotsiaalsed reeglid. On erisugused reeglid, neil on erinev tähtsus. Sotsiaalsed konventsioonid kokkuleppe reeglid, hõlbustavad suhtelemist mingites olukordades, mingites asutustes. Nt õpetatakse, et tuleb noa ja kahvliga süüa lauakombed. Erinevad kultuuriti. Nt tere ja headaega ütlemine. Kokkuleppe reeglid koolis nt viisakas lasta ühel inimesel korraga rääkida. Pole nii hull kui seda reeglit rikutakse mõeldakse vb lihtsalt, et keegi on hirmus ebaviisakas, aga ei midagi enamat. Moraalireeglid peab järgima
subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
sõlmitava töölepingu alusel. Tööõigust loetakse eraõigusesse kuuluvaks õigusharuks koos mõningate avalik-õiguslike tunnustega. Tööõigusnormid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Tööõiguse allikateks on: 1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO, International Labour Organization,} konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta (Torino, 18.10.1961). 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus . 5. Seadused. Tähtsamad seadused tööõiguse valdkonnas on: o Eesti Vabariigi töölepingu seadus; o Eesti Vabariigi puhkuseseadus; o töö- ja puhkeaja seadus; o palgaseadus; o töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. Nimetatud määrused antakse välja seaduste alusel ja nende täitmiseks
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
