Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele kokkulepped, lepingud, paktid, konventsioonid, traktaadid ning kirjavahetus nii väline kui sisemine. Kuna välisministeeriumide arhiividesse pole juurdepääs alati võimalik, kasutavad uurijad sageli publitseeritud dokumente. Suurriigid hakkasid 20. Sajandil publitseerima diplomaatilisi dokumente sarjadena. Need jaotuvad kronoloogiliselt viide suurde rühma 19. Sajandi teine pool ja Esimese maailmasõja eelaeg, Esimene maailmasõda, kahe maailmasõja vaheline aeg, Teine maailmasõda, sõjajärgne aeg
riigis endas ja rahvusvahelisel tasandil tegeletaks ainult väga tõsiste probleemidega. 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil inimõiguste rahvusvaheline kaitse ÜRO ,,Inimõiguste ülddeklaratsioon", ,,Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt", ,,Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt", möödub 10 aastat kuni need jõustuvad, seejärel läheb aastaid, kui võetakse üksikasjalikud konventsioonid. Väga kauavõttev protsess. · Viiteid inimõigustest on ÜRO harta preambulas: inimväärikus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse tekkis reaktsioonina II MS julmustele. 1945. aastal oli väga radikaalne, et üksikisik tõsteti rahvusvahelisele tasandile. · 2 sõjatribunali: Nürnbergi ja Tokyo - seal räägiti, et rahvusvaheliste sõjakuritegude eest vastutavad üksikisikud, mitte riik kui abstraktsioon ja karistada tuleb isikut
b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed reeglid c. Universaalsed printsiibid õige ja vale käitumise üle otsustamiseks – Moraalireeglid d. Teistepoolsed ettekirjutisi peetakse kohatuteks – Personaalsed reeglid e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja
Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad Asüülipoliitika Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad 9 Immigratsioonipoliitika Narkomaaniavastane võitlus Pettustevastane võitlus Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades Tollikoostöö Politseikoostöö Koostöömeetodid Ühised seisukohad Ühisaktsioonid Konventsioonid Koordineeriv Komitee · 1994 Euroopa Majandusruumi leping(EEA), EFTA ja EU · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga · 1994- 1996 10 Kesk-ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused · 1997 Amsterdami leping (jõustunud 1999) Lepingu 2 põhieesmärki: Tuua EL kodanikele lähemale- kodanikud peaksid tundma tihedamat seotust Euroopa Liiduga. Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks!- protseduurid muutusid keeruliseks.
t kirjutab ametlikult alla) terve rea kokkuleppeid Euroopa Liidu ja Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Need kokkulepped võivad hõlmata laiu valdkondi, nagu kaubandus, koostöö ja areng, kuid need võivad ka käsitleda kitsaid alasid, nagu tekstiil, kalandus, teadus ja tehnoloogia, transport jne. Lisaks võib nõukogu sõlmida konventsioone ELi liikmesriikide vahel sellistes valdkondades nagu maksustamine, äriõigus või konsulaarkaitse. Konventsioonid võivad ka käsitleda koostööd vabadus-, julgeoleku- ja justiitsküsimuste valdkonnas. 4. ELi eelarve kinnitamine ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. 5. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ELi liikmesriigid töötavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) arendamise nimel. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika on aga küsimused, milles ELi liikmesriikide valitsustel on sõltumatu kontroll. Nendes valdkondades ei
on filosoofia valdkond, kus küsitakse: keele ja sõnade olemuse kohta keele ja sõnade tähistamisvõime kohta keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922
1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Eesti on maailmamerega ühendatud Läänemere kaudu ja selle veevahetus on aeglane. Aastate jooksul on Läänemerre sattunud nii tahtlikult kui ka läbi õnnetuste naftat ning teisi kemikaale. Kuna Läänemeri on olnud mitmete reostuste ohvriks, on uuritud ka lähemalt, millised reostused on muutnud Läänemere tundlikuks, kuidas on see kaasa toonud mõjutusi vees elavatele taimedele, loomadele ning lindudele ja millised konventsioonid on loodud selle elustiku kaitseks. Loodust on viimasel ajal palju reostatud, mistõttu on kasvanud ka selle mõju hüdrosfäärile Uurimistöö teema on valitud eelkõige huvi keskkonnakaitse vastu ja looduses toimuvate huvitavate pakkuvate muutuste tõttu. Töö on üles ehitatud kahes peatükiks: Veereostus ja Läänemere reostus. Esimeses peatükis on uuritud, kuidas on tekkinud veereostused, mis omakorda jaguneb alapunktideks: sinivetikad, nafta reostused, põhjavee reostus, veepuhastamine.
1. ametikoht täidetakse konkursiga 2. ametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega 3. vähemalt kord aastas toimub arengu- ja hindamisvestlus 4. puhkuse kestus on 35 kalendripäeva 5. ametnik ei tohi streikida 6. ametnikul on tegevuspiirangud 7. ametnikule võib määrata distsiplinaarkaristuse 5 5. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO): üldiseloomustus, konventsioonid ja soovitused, Eesti ILO liikmena, Eestile siduvad konventsioonid ILO on üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. Organisatsiooni loomise tingis töötajate I maailmasõja järgne järsult halvenenud olukord, mis võis põhjustada sotsiaalseid rahutusi. ILO põhikiri on esitatud Versaille' rahulepingu 13. peatükina. ILO on maailma ainus töö- ja sotsiaalvaldkonnale spetsialiseerunud rahvusvaheline organisatsioon, mille
Rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine kodifitseerima - õigusakte või -norme süstematiseerima ning terviklikuks seaduskoguks ühendama. Tavaõiguse kodifitseerimise eelisteks on täpsus, juurdepääs ning fakt et enda koostatud õigust tunnustatakse meelsamini. Puudustena võib välja tuua selle et see on ajamahukas ning selle läbikukkumine ohustab väljakujunenud tavaõiguse norme. Rahvusvahelise Õiguse Komisjon Asutati 1947.a ÜRO poolt. Valmistas ette Genfi konventsioonid ja Viini konventsioonid. Koosseis: algselt 15 rahvusvahelise õiguse valdkonna õigusteadlast, praegu üle 30 teadlase, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt viieks aastaks põhimõttel, et esindatud oleks maailma peamised õigussüsteemid. Tegevus: rahvusvahelise õiguse kodifitseerimine ja rahvusvahelise õiguse edasiarendamine. Rahvusvahelise õiguse subjektid Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja.
kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome
esinemistõenäosusel. Verbaalse suhtluse väga tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused ( nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Fülogeneetiliselt eh inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on palju hilisem nähtus. Ontogeneetiliselt ehk ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast
Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. Kirjelda põhimõtet, õigusaktil peab olema formaalselt õiguspärane sisu. Seaduse tunnused. on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Tunnustena Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe
Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005) Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004
1 1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa Liidus 2000. aastal, kui Lissaboni strateegia kuulutati Euroopa põhiliseks arengustrateegiaks. Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse tegelikku olukorda. Teadmusettevõtted tuginevad oma töötajate teadmistele ja ettevõtte teadmusvarale, mis on üldjuhul unikaalne ja kallis. Sellest võivad tuleneda küsimused seotud autoriõiguste kaitsmisega. Virtuaalse revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu po...
Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid Jäätmete probleem, kliima soojenemine. Kõige vähem on hapestumine(meil on alustumine) ja rahvastiku probleemid. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) RAMSARI KONVENTSIOON Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala. WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. o Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. o Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. · Keskkonnakaitsealased konventsioonid. o RAMSARI KONVENTSIOONlinnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. o WASHINGTONI KONVENTSIOON loomad, taimed müük
Euroopa Nõukogu poolt loodutega. Neile kahele viidatakse kui Euroopa õigusele. Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda. Sisuliselt on Euroopa õigus kolme rahvusvahelise supranatsionaalse organisatsiooni õigus Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise, Euroopa Aatomienergiakoondise/ ELi õigus. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud kokkulepped, uute liikmesriikide liitumislepingud, neid abistavad protokollid ja konventsioonid ja aktid, asutamislepinguid laiendavad või muutvad lepingud, liikmesriikide vahelised asutamislepingute raames sõlmitud konventsioonid; ühenduste ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped; teised rahvusvahelised kokkulepped, kus Liit on osapooleks. Samuti on allikad õigusloomeaktid ja Liidu institutsioonide otsused, ka Euroopa Kohtu otsused (siduvad osapooltele, liikmesriikide kohtutele).
- Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid.
Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused Seadus on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. 41. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?
jättis ütlemata, milles seisneb kunstiteose staatus, s.o mida tähendab olla kunstiteos. Arvan, et Dickie intuitsioon oli õige: kunstiteosed on institutsionaal- 2Muuseas aktsepteerib Dickie ise täielikult Daviese poolt tema teooriale antud nimetust "protseduuriline teooria" (Vaata näiteks Dickie 1997b). 1660 Margit Sutrop sed faktid, mis on saanud kunstiteose staatuse tänu sellele, et on osa teatud sotsiaalsest praktikast, milles valitsevad konventsioonid ja reeglid määravad, et selliseid asju loetakse kunstiteosteks. Institutsionaalse kunstidefinitsiooniga on ka öeldud, et need asjad, millele saab omistada kunstiteose staatust, on artefaktid, mis on loodud kunstniku poolt kunstimaailma publikule esitamiseks. Dickie määratleb ka (kuigi ülimalt formaalselt), keda saab pidada kunstnikuks ja kes saab olla kunstimaailma publik. Aga kõige olulisema jätab ta ütlemata: mida kunstiteose staatus implitseerib, kuidas muutub asjade
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
10 printsiibist lähtudes otstarbekas. Aktiivse turu tekkides tuleb edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. 1.3 Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. (RTJ 7, 2011, §3) Arvestuspõhimõtted on spetsiifilised printsiibid, alused, konventsioonid, reeglid ja praktika, mis on ettevõttes omaks võetud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. (Kallas, 2000, lk 11) Arvestuspõhimõte määrab kindlaks, kuidas üht või teist vara raamatupidamises kajastatakse, seda tuleb arvestada ka bioloogilise vara kajastamisel. Üldjuhul eristatakse tehingute kajastamisel raamatupidamises kolme etappi: esmane kajastamine ─ kuidas, millal ja millises väärtuses vara raamatupidamises esmalt arvele võetakse;
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
finantseerib seda skeemi ainult tööandja, töötajalt ei saa midagi küsida, tööandjad ei soovi seda lisa kindlustust maksta · Toetuste liigid · Kindlustatud isikud · Toetuse saamise tingimused · Toetuste haldamine · Toetuse saamise piirangud · Toetuse suurused ILO hilisemad konventsioonid muudavad ja täiendavad juba kehtestatud nõudeid. Euroopa Nõukogu selle järgi Eesti juhindub kõige rohkem; olulisel kohal on a) ja c) dokumendid a) Euroopa sotsiaalharta art 12, 13 ja 14 riigid peavad perioodiliselt aru anda b) Euroopa esialgsed lepingud c) Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks selle järgi Eesti sots.kindl. süsteemi korraldab; seal on kirjas miinimumnõuded nt sots.riskid jne d) Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsioon
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
ei saa teda asendada uue aksioomiga, sest siis tekiksid vasturääkivused c ? on Eukleidese paralleelide aksioom mõistusest tulenev ilmselge tõde ning sõltumatu teistest aksioomidest 3 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") a Ei ole õige mõistusest endast pärinevad sünteetilised aprioorsed väited b Ei ole õige kogemusele tuginevad üldistused (kogemusüldistused) c ? konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 4 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a ? See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. b Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. c Õige! See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
· Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid · Elaboration of function: NK peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega (central government) ja kirjutamisega seotud funktsioonides: parlament, kohus, bürokraatia, haridus, teadus, kirjandus. o lisada uusi keelelisi üksusi, eriti termineid o arendada välja konventsioonid vormide kasutamiseks. Nt kuidas koostada eksamiküsimusi, kuidas kirjutada ametikirja jms vormeltekstide tüübid TABEL! TT teadustase; KT keskharidustase; PT - põhiharidusetase ENE enesekohased tekstid; HUM inimene ja ühiskond; TEH reaalteadused ja tehnika NK kolm seisundit: tunnustuseta NK, ametli keel (lubatud kasutada mõnes ametlikus situatioonis), riigikeel. EKSAM: Eesti kirjakeele ajaloos eesti keelt nendes mudelites ei rakenda
Nii põhja- ja pinnavee kui välisõhu kvaliteedi osas on keskkonnaseisund hea. Eestis ei ole probleemiks taimekaitsevahendite sisaldus mullas või põhjavees, ka raskmetallide sisaldused on erinevates keskkondades madalad. Metsade tervis on hea, vaadeldavate puuliikide seisund pole seireperioodil (1994-2006) oluliselt halvenenud 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid. Keskkonnakaitsealased konventsioonid. Ramsari konventsioon- on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati
Iseseisvat tähendust hõ allikana ei oma, sest on juba kirja pandud teistesse õ allikatesse. Rahvusvaheline õigus hõ allikana ka Eestis. PS § 121 teatud rv lepped kuuluvad riigikogu ratifitseerimisele (N: riigipiiri muutmist nõudvad). Teatud rv lepinguid pole vaja ratifitseerida, kuid ka need on täitmiseks kohustuslikud. PS § 3 lg 2 rv õ üldtunnustatud pm ja n on Eesti õ süsteemi lahutamatud osad. Rv kohtu statuut art 38 rv õ allikad: · Rv konventsioonid · Tavad · Üldine praktika · Õ üldpm · Abivahendina kohtuotsused õn kindlakstegemiseks. Seoses Eesti olemisega EL liige on ka EL õ Eesti hõ allikas. El õ ei kohusta liikmesriike nende omavahelistes suhetes, vaid annab õ ja paneb peale kohustusi ka füüs ja jur isikutele. Seda kaitsevad liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Siseriiklik kohus võib paluda E kohtult eelotsust EL n tõlgendamise või kehtivuse kohta. Siseriiklik õ norm jääb püsima, kuid
liikuma ühtse majandusruumi suunas. Sisuliselt oli Euroopa õigus kolme rahvusvahelise organisatsiooni – Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise ja Euroopa Aatomienergiakoondise – õigus. Alates 1993. a võin rääkida Euroopa Liidu õigusest kui Euroopa õigusest ja seda tänu Maastrichti lepingu jõustumisele. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud lepingud või kokkulepped; liitumislepingud; abistava iseloomuga protokollid; konventsioonid ja aktid; asutamislepinguid laiendavad, modifitseerivad või muutvad lepingud; kokkulepped. Lisaks veel õigusloomeaktid ja institutsioonide siduvad otsused. Euroopa õigus tunnistab teatud mõttes pretsedendiõigust. Ehk need on õiguse allikad siis, kui määravad kindlaks või rakendavad Euroopa õiguse printsiipe. Veel on õiguse allikad ka "õiguse üldprintsiibid", mis tulenevad liikmesriikide PS-idest ja seadustest või rahvusvahelistest kokkulepetest
o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) EL ÕIGUSSÜSTEEEM 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused; o Direktiivid o Otsused; · Soovituslikud õigusaktid; o Soovitused ja arvamused Teiseseid õigus allikaid saab välja anda ainult siis kui selleks on õigus antud esmase õiguse poolt. 30
siis võib Rahvasteliit võtta vastu otsuse agressori peatamiseks ja nõuda Baltimaadelt N.L. vägede läbimarsi õigust. Seega hakati toetama neutraliteeti. Nii Nõuk. Liit kui ka Saksamaa pidasid nende vahele jäävate riikide neutraalsust sõja korral võimatuks. 19 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse korraldamise seaduse, mis võttis aluseks Haagi konventsioonid. Selles seaduses sätestati Eesti sadamatesse ja territoriaalvetesse sisenemise kord, erandid, kitsendused ja tingimused. Sõdivate riikide sõjalaevadel keeld siseneda Eestisse, kui tormi tõttu, siis kohustatud kohe lahkuma pärast tormi. Sõdivate riikide lennukitel keelati siseneda riigi territooriumile. Eesti, koos Läti ja Leeduga, kuulutas end neutraalseks alles 1938. aasta detsembris. Nõukogude Liidu kallaletungi ohu kasvades kutsusid Läti ja Leedu oma kodanikke juba
või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on
nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad
või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. IMO - International Maritime Organisation - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.. Juhtivaks organiks on Assamblee koos komiteedega, millest tähtsaimad on Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) ja Merekesk-konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on
4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Oluline eristada kausaaltehingut ja asjaõiguslikku tehingut. Iseloomulik germaani 1. Õigusaktid. Rahvusvahelised konventsioonid (nt Viini 1980 konventsioon), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid- õigusperekonnale. tarbijakaitse), PS, seadused, seadusest alamalseisvad õigusaktid. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem, kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib 2. Tava (VÕS § 25)
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
keelele saame püstitada küsimusi mis on olemine, mis on inimese mina jne; tekitab meile pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõna peetakse otseseks loodusnähtusi esilekutsuvaks jõuks. Sõna toob oleva välja sellisena nagu see on. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras - Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos - Sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid - Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Ratsionalism - Sõnad tähendavad asja sisemist loomust/olemust Essenita Empirism - Sõnad on tajude koopiad Pragmatism - Sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keel pole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstrueeritaks eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed: mida kultuur sisaldab?millest koosneb
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid ...
tähendus) Süda on paha (väljendi polüseemia - südamerike, halb inimene, paha olla) Järgmine kohustuslik ülesanne 22.11 (morfoloogia); järgmisel kolmapäeval tundi ei ole. ERMi ülesanded (testi tähtaeg 1. detsember) Üks loeng veel - sellest hiljem (nädala pärast) juba esimesed eksamid. kordamine semantika e tähendusõpetuse olulisemad mõisted (tähistaja, häälikuline vorm, keel, referent, entiteet, maailm, tähistatu mõiste meel ; tüpograafilised konventsioonid - kursiiv, suurtähti. süsteemi tähendus, kõbeleja, kuulaja tähendus märkide liike (sumbol, ikoon, indeks (deiksis) denotatsioon e intesiioon propositsioon, presupositsioon, sünonüümia, polüseemia, tähendusväli, metafoor, metonüümia, kujundskeem semantika metakeeled (LSM, kujundid, skeemid) komponentanalüüs, prot otüüpanalüüs, metafooriteooria (allikvaldkond, sihtvaldkond); kognitiivne semantika prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja /hägusad piirid, mitte kas-
ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid
· tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Suhted vanematega Arengulised muutused nii lastel kui nende vanematel; tormi ja tungi periood >muudatuste periood IDENTITEEDI KUJUNEMINE Erik Eriksoni järgi: · Identiteedi leidmine · Rollisegadus Marcia järgi: · LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON · ENNEAEGNE IDENTITEET · MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE SOTSIAALSED REEGLID · sotsiaalsed konventsioonid · moraalireeglid · prudentsiaalsed reeglid · personaalsed reeglid Murdeiga kui riskiperiood, mil alustatakse · Kuritegeliku käitumise · Narkootikumide tarvitamise · Alkoholi tarvitamise · Seksuaalsete suhetega Üks põhjusi: uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Autonoomia · Käitumuslik autonoomia
menetleb juurdepääsutaotlusi juurdepääsupiirangutega arhivaalidele; teenindab uurijaid uurimissaalis; täidab teisi direktori poolt antud ülesandeid vastavalt riigiarhiivi sisemisele tööjaotusele. Rahvusvahelisi organisatsioone AIIM http://www.aiim.org/ ARMA http://www.arma.org/ DLM Forum http://www.dlmforum.eu/ IRMS http://www.irms.org.uk/ ICA http://www.ica.org/ Õigusaktide hierarhia Põhiseadus Välislepingud või rahvusvahelised konventsioonid Seadus Riigikogu otsus Vabariigi valitsuse määrus Vabariigi valitsuse korraldus Ministri määrus Käskkiri Õigusakti kehtivuse tingimused 1. Teatavaks tegemine sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid 2 viisil: Avaldamine; (riigiteataja) Teatamine 2. Jõustumine muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigust iseloomustavad tegurid Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on
· Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid m i k s ta kirjutas. Seetõttu on kontekstuaalse meetodi puhul olulised punktid: · Ajalooline kontekst · Ajastul kehtivad keelelised konventsioonid (tuleb arvestada keelelisi vahendeid ja piiranguid) Ka vaikimine võib olla kõnekas. · Vajadus uurida ka nn 'väiksemaid' tekste ning kirjutamise raamistikku Teooria seos praktikaga väljendub poliitilise teooria võrdsustamises praktikaga (seega innovatiivne ideoloog = poliitiline tegutseja), normatiivsete mõistete kasutuselolekus (ideoloogid täidavad need lihtsalt uue sisuga), ideoloogide legitimeerivas tegevuses. Õnn 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
