Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA,
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
* vääveldioksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * lämmastikoksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * aastakeskmine väävli sadenemine * aastakeskmine lämmastiku sadenemine Mõju- indikaatorid *hävivate metsade pindala * männiokaste keskmine vanus * järvede alkalitroofsus * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamisse Toime- indikaatorid * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamiss Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid Ramsari konventsioon • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe • ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka veelindude elupaikadel) • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975 • ︎Eesti 1993/1994 ︎Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas
Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid) Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus.....................................................................................................................................
9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 21.Kassikakk (Bubo bubo) Allikas: www.hariduskeskus.ee Keskkonnaalased konventsioonid Eesti ühines 1993-ndal aastal mitmete keskkonnaalaste konventsioonidega, aga miks just nendega? Eesti ühines nende konventsioonidega, sest nende konventsioonide tegevuses on paljud Eestiga seotud huvid. Näiteks, ,,Ramsari konventsioon" tegeles märgalade kaitsmisega. Eestis on palju soid, järvi, jõgesid, mis nendesse kategooriatesse kuuluvad. Allikas: www.envir.ee/loodus Keskkonna- ja looduskaitse erinevused Milles seisneb keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus?
olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine
maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3. Berni- Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. 4. Rio de Janeiro- bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
kokkulepetele tohivad töötada, ei oleks rakendatud ILO konventsioonis C 182 määratletud sobimatul tööl ja muus sobimatus tegevuses. Tuleks kontrollida ka noorte (keda on soovi tööle võtta) sünnitunnistusi, kaasata oma töötajaid ja tarnijaid lasptööjõu kasutamisega võitlemiseks jne. Neid asju on väga palju, mida ettevõtted saaksid teha. Lapstööjõu kasutamisega võitlemisel on väga oluline tagada ka teised ILO töötajate õigusi puudutavad konventsioonid ning muud laialdaselt aktsepteeritud töötajate õigused.
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest · Mõistuspärased e loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud · Konventsioonid kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks 5. Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17. Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D 6. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus.
Radioaktiivsed jäätmed Mis on radioaktiivsed jäätmed? radioaktiivseteks jäätmeteks loetakse igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE TEKE Kõige erinevama isotoopkoostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekkib tuumkütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumkütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärk: Kaitsta inimesi Kaitsta keskkonda. KÕIK TEKKIVAD JÄÄTMED ISOLEERITAKSE KESKKONNAST, KÄIDELDAKSE JA LADUSTATAKSE VASTAVALT NENDE OMADUSTELE JA POTENTSIAALSELE OHTLIKKUSELE. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatavad meetmed kontsentreerimine ja isoleerimine ahjendamine ja hajutamine viivita...
1.2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisemat konventsiooni, millega Eesti on liitunud ning: 2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides.
ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem jalgpall (ilma kohtunikuta) kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD lepingud, konventsioonid tava ,,American Law Institute" 3 väljaanne ,,Rahvusvahelise kohtustatuudi artikkel nr 38" I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt: tava rahvusvaheline lepe tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvaheline tava: üldine ja järjekindlalt järgitav tuntakse, et on kohustatud seda järgima üldine ja järjekindel riikide praksis järgitakse, sest tuntakse seaduslikku kohustust seda teha (ei järgi, sest meeldib, vaid et peab)
looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine
Ka need õigused tekivad koheselt. Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, geograafiliste tähiste kasutamisele, tööstusdisainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele ja nii edasi. Kõigi nende tööstusomandi asjade suhtes kehtivad eraldi seadused. Seadused ja konventsioonid. Intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid ja Euroopa Liidu dokumendid. Rahvusvahelistel lepingutel on tähtsust kahel tähtsal põhjusel: · Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud; · Kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse.
5. Mis on sõjakuridegude sooritamise kaks tasandit? Otsene ja poliitiline. 6. Kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid? Pigem riigijuhid, hõimupealikud ning sõjaväelased. 7. Mis on genotsiid? Mis on selle eesmärk? Inimsusvastaste kuritegude kõige jõhkram vorm. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävimine. 8. Millised konventsioonid ja kokkulepped määratlesid antud kuriteod? Genfi konventsioonid- kuidas kohelda haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning vange ja tagada tsiviilelanikkonna kaitse. 9. Mis on (oli) koonduslaagrid? GULAG? Etnotsiid? Kuritegude sooritamise tüüpililine vahend, kuhu koondati inimesed, keda sooviti ühiskonnast isoleerida, näiteks sõjalised või poliitilised vastased, rakendada sunnitööle või hävitada. GULAG.mastaapne orjatöölaagrite võrk.
Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Sveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid). Euroopa Nõukogu liikmesriigid. Peamised konventsioonid: Euroopa Nõukogus on vastu võetud üle 200 rahvusvahelise lepingu ehk konventsiooni. Konventsioonid on liikmesriikidele õiguslikult siduvad, st riik on kohustatud konventsiooni järgima, kui ta on selle allkirjastanud ja ratifitseerinud. Peale inimõiguste on EN oma väärtuste kaitseks ja inimeste elu kergendamiseks kehtestanud standardeid paljudes eluvaldkondades: kultuur, haridus, sport, kriminaalkoostöö, kuritegevusvastane võitlus, bioeetika jm
aasta) võlainstrumendid · Treasury bills · REPO-tehingud · Libor, Euribor · Deposiit · Kommertspaberid © Robert Kitt Rahaturu instrumendid intressiarvutus · Rahaturul lähtutakse lihtintressi põhimõttest · Kuna tegemist on alla-aastaste instrumentidega on oluline kuidas arvestatakse proportsiooni aastast · Maailmapraktikas on kasutusel erinevad päevade arvutamise konventsioonid (day count conventions) © Robert Kitt Rahaturg - Konventsioonid · Actual/360 tegelik päevade arv / 360 · EURO-tsoon, USA, Jaapan, Sveits · Eesti · Actual/365 · Suurbritannia · Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa · 30/360 · Rootsi, Norra © Robert Kitt Võlainstrumentide üldvalem CP x Nominal + AI = GP · CP puhashind (Clean Price), protsent nominaalist,
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
Keskkond kui väärtus iseenesest. Regionaalne ja globaalne lähenemine. Keskkonnaprobleemid kui inimkonnale ühised, riikideülesed. Nt 1982 ÜRO mereõiguse konventsioon sätestab, et nn sügav merepõhi on inimkonna ühine pärand ja selle eest vastutab inimkond tervikuna. Põhiprintsiibid samad, mis üldtunnustatud keskkonnaõiguses: - säästev areng - saastaja maksab - saastuse vältimine - ettevaatus Sageli satuvad vastuollu varem vastu võetud, positivistlikud, ja uuemad konventsioonid. Varasemad toetuvad ühest küljest teaduslikele admetele, teisest küljest uskumustele nt looduse assimileerimisvõimesse. Veel printsiipe: - heanaaberliikkuse printsiip ÜRO Stockholmi keskkonnakonventsiooni 21 printsiip: Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveräänne õigus kasutadaloodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevatest
Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14
2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: (märgala ja veelinnu mõiste, Eesti alad, sh varunimekiri), Washingtoni konventsioon (CITES), Bonni konventsioon, Berni konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sh Cartagena protokoll), UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992)
- ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5
Näiteks 2008 aasta jõustus Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste
Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond on majanduslik probleem,
- territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) • Tänapäevase REÕ arengulavaks sai Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), esimene 1893. aastal REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad: - määrus 1215/2012 (kohtualluvus tsiviilasjades) - määrus 2201/2003 (kohtualluvus abielu ja vanemliku vastutuse asjades) - määrus 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - määrus 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - siseriiklikud REÕ regulatsioonid • Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine
lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15
● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12
BirdLife International, ECNC – Euroopa looduskaitse keskus, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. IUCN – Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Eesti liitus alates 2007, punaste raamatute koostamise algataja. Eesmärgid: - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine - Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine - Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest.
nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003. Redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.01.2009. (https://www.riigiteataja.ee/akt/242635) Millised on alaga seotud rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid? Kaitstava objekti asukoht: maakond, vald, küla; majanduslik infrastruktuur väga lühidalt (lähimad asulad, ümbritsevad teed, kuivendusvõrk) Lähedal asub Mõdriku-Roela MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi.
· kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne
Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Suur- Britannia ning lisaks Andorra, Venemaa ja Sloveenia. Asutaja Euroopa Nõukogu (seal hetkel kuulusid sinna: Belgia, Itaalia, Luxemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Suur- Britannia). 5. Konventsiooni sisu kokkuvõtlikult-mida mingi artikkel sisaldab, välja tuua ainult nende artiklite sisu, mis käib looduskaitse kohta (osad konventsioonid puudutavad mitut teemat). Konventsiooni kolmes lisas on loetletud looma- ja taimeliigid, mille suhtes tuleb rakendada kaitsemeetmeid. I lisas on rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisas on rangelt kaitstavad loomaliigid. III lisas on loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. 1. artikkel Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, eriti nende, kelle kaitse nõuab riikide koostööd, kuna
15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia); b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud. 17. Haldusakt on: a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt); b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt; c) ainult haldusorgani üksikakt; d) ainult haldusorgani üldakt. 18. Väärteootsus: a) sarnaneb kohtuotsusega, kuid on antud teise võimuharu poolt; b) sarnaneb haldusaktiga, kuid on antud teise funktsiooni täitmise raames;
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
TALLINNA ÜLIKOOL Autoriõigus ja patent ‘’KUIDAS MA SAAN KAITSTA OMA LOOMINGUT?’’ Essee 2016 SISSEJUHATUS Ennem, kui laskume seaduste ja õiguste tähe-valda, tooksin välja tõsiasja, et tänapäeval on originaalse autorina üsna raske silma paista või hoopiski midagi saavutada, sest meis Autoriõigus ja patent Essee 2016 kõigis on peidus loomingut. Kui alles hiljaaeguni lükkasin ümber ütlust, et ‘’jalgratast enam ei leiuta’’, siis praeguseks hetkeks olen jõudnud sinna punkti, et ega ei leiuta tõesti. Ükskõik, mis vallas või millise entusiasmiga me ka mõnda loomingut ei looks, tuleb siiski tõdeda, et suuremal või vähemal määral astume varasema loomingu otsa. Pigem tuletame enda tek...
5. Eetika Kas see on vastuolus professiooni eetikakoodeksiga? Millise punktiga? Juhtum on vastuolus Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeksi punkt 5, alapunkti 6 suhtes. Kas see on vastuolu moraalsete, ühiskondlike või religioossete väärtustega? Juhtum on vastuolus moraalsete ja ühiskondlite väärtustega. 6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: -põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus. 7. Kas on vaja rohkem informatsiooni? Millist informatsiooni? Perekonna tausta uurimine, kaardistamine
maailma. 1.Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem, kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus(äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,) Ratsionalism: teadm,allik, Kõik telised teadmised pärin, mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. E kõik teadmised pärin kogemusest, mõistus onvaid abivahend järelduste tegemisel, R tunnetusmeetod, deduktsioon, E vaatlus, eksperiment, induktsioon, R kaasa sündideed, hing ei ole
Majanduse valdkonnas-kapitalivood liiguvad üle maailma rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke, kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus Kultuuri valdkonnas-kasvanud immigratsioon, rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik, Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Poliitikas-riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL, kasvanud riikide koostöö Keskkonnakaitse valdkonnas-RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll), 3. Leia internetist tuntud rahvusvaheliste firmade logosid (5 näidet) ja märgi, millega see firma tegeleb. Lisa igale logole firma kodulehe aadress. - kiirtoidu restoran https://www.mcdonalds.com/ - nii spordi kui ka vabaajarõivaste ja -varustuse https://www.adidas.com/ - müüb kohvijooke https://www.starbucks.com/
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö) Looduskaitse ideede areng: Tänapäevaseid Looduskaitse põhimõtteid võib leida: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse Kaitsealade loomine Bitoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool kaitsealasid Olulisemad sündmused ja isikud K.E
keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist ( Keskkonnastrateegia riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050, kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030) (EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020) ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid, suveniirid, ehted, ravimid) BERNi konventsioon EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav)
Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis. Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid. 3)Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik.
mõjutada võivat tegevust või tulemust. 6.keskkonnakaitse- Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui kasitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. 12. Ühenda paarid, märksõnad ja konventsioonid. 1.rannikumadalad ja pardid Ramsar1, (märgalade säilitamine ja veelinnud) 2. vihmametsade raietulude ümberjagamine RIO de JANEIRO 2. (biol. Mitmekesisus) 3. keelatud püügiviisid Bern (liigikaitse) 4. läänemeri Helsingi (läänemere kaitse) 5.keskkonnainformatsioon Århuse (kodanik ja keskkond) 6
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Toitustlus T14 Epp Andresen Mis puudutab mind kui tulevast turismispetsialisti enim turismieetika koodeksis Referaat turismimajandus alustes Õpetaja: Jüri Toomele Tallinn 2014 Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused, kohustused ning vajadused, et tagada turismi jätkusuutlikus kogu turismisüsteemis.(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võim...
konnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS - vt. Lisa, Tahvel 2.2. COLREG - vt. Lisa, Tahvel 2.3. MARPOL - vt. Lisa, Tahvel 2.4. LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147).
Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid. Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas essentsia, asja olemus. Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Dewey sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik
Tallinna Majanduskool Kodune kontrolltöö I Rahvusvaheline turundus Koostanud: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Tallinn 2012 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 30 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt. 1. Mis on globalne firma (GF)? Globaalne firma käsitleb maailma või tema põhiregioone tervikuna ning pakub standardset toodangut kõikjal ühesuguste tootmis- ja turustusmeetoditega. Multinatsionaalse ja iseäranis globaalse turundusega tahetakse saavutada sünergiat ja mastaabisäästu. 2. RT ja siseriikliku turunduse põhilised erinevused? Rahvusvahelise turunduse eripära seisneb selles, et tooteid turustatakse väljaspool oma riigi piire ning seetõttu tuleb arvestada igale sihtturule iseloomulike tunnustega. Peamised RT ja siseriikliku turunduse erinevused on järgnevad: · Kodumaisel turul on üks keel, rahvus ja kultuur aga r...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................
Referaat Üro ja Eesti Robert Rootsi LE10 2013 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 192 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu . ÜRO on kompleksne rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO-l on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perek...
Lisaprotokolli eesmärk on tugevdada üksikisikute ja inimkonna kaitset. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid ei loeta poliitilisteks kuritegudeks, mille puhul väljaandmist ei toimu. Teise protokolli põhieesmärk on arvata ka finantskuriteod nende kuritegude hulka, mille eest võib inimese käesoleva konventsiooni alusel välja anda. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades Rahvusvahelist suhtlemist tsiviil-asjades reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, konventsioonid ja õigusabilepingud. Õiguskoostöö tsiviilasjades hõlmab kolme prioriteetset valdkonda: kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, protsessiõiguse ühtlustamine, õigusabi Koostöö üldeesmärk on luua toimiv õiguskoostöö võrk, kus on tagatud tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades võimaldab järgmisi toiminguid teise riigi territooriumil:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
