taimedele. Muldade degradeerumine · Inimtegevuse poolt põhjustatud muldade kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12% · Füüsikaline degradeerumine 4% Muldade kaitse: · Mulla parim kaitse on tema õige kasutamine · 1994.a Rio de Janeros võeti vastu ÜRO kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Muldade kahjustumine: · Kõrbestumine · Muldade kinni tallamine · Sooldumine · Väetiste liigne kasutamine jne. · Igal aastal hävib maailmas ca 90 000 km2 muldi 27.11.12 MAAILMA RIIGID · Sõltumatuid riike- 194 · Sõltuvad territooriumid- umbes 60 1. Koloniaalimpeeriumi lagunemine 2. NSV liidu lagunemine , 15 iseseisvat riiki, Suurim Gröönimaa (Taani)
maailmaturule. Merel 6-8 kuud. Eesti oleks esimese ja teisega** Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Riik võib oma püügiõiguse rentida/müüa teistele riikidee Ulatub kuni 200 meremiili rannikust ( 370 km) Territoriaalveed ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki kasutata loodusvarasid, rajada tehissaaari. Kuni 12 miili( 20km) ÜRO mereõiguste konventsioon. · Kaluritel püügi piirimäärad, makstakse preemiat kalapüügi loobumisest · Piiratakse prügipäevasid, masksustatakse kalalaevy, püügivahendeid jne · Avameri kõigile avatud. · Eelisõigus rannikualaadele. · Püügimäärad ja alammõõdud, Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO Loode atlandi kalandusorganisatsioon. Kehtestatud nõuded püüniste, teatud kalade püügikeely, kalada alammõõdud
Sümbol osutab referendile (viidatavale ehk antud juhul konkreetsele loomale või loomaliigile). Sümbol ei ole sama, mis referent. 15. Kuidas sümboli tähendus ja vorm on seotud? Suhe on konventsionaalne (nii on kokku lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni. 16. Onomatopoeetilised sõnad on erand keelesümboli arbitraarsuse põhimõttest. Matkivad loomade, lindude, looduse jms hääli. Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema, , -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17
Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja. Helsingi konventsiooni sisu. Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi
Liikmeteks on Henry Dunant, Gustave Moynier, Louis Appia, Theodore Maunoir js Guillaume-Henri Dufour. Meditsiiniteenistuste ühiseks rahvusvaheliseks kaitsvaks tunnuseks valiti punane rist - Shveitsi riigilipu negatiiv. Seda tunnust otsustati hakata kasutama nii meditsiiniliste formeeringute lippudel kui ka käesidemetel. 1976 nimetati komite ümber Rahvusvahelise Punase Risti Komiteeks (International Committee of the Red Cross (ICRC)). 1864: I Genfi konventsioon Kaksteist riiki allkirjastavad 10 astiklist koosneva Esimese Genfi Konventsiooni - rahvusvahelise seaduse, mis kaitseb ühtviisi nii haavatud vastaspoole sõdureid kui nende eest hoolitsejaid. Oluline idee oli see, et kõik haavatud, nii omad kui võõrad, tuleb lahinguväljalt ühtviisi päästa ja anda neile ühesugust ravi. 1867: Esimene Punase Risti Rahvusvaheline Kongress Esimesel Punase Risti Rahvusvahelisel Kongressil osalesid üheksa valitsust, kuusteist
79. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Lavastus/etendus ise · Etenduspaik · Vanus · Kultuurikogemus · Sugu · Haridus 80. Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad. Retseptsioonistrateegia on viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest · Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. 81. Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus? · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951.
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide
jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
-) Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Natura 2000 on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. -) Oligotroopne järv on pehme ja läbipaistva veega ning elustkuvaene veekogu. -) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid.
hallatavate lasteasutuste järelevalve korraldamine; abivajavast lapsest teada saamisele tema vajaduse hindamine ning abistamiseks meetmete pakkumine; vajaduse korral nõuandva organi moodustamine(laste ja perede komisjon); perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine. 22. Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel. ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon art. 28-29 Lapsel on õigus haridusele, sh tasuta põhiharidusele. Õpetus koolis peab olema suunatud lapse isiksuse, vaimsete ja kehaliste võimete arendamisele. Minu KOV on kõikides koolides põhiharidus tasuta. Ainukeses keskkoolis on ka keskharidus tasuta. 23. Kirjeldage laste õigust tervisele. Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele (art 24). 24. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale.
autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis: Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa
Pärimisel 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda
juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis 1983 ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon 1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal
Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja. Helsingi konventsiooni sisu. Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi
Samuti on nimetatud õiguse puhul tegemist ühega paljudest inimõigustest. Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 22 ja 25. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis on samuti sätestatud mõned õigused seonduvalt sotsiaalse kaitsega (artikkel 9, artikli 10 p 2 ja artikkel 11). Seega ei ole inimõiguste peamistes dokumentides vähe tähelepanu pööratud sotsiaalkaitset käsitlevatele õigustele. 4.2.ILO konventsioon nr.102 Sotsiaalkindlustusest(miinimumstandardid) ILO on aidanud palju kaasa sotsiaalhooldussüsteemide arengule ja täiustamisele. ILO kehtestab standardid, millega ta taotlev, et liikmesriigid oleksid standarditega nõus ja täiendaksid neid. Konventsioonides, mida ILO vastu võtab, määratakse kindlaks miinimumstandardid, millest allapoole minna ei saaks. Riigid on vabad otsustama, kuidas oma sotsiaalhooldussüsteeme kujundada ja arendada, kuid
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Te...
metsatulekahjus Kreekas, aastal 2007, hävis ligikaudu 2700 ruutkilomeetrit metsa. Paljakspõlenud mäenõlvadel puudub taimkate, mis seoks pinnast ja nii on erosioon vältimatu. Samuti kannatavad paljud piirkonnad selle tulemusel üleujutuste all. Kõrbestumine kerkis rahvusvahelise tähelepanu alla esmakordselt 1968. aastal, kui kuueaastase põuaperioodi ajal suri Aafrikas veerand miljonit inimest ja miljoneid koduloomi. 1996. Aastal võeti vastu ÜRO poolt rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon (The United Nations Convention to Combat Desertification). Tänapäeval on sellega liitunud 193 riiki ning on tekkinud juurde veel mitmeid teisi sellega tegelevaid organisatsioone. (Homutov 2011) Veereziimide muutused ning kõrbestumine on tihti seotud inimtegevuse ning üksteisega. Veereziimide üks drastilisemaid tagajärgi on kõrbestumine ning samal ajal soodustab kõrbestumine veereziimide muutusi. Keskkonna jätkusuutmatu kasutamine inimeste poolt
inimeste tervist. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid." (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20.02.2012) ,,Kui 1970. aastal avastati osooniauk Antarktika kohal ja 1986. aastal Arktika kohal, siis moodustati rahvusvahelised lepped osoonikihi kaitseks. ,,Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll. Montreali protokolli puhul on tegu maailma kõige tulemuslikuma keskkonnalepinguga, sest sellega on ühinenud ja selles toodud abinõusid rakendavad kõik riigid." (Valentina Laius.V.L, Osoonikihi kaitsmine on maailma kõikide riikide ühine eesmärk, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8899/Osoonikihi-kaitsmine-on-maailma-k %C3%B5ikide-riikide-%C3%BChine-eesm%C3%A4rk, 20.02.2012)
- APELLATSIOON - edasikaebus - DENONSSEERIMA - rahvusvahelist lepingut üles ütlema - EELNÕU – riigiorganile/rahvale esitatud seaduse/määruse projekt - KASSATSIOON - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus - KONSENSUS - üksmeel, enamuse arvamus/üldine kokkulepe otsuste vastuvõtmisel, mis eeldab vastuhäälte puudumist - KONVENTSIOON - rahvusvaheline kokkulepe (riikide suhteid mingis valdkonnas/küsimuses reguleeriv leping) - PRETSEDENT - esmakordne juhtum, mis on järgnevatele samalaadsetele eeskujuks - RATIFITSEERIMA - rahvusvahelist lepingut kinnitama - VETO - riigipea keeld seadust kinnitada/vormistada/välja kuulutada
BIOLOOGILINE RELV •Toksiinide või haigustekitajate kasutamine, eesmärgiga tappa või teha teovõimetuks inimesi, loomi või taimi, sõjategevuse käigus •Erinevad tüübid: •Viirused •Bakterid •Seened •Putukad BIOLOOGILISE RELVA AJALUGU JA TULEVIK ◼•Kasutati juba Vana-Egiptuses ja Vana-Kreekas (algeline) ◼•Kasutati vähesel määral ka 1. maailmasõjas ◼•1970. a oli lõplikult välja töötatud, sõlmiti Bioloogiliste relvade konventsioon ◼•18.09.2001 saadeti USA kongressi liikmetele Siberi katkuga nakatatud kirju. Haigestus vähemalt 22 inimest, kellest viis surid. ◼• Tulevikus võivad biorelvad mõjuda ravimitest hoolimata või just nendega koosmõjul VAKTSINEERIMINE ◼Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid. ◼Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad: Inimõigused Esmased/põhilised Poliitilised sotsiaalmajanduslikud Kultuurilised · Univeraalsus · Suutlikus inimõigusi tagada · Inim- ja kodanikuõigused · Vastuolud inimõiguste vahel ÜRO inimõiguste Üldeteklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste Harta Lapse Õiguste Konventsioon EV Põhiseaduse II peatükk ÜRO ühinenud riikide organisatsioon WHO world help organisation
aprillil 2003. aastal ja alustas selle rakendamist 21. detsembril 2007 (Schengeni ala - maailma suurim viisavaba tsoon, 2019). Kuna sisepiiridel kontrolli kaotamine mõjutab ka piiriülest kuritegevust, reisimist, kaubandust ja õigusalast koostööd, ei puuduta Schengeni ala eeskirjad mitte üksnes isikute vaba liikumist, vaid ka viisasid, varjupaigaküsimusi1 ning politsei-, tolli- ja õigusalast koostööd (ibid., lk 4). 2004. aastal allkirjastati piiriülese politseikoostöö konventsioon, mis rakendus 2006. aastal (Beneluxi Liidu ajalugu, s.a). Igal riigil on õigus kontrollida isikuid ja viia läbi tollikontrolli kõikjal oma riigi territooriumil osana igapäevasest politsei- ja tollitööst ning sisserändekontrollist. Naaberriigid teevad tihedat koostööd ning neil on õigus viia läbi ühisoperatsioone ja -kontrolli mõlemal pool ühist piiri. Õiguskaitsetöötajad võivad vajadusel teostada ka piiriülest jälgimist ja jälitamist naaberliikmesriikide territooriumil
SISSEJUHATUS Pakistan asub aasias, tema naaberriigid on India, Hiina, Afganistan ja Iraan. Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
+ Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. · poliitilised, usulised, maailmavaatelised veendumused · etniline/rassiline kuuluvus · terviseseisund/puue · pärilikkus · biomeetrilised andmed · ameriühingu liikmelisus · süüteo toimepanek/ohver 36. Milliseid isikuandmeid ei või üldjuhul automatiseeritult töödelda (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 6)? + Rassilist kuuluvust, poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. 37. Mis peab olema andmesubjektile võimaldatud automatiseeritud isikuandmete tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)? + · teha kindlaks automatiseeriud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja;
3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes
seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975. aastal jõustunud Washingtoni konventsioon käsitleb ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemist. Ohustatud liikide või nendest valmistatud toodetega salakaubitsemine on suur ja see seab ohtu paljude liikide säilimise. Konventsiooni lisades on toodud nimekirjad neist liikidest, millega kauplemist konventsioon reguleerib (loomadest näiteks inimahvid, tiiger, leopard ja merekilpkonnad; taimedest paljud orhidee- ja kaktuseliigid). 1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis
endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975. aastal jõustunud Washingtoni konventsioon käsitleb ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemist. Ohustatud liikide või nendest valmistatud toodetega salakaubitsemine on suur ja see seab ohtu paljude liikide säilimise. Konventsiooni lisades on toodud nimekirjad neist liikidest, millega kauplemist konventsioon reguleerib (loomadest näiteks inimahvid, tiiger, leopard ja merekilpkonnad; taimedest paljud orhidee- ja kaktuseliigid). 1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad
rannakarbi arvukus. (Wirdheim 1992: 40-41) 2.3. Läänemere kaitsmine Varasematel aastatel ei pööratud Eestis keskkonna kaitsele palju tähelepanu. Uute tehaste ja linnade ehitamisel ei rajatud tarvilikul määral veepuhastusseadmeid vaid jäädi lootma veekogu isepuhastusvõimele. Suure reostuskoormuse tagajärjel langes veekogude looduslik tasakaal kriitilise piirini. Loodi Helsingi Komisjon, mille töö aluseks on Läänemere seitset riiki ühendav konventsioon, mille eesmärgiks on tõkestada ja vähendada Läänemere reostamist ning kohustuvad kaitsma ja muutma paremaks merekeskkonda. 1992. aasta jaanuaris liitus selle konventsiooniga ka taasiseseisvunud Eesti, kes võttis kohustuseks tagada mere ja temasse suubuvate jõgede puhtus. Praeguseks kuulub Helsingi Komisjoni 9 riiki (Lisa 5) Helsingi konventsioon põhirõhk on vähendada Põhjamaades raskemetallide, toitainete, orgaaniliste ühendite ja biogeenide sattumist merre. (Wirdheim 1992: 57-61)
Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4.Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5.Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 6.Laste õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga.
Kodakondsuseta isikud: Riik võib neid oma riigist välja saata igal ajal nende enda riiki tagasi. Leidlapsed-see riik kus nad leitakse, siis enamasti antaksegi neile selle riiki kodakondsus, et neil oleks mingi riigi kaitse olemas. Rahvusvaheliste lepete õigus Igal riigil on pädevus sõlmida rahvusvahelisi leppeid. Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks. Viini lepete konventsioon VLK (Enamasti kehtib see ja paljud riigid on sellega ka ühinenud) Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980 Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu
ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsionni. Kohtu protsessi põhimõtted:Õigus nõuda kiire,avalikku kohtuprotsessi.Õigus süütuse presumptsioonile.Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood:korduva süüdimõistmise välistamine.Apellatsioon e. edasikaebamise õigus. Inimõigu-inimõiguste universaalusus.Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb N-ö klassikalisi vabadusi-kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab inimese sotsiaalseid ja majanduslikud õigused.Inimõiguste rühmitamine-Põhiõigused,poliitilised õigused,sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus
etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika
ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal "Pilguga tulevikku - vaadates tagasi". See kokkutulek keskendus
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
1. ühelt poolt on tegemist liikmesriikide valitsusesindajate institutsioonid ja organisatsiooniline tegevus 2. teiselt poolt on liikmesriikide parlamendid ja nende esindajate tegevus. EN prioriteedid: Inimõigused, Meedia ja side, Sotsiaal- ja majandusküsimused, Haridus, Kultuur ja muinsuskaitse, Sport, Noorsooküsimused, Tervishoid, Keskkond, Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, Õiguslikud küsimused Lisaks põhikirjale on EN-l olulisi dokumente:Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon Aasia ja Islam Araabia Liiga (Arab League): Loodi 1945. Asutajad (6+1) – endine Ottoman- Egiptus, Iraak, Jordaania, Liibanon, Saudi Araabia, Süüria 1945 – hilisemalt Jeemen Peakorter: Kairo, Egiptus PVO – asutajaks Seotud Iisraeli-Palestiina konfliktiga Tegeleb: kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste küsimustega Kõrgeim organ – Nõukogu (2x aastas) + erakorralised istungid
vanalinn). Omab õiguskaitseorganit Haagi rahvusvaheline kohus. Inimõiguste kaitse maailmas toimub 1948.a. ÜROs vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsiooni alusel. Euroopa Nõukogu Asutati 1949. kümne LääneEuroopa riigi poolt. Eesmärgiks kooskõlastada liikmesmaade poliitikat ja kaitsta inimõigusi Euroopas. Probleemide lahendamiseks on Euroopa Inimõiguste kohus (Strasbourgis). Tähtsaimad dokumendid: Euroopa Inimõiguste konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta. OSCE ehk Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon. Sai alguse 1975.a. Helsingis. Tegeleb konfliktide ennetamise, kriiside ohjamise ja inimõiguste tagamisega. Eesti liitus 1991. OECD majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Eesti liitus 2010. WHO maailma tervise organisatsioon. OPEC naftat eksportivate riikide ühendus. Religioonid: Kristlus rajajaks juut Jeesus Kristus (prohvet) 1. saj. algselt judismi lahk.
Nende tundmaõppimine ja töösse viimine võiks olla edasiviivaks lahenduseks. Tulevikule mõeldes, tuleks panustada teadus-ja arendustegevustesse. Lisaks eelnimetatule tuleks soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas maksusoodustustega investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse. Lisaks võib veel välja tuua lahendusi nagu - toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu 7 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 8 Tööorganisatsiooni ILO konventsioon (C88) 9 www.ilo.org. näiteks aktsiiside ja käibemaksu alandamisel, suunata avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja eluasemeturule, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust näiteks laenuraha abil, rakendada paindlikku tööaega, toetada jõuliselt ümberõpet, pikendada töötu abiraha saamise perioodi jne. Kokkuvõtvalt peab tõdema, et töötus üldse ja selle kasv on pikaajaline probleem. Nii lühiajalisel
3. Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992. 4. Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford, 1996. 5. Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow, 1987. 6. Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944. 7. SOLAS 74. 8. IMO resolutsioonid. 9. Ohutu puidveo koodeks (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). 1992. 10.Rahvusvaheline laadliini konventsioon (International Conventiuon on Load Lines), 1968 9
tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.-, riiklik keskkonnaseire, omavalitsus, ettevõtja. Välisõhu mõõtmine, seirejaamade paigaldamine jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992, Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.,Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki. EESTIS mis tehtud: Koostatud mitmekesisuse riiklik ülevaade, Strateegia,Tegevuskava Kuigi pole valitsusest läbi käinud siiski toimivad paljud tegevused Koostatakse kaitsekorralduskavu, millega määratakse liigile vajalikud tingimused ja selleks kavandatavad tegevused. ÜRO kliimamuutuste konventsioon- eesti ratifitseeris leppe 1994.a. Inimtekkeliste
konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. VIII TEEMA MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon – madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon – veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine
· Võimalik kombineerida andmeid ja tekitada uusi kihte nt isikuandmete kaitse probleem Eesti autoriõigus · Eesti autoriõiguse seadus (RT 1992) · Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konvektsioon (RT2 1994), millega Eesti on ühinenud · Valitsuse määrusega kinnitatud geodeetiliste-kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord (RT1 1994) · Berni konventsioon on neist ülemuslikum, kuid ka kõige üldsõnalisem · Berni konventsioon kaitseb Eesti autorite loomingut teistes riikides · Konventsioon sätestab olulise põhimõtte: autrolust ei ole tarvis registreerida (autoriõigus tekib automaatselt) ning ka © märgi olemasoleks või puudumine ei muuda teost rohkem või vähem kaitstuks · Autoriõiguse märk tulenes 1952. Aasta Universal Copyright Conventionist
territooriumiga, st kehtib vaid riikides, kus vastavad õigused on kaitstud. Üldpõhimõte: iga riik 6 on vaba otsustama, kuidas IOd tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused rahvusvaheliste lepingute alusel. Tähtsamad rahvusvahelised lepingud: Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste
koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena, vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma elukogemusele.
kuuluvad kõrgemasse gruppi. Observer's paradox keeleuurimise eesmärk on uurida, kuidas inimesed kõnelevad, kui neid ei jälgita süstemaatiliselt >> salajased lindistused, inimese tähelepanu kõrvale juhtimine(nt emotsioonide najal ei kontrollita oma kõnepruuki). Uurija muutub mõneks ajaks grupi liikmeks, et andmeid ja tekste koguda. Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st. kui palju kasutatakse nd varianti normikeelse nud variandi asemel). Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev. Piirajad sotsiaalsed faktorid(klass, sugu, vanus jne), keelelised faktorid(häälikute asend sõnas, rõhk), situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Sotsiaalsed
5) Käitumine kriisiolukorras - päästeameti/politsei kutsumine - tuleohutus - esmaabi 4. Rahvas, põhiseadus, demokraatia 1) Õigusriik (õpik lk 35-40, TV ül 22-25) - mõisted: õigusriik, demokraatia, otsene demokraatia, esindusdemokraatia, monarhia, vabariik, autoritaarne riik, totalitaarne riik, siirderiik. - Õigusriigis kehtivad põhimõtted 2) Inimõigused (Euroopa inimõiguste konventsioon, õpik lk 99-104, TV ül 79-81) - mõisted: inimõigused, põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. - Inimõiguste eristamine kodanikuõigustest 3) Eesti Vabariigi põhiseadus (põhiseadus, õpik lk 46-49, TV ül 35-37) - mõisted: konstitutsioon, õigusakt, seadus, määrus, preambula. - Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise võimalused - Põhiseaduse koht õigusaktide hierarhias
tagasi taotleda. 24. Perekonnas hooldamine - Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. 25. Elamine kogukonnas - ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja neli klienti, töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine; 26. Laste õiguste konventsioon 27. Nõistamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks Invatransport - (1) Invatranspordi eesmärgikson parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks. Invatransport on mõeldud raske ja sügava liikumis-, nägemis- või liitpuudega isikule ja riskirühma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
