impordimaksu ja muid makse. Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata. 2. Teenuste eksport ja import kirjeldage vähemalt 10 erinevat immatriaalset väliskaubandustehingut. Kvalifitseerunud tööjõud. Patendid. Tuntud bränd. Teadmiste kogum. Jaotusvõrk. Arvuti tarkvara. Ärisaladused. Kaubamärgid. Klientide kogum. Video ja audiomaterjalid. 3. INCOTERMS 2010 õiguslik olemus: a. Kas ta on rahvusvaheline konventsioon või mingi muu staatusega leping? Incoterms 2010 on rahvusvahelised reeglid, mis on tunnustatud rahvusvahelise kaubanduse terminite kõige kohasemaks tõlgenduseks valitsusorganite, juriidiliste ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma. Incoterms 2010 tegevusulatus kehtib kaubatarne ostu-müügi lepingu (kaubatarne tingimused) osapoolte õigustele ja kohustustele. b. Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor?
Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a. Viini konventsioon Diplomaatilised suhted, konsulaadite suhted ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohtamis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakauband usest.Leping allkirjastati 11. Aprill. 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988. peale 10 riigi
sees ka keskkonnaaspekt. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti valitsusvälised organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. RAMSARI KONVENTSIOON linnud, märgalad 35 Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka meie eelistused nimetatud valdkonnas.
Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus. 13 Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis
5 3. TIR veokite ehitusreeglid Selleks et tagada kauba puutumatus, sätestab TIR-konventsioon, et kaupa tuleb transportida kinnises konteineris või veoseruumis, mis on ehitatud viisil, mis välistaks ligipääsu kaubale. Suletud veokit või konteinerit ei saa avada ilma, et see jätaks veoki kerele nähtavaid jälgi või ei kahjustaks tollitemplit või plommi. Selle nõudmise täitmiseks sätestab konventsioon veokitele/konteineritele ehitusstandardid ning eeldused, mis lubavad TIR-protseduuris osaleda. Et üldse TIR konventsioonida liituda, peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja selle seadmed vastama kindlatele tingimustele ning olema heaks kiidetud TIR-juhendiga sätestatud korras. Käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks tuleb järgida järgnevaid reegleid: · Veoseruumide koosteelemendid ühendatakse (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad,
USA. Saadakse ka ravimtaimi. Mida saaks ette võtta: chryssy 7 Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla; Haruldaste liikide elupaikade säilitamine; Kaitsealade rajamine; Osaliselt ka loomaaiad; Võitlus röövkaubandusega; Loodusvarade säästlik tarbimine. 1992. aastal Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (allkirjastati Rio de Janeiros 157 riigi poolt). chryssy 8 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul;
Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4. Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga.
esindataval Esindaja kaudu pole füüsilisel isikul võimalik teostada kõiki tehinguid ja juriidilisi toiminguid – neid, mis seaduse kohaselt tuleb teha isiklikult. Perekonnaõiguse all mõistame õigusnormide kogumit, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, vanema ja lapse õigussuhteid ning eestkostet ja hooldust Tsiviilõiguse üldosa Lapse õiguste konventsioon ÜRO 1989.a konventsioon Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus, õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused; lapsendamine eestkoste
Võõrandamatud õigused üks osa inimõigustest, millest ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 1945. loodud ülemaailmne organisatsioon, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist; sellega on seotud ka inimõiguste mõiste kujunemine, mille ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. aastal. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb nö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele
selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Tsiviilasjad? kõik inimestevahelised vaidlus küsimused (lepingud, töö) Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule.
enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST :: Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest.
Küpros). Eesti 2004 6. ÜRO e. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine. 1945/Eesti 1991 Liikmeid 193 Peasekretär: Ban Ki-Moon 7. Inimõiguste alased dokumendid – Konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine, inimõiguste tagamine. EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON (1950): kodaniku- ja poliitilised õigused EUROOPA SOTSIAALHARTA (1996): sots ja maj õigused ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON (1948): inimõigused 8. OSCE e. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – Rahu ja stabiilsuse tagamine. 1975/Eesti 1991 57 riiki Peasekretär: Lamberto Zanner 9. WTO e. Maailma Kaubandusorganisatsioon - Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 1995/Eesti 1999 10. IMF e
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroo...
seostub kolonisatsiooniga. Kasutussfäär esialgu äärmiselt kitsas (kaubandus, vahetus jms). Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne.
juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel. Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ka ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis
ja vaha. 31.Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest lepetest. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Keskkonna kaitset on vaja selleks, et vähendada ja püüda vältida kogu elukeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Keskkonnakaitset reguleerivad rohked seadusandlikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid). Helsingi konventsioon. Läänemere kaitse. Londoni dumpingleping. Lõpetada jäätmete tahtlik suunamine merre. Baseli konventsioon. Keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. Berni konventsioon. Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse. Washingtoni konventsioon. Lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve. 32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused.
11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda
tehnoloogiale. 7. Mille järgi VTS süsteeme arendatakse? Käesolev peatükk selgitab, milliste organisatsioonide poolt loodud ettekirjutustega, konventsioonidega jne. tuleb VTS süsteemide arendamisel arvestada. Kuna VTS süsteemide peaeesmärgiks on tagada liikluse ohutus, siis peab arvestama kehtivate ohutust tagavate konventsioonidega maailmas. üheks selliseks konventsiooniks on IMO poolt loodud konventsioon COLREG 72 (Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea) -- Rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglite konventsioon. Teiseks selliseks konventsiooniks on IMO poolt SOLAS 74 (international Convention for the Safety Of Life At Sea) -- Rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitseks merel. TMO-s tegelevad VTS probleemidega mitmed allüksused, nt. IMO Safety of Navigation Committee (NAV 40), Maritime Safety Committee (MSC).
1946-2006 – peamine inimõiguste alane organ - Liikmelisus - Resolutsioon 1235 - Resolutsioon 1503 - Mus nimekiri Alamkomisjon kohati julgem Inimõiguste nõukogu - Asendab komisjon alates 2006 - Allub peaassambleele - Vähem riike, tihedam kokkusaamine - Hulk erinevaid ülesandeid Euroopa inimõiguste režiim - II maailmasõja järgne aeg - Euroopa nõukogu ja EL - Euroopa inimõiguste konventsioon - Euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste kohus - Riik vs riik - Indiviid, grupp vs riik - Konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamise ja kohaldamisega seotud asjad - Vastuvõetavus: Siseriiklik protseduur, kuus kuud pärast otsust, anonüümsus, sisult sarnane menetluses olevaga Režiimi areng - Osapoolte arv - Nõusolek kohtuga - Rohkem võetakse asju menetlusse - Kaebuste arv on kasvanud
VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid. 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Õiguslikud nõuded on õigusaktide jälgimise kohustus ning mõjutused järelvalve teostajate poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 2) Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Riskianalüüsi meetodid: Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad) Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid) Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad)
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahv...
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.htm http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/5/5 http://www.un.org/UN50/Photos/un50-074.gif http://pilt.ee/i/t/7/17/07908177bff336.jpg
Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste probleemid arengumaades: puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit, tuberkuloos), tööpuudus Inimõigused EV ps-s sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Kodakonsusega seonduvad õigused kodakonsusega inimesel õigus häälele, julgeolekuga seotud ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes.
elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) korral pöörduda Sotsiaalministeeriumisse, hoolekande osakonda. Lisaks perekonnaseadusele reguleerib rahvusvahelist lapsendamist täiendavalt Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. Perekonnaseaduse alusel on lapsendada soovijal kohustus läbida pereuuring, mille seaduse järgselt on kohustatud teostama maavalitsuse ametnik ja mis on perele tasuta. Kohus arvestab ka meie spetsialistide poolt koostatud pereuuringut, mis on perele tasuline. Lapsendajad, kes on seni soovinud täiendavat pereuuringut, oskavad oma võimalusi paremini hinnata. Spetsialisti pereuuring koosneb kahest etapist: I etapp: kohtumine ja vestlus perekonnaga nende kodus (pereintervjuu)
värvaineid, pakendeid jm. Inimesele põhjustavad UV-A ja UV-B kiirgus nahavähki, UV- B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes, põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga. [11] 1.7 Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll.[12] Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10]
Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks: 1. kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel; 2. piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega; 3. koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames; 4. globaalne koostöö. Organisatsioonid: IUCN; OECD; UNEP Keskkonnakaitsealased konventsioonid Merekeskkonna kaitse rahvusvahelised konventsioonid RAMSARI KONVENTSIOON – linnud, märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki. Konventsiooni eesmärk on ohustatud märalade kaitse tervel maakeral, erilise tähelepanu all on alad, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on kaitsta ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigist riiki.
Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO 16.02.05 143 riik võttis vastu selle seaduse
Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva. Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab: "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega,
kontekstis sama tulemust anda. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalehtede Liidu Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks. (1998). URL (kasutatud mai 2014) http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html Eesti Vabariigi põhiseadus (03.07.1992). RT, 26, 349; viimati muudetud 22.07.2011. URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EIÕK. (1950). URL (kasutatud mai 2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 50073/07. (2014) Andmete avaldamine isiku tervise kohta: Radu vs Moldova. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-142398 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 13258/09. (2014) Fotode avaldamise õigusest: Lillo-Stenberg ja Sæther vs Norra. URL (kasutatud mai 2014) http://hudoc.echr.coe
atmosfääri paiskamisest tingitud globaalse soojenemise pidurdamine. Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyto protokolli nime all. Graafik 3Hõrenenud osoonikiht Euroopa kohal 14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15
Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses. Merevedude eelised muude veoliikide ees on järgmised: • ülisuured veetavad kaubakogused • suhteliselt madalad veotariifid • kõige keskkonnasäästlikum veoviis • lühikestel liinidel hea regulaarsus • veoprotsesside tasemel logistikalahendused • laadimistööde suur efektiivsus 11.CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris:
kasuliku mudelina kaitstud tooteid ning kasutada või pakkuda kasutamiseks kasuliku mudelina kaitstud meetodit8. 1.3 Tööstusdisainilahendus Tööstusdisainilahendus on kasuliku eseme tasapinnaline või ruumiline väliskujundus. Erinevalt leiutisest, seisneb tööstusdisainilahenduse olemus toote kujundust, et tegu oleks 4 Patendiseadus . Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013 : Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon 5 Kasuliku mudeli seadus. Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011010 6 K.Kurisoo, V.Kaur, P.Ant. Lk 124 7 K.Kurisoo, V.Kaur, P.Ant. Lk 129 8 Kasuliku mudeli seadus § 14. Kättesaadav arvutivõrgus 09.10.2013: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011010 uude või originaalse lahendusega9
sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidu pädevus on liikmesriikidega võrreldes ülim. 44. Tolliliit on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses a) tõene b) väär 45. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mille liige on ka Eesti a) tõene b) väär 46. Missuguse inimõiguste kaitse dokumendi on vastu võtnud Euroopa Nõukogu? Euroopa Inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. Oktoobril 1950) 47. Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Nõukogu tuleb selgelt eristada. Selgita lühidalt, milliste organite või institutsioonidega on tegemist 5 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148
Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood. M. Ilometsa (2001) arvetes 90% kunagistest madalsoodest võib arvata kuivendatute hulka, sest piisab ühest kuivendusobjekti lähima jõega ühendavast magistraalkraavist läbi madalsoo, et viimane lakkaks olemast (s.t. turvast kasvatamast). Oma loodusliku seisundi on säilitanud ning kasvatavad endiselt turvast valdavalt rabad. 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mis reguleerib märgalade kaitset ja kasutamist. Ramsari konventsioon kirjutati alla Iraanis, Ramsaris 1971. a. Algselt oli konventsioon mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid konventsiooni väljatöötamise käigus ilmnes, et ka teiste märgalade asukate kaitsmine on hädavajalik Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid. Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt. ÜRO mereõiguste konventsioon, jõustus 1994.a.). Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab teatud kalade väljapüügimahtu. 1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainete vähendamine. 6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus:
loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning
märtsil 2013 tühistas kohus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli poolt määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Sellest hoolimata kinnitas Spordiarbitraažikohus, et "paljud tegurid" "kaldusid viitama" Veerpalu kasvuhormooni- manustamisele. Antidopingualased regulatsioonid Eestis jõustus 1998. aasta 1. jaanuaril Euroopa Nõukogu Dopinguvastane konventsioon (Anti- Doping Convention), sellega muutusid konventsiooni põhimõtted Eesti riigile siduvaks. 26. novembril 2004 aastal ratifitseeris Eesti Vabariik Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni lisaprotokolli (jõustus 01.03.2005), millega ühinenud riigid tunnustavad teiste riikide poolt läbiviidud dopingukontrolle. Dopinguvastased organisatsioonid Eestis Et võidelda dopingu kasutamisega Eestis ja propageerida ausat ning tervislikku sporti, loodi organisatsioon SA Eesti Antidoping
A. Kaitseliit B. Eesti Vabariigi kaitsevägi C. EV politsei ja piirivalveamet D. keskkonnaameti töötajad E. keskkonnainspektsioon F. valdade keskkonnanõunikud G. eravaldusesse kuuluvatel järvedel sealne maaomanik H. sadamates veepolitsei allüksused 10. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamisel on trahvi suuruse aluseks A. liigi ohustatus E. Ramsari kokkulepe B. liigirikkus F. Genfi konventsioon C. riiklik kaitsekorralduskava G. keskkonnaministri igaaastane määrus D. riiklik kaitsestaatus H. Veeseaduse sätted 11. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestab: A. omavalitsus E. EV Siseministeerium B. Riigikogu F. EV Keskkonnaministeerium C. Vabariigi Valitsus G. politsei D
sõidud, mis on tasulise rahvusvahelise veoseveoga seotud; CEMT-i veoluba ei kehti vedudeks CEMT-i liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel; CEMT-i veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga; CEMT-i veoluba võib kasutada autorongiga, mille haagis või poolhaagis ei ole registreeritud veoloa kasutaja nimele või on registreeritud või kasutusele võetud mõnes teises CEMT-i liikmesriigis; 7. TIR-, ATA süsteemid TIR- konventsioon - 14. novembril 1975 Genfis allkirjastatud TIR-märkmikuga rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsioon koos kõigi hilisemate muudatustega. MÕISTED a. TIR- tunnistus - tunnistus maanteesõiduki lubamiseks vedudele tolli pitsatite ja plommidega. b. Tolliametnik - Maksu- ja Tolliameti ametnik, kes tööülesannete täitmisel teostab maanteesõiduki TIR- konventsiooni tehniliste nõuetele vastavuse kontrolli ja TIR-tunnistuse väljastamist. c
Õhuruumi ja kosmose õigus Õhuruum on riigi territooriumi kohal olev suveräänne ruum, mille haldamiseks on riigil ainuõigus. Mere kohal ulatub õhuruum 12-meremiilisele piirvööndile, mis kuulub kaldariigile. Õhuruumi kasutamiseks (nt läbilennuks) peab küsima luba õhuruumi valdajalt riigilt. Tsiviillennunduses tuleb teise riigi õhuruumi kasutamise eest maksta kokkulepitud tasu. Valdkonda reguleerib 1944.a Chicago Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon. Konventsiooni osalisriigid kohustuvad tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus kõikides küsimustes, mis aitaksid hõlbustada ja arendada ühtset lennuliiklust. Sel eesmärgil kehtestab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon rahvusvahelised normid, soovitatava praktika ja protseduurid järgmiste küsimuste kohta:
1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus
esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade
Euroopa Liidu 5 ülimat jäätmekäitluspõhimõtet: jäätmemajanduse hierarhia järgimine, tervikliku ja püsiva jäätmekäitlussüsteemi hoidmine, parima võimaliku tehnika rakendamine liigsete kulutusteta, tootja vastutus toote kui terviku eest kogu toote elutsükli jooksul. Agenda21 ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Merekaitse üldleping (Londoni 1992) keelusta jäätmete tahtliku merre suunamise. Helsingi konventsioon Läänemere, aga ka teiste rahvusvaheliste siseveekogude ja meretransporditeede kasutus ja kaitse. Kyoto protokoll - rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. Rio de Janeiro lepingud: Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust. Agenda21. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Metsaprintsiibid. Kliimamuutuste konventsiooni raamleping.
Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine
mitmekesisus, looduslik mitmekesisus ja elurikkust) kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust, ehk kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganimisega ning nende elupaikade mitmekesisust (Lipp,K.2007) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon defineerib biodiversiteedi järgnevalt: ,,Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere jt veeökosüsteemide ning neid hõlavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust." (ENVIR. 2009). Ka meie oleme osa elurikkusest, ilma selleta ei saaks me eksisteerida. Elurikkus pakub
(ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
