Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid Jäätmete probleem, kliima soojenemine. Kõige vähem on hapestumine(meil on alustumine) ja rahvastiku probleemid. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) RAMSARI KONVENTSIOON Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala. WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON
2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. · Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes;
Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia
1. Käesolevas konventsioonis esile toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osutavad osalisriigid vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon, RT 1991, 35, 428) Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista; 7 Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul. Kõige esmalt tegeleb lapse kaitse ja abistamisega kohalik tasand (linn või vald)
4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus?? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta * ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 6.Nimeta tähtsamad inimõigused(4) *Õigus elule *Õigus vabadusele *Õigus perekonnale ja eraelule *Õigus isikupuutumatusele 7.Nimeta 3 võimalust kuidas saadakse kodakonsus?? *Sündides, kui vähemalt üks vanem on kodanik * Eriliste teenete eest riigis * Naturalisatsiooni käigus( 5a elanud, keele eksam, PS tundmine, lojaalsuse avaldus... alates 15 a saab taotleda) 8
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale Tootjaid kohustatakse tasuma KK kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud
2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde. Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Herman Van Rompuj, Catherine Ashton Dokumente ÜRO IÕ IÕ Helsingi Põhikirja 5. Kriteeriumid, Dekl., Lapse Konventsioon lõppakt artikkel lepingud (vt. Õiguste Sotsiaalharta kollektiiv- allapoole) Konventsioon kaitsest, Partnerlus rahu nimel, MAP Eesmärke Rahu, suhted, IÕ Euroopas, vt. org. nime Sõjaline org
kahju tekkimisele eelnevalt ei olnud keegi veekogu seisundit hinnanud? Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest. Arvesse tuleb võtta pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust. 12. Millal ühines Eesti Rotterdami konventsiooniga ja mille kohta see konventsioon käib? Eesti liitus konventsiooniga 13. juunil 2006. Rotterdami konventsioon loob seaduslikult siduvad kohustused rakendada eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, mis võimaldab ametlikult teada saada ja teatavaks teha importivate riikide otsuseid selle kohta, kas nad soovivad saada edaspidi teatavate kemikaalide saadetisi, ning tagada, et eksportivad riigid neid otsuseid järgivad. Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike
Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p reostus 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1970.a merekaitse üldleping eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega 1974.a Läänemere konventsioon Ramsari (1971.a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon(Matsalu alates 1975) 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. Rannikumeri-soe, toitainete rikas külmade hoovuste piirkond- hapnikurikas vesi jõgede suudmed- hulgaliselt toitaineid 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. süvaooekan- liiga külm vesi lähisekvatoriaalne piirkond- liiga soe vesi, toitainetevaene ekvatoriaalne- liiga soe, väike soolsus
kategooriasse. 2004. a 10. mail hakkas kehtima „Looduskaitseseadus“-sellega muutusid mõnevõrra kaitsealused liigid. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. Euroopa tasandil: ? 28.Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks Washingtoni konventsioon - CITES (ohustatud taimestiku-ja loomastiku rahvusvaheline kaubandus). Helsingi konventsioon (Läänemere merekeskkonda hõlmav). UNESCO (maailma kultuuri- ja looduspärandikaitse konventsioon). 29.Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik on liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. (õpikus lk 238 pikemalt). Tunnusliik - liik, mille kohalolu või arvukuse muutust on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse
Veetemperatuuride kohta on olemas veelgi pikemad aegread. Tartu ülikooli professorid Frisch ja Riikoja organiseerisid mitmeid ekspeditsioone Läänemere eri osadesse. Tehti hüdroloogilisi, hüdrokeemilisi, aga ka bioloogilisi (füto- ja zooplankton) mõõtmisi. Prof Lipmaa avaldas ülevaate Eesti rannikumere makrofloorast 1936. Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu:
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
Sissejuhatus Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Bioloogiline mitmekesisus Eestis Eesti eluslooduse mitmekesisus, selle erinevad vormid - liigid , elupaigad, maaülevaade. Liigid Eestis e...
suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Tuleb meeles pidada, et meditsiini eesmärk ei ole kitsalt elu hoidmine iga hinna eest, vaid laiemalt inimeste elukvaliteedi parandamine. Seda tõestavad meditsiinis levinud praktikad nagu näiteks toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid. IIA: Inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Eutanaasiat keelates sekkub riik inimese valikuvabadusse. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Unustatakse, et inimese jaoks on oluline iseendaga toimuvat kontrollida. Uuringud näitavad, et parandamatud haiged peavad füüsilisest valust suuremaks probleemiks eneseväärikuse järk-järgulist kadumist. IIIA: Eutanaasia kuritarvitamiseks tuleks luua seda vältiv süsteem. Paljud eutanaasia vastased toovad üheks vastuargumendiks selle, et eutanaasiat hakatakse ära kasutama pärandi kiiremaks kätte saamiseks
jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel hingatakse sisse kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid · töökorras seadmeid · seadmeid, mida sihtriigis saab parandada Seda, mis ei tööta, loetakse jäätmeteks. Nende eksport on keelatud Veetakse välja · India · Hiina · Vietnam · Ghana · Nigeeria Äravisatud mobiilid Ühes kilos äravisatud mobiilides on 200 milligrammi puhast kulda s.o üle 40 korra rohkem kui ühes kilos kaevandusest pärit kullamaagis
massilise hukkamise. Türklase julmus kutsus esile protestijaid, nende hulgas filhelleenide liikumise, millega liitusid tuntud kirjanikud ja luuletajad. Moodustati vabatahtlike salku võitluseks türklaste vastu. Ülestõusu nõrgendasid sisemised tülid. Tekkisid kaks erakonda: Lääne-ja Venemaa- sunnitlusega. 1825.a kestnud kodusõjast said kasu türklased. Kreeklaste õnneks olid Balkani poolsaarega seotud Euroopa suurriikide huvid, kes toetasid Kreeka vabadusvõitlust. Inglismaaga sõlmiti konventsioon, millega kohustuti taotlema Kreeka autonoomiat. Venemaa kuulutas Türgile sõja, mis lõppes Adrianoopoli rahulepinguga, selle järgi said kreeklased autonoomia. 3.veebruar 1830 a tunnistati Kreeka iseseisvaks riigiks. Monarhia kehtestamine Kreekas Pärast iseseisvust teravnes siseriiklik poliitiline võitlus. 1832. aastal kehtestas Rahvuskogu Kreekas monarhia. Kuningaks sai Otton I (ja pealinnaks Ateena). Otton I ajal: -valitses riiki despootlikult -vilets majanduslik olukord
Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF Komisjon püüab leida alternatiivseid meetodeid ravimiainete kvaliteedi kontrollimiseks. Üldised väited
Hanna-Antheia Stern, Reiko Mägi, Hannes Soomer, Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2
humanitaarõigusest. Sõda on suurepärane olukord inimõiguste rikkumiseks ja kus erinevate õiguste tagamine on keeruline, nt tagada õigust haridusele, tööle, liikumisvabadust. Sõda paratamatult hakkab piirama õigust elule, eelkõige võitleja puhul. Humanitaarõigus on normide kogum, mis püüab saavutada tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel. · 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, ,,kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt". Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata. · Inimõigused ja humanitaarõigused ei välista üksteist. Nad kehtivad kohati samaaegselt. Ei saa öelda, et humanitaarõigused kehtivad ainult sõjaolukorras
Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulubEuroopa Nõukogu juurde. Eurole ülemineku kriteeriumid: *Inflatsioonimäär ei tohi ültada taset, mis võrdub 3 kõige madalama infl EL liikmesriigi viimase 12 kuu keskmisega +1,5% *Pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada taset, mis võrdub 3 kõige madalama 10aastase valitsuse võlakirja intressimääraga liikmesriikide keskmisest +2%(5) * Riigieelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst *Riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60% SKTst Schengeni konventsioon. 14 juuni 1945 sõlmisid Belgia, Holland, Luxenburg, Pr ja Saksam leppisid omavaheliselt kokku piirkontrollist loobumise kohta. 1990 võet i vastu S K e piirdel kontrollita liikumise tingimused. Konventsioon jõustus 1955. 4vabadust. Tööjõu, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine. EL eelarve Iga liikmesriik oma aasta jooksul kogutud käibemaksust kannab eelarvesse 1,4%. 1,2% oma SKTst (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-
kus osa loomi upub). Samuti vanade mõisa- ja linnusekeldrite, bastionikäikude ja koobaste varisemisoht. Ohuteguriks on ka inimeste teadmatus nahkhiirte eluviisist, elupaikadest ja kaitseabinõudest. Hävinud või muul viisil kahjustatud on poegimiskolooniate varjepaiku. 6 Liigi kaitse korraldamine Rahvusvahelistest lepetest hõlmavad meie nahkhiiri Berni konventsioon (1979), Bonni konventsioon (1979) ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping (1991). Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga kuid pole ühinenud Bonni konventsiooniga. Samas on Eesti ühinenud Bonni konventsiooni all sõlmitud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Euroopa Liidu õigusaktidest käsitleb nahkhiiri loodusdirektiiv (1992). Euroopa Liiduga liitudes muutus selle põhimõtete rakendamine Eestile kohustuslikuks. Spetsiaalselt nahkhiirte kaitsele on pühendatud Euroopa nahkhiirte kaitse leping
põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. Püügikvoodid Kahepõhjalised tankerid Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi
Keskkonnakaitsealased konventsioonid. Ramsari konventsioon- on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.Praegu on konventsiooni kohaselt nimetatud 1904 (15. november 2010) kaitstava märgala (Ramsari märgala). CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm inglisekeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku
seireperioodil (1994-2006) oluliselt halvenenud 5. Ramsari konventsioon- on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994.Praegu on konventsiooni kohaselt nimetatud 1904 (15. november 2010) kaitstava märgala (Ramsari märgala). CITESi ehk Washingtoni konventsioon (akronüüm inglisekeelsest fraasist Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, 'Loodusliku loomastiku ja
Arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus) Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse leevendamine on inimeste üldine heaoluseisund. See seisukohalt põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadustel, tasuval tööl. 6. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid (vähemalt 5) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa sotsiaalharta INIMÕIGUSTE JA PÕHIVABADUSTE KAITSE KONVENTSIOON ÜRO Lapse õiguste konventsioon 7. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga
Halogeeniühendite kahjulikkus Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud halogeeni(Br,Cl,F,I) aatomi või aatomitega. Süsiniku aatomi vesinik on asendatud halogeeni aatomiga. Asendusrühmana nimetame me halogeene fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad sooj...
Sellepärast freoonid suurenesid oma ruumi, nad hästi jahtusid, sellepärast neid tänapäevani kasutatakse jahtuse tööstuses. Kui freoonid tõusevad kõrgemasse atmosfääri kihile, nendest jaguneb üks kloori aatom, mis hakkab pöörduma ühest teisse ja teeb osooni molekulist hapniku. Kloor saab asuda atmosfääris kuni 120a ja selle aja jooksul saab rikkuda kuni 100 tuhandeid molekuli osooni. 80- aastatel maailm hakkas kiiresti vähenema oma freooni loomingu. Septembris 1987 kirjutas konventsioon alla 23. juhtivaid riike maailmas, mille kohaselt 1999. aastaks riigi pidid vähendama friooni tarbimise pooleks. Juba leidud alternatiiv freooni asendusena aerosoolid - propaan-butaani seguga. Ta on peaaegu nagu freoon, vaid üksik teda negatiivne osa - ta on tuleohtlik. Sellised aerosoolid on juba laialt levinud. Olukord on mõnevõrra halvem külmkappi seadmele. Parim asendaja freooni on nüüd ammoniaagi, kuid ta on väga mürgine ja teda füüsilised omadused halvem kui tema eakaaslasel
legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse õiguste konventsioonist (LÕK) ja lastekaitseseadusest. Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada, et laps on inimene ja tal on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Eesöeldut kipuvad täiskasvanud pahatihti unustama. Konventsioon mõistab last õigussubjektina, mis teisisõnu tähendab, et laps on õiguste omaja. Kokkuvõtvalt, laps on indiviid, lapsele kehtivad inimõigused ning lapse üle ei ole kellelgi omanikuõigusi, ka vanemal mitte.
5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon tegeles abielu , jurisdiktsiooni, lastega; praeguseks teemasi seinast seina (palju erinevaid). RVÕ allikad * üld-ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid; * RV tava, kui
ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel
mitteliikmesmaad Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Konverentsil rõhutati sõjaeelse liberaalse kaubanduse taastamine. Rahvasteliit pakkus finantsüsteemide rekonstrueerimiseks eri riikide abiprogramme, mis hõlmasid nii tehnilist abi konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal allakirjutatud rahvusvaheline tolliformaalsuse lihtsustamise konventsioon. Rakendatud abinõude tulemusena suudeti 1924-1925 aastatel taastada stabiilsus. Aeg oli küps, et saavutada rahvusvahelises kaubanduses suurem vabadus. Arvestades 1920 aasta keskpaigaks Euroopas kujunenud soodsad kaubandus situatsioonid, tegid prantslased ettepaneku korraldada ülemaailmne majandus konverentsi, et kavandada abinõud riikidevahelise majanduskoostöö tugevdamiseks Osales 50 riiki, kaasaarvatud Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit, kes ei olnud liikmesriigid
südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele. majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele ja perekonnale. inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961
1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. 2. Kahjustatud keskkonna (elupaikade, kudekohtade jne.) renoveerimine ja korrastamine. 3. Kalakasvatuslik taastootmine 2.1
autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral. XIX sajandil kehtestavad praktiliselt kõik tsiviliseeritud riigid seadusi intellektuaalomandi kaitseks. Esialgu on see kaitse mõeldud vaid oma riigi kodanikele. Seoses 1873. aasta Wieni rahvusvahelise leiutiste näitusega hakatakse tähelepanu pöörama rahvusvahelise kaitse vajadusele. See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon (autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt).
Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada
kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: Avaliku elu tegelased; Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses; Eksperdid; Tavalised inimesed; Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.) Kes on avaliku elu tegelased?
asukohast. Lõuna-Aasia märgaladel on tüüpiline sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C külma. HUVITAVAID FAKTE 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva. 1971. aastal Iraanis sõlmitud Ramsari konventsioon reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset. Märgalade ökoloogiline tähtsus seisneb järgmises: - veehoid ja veevarustus - toitainete ringlus - ökosüsteemide elu - vee isepuhastus KASUTATUD ALLIKAD https://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1 eesti/margalad.htm https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rgala Geograafia töövihik
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa regioonis ● ÜRO ● Euroopa inimõiguste konventsioon Arengukoostöö eesmärk ● 1) edendada sotsiaal - majanduslikku olukorda ● 2)kõik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoostöö valdkonnas pakuvad, võivad nõuda arenguabi eeltingimusena inimõiguste olukorra parandamist INIMÕIGUSTE KAITSE EESTIS ● Oma õigusi saab kaitsta järgnevalt: ● 1) pöördudes õiguskantsleri poole ● 2) pöördudes kohtu poole ● 3) pöördudes inimõigustega tegelevate organisatsioonide poole Eestis
tingimustega nt. paarikraadine temperatuuritõus merevees on korallidele talumatu, korallid hävimist on märgata üle maailma, seda mõjutav vee veetaseme tõus, mida põhjustab jää sulamine. Bioloogiline mitmekesisus väheneb järsult ning selle takistamiseks on loodud erinevai ühinguid. 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud Keskkonna- ja Arengukonverentsil võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis peaks aitama kaitsta loodust ning Euroopas on loodud projekt ALARM, mis uurib mitmekesisust ohustavaid tegureid. Kõik võivad aidata säilitada bioloogilist mitmekesisust. Aitavad ka väikesed asjad nagu elektri ja vee kokkuhoidmine, ostetavate toodete jälgimine ning reisil käies vältida kahtlaste suveniiride ostmist, mis võivad olla tehtud ohustatud loomadest. Kasutatud kirjandus: http://www.globalissues.org/issue/168/environmental-issues http://wwf.panda
samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Euroopa inimõiguste konvent-sioon on kohustuslik kõikidele riikidele, mille parlament on selle ratifitseerinud (kinni-tanud). Inimõiguste ülddeklaratsioon jaguneb kahte liiki õigusteks : kodanikuvabadused, mida riik ei tohi keelata, ja sotsiaalsed, majanduslikud ning kultuurilised õigused, mida riik peab teostama.
relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse. Samuti on Genfi konventsioonis oluline osa inimlikul sõjapidamisel (ei tohi piinata, rünnata tohib ainult sõjalisi objekte jne..). Selle sajandi kaks suurimat konflikti (Iraagi ja Afganistani sõda) on eelmainitud õigused tublisti proovile pannud. Raskusi tekitab ka vaenupoolte erinev suhtumine neisse õigustesse – liitlasväed eesotsas ameeriklastega on
CMR on ühtlasi ka kaupade ekspedeerimislepinguks. Saateleht pole üldjuhul läbirääkimiste käigus muudetav ja üle kantav kolmandatele osapooltele. Dokument koostatakse tavaliselt kolmes eksemplaris, millest üks jääb kauba saatjale, üks saajale ja kolmas vedajale. MAISMAATRANSPORDI DOKUMENDID(2) Raudteetranspordi saateleht Rail- Waybill Saatelehel on raudteetranspordis põhidokumendi roll analoogiliselt CMR saatelehega maanteel. Kui transaktsioonile kohaldub CIM konventsioon, siis kasutatakse CIM saatelehte (CIM Consignment Note). Tavaliselt tehakse 6 koopiat. SERTIFIKAADID(1) Garantiikiri Letter of Indemnity On dokument, mille võib esitada ekspedeerijale juhul, kui kõik orginaalkonossomendid on teatud põhjustel kadunud või viibivad transpordil. Garantiikirja üleandmisega vabastab kaupade saaja ekspedeerija vastutusest kaupadele ilma, et oleks üle antud konossoment. Päritolu sertifikaat Certificate of Origin
liige Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. · Keskkonnakaitsealased konventsioonid. o RAMSARI KONVENTSIOONlinnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. o WASHINGTONI KONVENTSIOON loomad, taimed müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975.a. Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993.a). Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike,
puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogiline mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet. Keemiline reoaine eemaldamiseks kasut keemiat Väikese hulga reovee puhastamiseks saab kasutada lääduslähedasi puhastusvõtteid (biotiigid, puhastuslodud, pinnasfiltreid. Merekonventsioon ja kokkulepped. 1970 Merekaitse üldleping- eesmärgiks merekeskkonna reostamise vähendamine. 1974 Konventsioon, mille eesmärgiks seati Läänemere kaitsmine reostamise eest. Loodi töökomisjon HELCOM. Eesti liitus 1992. 1970 Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres. Tegeldakse kalapüügi kvootide jaotamisega. Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veeline.
(vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv koostooprojekte. Moned neist: HELCOM. Laanemere Regiooni reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab Merekeskkonna Kaitse Konventsioon (1974 a. Helsingis); kumneid kordi rohkem vaavlit kui naiteks autodel kasutatav IBSFC.Laanemere Eluressursside ja Kalavarude Kaitse kutus. Lastimis-ja lossimistoodel tekkiv ohureostus (naide-> Konventsioon (1973 a. Gdanskis); BOOS. Laanemere operatiivne Muuga soeterminal). Kiirlaeva lained Laevalained voib jagada okeanograafia susteem; HIROMB. Operatiivne okeanograafiline kaheks: hajulained ja poiklained. Hajulained tekivad madalatel mudel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
