1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a
Kurjategevuse vähendamine. Need samad kuus riiki leidsid, et võiksid ikka koostööd edasi teha. Tuli põhjalikumalt ette võtta ning sõlmiti lisaks kaks lepingut. Euroopa integratsiooni kronoloogia · 60ndad oli eufooria ja kasu, siis 70ndate teisel poolel ja 80ndate alguses oli suur mure, et mis saab EL-ist. Sisemised ja välimised probleemid. Kaupade vabaliikumine ei toiminud väga hästi. · 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon: Riigid, kes jäid välja mõtlesid, et teevad ka sellise ühenduse. Kuulusid üle 10ne Euroopa riigi. Keskeks riigiks oli UK. Kõik Skandinaavia maad, Austria, Iirimaa, Soome, Hispaana, Portugal erinevatel aegadel. Kõik, mis jäid raudsest eesriidest läänepoole. Kahjuks polnud konkurentsi võimeline, jäi arengust maha. Järsku leidis UK 60ndatel aastatel, et võiksid ka liituda. Kui hakkas majanduslikult maha jääma, siis arvatigi, et vaja liituda
• Vaadeldav sõnamoodustusviis üldiselt sobib, aga selle sõna puhul mitte; põhjust ei oska öelda. • Vaadeldavad sõnad on üksteise sünonüümid või vasted ja samas ei ole ka; levinud seisukoht sõnastikes. • Mõlemal vaidlejal on mingis mõttes õigus, aga ei tea, mis mõttes. • Üks vaidlejatest eksib, aga ei tea, kumb; võibolla mõlemad. • Semantiline tähendus on piisavalt väljakujunenud konventsioon, aga piisavus on kvantifitseerimata. Jällegi on seletuse udusused just huvitavate kohtade peal ja võimaldavad teoorial edukalt küsimuste eest kõrvale põigelda. 5.3 Otsida paremat teooriat Vägisi tekib kiusatus jõuda järeldusele, et keelendite tähendusel põhinevad keeleteooriad on pankrotis (Ramscar et al. 2010) ja otsida midagi paremat. Järgmises peatükis kirjeldamegi tekstide ja keele asemel suhtlejatele keskenduvat suhtluse mõistmise viisi, millega
Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul.
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...
huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." 3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3- 1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda.
ÜRO EESTI VABARIIK PÕHIDOKUMENT: Inimõiguste PÕHIDOKUMENT: Eesti Vabariigi põhiseadus ülddeklarat-sioon (1948) (liigitatud (1992) nelja rühma (vt.üles)) (POLE KOHUS: 3-astmeline kohtusüsteem JURIIDILISELT SIDUV) KOHUS: Haagi kohus EUROOPA LIIT EUROOPA NÕUKOGU PÕHIDOKUMENT: EL põhiseaduse PÕHIDOKUMENDID: *Euroopa inimõiguste leping konventsioon (’50), ühinesime 1966 KOHUS: Euroopa kohus *Euroopa sotsiaalharta (NB JURIIDILISELT SIDUV KOHUSTUS, s.t TULEB TÄITA) KOHUS: Euroopa inimõiguste kohus Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumendid: Inimõiguste ideoloogia kujunemist mõjutas peamiselt heaoluriigi kujunemine II MS lõpuaastatel.
rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Üksikisikuid võib võtta vastutusele rahvusvahelise õigusrikkumise eest. Vastutus õigusrikkumise eest võib järgneda kas siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel. Riik Riigi olemasolule viitavad õiguslikud tunnused Riikide õiguste ja kohustuste Montevideo konventsioon (1933) art 1: · alaline elanikkond o liikmed elavad riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktisoonile o riigis peab eksisteerima teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga o alalise elanikkonna hulka kuuluvad tavalisemalt kodanikud ja elamisloa alusel riigis elavad välismaalased o kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel mis annab
Berliini II kriisi algus Rooma lepingud jõustuvad -------------------------------------------------------------------------------- 1959 Kuuba revolutsioon- Fidel Castro võimule tulek Eestis algab üleminek kohustuslikuke 8-klassilisele haridusele -------------------------------------------------------------------------------- 1960 . Afrika aasta: enamik Aafrika riike iseseisvub . Prantsusmaast saab tuumariik . luuakse OECD (G-24) . Suurbritannia eestvedamisel sõlmitakse Stokholmi konventsioon, mille alusel luuakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) -------------------------------------------------------------------------------- 1961 13. august Berliini müüri püstitamine 12. aprill esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin) -------------------------------------------------------------------------------- 1962 Kuuba kriis (haripunkt oktoobris ) veebruar. USA saadab kosmosesse esimese inimese (John Glenn)
· Sotsiaal-majanduslikud õigused: eelduseks on arenenud majandus ja sotsiaalne kaitse (piisav elatustase, õiglane töötasu; õigus tööle, vabale ajale, haridusele, arstiabile) · Kultuurilised õigused rahvuskultuur, keel · Õiguslikud õigused süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja õiglane kohtumõistmine Õiguste kaitse · ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 · Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 · Euroopa sotsiaalharta 1961 Kõik riigid, kes on need ratifitseerinud, peavad täitma kehtestatud põhimõtteid, mida kontrollivad: · Euroopa Nõukogu istungitel antakse nende täitmisest aru · Euroopa inimõiguste kohus Strasbourg'is enne tuleb läbida asukohamaa kohtu distantsid · Õiguskantsler annab Riigikogu ees aru (ombudsman - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes)
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National E...
Sotsiaal-majanduslikud õigused: eelduseks on arenenud majandus ja sotsiaalne kaitse (piisav elatustase, õiglane töötasu; õigus tööle, vabale ajale, haridusele, arstiabile) Kultuurilised õigused – rahvuskultuur, keel Õiguslikud õigused – süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja õiglane kohtumõistmine Õiguste kaitse ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 Euroopa sotsiaalharta 1961 Kõik riigid, kes on need ratifitseerinud, peavad täitma kehtestatud põhimõtteid, mida kontrollivad: Euroopa Nõukogu – istungitel antakse nende täitmisest aru Euroopa inimõiguste kohus Strasbourg’is – enne tuleb läbida asukohamaa kohtu distantsid Õiguskantsler annab Riigikogu ees aru (ombudsman - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes)
sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus Liberaalne Gunnloven oli kõige demokraatlikum põhiseadus Euroopas 1814! Lahendus Rootsiga Välisriigid ei tunnistanud iseseisva Norra kuningriigi olemasolu. Rootsi sõjavägi ületas 1814. a. juulis Norra piiri: relvaga ähvardamine, lahinguid pole Tulemuseks kompromiss: Mossi konventsioon 14.8.1814 6 1) Rootsi garanteeris Norrale Eidsvolli põhiseaduse. 2) Norra nõustus, et Rootsi Karl XIII on ka Norra kuningas · Eidsvolli põhiseaduse kohandamine stortingis, kuninga võimupiire kitsendati. Norra positsioon uniooniriigis (1814-1905) 1815 Riksakten täpsustas veel Norra ja Rootsi omavahelise suhte detaile. Tulemus: Norralastel õnnestus saavutada võrdlemisi sõltumatu positsioon suhetes Rootsiga
28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral? 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel? 34. Mis on CISG konventsioon, mida see reguleerib? 35. Mis on ofert? 36. Mis on aktsept? 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib? 38. Mis on sõidumeerik, milleks kasutatakse? 39. Milline on lubatud ööpäevane veoauto juhi sõiduaja ülempiir? Kas see võib olla pidev? 40. Milline on lubatud nädalane veoauto juhi sõiduaja ülempiir ja lubatud iganädalane keskmine sõiduaeg? 41. Millised on veoste veaautodele laadimise peamised põhimõtted (vähemal 5 põhimõtet? 42. Mis on ADR kokkulepe? 43
Värve Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese tohib hoida ainult selleks ette nähtud ruumides, täiskäigul töötamiseks. raskekaaluline last kettidega (lashing 2) Konventsioon MARPOL abita. chain) või terastrossidega (lashing wire). mis on varustatud plahvatusohutu väljatõmbe Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud ventilatsiooniga, valgustus oleks Rahvusvahline konventsioon laevade
mõistmisel toimepanija isiksust. Eriti oluline on aga isiksuse arvestamine juhul, kui tegemist on mõjutusvahendi mõistmisega eripreventiivsetel kaalutlustel nagu karistusjärgse kinnipidamise puhul. Ka Riigikohus on seisukohal, et kuigi KarS-i § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks tõepoolest üksnes isiku süü, selgub selle normi teisest lausest, et karistuse 66 Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996. 11/12, 34; , 2000, 11, 57. 67 Euroopa Inimõiguste Komisjoni 04.02.1971. otsus asjas nr 4324/69. X v. Saksamaa. 68 Euroopa Inimõiguste Komisjoni 07.07.1992. otsus asjas nr 19969/92. Dax. V Saksamaa. 69 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: kirjastus Juura, 2003, lk 18. 70 Sepp, H. Ohtlikkuse arvestamine karistuse mõistmisel kohtupraktikas. Juridica 2008 nr 8, lk 539. 23
kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid. DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on: - Viini konventsioon ,,Diplomaatilistest suhetest" (1961) - Viini konventsioon ,,Konsulaarsuhetest" (1963) AMETIPROTOKOLL on ametialases suhtluses üldtunnustatud käitumisnormid, tavad, kombed. Ametiprotokolli alus on asutuse või ettevõtte põhiväärtused, missioon, visioon. ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik, mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas. TSEREMOONIA on kombetalitus pidulikeks juhtumiteks. VIISAKUS avaldub inimese vaoshoituses ja korrektsuses, oskuses ennast igas olukorras valitseda.
” (§-d 7-33). Nt. sätestas §21 lg1 perekonnapõhiõigused, mis on otsene eeskuju tänapäeva PS §27 lg 1-le: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu alusena on riigi kaitse all”. Ühtlasi pani PS §28 lg 1 perekonnale ka sotsiaalsete riskide kandmise kohustuse: “Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil”. PS põhiõiguste kõrval mängib üha olulisemat rolli 1950.a Roomas allkirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa Inimõiguste konventsioon), mis jõustus Eesti suhtes 16.04.1996. Põhiõiguste ptk-i koostamisel oli peamiseks eeskujuks EIÕK. Rahvusvahelise lepinguna on EIÕK siseriiklikus õigusnormi hierarhias formaalselt küll PS-st madalamal (PS§123 : Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.)
10. Sarnased uuringud maailmas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel näitavad uuringud, et väga vähesed inimesed saavad tubaka kahjulikkusest ja sellega seotud terviseriskidest aru. 28 Näiteks 2009 tehtud uurimused paljastas Hiina, et ainult 38% suitsetajatest olid teadlikud, et suitsetamine põhjustab südame-veresoonkonna haiguseid ja ainult 27% teadsid, et suitsetamine põhjustab infarkti. WHO on pühendunud võitluses ülemaailmse tubaka epideemiaga. WHO konventsioon tubakatoodete tarbimise piiramiseks jõustus 2005 aastal ning sellest alates on see konventsioon muutunud üheks kõige suuremaks ÜRO ajaloos, hõlmates juba 178 osapoolt. WHO andmetel on suitsetamisest loobumise efektiivsus järgmiste meetoditega välja toodud siin: - Tahtejõud 24% - Arsti nõustamine: kerge nõustamine 66%, intensiivne nõustamine 84% - Hooldajaga sekkumine 28% - Individuaalne nõustamine 39% - Grupiteraapia 98% - Telefoni teel nõustamine 41%
2008/2009 aasta talvitusperioodil ei esinenud ühtegi pruun-suurkõrva esindajat (Lisa 4, Joonis 6). 2007/2008 aastal oli pruun-suurkõrva isendite arv 3. 2007/2008 aasta talvitusperioodil ei leitud talvitumas ühtegi tõmmulendlast (Lisa 5, Joonis 4). Mõlema talvitusperioodi jaanuari kuus leiti talvitumas ainult veelendlase (Myotis daubentonii) isendeid. 4.6 Nahkhiirte kaitse Eestis elavaid nahkhiiri kaitsevad mitmed rahvusvahelised lepped, nagu Berni konventsioon, Bonni konventsioon ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS. Looduse elujõulisena püsimiseks ja mitmekesisuse säilitamiseks on Eestis loodud väga mitmekülgne kaitse. Eestis reguleerivad loomastiku kaitset Looduskaitseseadus ja Loomakaitseseadus ja Punane Raamat (Sepp, 2008). 51 Eesti Punase Raamatu järgi jaotub ohustatud kuute erinevasse kategooriasse. Nendeks
Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste
· Aluseks muutused ühiskonnas individualismi tõus · Murdepunktiks OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni) soovituslik juhis 1980 automatiseeritud andmetöötlus muudab maailma tähelepanu tuleb pöörata inimõiguste riivele, isikuandmete ebakorrektsele säilitamisele, andmete õigustamatule avalikustamisele 1981järgnes Euroopa Nõukogu konventsioon isikute kaitsmisest seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega · isikute õiguste kaitse ja põhivabaduste laiendamine, eriti privaatsuse respekteerimine · delikaatsete isikuandmete täpsem defineerimine · Juurdepääsu reguleerivad seadused: Andmekogude seadus (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) Autoriõiguse seadus (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109)
b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2. õigus saada autoritasu 3. lubada tõlkida oma teost 4. lubada adapteerida (kohandada) oma teost 5. lubada teost avalikult esitada Koopiaid on lubatud teha õppimiseks ja teadustööks. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma. Autori tasud saavad pärijad. Berni konventsioon määrab asja ära. Tarbijakaitse Tarbijakaitse kui üldse selline liikumine sai alguse 1962.a. Ameerikas (Kennedy). Tarbija põhiõigused: · Õigus saada kohustuslikele nõuetele vastavat teenust ja kaupa. · Olla kaitstud tervisele ohtliku kauba eest. · Saada vajaliku ja tõest teavet kaupade ja teenuste kohta. · Taotleda oma huvide arvestamist liitudes ja ühingutes. Nõuded kaubale ja teenusele: · Ohutus · Eestikeelne teave · Vajalikud hoiatused
sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks
1999. a juba 3500. Alates 1990ndate keskpaigast on piusa suurim teadaolev nahkhiirte talvitus koloonia Ida-Euroopas. Siia tulevad nad talvituma isegi 100 km kauguselt ning talvitumas leitud seitset liiki nahkhiiri: : tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir. Mitmed neist on kantud Eesti punasesse Raamatusse. Nahkhiired on looduskaitse all alates1958. aastast. neid kaitsevad ka mitmed rahvusvahelised lepped (Berni ja Bonni konventsioon, Euroopa Ühenduse elupaiga direktiiv). 1999. aastal kinnitati Piusa Koobastiku Looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis sätestab nende kaitse talvitumise perioodil. 7. Loodus Piusa koopad on tähtis nahkhiirte talvitusala. Piusa koobastikust on leitud seitset liiki nahkhiiri: tiigilendlane, veelendlane , brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir . Eestis on kindlaks tehtud 11 liigi esinemine. Nahkhiiri
jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome
Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus. On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on süüdistused politsei-, prokuratuuri-, vangla-, tolli-, piirivalve või kodakondsus- ja migratsiooniasutuse või mõne muu riigiasutuse kohta. 3. Piinamise vastane konventsioon Olulisemad õiguskantsleri pädevused täpsemalt: Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus. On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste
Erandiks võib pidada Makedoonia Vabariiki, mis on Kreekaga tülis riigi nime tõttu (Kreeka omab samanimelist provintsi). Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes: · Euroopa Nõukogu (CE) · Euroopa Liit (EL) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) · Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) · Schengeni konventsioon · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Austraalia grupp (AG) · Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) · Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC) · Majandus-ja rahaliit (EMU) · Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) · Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (EBRD) · Euroopa Investeerimispank (EIB) 11
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised.
jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll on koostatud 2009.a. Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ning selle lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku-ja poliitiliste õiguste(sh hääleõiguse) andmise printsiibi. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. 9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat
(1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. • 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. • Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised
koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. 2. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod? Taimkatte ja taimestiku kaitse üheks olulisemaks tegutsemisjuhendiks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis kirjutati alla Rio de Janeiros 1992 ning mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooniga tähtsustati vajadus säilitada eluslooduse mitmekesisus selle kõigil tasemetel. Bioloogiline mitmekesisus tähendab erinevate elusorganismide rohkust maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
tulekahjust teada andmise tuli. Asuvad üle terve laeva. Leegiandur- Aktiveerub, kui anduri läheduses on lausleegid. Gaasiandur- Asuvad autotekis, aktiveeruvad juhul kui gaaside hulk on ületanud teatud normaalse piiri. Kombineeritud andur- See andur hakkab tööle näiteks juhul kui on suitsu või juhul kui on liiga kuum. 30 31 IMO sümbolid laevas Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja IMO resolutsioonid nõuavad, et laevas kasutatakse sümboleid(leppemärke) laevapere liikmete töö hõlbustamiseks ning ohutuse garanteerimiseks, laeva külastatavate isikute ning reisijate paremaks orienteerumiseks laevas. Igal sümbolil on oma värv. Leppemärgid jagunevad: laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad helesinised, keelava punased, tuleohutuse alased on tumepunased, ohualased kollased, päästeseadmeid ja
(1789 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. · 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. · Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Reemo Voltri · Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. · Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. Reemo Voltri · Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste
Samal ajal kuuluvad kõik Eestis alaliselt advokaaditeenust osutavad advokaadid kohustuslikus korras advo- katuuri liikmeskonda: AdvS § 22 lõike 6 kohaselt võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osu- tada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui seadusest ei tulene teisiti. Advokatuur ega selle organid (üldkogu, 13 Vabariigi presidendi kõned 1992–2001 (viide 11). 14 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Tekst koos muudatustega, mis tehti 01.06.2010 jõustunud protokolliga nr 14 (ETS nr 194). Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/1125B8C7-01C2-46CD-BE4C-37- EACCFDFFC1/0/EST_CONV.pdf. Konventsiooni ja selle protokollide allkirjastamise ning ratifitseerimise hetkeseis, samuti deklaratsioonide ja reservatsioonide täielik nimekiri on kättesaadav arvutivõrgus: http://conventions.coe.int. 15 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne
on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud
valitsust. 2. Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda. Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga on 1949 aastal sõlmitud Genfi konventsioon, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. Rahvusvahelisi sõjapidamis seadusi rikkudes mõistetakse isik sõjakuritegudes süüdi (genotsiid, küüditamine, orjastamine ja piinamine) nende isikute süüdimõistmisega tegeleb rahvusvaheline kriminaalkohus. On laialdaselt levinud terrorism mis on teadlikult kavandatud ja elluviidud vägivald üldsuse, riigi või üksikisiku vastu eesmärgiga levitada hirmu ja paanikat ning
eelmiste eesmärkide tuleks tagada häirimatu pesitsemine. Kuid ei tohiks unustada ka väiksema osatähtsusega ohutegureid nagu: keskkonnamürgid, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegade rööv pesast, et nende mõjude osatähtsus ei suureneks. Tuleks leida ennetavaid meetmeid Eestis ohutumate tehniliste lahenduste kasutamiseks elektriliinidel nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav väljaspool Natura alasid asuvate püsielupaikades maaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida, mis vähendaks vastuolusid riigi ja maaomanike vahel. Väljaspool Natura 2000 alasid on vajalik toetada rangelt kaitstavate erametsade toetamine, kuna see kaitseb ka teisi linnuliike ja seda näeb ka ette arengukava aastani 2020. Suur-konnakotkaste pesade
seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. 15.Lepinguliste kohustuste liigid Lepinguid saab liigitada erinevalt: Õigusharude alusel:Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel:Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud,
mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki
universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. Transpordi õiguslikud asjaolud Vastutuse piirmäärad transpordiliigiti- CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine)- Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon. Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse
Kaup saadeti sp agendile UusMeremaale Saabudes oli osa kaubast kadunud. Nõue esitati sple Kohus leidis, et "forwarder had not issued a transport document, only a consignment note that took the place of the normal bill of lading". Lisaks ei olnud tal mingeid vahendeid mereveoks. Kohtu otsus: mereveo osas toimis sp agendina, ülejäänus printsipaalina. R/v konventsioonide mõju Eelmine kohtulahend kehtib siis, kui maanteevedu ei reguleeri konventsioon Kokkuvõte 2 õigussüsteemi Common Law System tava (Inglise) õigus Civil Law system tsiviil (Rooma) õigus The Common Law is judgemade law pöördutakse varasema kohtulahendi poole, seadust nagu polekski lähtutakse üldistest lepinguprintsiipidest ofertaktsept kohus võib tingimusi lepingule lisada Civil law süsteemis: otsitakse võla või tsiviilõiguse akti, millest lähtuda
niipalju, kui vähegi annab ja lõpptulemusena kuhjatakse pudelikaela ette järjest suuremat varu. 100. Transpordi regulatsioonid: Piiratud vastutus – vedaja/ekspedeerija ei pea hüvitama kahjustatud või kaotsiläinud kauba väärtust terves ulatuses. Suurus sõltub transpordiliigist. Vastutust välistavad sätted, nt puudulik pakend. Reklamatsioonide esitamise lühikesed tähtajad ja lühikesed aegumistähtajad. CMR konventsioon - regulatsioon rahvusvahelistes maanteevedudes: • Reguleerib saatja, saaja ja vedaja õigusi ja kohustusi veolepingu sõlmimisel ja täitmisel. • Vajadus: ühtlustada lepingute tingimusi, saatedokumente ja vedaja vastutust • Originaaltekstid: inglise- ja prantsuse keeles • CMR kolm tähendust: konventsioon, saateleht, leping • Ei reguleeri: kolimisvedu, postivedu, surnute vedu
räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
suhtuda teose õiguspärasesse kasutamisse. 25 Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud normatiivmaterjalid: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28. juuni 1992. - RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210. 2. Autoriõiguse seadus 11. november 1992. - RT 1992, 49, 615; RT I 2008, 59, 330. 3. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29, 20.02.2005 RTI , 17.02.2005, 11, 46 4. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Kättesaadav http://www.kul.ee/index.php?path=0x714. Kasutatud kohtulahendid: 5. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-167-04, 02.03.2005. Kasutatud kirjandus: 6. Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009. 7. Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006. 8. Pisuke, H. Autor ja ülikool. TÜ Kirjastus, 2004. Elektroonilised allikad: 9. Hea tava kokkulepe kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes. Kättesaadav http://www.eall
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
