Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
· Lahendada o Andmete omandi- ja autoriprobleemid o Privaatsuse kaitse tagamine o Avaliku sektori andemete kasutusõigused o Vastutus võimalike vigade ja kahjude eest · GIS tehnoloogia on oma olemuselt andmeid integreeriv · Võimalik kombineerida andmeid ja tekitada uusi kihte nt isikuandmete kaitse probleem Eesti autoriõigus · Eesti autoriõiguse seadus (RT 1992) · Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konvektsioon (RT2 1994), millega Eesti on ühinenud · Valitsuse määrusega kinnitatud geodeetiliste-kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord (RT1 1994) · Berni konventsioon on neist ülemuslikum, kuid ka kõige üldsõnalisem · Berni konventsioon kaitseb Eesti autorite loomingut teistes riikides · Konventsioon sätestab olulise põhimõtte: autrolust ei ole tarvis registreerida
- soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon
3) kondensatsiooni tuumakesed – a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b) lahustumatud – pinnase ja kivististe osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produktid on pilved.Tähtsamad protsessid, mille tõttu õhk jahtub, veeaur kondenseerub ning lõpuks kujunevad pilved, on: termiline konvektsioon, õhu liuguv tõus frontaalpindadele, õhu laineline liikumine horisontaalsetel eralduspindadel.
a) Soojusjuhtivuse teel kandub soojus edasi üldjuhul kõikides ainetes ja kehades ning see toimub aine või keha mikroosakeste kaudu (aatomid, molekulid, elektronid jne)Ja nagu teada need mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega mis on võrdeline temperatuuriga ning mikroosakeste põrkumiste tõttu annavad kuumemad osakesed soojust üle madalama temp osakestele.(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes ja gaasides peale mikroosakeste liikumise võib aset leida ka erinevate temperatuuridega piirkondade või tsoonide vahel. Makrooskoopiliste mahtude ümberpaiknemine ja segunemine. (praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, vedeliku või gaasi ja tahke keha pinna vahel). (loomulik ja sundkonvektsioon). c) Soojuskiirgus: Soojusvahetus
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
4. Kalastamise ja elavate ressurside säästmine avamerel Territoriaalmeri 12 meremiili Külgvöönd 24 meremiili Mandrilaav 200 Mandrilaav võib ajaga muutuda. Mandrilaav 350. Praegu kehtib 1982 .a konvektsioon. Enamus, mis selle konvensiooni alla kuuluvad, on tavad. Miks läks kaua aega selle jõustumisega? Sest 62 häält ei saadud kätte, sest arenendu riigid ei olenud sellega nõus.
Veeauru sisaldus on kõrgeim troopikas (kuni 3%) ja väheneb pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad valdavalt troposfääris. Tropopaus eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär - on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 1345 (1050) km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratopaus Eraldab stratosfääri mesofäärist Mesosfäär Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km.
tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis. 3) maa pikalaineline kiirgus: seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO 2. 5) aurumine maapinnalt: koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, aur varjatud soojuse näol, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku. 6) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine. Tähtsamad nendest protsessidest: turbulentne segunemine, pikalaineline kiirgus, aurumine ja konvektsioon. Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalaineline kiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus pikalainelise kiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab eriti tugevasti kiirgust, mille lainepikkus on 6-8,5 mikromeetrit, kuid peaaegu üldse ei neela kiirgust, mille lainepikkus on 8,5-12 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
On siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Q = m sulamisel ja tahkumisel Q = Lm aurumisel ja kondenseerumisel Q = qm kütuse põlemisel Q = cm(t2-t1) 161. Mis on soojushulga mõõtmise ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? 1 cal = 4.186 J 162. Mis on soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus on energia ülekanne keha sees molekulide liikumise kaudu 163. Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus? Konvektsioon toimib aine massi ümberpaigutumise kaudu ühest piirkonnast teise 164. Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus? Kiirguslik soojuse ülekanne toimib elektromagnetilise kiirguse kaudu 165. Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril? Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel, kuid temperatuur on lihtsalt füüsikaline suurus iseloomustamaks süsteemi soojusliku tasakaalu olekut. 166. Mis on I liiki perpetuum mobile?
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
* Verd suunatakse valikuliselt olulistesse kudedesse: · Vähendatakse seedesüsteemist · Suurendatakse lihastes · Säilitatakse närvisüsteemis Termoregulatsioon *Inimene on homeotermiline *Keha temperatuur kõigub 1°C (36.1 .. 37.8) *Keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldamise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame: * Ainevahetuslik soojus, * Keskkonna soojus Loovutame: * Radiatsioon ehk soojuskiirgus, * Konduktsioon, * Konvektsioon, * Aurustumine Soojuse tootmine * Rahu olukorras toodab keha soojust 1.5 kcal/min, * Füüsilisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Treenitusseisund Kohanemine pikaajalise füüsilise koormuse mõjule. Tagajärg sõltub treeningu ülesehitusest. * Suureneb hapniku tarbimise võime: · Kopsude funktsioon · Südame funktsioon · Vere funktsioon · Veresoonte funktsioon · Lihase energeetiline funktsioon
väljaspoole põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskosas langeb õhk ülevalt alla ning soojeneb. Soojenemisel väheneb õhu relatiivne niiskus õhk muutub kuivemaks. Seetõttu on ilm antitsükloni piirkonnas ilus, taevas selge või kaetud väheste pilvedega. Suvel on ilm soe, talvel külm, puhuvad nõrgad tuuled. Enamik antitsükloneid formeerub ühe õhumassi alumistes kihtides, mille tõttu nende keskel puuduvad frontaalpinnad ja frondid. Suvel, kui konvektsioon on suur, võib antitsüklonis esineda kohati ka vihma ja äikest. Kui antitsükloni keskosas valitseb tuulevaikus või puhuvad nõrgad tuuled, siis tsentrist kaugemal muutub tuul tugevamaks, mis äärealadel võib tõusta isegi tormiks, mida nimetatakse antitsüklonaalseks. Antitsüklonis võivad selgetel vaiksetel öödel tekkida kiirgusudud, mis hommikuks tihenevad ja võivad varjata kõik navigatsioonimärgid ja -tuled.
soojuskadu. Soojus saamiseks/kaotamiseks on 4 võimalust: 1) soojusjuhtivus Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale, kuna kaks keha on omavahel kontaktis. Õhul on väiksem soojusjuhtivus kui veel, sest vesi on tihedam ja kontaktpind teiste molekulidega on suurem kui õhus. Soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus. Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid (nahaalune rasvkude). 2) konvektsioon Konvektsiooni korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. Tuuline ilm on alati jahedam kui tuulevaikne ilm, isegi kui õhutemperatuur on sama. Meie riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) aurustumine 14 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo
Loodetakse, et sellega saab seletada, miks paljud inimesed, nii skisofreenikud kui ka terved, kohtavad müstilisi olendeid. Parapsühholoogide sõnul tekitavad kummitused nn ’’külmi kohti’’, see annab märku teispoolsuse jõu tegevusest majas. Kuid on leitud sellisele nähtusele ratsionaalne seletus. Igal objektil on oma temperatuur ja mõned pinnad on kuumemad kui teised. Püüdes võrdsustada soojust toatemperatuurini, toimub protsess nimega konvektsioon. Kui soe õhk tõuseb, siis jahe õhk langeb, ning kui kuiv õhk siseneb niiskesse ruumi, vajub see põrandale ja niiske õhk tõuseb lakke. See õhuringlus tekitab vastu nahka külmatunde, mida tõlgendatakse kummitusliku olemasoluga. !7 2013. aasta juunis streikisid üle 3000 töötaja rõivatehases Bangladeshis. Põhjuseks, oli kummitus, kes ründas töötajat tualetis ning kelle kurja energia tõttu jäädi haigeks tööl. Töötajad
0,6 kraadi freoonide poolt. Anropogeense mõjuna suurendatakse kõigi viimaste kasvuhoonegaaside kontsentratsioone ja seega annavad erinevad ennustused (ja inimkonna käitumine) järgneva sajandi jooksul temperatuuri kasvuks kraadist kuni 6 kraadini. Saame näha... Kasvuhooneefekti kirjeldamisel puutusime kokku ka mitme soojuse ülekande viisiga, mistõttu vaatlesime loengus neid ka täpsemalt. Soojuse ülekandeviise on 3: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus. Soojusjuhtivust kirjeldavad seosed 12 ja 13. Konvektsiooni toimumiseks on vaja voolavat keskkonda- kas vedelikku või gaasi Konvektsioonitegurit tähistatakse tähega h, mis omandab väärtusi gaasides mõnest kuni mõnesaja ja vedelikes mõnekümnest mõnetuhandeni (ühikuks W m-2 K-1). Soojuskiirgust kirjeldab Kirchhofi seadus d Q = T 4 d S d t , (56) kus väärtuseks on
Soojuskiirgu Aurumine- vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta kaudu. Kui keskkonna ja keha temperatuur Soojusvahetus võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon, siis ainsaks soojuse ära andmise viisiks on aurumine. Inimese kehatemperatuur. Inimene kuulub püsisoojaste hulka, keha keskmine temperatuur on 36,5-37. Kehatemperatuuri perioodilised kõikumised- 1. Ööpäevased, madalaim hommikul kõrgeim pärastlõunal 2. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemperatuur tõuseb 0,3- 0,6 kraadi peale ovulatsiooni. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. 1
TROPOSFÄÄR 0. .11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist. Peamine : õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas - ~6,5 º 1 km kohta Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur vedel) sublimatsioon (aur tahke) Pilvede ja sademte tekke Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA
soodsad tingimused maalähedase õhukihi jahtumiseks. Iseloomulik on tugev temperatuuri inversioon, mis võib ulatuda 1-2 km kõrguseni. Põhiliseks ilmatüübiks on talvel selge, pakaseline ilm. Ilm labiilses õhumassis - Soojas labiilses õhumassis Talvel võib suhteliselt soe õhumass esineda merede ja rannikualade kohal. Ilm on muutlik hoogsadude ja rünkpilvitusega. Suvel esineb sooja labiilset õhumassi ainult maismaa kohal, kus aluspinna soojenemise tõttu tekib konvektsioon juba suhteliselt soojas õhumassis. Meteoroloogiliste elementide ööpäevane muutus on soojas labiilses õhumassis tunduvalt väiksem kui külamas õhumassis. Suvel esineb sageli öist äikest. - Külmas labiilses õhumassis Põhiliseks ilmatüübiks külmas labiilses õhumassis on konvektsioonipilvede ja hoogsademetega ilm. Temperatuuri vertikaalne gradient on suur, samuti turbulentsus, tuul on puhanguline. Nähtavus on sadude vaheaegadel hea. Eriti soodsad on tingimused
passiivse päikeseenergia abil. [2] Päikesesoojuse mõju on alati ajendanud inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukoha nii, et soojenemise ja jahtumise mõju oleks võimalik parimal viisil ära kasutatud. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon. [5: 16-17] Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi. Vähendades soojuskadu vanemates elamutes, tuleks tihendada aknad, soojustada välisseinad ning katuselaed. Efektiivne on ka kolmekordsete akende kasutamine. Maja renoveerimisega saavutatav energia kokkuhoid on umbes 20%. [5: 24] 1.4.1. Kasutamine hoonete ehituse valdkonnas passiivmaja
Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamad tekkisid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. 6.1. Laamade liikumine 1912. aastal sõnastas Alfred Wegener mandrite triivimise hüpoteesi, mille kohaselt on laamad pidevas liikumises, triivides aeglaselt plastilises olekus astenosfääril. Seetõttu on laamad ajaloo jooksul asunud erinevatel asukohtadel. Laamad paneb liikuma vahevöö magma liikumine ehk konvektsioon. Selle mehhanism on sarnane füüsika tundides õpitud kuuma vee või õhu liikumisega. Maa tuuma lähedal on suhteliselt kuum. Seal asuv magma kuumeneb ning kergemaks muutununa tõuseb Maa pinna suunas. Jõudnud vahevöö ülemisse ossa hakkab magma uuesti tasapisi jahtuma ning raskemaks muutuma. Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks. 6.2. Laamade liikumise võimalused
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
kingloom jt). Kuid pruugib loomal olla kasvõi kõigest kaks suurusjärku suurem (näiteks väikesed vähilaadsed), ei suudaks ta ripsmete abil enam kuhugi liikuda. Keha suuruse kasvades osutub vajalikuks uus liikumisorgani tüüp - liikuvad kehajätked, jäsemed jne. Teine näide: alla 1 mm läbimõõduga organismide hapnikuga varustamiseks piisab lihtsast difusioonist, suurematel loomadel on aga lisaks difusioonile hädavajalik ka konvektsioon, mistõttu vajatakse erilisi hingamiselundeid. Ka käitumine on tihti oluliselt seotud kehasuurusega. Võrrelgem kasvõi näiteks lapse käitumist täiskasvanu omaga. Mida suurem keha, seda valusam on kukkumine. Asi on selles, et liikumismoment (mass x kiirus), millega olend kukkumisel põrkub kokku maaga, on proportsionaalne kehapikkuse neljanda astmega. Seepärast tasub täiskasvanul olla märksa ettevaatlikuma käitumisega. Väike inimene või loom võib endale komistamist lubada, suur
Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur . Materjalide isel, kasutatakse mõistet soojusjuhtivusetegur Soojusjuhtivus tegur (landa) = kcal/mxhx ’ C on soojushulk, mis läbib materjali pinda 1m2 paksusega 1m 1tunni jooksul, kui temperatuuride vahe on 10 ’C.
· Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved · Cu rünkpilved (Cumulus) · Cb rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus) · Sc kihtrünkpilved (Stratocumulus)(Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2]) Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci H=7-10km; Z(paksus)=0,1-mõni km; jääkristallid; sademeid ei esine; W= mõni tuhandik g/m3
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatava õhu hulgaga. Tavapärase hoone energiakulu võib olla oluliselt suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu kütteenergiakulu 7% ja koguenergiakulu orienteeruvalt 4% (Jokisalo & Kurnitski 2002, Binamu 2002). Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi niiskuse tunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab (Hagentoft & Harderup 1995). Kuigi hoone piire võib olla projekteeritud niiskustehniliselt turvaliselt toimivaks veeauru difusiooni suhtes, võib niiskuse konvektsioon põhjustada lubamatult kõrgeid niiskustasemeid (Janssens & Hens 2003). Uuringud on tõestanud, et õhulekete teel kandub siseruumidesse hallituseoseid, radooni (Airaksinen jt. 2004, Mattson jt. 2002, Backman jt. 2000, Wang & Ward 2003) või
Vedel. oleku muutus Sundjahutus: ribidega jahutusagregaadid, ventilaatoritega, radiaatorid Loomulik konvektsioon: radiaatorid,metallpinnad Radiaatori mõõtm. Soojushajutusvõime a. b. Transistori kristall Ribid Isoleertihend
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
