Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"konvektsioon" - 233 õppematerjali

konvektsioon – Õhuga ära antav soojus Veresoonte laienemine – Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist: 1) Õhutemperatuurist 2) Õhuniiskusest 3) Tuule kiirusest 4) Kiirgusetemperatuurist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Väga tihti korrigeerib inimene oma käitumist enne kui hakkaksid toimima füsioloogilised protsessid. Temperatuuri langedes külmavärinad, palavas higistamine. Soojusbilanss Kõigil endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil: 1. soojusjuhtivus soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Kriitilised temperatuurid: Alumine kriitiline temperatuur...

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused.

keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale. Ühikud 1J ja 1cal. 1cal= 4,27 J. 7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon , soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust. Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või...

Füüsika
130 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitad...

Füüsika
493 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusõpetuse konspekt

On f. Suurus, mis näitab kui palju SE energiat kandub ühelt kehalt teisele. Q põhiühik 1 J(energiamõõtmiseks) 1Cal on soojus hulk, mis kulub 1grammi vee soojendamiseks 1-e kraadi võrra. 1cal= 4,2J Keskkonnas Tahke Vedel Gaas Vaakum Sü liigid SJ Hea, metallides Halb Väga halb Puudub väga hea Konvektsioon Puudub Väga hästi, Väga hästi Puudub põhiline Soojuskiirg. Neeldub Neeldub Hästi, Väga kiiresti(sõltub kiiresti(sõltub neeldub hea, ainest) ainest) aegalaselt ainuke Sj -on ülekandumine ühelt kehalt teisele kuumemalt külmemale molekulide põrgete tulemusena...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Iseloomulik on tugev temperatuuri inversioon, mis võib ulatuda 1-2 km kõrguseni. Põhiliseks ilmatüübiks on talvel selge, pakaseline ilm. Ilm labiilses õhumassis ­ - Soojas labiilses õhumassis ­ Talvel võib suhteliselt soe õhumass esineda merede ja rannikualade kohal. Ilm on muutlik ­ hoogsadude ja rünkpilvitusega. Suvel esineb sooja labiilset õhumassi ainult maismaa kohal, kus aluspinna soojenemise tõttu tekib konvektsioon juba suhteliselt soojas õhumassis. Meteoroloogiliste elementide ööpäevane muutus on soojas labiilses õhumassis tunduvalt väiksem kui külamas õhumassis. Suvel esineb sageli öist äikest. - Külmas labiilses õhumassis ­ Põhiliseks ilmatüübiks külmas labiilses õhumassis on konvektsioonipilvede ja hoogsademetega ilm. Temperatuuri vertikaalne gradient on suur, samuti turbulentsus, tuul on puhanguline. Nähtavus on sadude vaheaegadel hea. Eriti soodsad on tingimused...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veenuse atmosfäär

Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus infrapunaseks soojuskiirguseks, millele süsihappegaas on opaakseks barjääriks. Atmosfääri akumuleeruv soojus põhjustab selle konvektsiooni . Veenuse pinnalt tõuseb kuumenenud ja kergeks muutunud gaas üles. Atmosfääri ülapiiril vajub jahtunud õhk uuesti alla. Konvektsioon avaldub tugevates tuultes ja tormides, mida võib jälgida ka väljastpoolt. Maad ei tabanud Veenusega sama saatus tänu sellele, et ta asus piisavalt kaugel Päikesest, et atmosfäär saaks veest tühjaks sadada ja kaotada sel viisil kasvuhoonekatte. Koosnes ta seejärel peamiselt süsihappegaasist nagu Veenus tänapäeval. Hapnikuga rikastus Maa atmosfäär alles siis, kui hakkasid vohama fotosünteesivõimelised bakterid....

Planeetide geoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami küsimuste vastused

Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon ? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind,...

Ehitusfüüsika
279 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektri spikker

TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riskianalüüs konspekt

09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid ­ narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) ­ sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) ­ siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) ­ keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO...

Ehitusmaterjalid
161 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veeaur ja sademed

Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus. Sademete intensiivsusel 1 mm/h on tilga suuruseks 1 mm, 100 mm/h korral domineerivad 3 mm läbimõõduga tilgad. Tõusvaid õhuvoolusid ning sademeid tekitavad: 1) maapinna reljeef (mäed) 2) konvektsioon (tiheduslik tõusmine) erineva soojenemise tõttu 3) tuulte konvergents (horisontaalne kokkuvoolamine) 4) frondid Tsüklonite ja antitsüklonitega seotud frontides esinevad protsessid on antud joonisel 2.3. 11 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.3...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päike

Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon . Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Q = m ­ sulamisel ja tahkumisel Q = Lm ­ aurumisel ja kondenseerumisel Q = qm ­ kütuse põlemisel Q = cm(t2-t1) 161. Mis on soojushulga mõõtmise ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu? 1 cal = 4.186 J 162. Mis on soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus on energia ülekanne keha sees molekulide liikumise kaudu 163. Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus? Konvektsioon toimib aine massi ümberpaigutumise kaudu ühest piirkonnast teise 164. Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus? Kiirguslik soojuse ülekanne toimib elektromagnetilise kiirguse kaudu 165. Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril? Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel, kuid temperatuur on lihtsalt füüsikaline suurus iseloomustamaks süsteemi soojusliku tasakaalu olekut. 166. Mis on I liiki perpetuum mobile?...

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojusnähtused saunas

SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon .: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid ­ väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

100. Tooge näiteid seadmete kasuteguri kohta (ligikaudne väärtus). 1 kg kütuse põlemisel saadakse mootoris soojust 45MJ, sellest hajub keskkonda mootori soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K...

Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaarfüüsika

molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega...

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

.11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist. Peamine : õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas - ~6,5 º 1 km kohta Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur vedel) sublimatsioon (aur tahke) Pilvede ja sademte tekke Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Veel üks Päike

See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon . Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Atmosfäär Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Anropogeense mõjuna suurendatakse kõigi viimaste kasvuhoonegaaside kontsentratsioone ja seega annavad erinevad ennustused (ja inimkonna käitumine) järgneva sajandi jooksul temperatuuri kasvuks kraadist kuni 6 kraadini. Saame näha... Kasvuhooneefekti kirjeldamisel puutusime kokku ka mitme soojuse ülekande viisiga, mistõttu vaatlesime loengus neid ka täpsemalt. Soojuse ülekandeviise on 3: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus. Soojusjuhtivust kirjeldavad seosed 12 ja 13. Konvektsiooni toimumiseks on vaja voolavat keskkonda- kas vedelikku või gaasi Konvektsioonitegurit tähistatakse tähega h, mis omandab väärtusi gaasides mõnest kuni mõnesaja ja vedelikes mõnekümnest mõnetuhandeni (ühikuks W m-2 K-1). Soojuskiirgust kirjeldab Kirchhofi seadus d Q = T 4 d S d t , (56) kus väärtuseks on...

172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun