"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus o...
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses...
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida- Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni käigus tehti palju teaduslikke avastusi. [2;7] Selected Works by Hedin 1887 A Journey Through Persia and Mesopotamia 1891 Konung Oscars beskickning till Schahen af Persien, år 1890 (in Swedish) 1898 Through Asia 1903 In Asia 1904-1907 Co-author of Scientific Results of a Journey in Central Asia 1899-1902 1909 Transhimalaya 1914 With the German armies in the West (English translation published in England in 1915). 1925 My Life as an Explorer 1932 Across the Gobi Desert 1934 A Conquest of Tibet 1936 Big Horse's Flight 1938 The Silk Road 1940 The Wandering Lake
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa.
kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud hunnide kuningas Attilast). Lugu on teada ka kõrgkeskaegsest Saksa kangelaseeposest ,,Nibelungide laul". BÜTSANTS. RIIK JA ÜHISKOND. ÜLEVAADE AJALOOST o Lääne-Rooma alad langesid 6 sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid. Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni 15
mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja
290) Kuningas - see on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks. (lk.288) Lõbumaja see on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Seksuaalteenuseid võidakse pakkuda paljudes erinevates ettevõtetes: hotellides, baarides, restoranides, kohvikutes, diskoteekides, kabareedes, kasiinodes, saunades, massaazisalongides, juuksurisalongides jm. Lõbumajaks nimetatakse enamasti siiski sellist ettevõtet, kus peamine käive tuleb seksuaalteenustelt, ehkki
BASTARD FEUDALISM: Termind, mida kasutatakse hiliskeskajal feodaalkorra iseloomustamiseks, põhiliselt Inglismaal. Termin pärineb Inglismaalt, kus kuningad asendasid feodaalide sõjaväekohustuse rahalise maksuga, mille eest palkasid endale palgasõdureid. PÕHJA-EUROOPA SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE JA RIIKIDE TEKE: Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus.
riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikstisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees. Moodsat kuningat kutsutakse karalis, vürsti knazs. Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku
Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga; Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku; Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa; Rootsi Olof Skötknung - ühendas Rootsi hõimud 1000; Kuningas oli valitav; Island 10.sajandil hakkas koos käima üleislandiline rahvakoosolek Alting; Soome Riiki ei tekkinud Ristiusu levik 9.sajandil tõi konung Taani kaasa munga, kes hakkas inimesi ristima; 10.sajandil algas võitlus inglise ja saksa usulevitajate vahel; Välismaised misjonärid polnud Põhjamaades edukad; Ristiusk hakkas laiemalt levima siis, kui usu võtsid vastu kuningad; Taani kuningas Knut Suur rajas mitu kirikut, levitas usku Rootsis; Norras levitasid ristiusku esimesed kuningad; Edukam oli selles Olav Püha; Rootsis võeti ristiusk vastu 11.-12.sajandil;
varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
föredrar av dem själva författade opus. Drottningens juvelsmycke - Roman med den originella "androgyna" figuren Tintomara. Spännande händelseutveckling, egendomliga sinnesintryck och stark tidsstämning. Songes- (kristen) mystik: "Den lyssnande Maria" Dikten bygger på ”de herrnhutiska mysterierna. Maria blir havande genom att ängeln sjunger och berättar om det. Kroppsliga upplevelser. "Antonii Sång" kontrast mellan vanliga värld och paradiset. "Häxan i Konung Carls tid" om 1600-talets häxjakt. Sympati för ”häxan” vems egna brott var att hon ville föda hungriga barn. Pästens vred- barn fick stå vid moderns brännande bål. "Marias häpnad" ett religiöst laddat ögonblick men mer verklighetsförankrad; Marjam Pjäsen utgör en fortsättning på Isidoros af Tadmor, och utspelar sig till en början utanför Jerusalem.Förutom de personer som är med i den föregående pjäsen ingår även ”Marjam”, det
1000 Põhja-Ameerika). Tähtsamad viikingiasulad olid Birka tänapäeva Stockholmi lähedal ja Uppsala. Väljaspool Skandinaaviat asuv Novgorod oli üks tähtsamatest linnadest, mille esimesed valitsejad olid Skandinaavia päritolu. Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke Skandinaavia konungid(hõimu või hõimuliidu pealikud) tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.)Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
