1. Individuaalse ellujäämise orientatsioon- · naine keskendub sellele, mis on praktiline ja tema jaoks parim · Selle astme jooksul üleminek isekuselt vastutusele, mil naine mõtleb sellele, mis võiks olla parim teiste jaoks. 2. Headus eneseohverdusena- naine hakkab mõtlema, et peab ohverdama oma isiklikud soovid teiste inimeste heaks. 3. Vägivallatuse moraalsus- naine näeb, et igaühe, kaasaarvatud iseenda haavamine on ebamoraalne. 3. Personoloogilised kontseptsioonid. Spranger- indiviidiide sisemaailm mittetaandatav bioloogilistele determinantidele. Psühholoogia põhiülesanne isiksuse sisemaailma tunnetamine. Arvab, et see seotud kultuuri ja ajalooga. Noorukiiga: tütarlastel-13-19a. poistel-14-22a. Mina-avastamine. Iseenda individuaalsuse tunnetamine. Oluline eluplaani kujundamine. Noorukieas peaks toimuma sissesaamine elusfääridesse- peab minema mina-avastamiselt praktilisele tegevusele. Jagab nooruse 2 faasi: 14-17a
vahel. * (persooni tasand ja liidrid) Roosevelti küsimused: Roosevelt hindas väga kõrgelt isikutevahelisi kohtumisi ja läbirääkimisi. Kõike on võimalik omavahel selgeks rääkida. - ... seda nimetatakse taganemiseks esialgsetest kokkulepetest, kuidas ja kui kiiresti vähendada relvajõudu.. ? - Stalini isiksus – kui palju oli S süüdi, despootia (neg.), aga Stalinil oli ainukesena mingi kindel eesmärk olemas (teiste liidrite seas) (positiivne joon). B – (60ndad) Revisionistlikud kontseptsioonid Churchill – rev. kõige uhkem poliitiline käsitlus Washingtoni ja USA käitumine on olnud süüdi Mida rev arvates USA tegi valesti: Hirsoshima ja Nagasaki olid mõttetud. * Rev arusaamade järgi USA poliitika ei teinud väga suurt vahet natsismi ja kommunismi vahel. * Välismajanduse propageerimine, USA käitumine Ida-Euroopa suhtes kui sooviga saata need turud endale. * USA ei suutnud mõista NL kannatusi II ms (ennekõike tohutu inimohvrite hulk)
porgandit. 1.Tuua välja jooksva aasta kasum ja kasum sellise tootevaliku puhul, mida te soovitate. 33 2. Tuua välja kasum eeldusel, et on võimalik kasvatada ainult kõige kasulikumat toodet ja turul konkurents puudub. Soovitada, millise tootega tegeleda Arvutada tasuvuspunkt . Kuludel põhinev müügihinna määramine. Kuludel põhinevad kontseptsioonid. Minimaalne hind (floor price) = muutuvad otsekulud. Selline hind annab 0 brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta.
andekaid ja edukaid, sest nende omandit jagatakse vaesematele ja kehvematele. Miks peaks edukad sellega nõustuma? III Libertarism/libertarianism *Nozick Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve saavutamiseks. Riik kui öövaht: peab kaitsma omandit varguse, vägivalla jne eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused. Õigluse kontseptsioonid: - Eesmärkidepõhised printsiibid: nt õiglane on, kui on1% rikkaid vms. - Malli- e skeemipõhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele vms. - Ajaloolised: sõltub hüvede jaotuse kujunemisest Nozick: Kõik on väärad! Välja arvatud tema enda ajaloolise õigluse kontseptsioon. Nozick teiste kontseptsioonide vastu: mis iganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks
mikrokliima (niiskus, kuivus, hallitus jne). *Kasutuses oleva materjali mittesobivus- ühiskonna arenedes muutub suhtumine viimistlusmaterjalidesse, mis toob kaasa probleeme korrashoiu tagamises. *Vastavus kehtivatele normidele ja standarditele- vanemad ehitised tuleb kohandada uutele nõuetele vastavalt, mingil maalt võib see muutuda majanduslikult mitteratsionaalseks ja tehniliselt küsitavaks. *Ehitustihedus- ajaga muutub maakasutuse poliitika ja kontseptsioonid üld- ja detailplaneeringu koostamiseks. Kunagised planeerinud võivad sattuda vastuollu praeguste nõuetega ja tagajärjeks võib olla isegi korras ehitiste lammutamine. Sotsiaalsed mõjurid: *ressursside säästlik kasutamine- kinnisvara keskkonnaga on seotud paljud energialiigid, mille kõigi arvestamine muudab tegeliku kasutamise ning korrashoiu ebamugavaks ja kulukaks. Kõigi selliste programmide elluviimise resultatiivsus oleneb kasutajate hoiakutest
kogu maksumäära võrra. Tasakaalu punkt nihkub A-st B-sse. Selle nihke tulemusena väheneb nii tarbijakasu kui tootjakasu. Maksukoormusest kannab tarbija (P1 P0 )* Q1 ja tootja (P0 P2 ) * Q1. Maksu laekub kokku (P1 P2 ) * Q1. Maksu kehtestamise tulemusena tõusis hind ja vähenes toodetud kogus. 26 Joonis 9.5. Maksuintsidents. 54.Liigne maksukoormus ja optimaalse maksustamise kontseptsioonid. Maksude kehtestamisel on eelduseks, et need on vajalikud avalike kaupade ja teenuste pakkumiseks ning seetõttu otstarbekad. Samas kaasneb maksudega nii tarbijate kui tootjate heaolu vähenemine vastavalt antud kaubade tarbimisest ja tootmisest. Samas peaks seda heaolu vähenemist kompenseerima avalikest teenustest saadav kasu. Üheks viisiks hinnata erinevate maksude efektiivsust on võrrelda tarbijate ja tootjate heaolukadu maksude laekumisega. Joonisel 9.5
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
progressioonis ja materiaalsete hüvede (eeskätt toiduainete) tootmine arit- meetilises progressioonis. J.B.SAY (1767- 1832) Formuleeris turu tasakaalu seaduse:»Pakkumine kujundab omaenese nõudluse». Tootmisfaktorite teooriale alusepanija J.S.Mill (1806-1873) Süstematiseeris majanduslikud kontseptsioonid ühtseks teooriaks 6) MARKSISM «Kapitali» autor. Poliitökonoomia aineks on tootmises, jaotamise , vahetuse ja K.MARKS (1818-1883) materiaalsete hüvede tarbimise protsesis kujunevad majandussuhted. Lõi õpetuse töö kahesest iseloomust, lisaväärtusteooria. Kuulutas ette kapitalsmi hukku. F.Engels (1820-1895) Kirjastas Marxi tööd. Kommunistlikule teooriale üks alusepanijaid.
tehnoloogiline – hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); majanduslik – tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid; kultuuriline – hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid, äriklutuuri jne. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. 7 9) Turunduse juhtimise kontseptsioonid – tootmis-, toote-, turustus-, turundus- ja ühiskondlik turunduskonseptsioon Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike vahetussuhete loomisele ning säilitamisele organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust.
tagajärje seoseid jälgitakse ning analüüsitakse kompleksselt kui eesmärki mõjutavaid tegureid, juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid, teadust, mille ülesandeks on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused: kontseptsioonid, paradigmad, meetodid, põhiprintsiibid, mudelid jne. Turundusliku tootmiskontseptsiooni valitsemise ajal oli maailmamajanduse juhtmõtteks see, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Tol perioodil ei pööratud olulist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele, kuna tootmise põhitähelepanu oli suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel oli vähe raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu, pealegi polnud veel
pidas Foucault oma kaasajal, st. 60-ndatel valitsevaks. "Sõnad ja asjad" käsitleb humanitaarteaduste teket. Teadmiste tekke -- epistemoloogia põhielemendiks on episteem (vrd. Levi-Straussi müteemi). Episteem -- homogeenne korraldatud esituste väli; üldine teadmiste ruum, mis võimaldab fikseerida "olemiste korda". Seoste võrk, mille alusel esitatakse epohhidele omased vastuvõtu koodid, praktikad, tunnetusteooriad ning läbi nende tekivad teatud ajastule omased kontseptsioonid. Igas kultuuris eksisteerivad teatud korrastavad koodid: keele, vastuvõtu (meeleorganitega) ning praktika (kuidas midagi kasutada) ning mõtisklused nende korrastavate ja struktueerivate koodide üle. Selle kahe äärmuse vahel asuvadki korrastavad olemiseviisid ehk episteemid, mis toovad välja esemete vahelise korra ja näitavad kuidas neid esemeid tuleb vaadata. Episteemid loovad erinevate samasuste välja, millelt olevat tervikuna vaadatakse
teooriaga, mille kohaselt erinevad meeleorganid genereerinuksid erinevaid erutusi, st, mitte tähtis pole erutuse vorm, vaid organ, kus see tekib (silmale mehhaanilist mitte valgusega seotut mõju avaldades kujutab saavutatud efekt endast ikkagi nägemisimpulssi). 1843. aastal näitas du Bois-Reymond, et elektriimpulss pole oluline mitte ainult lihaste töös, vaid ka närviimpulsi edasikandmisel. Sellised näited iseloomustavad õhkkonda, kus senised vitalistlikud kontseptsioonid taganema hakkasid. H. v. Helmholtzi panus vitalismile surmahoobi andmisel seisnes selles, et ta sõnastas energia jäävuse seaduse (mille kohaselt suletud süsteemi energia on ajas muutumatu, energia ei teki ega hävine, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele). Helmholtz mõõtis erutuse kiirust närvikoes ning tegeles nii nägemis- (leiutas oftalmoskoobi ning püstitas silma akommodatsiooniteooria6) kui kuulmismeele füsioloogiaga. Tema õpilane
klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile: Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees) Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri Ruth Benedict (1887-1948) Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas Sündis New Yorgis, õppis Vassari Kolledzis
transpordivõrku. 2. Seesmine vastuolu: Kui heaoluriik ei tohiks ümber jaotada rikkamate (maksudest) raha vaesematele,siis ei tohiks „minimaalne riik” sundida inimesi rahu ja sõjalise kaitse tagamiseks armeesse 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu. Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms. 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes “õiglane” olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba
sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand? Weberi kohaselt on võim inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. See on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Prestiiz ehk austaatus sõltub teiste inimeste astusest. Kaasaaegses ühiskonnas põhineb see peamiselt töökohal ja sissetulekul. Omand - igas ühiskonnas eksisteerivad materiaalsed väärtused, mis näitavad inimese edukust.
64. Parasiitide sekundaarne lihtsustumine (taandareng); selle kohastumuslik väärtus. Paljud seened võivad “kodustada” mitmesuguseid vetikaid, moodustades samblike. Seen ei parasiteeri küll ise taimelehel, kuid moodustab selle peal viltja kihi, mille kambrites ja tunnelites elavad arvukad kilptäid. 65. Päristuumse raku sümbiontse tekkimise teooria. saanud alguse neelatud ja seedimata jäänud teistest rakkudest 66. Liigi kontseptsioonid: tüpoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline. 67. Mikroja makroevolutsiooni vaheline erinevus. Mikroevolutsioon toimub kiiremini; Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. 68. Allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Allopatrilisel juhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult eraldatud lähteliigist,
hinnangulist otsustust. Ehk ükski loogiline sild ei ületa fakti ja väärtuse lõhet. Selline järeldus on Hume'i järgi loogiliselt vigane. Järelikult ei saaks "õiget" ega "väära" ratsionaalselt põhjendada. Järelikult, mistahes katsed tuletada olevast olgu selleks inimolemise looduslikud tingimused 5 Hume'i giljotiini nimetuse analoogiks näib olevat Ockhami habemenuga: "ärgu paljundatagu entiteete ilma tarviduseta", ehk seletuse lihtsuse printsiip: keerukamad kontseptsioonid tuleb elimineerida ning fenomeni seletavatest võrdväärsetest teooriatest tuleb eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation). või inimaru omadused mingeid normatiivseid nõudeid, on juba loogiliselt ekslikud. Filosoofid
Puudub detailne ettekavandamine. Organisatsioon paindlik, reageerib ruttu juhi juhtnööridele Otsitakse turunisse, välditakse konkurentsi. Kognitiivne koolkond Strateegia formeerimine kui vaimne, tunnetuslik protsess. Uurib strateegia mõistuses toimuvat. Uuritakse erinevate tegurite mõju otsuste langetamisele. Kognitiivse koolkonna lähtepositsioonid Strateegia formeerumine tunnetuslik, toimub strateegi mõistuses Strateegiad kui perspektiivid kontseptsioonid, kaardid, skeemid jne Maailma saab kujutada, raamistada, konstrueerida Strateegiaid on esialgu raske ellu viia. Kui nad pole elujõulised, on neid raske muuta Õppimise koolkond Strateegia on õppimise tulemus ja see kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma oma organisatsiooni ja selle võimekust. Kõik organisatsiooni liikmed saavad anda oma panuse strateegia kujundamise protsessi. Õppimise koolkonna seisukohad
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu
9000 väljatöötamiseni 1980-ndatel aastatel. 1970-ndatel aastatel hakkas arenema töötajatele orienteeritud kvaliteediedendamine, kus keskseks jõuks on kõik töötajad. Üldised Töötajatele kvaliteedi- Kvaliteedi orienteeritud kontseptsioonid Statistiline kindlustus- kvaliteet Kvaliteet kvaliteedi- süsteemid läbi kindlustus kontrolli 1910 1930 1950 1970 1990 Joonis 11. Kvaliteedipoliitika arenguetapid Tänapäevaks on kvaliteedipoliitika areng jõudnud üldiste kvaliteedikontseptsioonideni. Nendes kontseptsioonides on kvaliteedijuhtimine kogu ettevõtet hõlmav protsess
ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu
Moetööstus, kosmeetikatööstus, kehailu. Sellega tegeleme kõige rohkem ja ka märkame seda kõige enam. · Ilu mõiste on a) üldinimlik (tingitud meie sarnasest bioloogiast) b) kultuuriline (sõltub aja/ühiskonna konventsioonidest) c) individuaalne (sõltub igaühe subjektiivsetest maitse-eelistustest) · Tänapäeva Lääne ühiskonnas on ilu peaaegu eranditult seotud kehalise/materiaalse sfääriga (ilu., moe-, kosmeetika- ja reklaamitööstus, elustiili kontseptsioonid, disain, ilukirurgia, tarbimisühiskond jms) samuti individuaalse eneserepresentatsiooniga, kuid nt vanade eestlaste arusaam ilust on hoopis teistsugune (ilus naine on libu. Vanasõnad kurjusest, truudusetusest) · Ilu-mõiste on läbi aegade/kultuuri tugevalt muutunud. · Ilu tunnetamine käib enamasti nägemismeele kaudu ja seda näitab ka keel. Ilusa süonüümid on seotud nägemismeelega silmarõõm, silmailu, silmalõbu, nägus, maaliline
Ideede selgitamine: Selgus (Descartes). Selgepiirilisus (Leibniz). Selgepiirilisus kannab seda tähendust siin lk 1681 viimane lõik! Tähtis on siin ka, et osatakse defineerida. Defineerimise lõputus? Aga see on siiski samm edasi. Kriteeriumi puudujääk on abstraktsetes mõistetes defineerimine ei anna uut teadmist. Kust siis tuleb uus teadmine? Uus teadmine tuleb empiirikast. Uus teaduse mõiste oli ju empiristlik. Lk 1682 viimane lõik. Puudujäägid kriteeriumitel. Mõisted ja kontseptsioonid, mida kasutame kui need pole selgitatud. Selgitada ideid, tähendab neid saada ja valitseda. Filosoofia legitiimsuse määratlemine siin. Filosoofiale jääb väike tehniline roll (Perice). See võib olla ekslik, sest ideede selgitamine on üks viis kuidas „saada oma tähenduste isandaks.“ Mida rohkemd selgeid ideid, seda parem. Selgeid ideid saab olla ainult siis kui me neid selgitame. Tuleks valida palju selgeid ideid, mida võib olla vähe. Subjekti filosoofia asendub keelefilosoofiaga
alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia toetub ratsionaalistlikule käsitlusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste tegemist. Kognitiivne psühholoogia ongi eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab ja säilitab informatsiooni. K.psüh. saavutusi rakendatakse haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses jne.
kasv küpsus hiline kasv küpsus küpsus korraldamine küpsus küpsus küpsus küpsus Baltikumis ja Venemaal on OÜ Agentuur turismitooted varajase kasvu või kasvu staadiumis preemiareiside ja (motivatsiooni-, turundus-)ürituste korraldamine ei ole turul päris uued kontseptsioonid, kuid ettevõtete teadlikkus selliste toodete kasutusvõimalustest ja kasulikkusest alles areneb. Nende toodete populaarsus kasvab siiski kiiresti ja jätkub ka lähiaastatel nii turumahu kui klientide teadlikkuse osas. Selle eeldus on siiski toetav teavitus- ja turundustegevus. Kasvufaasile iseloomulikult muutub konkurents järjest tihedamaks, mistõttu OÜ Agentuur ülesandeks on oma konkurentsieeliste väljaarendamine ja ettevõtte selge
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Eristatakse erialakindjanduses muidugi suletud süsteemi – peetakse silmas objektiivse õigusega seotud kodifikatsiooni (ühel hetkel on õigusele punkt pandud). Siis on ka avatud süsteem – kaasusõigus, nagu common law. See on üks võimalik mõttekäik ja ei puuduta õigusele vastava otsustuse langetamise probleemi III. 1.7. Õfilosoofiline diskussioon õigluse üle Põhineb Ilmar Tammelo ideedel. Tammelo tõdes, et õigluse idee taga peituvad kontseptsioonid pole mitte lihtsalt erinevad, vaid need võivad olla isegi vasturääkivad. Samas ei süvenenud ta erinevalt teistest filosoofidest mõiste analüüsi, vaid püüdis ise välja pakkuda normatiivseid kriteeriume, mille alusel tehtud otsused oleksid õiglased. Seda saab teha praktilise mõistuse abil, mille sisu teadasaamiseks tuleb küsida nende tingimuste üle, mille peab täitma, et toimuks rahumeelne kooselu üksikindiviidi vabadust arvesse võttes. Õ peaks
(II) ratsionaalsest tegurist, ajast ja ruumist ühelt poolt ja mõtlemise kategooriatest teiselt poolt, mida lisame juurde omalt poolt. Empirism ja ratsionalism olid ühekülgsed, sest esimene nägi ainult empiirilist, teine ainult ratsionaalset. Nii muutus esimene skeptiliseks, teine dogmaatiliseks. Kant: "Mõisted ilma sisuta on tühjad, kaemused ilma mõisteteta on pimedad." Kant ei nõustu ratsionalistidega, kes tuletavad kontseptsioonid mõistusest. Sellest ka tema peateose pealkiri: Puhta mõistuse kriitika. Kõik mis jääb meie meeltest väljapoole on Kanti järgi Ding an sich asi iseeneses. Need jäävadki tunnetamatuks. Me saame vaid rääkida asjadest meie jaoks. On olevas sedavõrd, kuivõrd nad mõjutavad meie teadvust ning see on suures osas määratud meie mõistuse poolt. Matemaatika on võimalik, sest toetub kaemuse vormidele. Loodusteadus on võimalik, sest toetub aru aprioorsetele vormidele kategooriatele.
Oli väga suur Strindbergi ja tema vaadete pooldaja. Vossische Zeitungi tähtsuselt teine kriitik, lasti lahti kui kritiseeris vanamoodsat teatrit. Freie Bühne mõjutusel asutasid sotsiaaldemokraadid 1890. aastal ühingu Freie Volksbühne ehk Vaba Rahvalava, et pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma peal ning arutas oma kontseptsioonid näitlejatega läbi, mõjutades nõnda äärmiselt olulisel määral lavastuse stiili. Tema repertuaari tuumiku moodustas Ibseni, Strindbergi, Hauptmanni ja Sudermanni looming. Brahmi silmapaistvaim saavutus on Hauptmanni ,,Kangrud". Modernne läbimurre lavaesteetikas: Uuendustaotlused seotud ka lavakunstilise esteetikaga. Näitekirjandus uuenes palju varem kui lavastuskunst. Uue näitekirjanduse publikuni viimiseks oli vaja uut näitlemiskunsti ja lavakujundusstiili
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid.
MUUTUJAD: *endogeensed, sõltuvad, nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud); *eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. MUUTUJAD: *varumuutuja (kogus teatud ajahetkel, näiteks kassaseis 03.09.2002.) *voomuutuja (koguse muutus teatud perioodil, näiteks SKP suurus 2002.a.) Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused. MAJANDUSMUDELI KONSTRUEERIMISE ETAPID: *Probleemi, nähtuse valimine. *Mudeli vahendite valimine – definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt või matemaatiliselt. *Loogiliste järelduste tegemine – hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees - tingimuslik väide( on A, on ka B). *Kontrollimine – parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega, statistiline protsess. Kui vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse. 4.3.Majandusanalüüsi keeled ( võimalused ) On 3 erinevat võimalust:
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
suurema võimu: (i) parema juurdepääsu poliitilistele ametikohtade; enda vaadete suurema mõju; (ii) oma huvide parema rahuldamise ning (iii) kontrolli nende üle, kes pole nii varakad. (Cohen 1978) ,,Rousseau, Mill, Aristoteles ja Marx võiks kõik imestada miks Nozick ja teised libertaarid, kes nii innukalt kaitsevad indiviidi vabadust riigi sissetungi eest, ,,unustavad" seda kaitsta rikaste või firmade eest kel indiviidist märksa suuremad eelised." (Hampton 1996: 153) 183. Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Miks? 184. Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes "õiglane" olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud:
Eestis moodustati 1990. aasta kevadel Tartu Ülikooli professor Ilmar Rebase juhtimisel vastav komisjon Ülemnõukogu Presiidiumi juures. Õige pea ilmnes siiski, et komisjon ei ole võimeline looma Eestis uut euroopalikku kriminaalseadust. Hakkas saama selgeks, et põhjaliku kriminaalõigusreformi teostamiseks on vaja ulatuslikumat eeltööd ning töötada välja uued teoreetilised ja õiguspoliitilised kontseptsioonid. Sel põhjusel otsustas Justiitsministeerium 1991. aasta sügisel loobuda töös osalemisest ning moodustas oma komisjoni, et teha kehtivas, Eesti NSV 1961. aasta kriminaalkoodeksis hädavajalikud muudatused, mis tulenesid Eesti iseseisvumisest 1991. aasta augustis ning jätta uue kriminaalseadustiku väljatöötamise lähemate aastate ülesandeks. Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon võeti vastu 7. mail 1992. aastal ning see jõustus 1. juunist 1992
faktorid, millest mõned on bioloogilised, teised pärit keskkonnast. Ja niisugune arusaam on kriminoloogias ja kriminaalpsühholoogias ka tänapäeval täiesti aktsepteeritav. Summeeritavalt võib õelda, et kriminoloogia on tänaseks Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud paremini läbimõelduks, andmeid analüüsitakse efektsiivsemalt uuemate statistiliste meetoditega ja kontseptsioonid põhinevad parematel bioloogilistel ja psühholoogilistel teooriatel. Kuid Lombroso alustatud suund, s.o keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetoteid ja rakendades nüüdaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. ( Saar, 2007, 42-46) 14 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi
Sotsiaalne klass (sotsiaalmajanduslik staatus) grupp inimesi, kes on sarnase majandusliku, hariduse või tööalase tasemega; Normid käitumise standardid, mida oodatakse ühiskonna sarnase grupi liikmete poolt; Sotsiaalset küpsust mõistetakse oskust efektiivselt suhelda nii füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonnaga. Sotsialiseerumise võimalused 1. Otsene instrueerimine - verbaarselt edastatud kontseptsioonid ja ideed; - spetsiifiline ja üldine informatsioon sellest, kuidas tegutseda; 2. Kujundamine - kogemuste kaudu sotsiaalse käitumise õppimine; 3. Modelleerimine - sotsiaalse käitumise õppimine teiste inimeste imiteerimise (jäljendamiae) kaudu. Positiivne sotsiaalne käitumine põhineb isiku huvil teise inimese suhtes,
kaudu. Ei praktiliste tegevusvaldkondade või sihtrühmade hulk staatuse ja selle kindlustamise viiside osas, kui see oli Teise ega ka sotsiaalpedagoogika positsioon teatud institutsioonis ole maailmasõja eelsel Saksamaal. Just Reyeri ning teiselt poolt distsipliini identiteedi kindlustamise garantiiks. Määratleda Thole ja Galuske fundamentaalselt vastandlikud seisukohad on tuleb distsipliini kesksed kontseptsioonid, terminoloogia ning nende vastuolude eredaimaks näiteks. Eesti praktikutele, nende teoreetilised alused (2002, 409-410). üliõpilastele ning õppejõududele on saksa sotsiaalpedagoogika Reyeri hävitavale kriitikale sotsiaalpedagoogika areng märguandeks, et üksnes kvantitatiivne juurdekasv mistahes
KORDAMISKÜSIMUSED õppeaines "Loodusvarade majandamise ökonoomika" 2018/2019 õppeaasta Loodusvarade majandamise ökonoomika ning keskkonnaökonoomika kui majandus- teaduse osade kujunemine Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine Majanduse ja keskkonna vahelised seosed Keskkonna funktsioonide asendamise võimalused Kuznetsi kõver, selle empiiriline testimine Jätkusuutlik areng, selle tõlgendamise erinevad kontseptsioonid Kulude mõiste Kulude liigitamine Kulu-kasu analüüsi olemus ja rakendamine Puhasnüüdisväärtus Sisemine tasuvuslävi Metsamajanduse kui majandustegevuse eripära ökonoomika seisukohast vaadatuna Metsa majandamise tasuvuse hindamine Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Loodusvarade efektiivse ja optimaalse kasutamise põhimõtted a) taastuvad loodusvarad b) taastumatud loodusvarad Ressursside asendamise võimalused Taastumatute loodusvarade kasutamise optimeerimine
return sum; } ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 Loe juurde •http://www.cs.ut.ee/~varmo/PK/index.html Kui huvi on suur vaata praktilist programmeerimise algkursust: •http://www.lambda.ee/index.php/Programmeerimise_p%C3%B5hikursus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 18 i100 - tarkvara arhitektuur0 Tarkvara arhitektuur Millest juttu tuleb? •Süsteemi disain •Pisut arhitektuuri ajalugu •Pisut võrgundusest •Mõned tarkvara arhitektuuri kontseptsioonid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 System design •Design of any system should be considered in two different levels: .Architecture design .Detailed design ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 Design Goals •Performance criteria ••Response time ••Throughput ••Memory, energy ••Dependability criteria ••Robustness ••Reliability ••Availability ••Fault tolerance ••Security ••Safety •End user criteria •Utility
kureeritud näitused. Direktor selgitas, et ootas E-lt uudsemaid lähenemisi kunstile, kuid E lähtus oma tegevuses muuseumi varasematest traditsioonidest, näitused olid igavad ja muuseumi külastajate arv üha vähenes. Direktor teatas, et ütleb E töölepingu üles ebapiisava tööoskuse tõttu (esitades E-le samal ajal kirjaliku ülesütlemisavalduse) ning tööleping lõpeb nädala pärast, 25.11. E selgitas direktorile, et on kõik koostatud näituste kontseptsioonid läbi arutanud osakonna juhatajaga, kes need heaks kiitis. Samuti on osalenud nelja näituse kokkupanemisel teinegi kuraator ning suurejoonelisemaid ideid ei ole olnud võimalik teostada piiratud eelarve tõttu. E avaldas arvamust, et muuseumi külastajate arv on vähenenud eelkõige põhjusel, et muuseum muutis poolteist aastat tagasi oma lahtioleku aegu külastajatele ebasobivamaks. Direktorit E jutt ei veennud ning tööleping lõppes 25.11. E esitas 30.12
Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Hippokratese, Aristotelese jt. Kreeka filosoofide töödes on otseselt ökoloogiaga seotud kirjutisi, kuigi kreeklased sõna "ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu
kohtuvõimu separatsiooni ja õigusemõistmise monopoolsuse ning obligatoorsuse printsiibid. Õigusriigi tingimustes on seaduslikkuse ja üldtunnustatud väärtuste küsimustes viimane sõna sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele
Kuningavõimu pooldajad väitsid vastu, et kõik võim tuleneb Jumalalt ning seega on maine võima ka otse Jumalalt saadud. Kuninga võim ei tule läbi kiriku ning seega kuningas vastutab vaid Jumala ees. Aquino Thomas (1225-1274) Aquino Thomase suureks eeskujuks on Aristoteles: · idee, et mõistus on võti loomuliku maailma mõistmiseks · ka materjali esitus, teemade ring, teema esitamistehnika, mõisted, kontseptsioonid. Aristotelese linnriigi mõisted (piisav iseeneses) tulid tänu Thomasele keskaega. · uskumus, et ühiskond kasvab inimese loomupärastest impulssidest, selline ühiskond loob kõik, mida täiustatud inimloomus vajab. Aristotelesega aga ei sobinud kokku religioosne institutsioon (kirik), vaimu heaolu väljaspool ihu, hinge saatus peale maist elu, tõde muudest allikatest peale mõistuse. Ka ei vajanud riik tema arvates usulist legitiimsust
Loo formaalse definitsiooni on välja pakkunud Gabriel lühendamisel midagi ka kaotsi. (2000, lk 239): Hiljuti tegin ma koostööd Kanada põlisasukate (First Nations) esindajatega, kelle Lugu on süzee ja tegelastega jutustus, mis tekitab jutustajas ja publikus eesmärk oli töötada välja kultuuriliselt sobivamad karjääri planeerimise kontseptsioonid emotsioone piltliku materjali poeetilise kirjeldamise kaudu. See materjal ja materjalid (McCormick, Amundson & Poehnell 2006). Inimese elu/karjääriloo võib olla fantaasia või kogemuse, sealhulgas varasematest jutustustest uurimine on karjääri planeerimise protsessi oluline osa. Lood sisaldavad hulgaliselt saadud kogemuse tulemus
Kuid kui rääkida peamistest tendentsidest, siis üldisteks nende seast on detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon. Esimene kujutab endast keskuse poolt volituste üleandmist kohalikele valitavatele organitele (omavalitsusorganitele), teine volituste üleandmist keskusest määratavatelt haldusorganitelt kohaliku administratsiooni organitele (kohahaldusorganitele). Paljud reformid kuulutatakse välja nende loosungite lipu all. Tegelikult, eriti arengumaades, jäävad need kontseptsioonid üksnes loosungiteks. Teiselt poolt, mõnedes postsotsialistlikes riikides on need protsessid stiihiliselt läinud liiga kaugele, muutunud juhitamatuteks ja tekitavad kahju riigi ühtsusele. 1. Vene Föderatsioon (alates 2.04.1997: konföderatiivse Venemaa ja Valgevene Liidu liige; kõnes: Venemaa) Pindala: 17 075 200 mlj km² Rahvaarv: 142 685 000 (2006) Pealinn: Moskva Riigivalitsemise vorm: presidentaalne vabariik
olemus?"" [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et "sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused kontseptsioonid võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka "Mis on õiguse alused?" [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju." [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Kõigepealt tuleks teha kindlaks, mida ettevõtte kliendid soovivad ning alles seejärel arendada välja turundusstrateegia, mis peaks rahuldama klientide vajadusi. Ees- märgiks peaks olema uurida tarbijate orientatsiooni, soove ja vajadusi. Kõigepealt tuleks töötada välja ja viia ellu kontseptsioonid, mis on ühitatud klientide huvidega. Turundusel seisab ees sageli küsimus – kas müüa hulgimüüjatele või otse diileritele ja jae- müüjatele. Otsemüük võib hästikorraldatud logistika puhul anda ettevõttele olulisi konkurentsi- eeliseid. Logistika juhtimise seisukohalt on üldjuhul lihtsam ja odavam eelistada hulgimüüjaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
