Sissejuhatus: Keemiline tasakaal – olukord, kui pöörduvas reaktsioonis reaktsiooni kiirus mõlemas suunas on võrdne [C ]c ∙[ D]d K C= Tasakaalukonstandi võrrand: aA+ bB ⇄ cC +dD [ A ]a ∙[B ]b Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid:
· Tekkiv produkt pole komplementaarne aktiivtsentri katalüütilise rühmadega, seetõttu ta väljub aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st · kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist · enamie ensüümide puhul sobib Michaelis-Menteni võrrand
Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe. Ülepinge- voolu all oleva elektroodi potentsiaal I nihet sama elektroodi tasakaalupotentsiaali t suhtes, mis on tingitud elektrokeemilise reaktsiooni aeglusest. Difusiooni piirvoolu tihedus sõltub lineaarselt depolarisaatori kontsentratsioonist lahuses. Difusiooni piirvoolu tugevus on määratud polarograafilise laine kõrgusega. Seda ei saa muuta elektroodi edasise polariseerimisega. Voolutugevuse aeglane tõus on tingitud jääkvoolu liitumisest difusiooni piirvoolule. Lineaarne seos difusiooni tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele apolarograafilisele analüüsile. Poollainepotentsiaal on elektroodi potentsiaal, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid:Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN kullastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik. Vaada keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed. FeCl3 (aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) +NH4Cl(aq) Punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
Seda võim lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil. Töövahendid. polarimeeter KRÜSS, suhkrulahus, invertaasi lahus Töö käik. Tegin vajaliku lahuse ja fikseerisin reaktsiooni algusaja. Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon. Kõige viimase tulemuse saatis mulle labo ja vmax määramine Lineweaver-Burki
Reageerivate ainete kontsentratsioonid tasakaalu-olekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, tasakaalukonstant, on kindlal temperatuuril jääv. 4. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Sõltub: b.i.1. Aine iseloomust b.i.2. Kontsentratsioonist b.i.3. Temperatuurist b.i.4. Kokkupuute pinnast (segamine) b.i.5. Katalüsaator (inhibiitor) 5. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne
tõenäoliselt ka tema õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus
triivliikumiseks. Triivliikumine on liikumine elektrivälja jõudude mõjul E ühes suunas. Triivliikumise kiirus on ~10 -5 m/s. Triivliikumine (postiivsed ioonid ja elektronid) Elektriväli levib juhtmes ja selle levimiskiirus on 3*10 8 m/s (loetakse voolu levimiskiiruseks juhtmes). Elektronid liiguvad oma koha peal kaootiliselt, kuid siiski natuke edasi. Voolutugevus juhtmes sõltub: 1) vabade laengute kontsentratsioonist. Mida rohkem neid on, seda suurem elektrivool. Tähis: n N n= v 1 Ühik: 3 = m -3 m 2) triivliikumise kiirusest võrdeliselt Tähis: v Ühik: m/s 3) juhtme ristlõike pindalast võrdeliselt Tähis: S Ühik: m 2 Voolutugevus Tähis: I Ühik: 1A (1C=1A*1s) q elektrilaeng I = = ; I=e*n*S*v t aeg
Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev...
defineeritud kui keemiline potentsiaal µ) Clapeyron-Clausiuse võrrand: diferentsiaalkuju integraalkuju Lahuste klassifikatsioon: ideaalsed lahused ( mitteideaalsed lahused ( Raoult'i seadus: Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti aururõhu korrutisega: plahusti = CX lahusti * p0lahusti Krüoskoopia: Krüoskoopia põhineb ainete segu sulamistemperatuuri alanemisel sõltuvalt lisatava aine molaarsest kontsentratsioonist. mx-molaarmass, kk-krüoskoopiline konstant, gx-uuritava aine mass, ts-sulamistemp, ga-alusaine mass Ebullioskoopia: Ebullioskoopia põhineb uuritava aine lisamisel alusele (lahustile), millele järgneb saadud segu keemistemperatuuri tõus (muutus), mis sõltub lisatava aine massist ehk kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses
°C 1 30 31s=0,52min V=1,92 2 40 17s=0,28min V=3,57 3 50 10s=0,17min V=5,88 4 60 8s=0,13min V=7,69 a) Graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse v sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist v=f(C) Reakstioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist 12 10 8 v, min-1 6 4 2 0 0 2 4 6 8 Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon b) Graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse v sõltuvust katse temperatuurist
muutustele. *2 tüüpi: 1. Metallilised: I liiki, II liiki ja inertsed redoks 2. membraan I liiki metall elektroodid Metall, mis on tasakaalus selle metalli katiooniga Mn+ + ne- = M(t) Metallid: Ag, Hg, Cd Ei saa kasutada: Cr, Co, Fe, W, Ni kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon: Inertsed metall elektroodid · nn. redoks elektroodid · Pt, Au, Pd, C · Reageerib redokssüsteemides potentsiaali muutustele · Potentsiaal sõltub redokspaari oksüdeeritud ja redutseeritud vormide suhtest Membraan elektroodid · Membraanid: · Kristallilised · Mitte kristallilised: - klaas, vedelik, jt. Metallelektroodid- elektronide liikumine elektroodi pinna ja lahuse vahel;
v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon. Mida kõrgem on reaktsioonikeskkonna temperatuur, seda kiiremini toimub reaktsioon. (Arrheniuse võrrand) Kiiruse konstant (k) on kontsentratsioonist sõltumatu tegur s.t. ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Arrheniuse võrrand: , A = ln k’, ; E Ea
· Astmeline dissotsiatsioon: - Vesiniksoolad sissotseeruvad katiooniks ja vesiniku sisaldavaks happeaniooniks. · Dissotsiatsioonimäär näitab kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks - Cd-dissotseerunud molekulide arv - C-kõikide molekulide arv - -dissotsiatsioonimäär - nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub: temperatuurist (kõrgemal t° on suurem), kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem) - tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade)
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi: Õpperühm: KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid Stalagmomeeter (joonis 1), mtkolvid mahuga 25(50) ml, pipetid Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 4. Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele. Neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 6. Sõltub reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 7. Kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. Saab kasutada keemiliste reaktsioonide korral. 8. Tasakaalu nihutame vastavalt le Chatelier' printsiibile: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. 9. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri
Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes „hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus –
K strateegid); () liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st; () fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust. Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku
kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga - -dC/dt = k2C0 2= k2 C2 . Kõigis neis järkudereaktsioonides on C0 substraadi algkontsentratsioon ja k-d vastavate reaktsioonide kiiruskonstandid . 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand, kiiruskonstantide tähendus ja dimensioonid. Monosubstraatne reaktsiooni nimetus vihjab ilmselt sellele, et tegemist on ühe ensüümi reageerimise teise ainega. Sellise ensüümireaktsiooni järk sõltub aine kontsentratsioonist, ehk kui tegu on madala kontsentratsiooniga, on reaktsioon 1 järku, kui kõrge konts. siis 0 järku (e. reaktsiooni kiirus ei sõltu aine algkontsentatsioonist) See toimub eeldusel, et ES kompleks saavutab kiiresti tasakaalulise kontsentratsiooni, mis ei muutu ajas. E ensüüm S substraat P produkt Konstantide Km , Vmax , kcat sisuline tähendus. Selleks, et saaks üldse rääkida neist võrranditest ja kiirustest, peaks enne lahti mõtestama järgnevad mõisted:
Graafik 1. Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 9,6% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 9,6%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 61 minuti pärast näitab Polamat = 4,51, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=9,6*1000/(342*100)=0,281 mol/l 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 61 minuti pärast oli pöördenurk =4,51 ja sellele vastav S = 0,130mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,13)/(61*60) = 4,13*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,13*10-5 mol/ls Järgmine punkt 26 minuti pärast oli pöördenurk =10,7 ja sellele vastav S = 0,21mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,21)/(26*60) = 4,55*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,55*10-5 mol/ls 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Tabel 1. Sahharoosilahus 1,2%
s 1. 5 0,77·10-4 5 5000 2. 8 1,23·10-4 48 8000 3. 10 1,54·10-4 10 10000 4. 18 2,77·10-4 18 18000 5. 25 3,85·10-4 25 25000 6. 50 7,69·10-4 50 50000 3.3 Kalibratsioonigraafikud ja tundmatute lahuste Zn kontsentratsiooni leidmine Absorptsiooni sõltuvus kontsentratsioonist 0.7 0.6 f(x) = 0x + 0.02 0.5 R² = 0.99 0.4 Absorptsioon 0.3 0.2 0.1 0 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 Kontsentratsioon (mol/l)
! ! ! ! ! 1) ensüümi suhtes on reaktsioon alati 1. järku, s.t. kiirus sõltub lineaarselt ensüümi konstentratsioonist. 2) kui substraadi kontsentratsioon on väike, siis k2 >> k1 x [S] —> k2 + k1 x [S] = k2 ja reaktsioon on substraadi suhtes 1. järku ning kiirus sõltub lineaarselt substraadi kontsentratsioonist. 3) kui substraadi kontsentratsioon on suur, siis k2 >> k1 x [S] —> v = k3 x [E] ja reaktsioon on substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel
Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu katioonidele ja anioonidele, mis on seotud osakeste pinnale, seda nimetatakse adsorptsiooniks. Ag+, mis on seotud AgCl pinnale tõmbab ligi anioone, sarnaselt Cl- tõmbavad ligi katioone. Adsorptsioon ja laeng suurenevad elektrolüüdi kontsentratsiooni suurenedes. Kui osakese pind kaetakse täielikult ioonidega, siis ei sõltu enam elektrolüüdi kontsentratsioonist. Kuumutamine ja segamine, vähendab adsorbeerunud ioonide arvu, suurendab kineetilist energiat, Elektrolüüdi kontsentratsiooni suurendamine, suurendab vastasiooni konts.i., sellega kihi paksus väheneb, koagulatsioon. Peptisatsioon: Koaguleerunud kolloid läheb tagasi algsesse olekusse. Esineb sademe pesemisel, seepärast pesta elektrolüüdi lahusega. Sademete vananemine Sademete vananemisel toimub sademe ümberkristallumine või koaguleerimine sõltuvalt sademe iseloomust.
-2 -4 Aeg, min Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 2,4%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 17 minuti pärast näitab Polamat = 4,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=2,4*1000/(342*100)=0,07 mol/l 0 =8,5 S0 = 0,07 =-2,1 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 0,08 S = 0,0066 + 0,0139 0,07 0,06 0,05 0,04 S, mol/l 0,03 0,02 0,01 0 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
märgini B. 7)Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6)Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ü märgini B. 7)Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. t lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist ada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses i vesilahus konsentratsiooniga 1.2M a ldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga _(𝐻_2 𝑂) 𝑛_(𝐻_2 𝑂)/𝑛_𝑥 )_2 𝑂) 𝑛_(𝐻_2 𝑂)/𝑛_𝑥 ))/𝑛_(𝐻_2 𝑂)/𝑛_𝑥 )_𝑥 ) 𝜎/Δ𝑐 e arv pinnaühikul on Γ _𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 ja ühe molekuli ja ühe molekuli e seosest: pipett, kummiballoon.
molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub
Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval 90% messinigist taaskasutatakse. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall jääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983 aastal. Messingist valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha ja palju teisi esemeid.
Geenivaigistus on geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises niinimetatud mikro- RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ehk valgusünteesi ei saa toimuda. 2006. aastal said Andrew Fire ja Craig Mello Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis esmaselt 1998.aastal avaldatud töö eest Nature ajakirjas . Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika...
mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C] c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. *Reaktsioon toimub, kui H<0, S>0, suvaline T; H<0, S<0, madal T; H<0, S>0, kõrge T *Kui p ja T on const, siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb (GP,T < 0)
mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C]c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. *Reaktsioon toimub, kui H<0, S>0, suvaline T; H<0, S<0, madal T; H<0, S>0, kõrge T *Kui p ja T on const, siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb (GP,T < 0)
G = H -T·S ; Protsess on spontaanne kui G < 0. *H < 0, S > 0, G < 0 alati; *H < 0, S < 0, G < 0 madalal temp, G > 0 kõrgel temp; *H > 0, S > 0, G < 0 kõrgel temp, G > 0 madalal temp; *H > 0, S < 0, G > 0 alati Keemiline tasakaal olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Tasakaalukontstant (Kc) kirjeldab matemaatiliselt tasakaaluolekut. Kc sõltub temperatuurist, mitte kontsentratsioonist. Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale produktide tekke suunas. Reaktsiooni isotermi võrrand G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni. G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained. Reaktsioon praktiliselt ei kulge.
tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summarne järk Temperatuur Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. Van´t Hoffi reegel- Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuurisõltuvust
Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik. 1) Esmalt täidetakse polarimeetri toru (toru pikkus l=100 mm) määratletud kon suhkrulahusega 2) valatakse suhkrulahus polameetri torust välja 3) Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi kolvis 25 ml-le suhkrulahuse lahust, ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg,
juhul on konstandi dimensiooniks aeg-1. Rekatsiooni järk: A+B C+D. Reaktsiooni järk on number, mis näitab kontsentratsiooni väljendavate liikmete hulka kineetilises võrrandis Esimest järku reaktsioon: rate = k[A] Kiiruskonstandi dimensiooniks on aeg-1 - ühikuks on s-1 Teist järku reaktsioon: rate = k[A][B] rate = k[A]2 Kiiruskonstandi dimensiooniks on kontsentratsioon-1· aeg-1 - M-1 s-1 Null-järku reaktsioon: rate = k Kiirus on sõltumatu reagentide kontsentratsioonist ja kiiruskonstandi dimensioon langeb kokku kiiruse dimensiooniga kontsentratsioon·aeg-1 - Ms-1 · Kiiruskonstant sõltub reageerivate ainete iseloomust ja väljendab reaktsiooni kiirust kindlates tingimustes (pH, temperatuur, puhverlahus, rõhk jne.) · Mida suurem on konstandi väärtus, seda kiirem on teiste parameetrite (järk ja kontsentratsioonid) võrdsuse korral reaktsioon · Ainult ühte ja sama järku reaktsioonide kiiruskonstantide võrdlus on mõtestatud
LZD5Ek&feature=youtu.be · Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi. · Üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses (enamasti kasutatakse selleks klaaselektroodi), ja teist võrdluselektroodi, mille potentsiaal H+-ioonide kontsentratsioonist ei sõltu (näiteks kalomelelektrood).
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse
Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees võimaldab valgusenergia jõul toota CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Fotosüntees on assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli
Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures Metalli massi kaotus ajas Kasutatud kirjandus V. Suurkask. Korrosioonitõrje E. Talimets. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje
Kolloid- ja keskkonnakeemia õppetool Kursus: I Meditsiiniline keemia Rühm: III Värvaine adsorptsiooni uurimine aktiivsöel Töö teostatud Protokoll esitatud Protokoll arvestatud 1. Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni suuruse sõltuvust lahuse kontsentratsioonist, kontrollida Freundlichi võrrandi kehtivust. Värvainete kontsentratsiooni määramiseks kasutatakse fotomeetrilist meetodit, mõõteriistana kasutatakse fikseeritud lainepikkusele λ = 590nm seatud spektrofotomeetrit. Uuritavaks värvaineks on metüleensinine. 2. Töö käik • Valmistada 6 erineva kontsentratsiooniga metüleensinise lahust: 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt
(NB! Must nupp peab olema kogu protseduuri vältel vajutatud, see pikendab aparaati eluiga!). Nulli näit ära nupuga nulleinstellung. 8. Pese küveti ning pipeteeri sisse 1,5 ml reaktsioonisegu. Mõõda absorptsiooni, loe numbriline näit skaalast ning pane endale kirja. Korra protseduuri kuni kõik lahused (k.a. tundmatu valgu kontsentratsiooniga reaktsioonisegu) on ära mõõdetud. Alusta kõige väiksemast kontsentratsioonist. Enne kontrollvalgu lahuse mõõtmist pese küvett ära etanooliga. Kui kõik mõõtmised on tehtud, lülita seade välja (EinAus). Töö tulemused proo kontsentratsioon absorptsioon v 1 1 mg/ml 0,51 2 0,5 mg/ml 0,47 3 0,2 mg/ml 0,43 4 0,1 mg/ml 0,38 5 0,05 mg/ml 0,36 6 tundmatu 0,49
Värv muutub tumedamaks, aga mitte nii palju, kui oli teises katseklaasis. Tasakaal nihkub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Eksperimentaalne töö 2 3 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit.
Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. sõltub temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. Dissotsatsioonikonstandi leidmine Dissotsatsiooni α mõjutavad tegurid 1. mida kõrgem temperatuur, seda suurem on dissotsatsioon (tegemist on endotermilise protsessiga) 2. mida lahjem lahus, seda suurem on dissotsatsioon (Ostwaldi lahjendusseadus – kontsentratsiooni vähenemisel dissotsatsioon kasvab, lõpmatul lahjendamisel saab α võrdseks ühega) 3. mida rohkem elektrolüüdi molekule, seda nõrgem dissotsatsioon (vastavalt Le
Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 1,2% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 1,2%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 12 minuti pärast näitab Polamat = 2,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=1,2*1000/(342*100)=0,035 mol/l 0 =4,3 S0 = 0,035 =-1,0 S = 0 Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 1,2% 12 minuti pärast oli pöördenurk =2,1 ja sellele vastav S = 0,021 mol/l. Algkiirus v0 = (0,035 - 0,021)/(12*60) = 1,94*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,94*10^-5 mol/ls Järgmine punkt 22 minuti pärast oli pöördenurk =0,85 ja sellele vastav S = 0,01221mol/l. Algkiirus v0 = (0,035-0,01221)/(22*60) = 1,73*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,73*10^-5 mol/ls Sahharoosilahus 0,6% Jrk Proovi Aeg Polamat näit nr
36,50,1 Leian, millise kontsentratsiooniga lahus saadi VHCl CM(HCl) = VNaOH CM(NaOH) CM(NaOH) = 0,1004 M 0,100412,6 CM(HCl) = = 0,1265 mol/dm3 10 Kuna oli antud, et leida tuleb viie kordne lahjendus, siis korrutan saadud tulemuse 5-ga. CM(HCl) = 0,1265 5 = 0,6325 mol/dm3 Suhteline viga: Arvutan katse süstemaatilisevea, lähtudes valmistatava soolhappe lahuse kontsentratsioonist ja katseliselt määratud HCl lahuse kontsentratsioonist. 0,6325-0,6356 % = 100% = 0,49% 0,6356 Kokkuvõte ja järeldused: Vastuste erinevused võisid tekkida mõne väikese vale mõõtmise või mitte õigetes tingimustes katsete tegemise tagajärjel. Põhjuseks võib olla ka valearvestus.
nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid: Klaritromütsiin (1) Aktiivne väljatransport rakust (2) Sidumiskohta muutvad metülaasid (3) Makroliiti hüdrolüüsivad esteraasid (4) Ribosoomi 50S alaühikut muutvad kromosomaalsed mutatsioonid FK: p/o. Toimeainet aeglaselt vabastavat ravimvormi koos toiduga. •
Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurdevoolust trahhea kaudu ning tema kontsentratsioonist fototsüütides. Mardikad suudavad oma helendamist ise reguleerida. Kuidas see täpselt toimub, ei teata siiani. Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks. Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need
tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). · Dissotsiatsioonimäär () näitab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust. Kui = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3).
aktivatsioonienergia on madalam. * Rõhk: Gaasilise reaktsiooni korral suurendab rõhu tõstmine põrgete arvu reageerivate ainete vahel, mille tulemusel reaktsioon kiireneb. *Katalüsaator on aine, mis kiirendab keemilist reaktsiooni, kuid mida ei kulu reaktsiooni käigus. https://www.youtube.com/watch?v=26vi8qL0EYg *Põlevkivi teke võttis aega miljoneid aastaid *Kineetilises võrrandis reaktsiooni kiirus ei sõltu produktide kogusest ja nende kontsentratsioonist, kuna reaktsiooni kiirust määratletakse ainult reagentide molekulide põrkumisel. *https://www.youtube.com/watch?v=EBeYwfmVQ v0 *Huvitavad faktid *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel1 31_126.html *http://et.wikipedia.org/wiki/Reaktsiooni_kiirus *http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/labor 03.pdf *http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9 -2-16-1.htm *http://et.superglossary.com/Glosario/Teadus/Ke emia/Reaktsiooni_kiirus.html *https://dspace.utlib
emulsioon. 3) Homogeniseerimine peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt lisada, seda väiksemad tilgad). - segamise intensiivsusest: mida kiiremini segada, seda väiksemad tilgad. - emulgaatori tüübist ja kontsentratsioonist. - temperatuurist Loengujoonisel (esitatakse loengul) on esitatud pilt emulsiooni faaside pöördumisest. Selline pöördumine võib toimuda kas vastupidise toimega emulgaatori või mehaanilise mõjutamise toimel. Veel pilte loengujoonistelt monodispersne, polüdispersne ja zelatineeritud ( üle 74%) Töötlemata piimas on rasvatilgakesed suurusega ~3m . Selleks, et säilitada pikemalt piima kaubanduslikku väljanägemist, peenestatakse need tilgad mõõduni ~0,2m. Seda nimetatakse piima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
