2) Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak [(NH3. H2O)], mis rakus teiseneb ammoniumiooniks (NH4+) või muudetakse karbamiidiks [(NH2)2CO]. 3) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. pH: Mida suurem on H+ - ioonide kontsentratsioon, seda happelisem on keskkond ja mida kõrgem on OH- - ioonide kontsentratsioon, seda aluselisem on lahus. Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist
vastassuunas tekitatud muutusele. 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas · Lähteainete kontsentratsiooni vähendamisel lähteainete tekke suunas · Temperatuuri tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas · Temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas · Rõhu tõstmisel väiksema gaasi moolide arvu suunas · Rõhu vähendamisel suurema gaasi moolide arvu suunas 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · NB! · Tahke aine kontsentratsioon, peenestuaste, segamine või katalüsaatori kasutamine mõjutavad vaid reaktsiooni kiirust, mitte aga tasakaalu! ÜLESANDED · Kuidas mõjutavad allpool loetletud tegurid gaaside vahel kulgeva reaktsiooni kiirust? N2 + O2 2 NO Rõhu tõstmine Jahutamine Õhu asendamine puhta hapnikuga Efektiivsema katalüsaatori kasutamine Kuumutamine ÜLESANDED · Kuidas mõjutavad reaktsiooni Mg + H2SO4 MgSO4 + H2 toimumise
molekulmass ja R on universaalne gaasikonstant. Isotoonilisustegur i väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet. Kui tuua sisse isotoonilisustegur, saame külmumistäpi alanemiseks: Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsiatsiooniaste avaldub: Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisusteguri i: Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis saab selle üle viia molaalsuseks. Katseandmed ja arvutused Kasutatud lahusti: dest. H2O Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk=1,86 kg*K/mol Kasutatud lahustatud aine: KNO3 Lahuse protsentkontsentratsioon: c%=8 % Lahusti protsentkontsentratsioon: C%=100%-8%=92% Lahusti külmumistemperatuur: t0=0,35 C T0=0,35+273,15=273,50 K Lahuse külmumistemperatuur: t=-1,48 C T=-1,48+273,15=271,67 K
reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täidan neli katseklaasi H2SO4 lahusega- igasse katseklaasi 6 ml. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistasin järgnevalt: ühte katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust, teise 4 ml Na2S2O3 ja 2ml destileeritud vett, kolmandasse 3 ml Na2S2O3 ja 3 ml destileeritud vett, neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks
Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on 0,25 mm/s? 0,25 mm/s? 7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on 7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on
( ) ( Mooliprotsent – lahustunud aine moolid/ lahusti moolid x 100% Normaalsus – lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses n ( aine ) (g−ekv ) Cn = V ( lahus ) (l) m ( aine ) (g) Kus n ( aine ) = E ( aine ) (g : g−ekv) Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - näitab homogeenses süsteemis reageerivate mol dm 3 s ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( )
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr.3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö teostatud 07.03.2011 Kasutatud lahusti ... Vesi Lahusti krüoskoopiline konstant ... 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = ... 0,5 Lahuse külmumistemperatuur T = ... -4,86 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = ... 5,36 Lahustatud aine hulk g = ......... grammi Lahusti hulk G = ........ x grammi 9x Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul) m=deltaT/Kk 2,88 mol/kg Arvutatud molaarmass ... M=g*1000/G*m 38,56 g/mol
Eksida ei tohi bürettide täitmisel õige lahus õigesse büretti. Kui mõnes büretis on hakkanud tekkima hägu, tuleb bürett puhtaks pesta, loputada mõned korrad lahusega, millega bürett täidetakse ning alustada tööd otsast peale. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: aktsioonikiiruse s?ltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ja 4 cm3 vett
C% = → maine = mlahus 100% 200 ∗ 23% maine = = 46 g 100% 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Lahuse koostist väljendatakse massiprotsendis e protsendilisuses C%; molaarse konsentratsiooniga e molaarsusega CM 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: maine ∗ 100% C% = mlahus 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. 𝑔 𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙 = 58,5 𝑚𝑜𝑙 𝑚𝑁𝑎𝐶𝑙 8 𝜂𝑁𝑎𝐶𝑙 = = = 0,1368 𝑚𝑜𝑙 𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙 58,5 𝜂𝑎𝑖𝑛𝑒 0,1368 𝑚𝑜𝑙
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100
sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Saadud andmete alusel koostati graafik: türosiini kontsentratsioon aeg (C, t). Graafikul oleva sirge järgi leiti türosiini juurdekasv C ajavahemikus t ja arvutati preparaadi proteolüütiline aktiivsus A. Tulemused Aeg (t) D280 [C]Tyr 0,08 0 0 0,381 0,060 Türosiini kontsentratsioon C, mg/ml 1 5 0,408 0,064 2 10 0,434 0,069 0,075 3 15 0,492 0,078 0,07 0,065 0,06
kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. 1 Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta (µkat/g). Töö käik Tahkest ensüümipreparaadist valmistati kontsentratsiooniga 4-5 mg/ml töölahus. Selleks võeti 0,0245 g tahket invertaasi preparaati, mis lahustati 5 ml atsetaatpuhvris, mille ph oli 4,8. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 7% sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (ph 4,8). Katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30°C juurde umbes 10 minutiks.
sisaldavad lahused värvuvad kollaseks. Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilised tihedused. Võrdluslahuseks on destilleeritud vesi. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafik koostatakse standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide optilise tiheduse väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg /ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Lahutasin tulemustest nullproovi optilise tiheduse. Katseklaas Optiline tihedus 1 0 2 0,159 3 0,156
Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Türosiini kontsentratsioon C (mg) 0.022 0,033 0,05 0,069 Graafik on illustratiivne, sest empiiriline graafik ei andnud rahuldavaid tulemusi. Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g A1 = (0,069-0,022)*1000 * 26 * 5 * 2/ 916 * 181 * 1 *0,02 = 3,68 kat/g A2 =3,56 kat/g A3 = 3,44 kat/g Katseandmed tulid sarnased, katse võib lugeda õnnestunuks. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele.
Sissejuhatus: Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Molaarne kontsentratsioon (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Kontsentratsiooni arvutamise valem: V y∙C y С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
katioonfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- kontsentratsiooni määramiseks Töö käik HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine tiitrimisega Koonilisse kolbi pipeteeriti 100 ml vett, sellele lisati indikaatorina metüülpunast 3-4 tilka. Bürett täideti 0,025 M soolhappelahusega ning tiitriti, kuni lahuse punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Seda korrati kuni saadi vähemalt 3 0,1-0,15 ml erinevusega tulemust. HCO3- kontsentratsioon määrati valemiga Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine tiitrimisega Koonilisse kolbi pipeteeriti 100 ml vett, lisati 5 ml puhverlahust ning ~0,1 g indikaatorit ET-00, saadi lilla lahus. Bürett täideti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitriti, kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima lahuse sinine värvus. Seda korrati, kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B koguste erinevus ei ole suurem kui 0,1-0,15 ml
· Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu Liikuvad staatiliste ees · Tähelepanu valivus Mürast(foonist)signaali/objekti väljafiltreerimise ja kasutamise võime Ebaolulist ei märka · Tähelepanu kontsentratsioon ehk keskendumine Hajameelsus/kontsentratsioon Liigitus · Ülalt-alla ja alt-üles töötlus 2 Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja
mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. POx on liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina H2O2, mille redutseerumisel tekib H2O. POx-i reaktsiooni saab hõlpsasti jälgida, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt. Värvilise ühendi kontsentratsioon ehk värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, samuti 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Võib kasutada ka kaaliumheksatsüanoferraati(II), mis oksüdeerudes annab lahusele kollase värvuse
355126,6 248588,6 3,00E-06 207157,2 2,00E-06 1,00E-06 0,00E+00 0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 Kontsentratsioon c, mol/L inna maksimaalselt endatud kujul 1/=f(1/c) 900000 f(x) = 2,04E+04x + 1,45E+05 800000 R² = 9,98E-01 700000 600000
mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha tuge mõjutab. 5. osmoos Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoonset keskkonda (lahust). Hüpotoonses keskkonnas on lahustunud aine kontsentratsioon madalam ja vesi tungib sellest keskkonnast hüpertoonsesse keskkonda sisse, kuni nende kahe keskkonna (osmootsed) rõhud on võrdsed. Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning
· Läbib platsentaarbarjääri ning eritub rinnapiima TOIMEMEHHANISM - Iga depolarisatsioonitsükli jooksul sisenevad rakku naatrium ja kaltsium - Kaltsiumi rakust väljaviimisel osaleb teiste hulgas ka Na/Ca vahetaja (naatrium sisse, kaltsium välja) - Na/Ca vahetaja võime kaltsiumi rakust välja viia tagab Na/K pump, mis vähendab rakusisest Na kontsentratsiooni DIGOKSIIN INHIBEERIB NA/K PUMPA, MILLE TULEMUSEL: - suureneb rakusisese naatriumi kontsentratsioon - suureneb rakuvälise kaaliumi kontsentratsioon - suureneb rakusisese kaltsiumi kontsentratsioon Digoksiini toimed · Otsene toime Positiivne inotroopne efekt Suurenenud rakusisene kaltsiumi kontsentratsioon tõuseb müosiini ATPaasne aktiivsus tugevneb südame süstoolne kokkutõmme · Kaudne toime Autonoomsed efektid (1) vagomimeetiline toime, millest on põhjustatud digoksiini toime sinoatriaal ja atrioventrikulaarsõlme
FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB. Jahutamist alustame punktist P algtemperatuuriga T0. Punktis P1 temperatuuriga T1 hakkavad eralduma komponendi A kristallid.Punktis P2temperatuuril T2 on puhta aine A kristallid tasakaalus lahusega, milles A kontsentratsioon on X´ A Nüüd läheme moolimurdudelt üle ainete massidele. Teeme eelduse, et lähtelahust oli võetud 1 kg. Sellest on punktis P2 järele jäänud m kg, lahusest eraldunud A kristallide kogus on aga vastavalt (1 m) kg
Sekundaarseina paksendite järgi saab neid jagada: rõngas-, spiraal-, astmik ja soontrahhee/trahheiidid. Ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes (paksuseinalised). Vee liikumisel esinev takistus väiksem (ei ole rakumembraani, sisaldis surnud). Trahheed on suurema diameetriga, vesi liigub veel kiiremini. 5. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk positiivne, null või negatiivne? 0 plasmolüüs, kui väliskeskkonnas on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem (veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. 8. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus.
Doppleri efekt valgusega Mõisted: valguskiirus (3*108 m/s) c, sagedus (Hz) f, lainepikkus (m) λ Doppleri efekt: c=f ⋅ λ Ultraheli v λ=vT = f m 330 s λ=¿ =0,0165 m=1,6 cm 1 20000 s Infraheli v λ=vT = f m 330 s λ= =u . 20,6 m 16 Difusioon Mõisted: aine mass, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – m, difusiooni tegur ( m 2 /s ) D, kontsentratsioon punktis A n1, kontsentratsioon punktis B n2, vahemaa A ja B vahel l n1−n2 Edasikantud aine mass: m=D S⋅t l Soojusjuhtivus Mõisted: soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – Q, ainekihi paksus l, temperatuur ainekihi erinevates osades T1 ja T2 T 1−T 2 Ülekantav soojushulk: Q=k S ⋅t l Sisehõõre
Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) 1 Kp = pCO2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat:
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
kus K = l/s on juhtivusnõu konstant. Lahuse ekvivalentjuhtivuseks nimetatakse sellise lahusekihi juhtivust, mis sisaldab 1 g-ekvivalendi elektrolüüti ja asub elektroodide vahel, mille vahekaugus on 1 m. Ekvivalentjuhtivuse ühikuks on S m2 g-ekv-1 ja ta avaldub valemiga = 1000n (7.3) 3 kus n - normaalne kontsentratsioon (g-ekv l ); 1000 on üleminekutegur m -1 liitritele. Kui määta elektroodidevahelist kaugust cm-s, siis väljendub seos ' ja ' vahel 1000 ' = n (7.3A) 2 kus ' ja ' ühikuteks on vastavalt S cm ja S cm g-ekv . -1 -1
Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Keemiline tasakaal - fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul: aA+b B c C + d D Tasakaalukonstant [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c ja d koefitsendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip -
hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud
hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud
Veeringes oleva magevee hulk on praegu peaaegu sama, kui see oli 1950. aastal, ning arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud peamiselt suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris. Tööstusrevolutsiooni algaastatest 1988. aastani suurenes CO2 kontsentratsioon atmosfääris 30%. 2001. aastal jõudis CO2 kontsentratsioon atmosfääris kõrgeimale tasemele 370,9 ppm. Et süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub see kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi. Maailma keskmine temperatuur on tõusnud eriti kolme viimase aastakümne vältel, st. ajal, mil CO2 tase on kerkinud kõige kiiremini. Maailma aastane temperatuur oli aastail
seinte ja põrandate pesuks ja desinfektsiooniks käsitsi, - surve- ja masinpesul. Sobib kõikidele niisket pesu taluvatele pindadele. Toime: lahustab efektiivselt taimseid ja loomseid rasvu ning ei lase pesulahusest lahustunud rasval ka madalatel temperatuuridel pesulahusest välja ladestuda. Beko Des peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Töölahuse kontsentratsioon: 0,25%-0,5%, (25-50ml 10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesta pinnad 40-50°C töölahusega, lasta vajadusel toimida mõni minut. Loputada puhta veega. Koostis: quat, EDTA, naatriumkarbinaat, mitteioomme tensiid. Töölahuse pH 10,6. Ainega töötades kasutada isiklikke kaitsevahendeid. Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean
EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumajanduse tootmismahtude pidev kasv: * Eesti roll N.Liidu tööjaotuses ja kvaliteet N.Liidu majandusruumis, * tootlikkuse tõus, * per capita tegija ka maailmas Madal tootlikkus, kõrge töömahukus ja põllumajanduse osakaal hõives võrrelduna lääneriikidega Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid (kollektiivmajandid); mastaabiökonoomika (sotsialistlik Fordism) Suured erinevused majandite palgatasemes, eelised linnalähedastes kohtades (Harjumaa) + erijuhtumid (Oisu. Väätsa) Majandid sotsiaalse elu korraldajana maa Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek (eriti alates 1980ndatest) Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused
pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima (ühe tilga täpsusega). Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH ruumalade erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 mL. Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruumala (mL): 1. 5,11ml 2. 5,11ml 3. 5,10ml Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse ruumalade tulemustest arvutada aritmeetiline keskmine ja selle põhjal arvutada HCl lahuse molaarne kontsentratsioon lähtudes tiitrimeetria põhivõrrandist 5,11 5,11 5,10 V NaOH 5,107 ml 3 C M NaOH 0,1004 M C M HCl V HCl C M NaOH V NaOH C M NaOH V NaOH C M HCl V HCl 0,1004 5,107 C M HCl 0,0513M 10
1,25 ml 16. Patsiendile on määratud 200 mg amoksitsilliini (antibiootikum) suukaudseks manustamiseks. Osakonnas on lahus 250 mg/5 ml. Mitu milliliitrit lahust tuleb patsiendile manustada? 4 ml 17. Patsiendile on määratud 2,5 mg prometasiini suukaudseks manustamiseks. Osakonnas on lahus 5 mg/5 ml. Mitu milliliitrit lahust tuleb patsiendile manustada? 2,5 ml 18. Viaalis on penitsilliini kuivainena 1 000 000 ühikut. Kui palju lahust tuleb viaali lisada, et penitsilliini kontsentratsioon oleks 100 000 ühikut/milliliitris? 10 ml 19. Kui 1 000 000 ühikut penitsilliini lahustada 20 ml-s lahuses, on saadud lahuse kontsentratsioon 50 000 ühikut/milliliitris. Mitu milliliitrit saadud lahust tuleb manustada, et patsient saaks 10 000 ühikut ravimit? 0,2 20. Kui 1 000 000 ühikut penitsilliini lahustada 4 ml-s lahuses, siis on saadud lahuse kontsentratsioon ... ühikut/ml. 21. Patsiendile on vaja i/m manustada 300 000 ühikut penitsilliini kokku 1 milliliitris lahuses.
Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised : 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab valemitest 2. Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (CM ) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses Avaldame ka nendest valemitest lahustunud aine massi lahuses 3. Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis 4. Moolimurd (Cx) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja
Soojusefekt on negatiivne ja süsteem annab energiat ära. Näide. Keemilise sideme moodustumine 37. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? · Tõelised lahused on lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks; termodünaamiliselt püsivad. · Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest; termodünaamiliselt mittepüsivad. 38. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle selle erinevaid väljendusviise. · Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nim lahuse kontsentratsiooniks. · Näited. Molaarne kontsentratsioon Molaalne kontsentratsioon Mahuprotsent 39. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. · Näide.
4. Aktiivsustegur. Ioontugevus. Aktiivsustegur- arv, millega tuleb korrutada kontsentratsiooni et saada aine aktiivsust. Aktiivsus- aine efektiivne (näiv kontsentratsioon). Väga lahjades lahustes on aktiivsus võrdne kontsentratsiooniga. 5. Lahustuvuskorrutis- Tahke soola dissotseerumise konstant lahuses. on ioonide molaarsete kontsentratsioonide(täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt, kuna 556 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks molekul vett. H2O H + OH
Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0.02M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimise alustamist lisasin indikaatorina 5 tilka mureksiidi lahust. Kolb värvus indikaatori toimel violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värvus asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgi leitsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse proovis. Tiitrimisel saadud andmed: 0-proov: 1,5ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 1,3mg/ml 10min-proov: 22,4ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 19,8mg/ml Arvutused Invertiini aktiivsus arvutan valemi järgi. (C1 - C 2 ) * V1 *1000 A= T *180 * V2 * V3 Kus, C1 : Taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis: 19,8 C 2 : Taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis: 1,3 V1 : Hüdrolüüsisegu üldmaht: 26ml 1000: tegur üleminekuks mikrogrammidele T: Hüdrolüüsi kestvus: 600s 180: Glükoosi moolmass
2 KATSETULEMUSED Enamik arvutusi on tehtud MS Exceli keskkonnas ja arvutuskäik pole üksikjuhtudel välja toodud. Uuritav aine on iso-butanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga (1) Katse temperatuur: 25oC Lahuse Tilkade arv n kontsentratsioon I II III Katsete Pindpinevus c, mol/l katse katse katse keskmine , mJ/m2 Võrdlusl. H2O 45 45 44 44,67 (71,97) 1 105 110 107 107,33 29,95 0,5 93 85 88 88,67 36,26 0,25 73 73 75 73,67 43,64
puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma. 20 min möödudes võrdlesin enda tehtud lahust etalonlahustega, et määrata ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vee läbipaistvuse järgi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. iooni sisalduse (KK) määramine B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine C. Katlakivi moodustumise uurimine 1. Keemiseni kuumutatud vesi: Moodustunud katlakivi mass (1 L vee kohta): Reaktsioonivõrrand: Kuumutamata kraanivee ÜK ja kuumutatud kraanivee ÜK vahe: Kuumutamata kraanivee KK ja kuumutatud kraanivee KK vahe:
lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millisedioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summapeab olema 0 K2CO3 2K+ + CO32-- Zn(NO3)2 Zn2+ + 2NO3 NaOH Na + + OH-- Molaarne kontsentratsioon ·Väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 ( = 1000 cm3) lahuses ·0,25 = 0,25 M Ülesanded ·Arvuta 36%-lise lämmastikhappe lahusemolaarne kontsentratsioon, kui tema tiheduson 1,225 g/cm3.·Arvuta 1M kaaliumhüdroksiidi lahusemassiprotsent, kui tema tihedus on 1,05g/cm3. Hapete dissotsiatsioon ·Hapete dissotsiatsioonil tekkiv vesinikioon(prooton) ühineb vee molekuliga, moodustadeshüdrooniumiooni H3O+
V vesi [ c m3 ] [d m3 ]∗1[mol][ ] V HCl [c m ]∗C M , HCl [mol]∗1000[mmol] mmol , dm 3 C¿ kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm 3]. 2,4 c m 3∗0,1 mol∗1000 mmol −¿ mmol mM , HC O = 3 3 3 =2,4 100 c m d m ∗1 mol dm3 C¿ Karbonaatse kareduse arvutamine C mM , HC O −¿ 2,4 mmol 3 = =1,2 3
külmumistemperatuur. Katse andmed: Suhkru mass = 25,01g Veemass = 50g Vee külmumis temperatuur = 0 kraadi Lahuse külmumis temperatuur = -4 kraadi Arvutused: Sahharoosi olaarmass = 342 g/mol T = -4 – 0 = -4 Kk = 1,86 M = 1,86 * 25,01 * 1000 / 50 * 4 = 232,5 Vea arvutus: Absoluutne viga - 342-232,5= 109,5 Suhteline viga - 109,5/342*100= 32% Järeldus: Katse viga võis tekkida külmumis temperatuuriga eksimises või mitte kristalli tekke tähelepanekus. 2 TÖÖ 9 – LAHUSTE MOLAARNE KONTSENTRATSIOON JA SELLE MÄÄRAMINE 2.1 KATSE 1 – NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil. Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju
Esimesele lahusele lisan ka 2M naatriumetanaati ja võrdlen reaktsiooni kiirust. Esimeses katseklaasis toimub CH3COO- + Na+ + H+ + Cl- CH3COOH + Na+ + Cl-, sest etaanhape ei dissotseeru täielikult ja järelikult etanaatioon seob osa vesinikioone ära. Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade
CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH 3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel. Antud töös kasutatakse näilist tasakaalukonstanti, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas. Reaktsiooni tasakaal saabub aeglaselt. Käesolevas töös kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis
1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk
termomeeter, elektripliit, keeduklaasid. Keemilised reaktsioonid kulgevad väga erinevate kiirustega. Nii näiteks reageerivad happed ja alused teineteisega vesilahustes praktiliselt silmapilkselt. Mõnedel juhtudel võib aga reaktsiooni kiirus olla väga väike ning reaktsiooni kestust mõõdetakse kümnete ja miljonite aastatega. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsioon väljendatakse tavaliselt molaarsuses (mol/cm3) Keemilise reaktsiooni kiirus oleneb: 1. reageerivatest ainetest 2. reageerivate ainete kontsentratsioonist 3. reaktsiooni kulgemise tingimustest (temperatuurist, katalüsaatorite juuresolekust jne.). Näiteks reaktsioonid vesiniku ja halogeenide vahel toimuvad erinevate kiirustega. Nii reageerib fluor vesinikuga silmapilkselt isegi pimedas, kloori ja vesiniku reaktsioon samades tingimustes toimub väga aeglaselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
