Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL................................................................................4 1.1 Süsinikmonooksiid............................................................................................ 4 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004.................4 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010..................5 1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel............................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9
Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused -Lahustamine kompleksina 4 Lahuste kontsentratsioonid Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon. Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. Tavaliselt hinnatakse lahustuvust selle järgi, mitu grammi lahustatavat ainet on lahustunud sajas grammis lahustis. Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks. Kui lahustuvus on 0,1 ja 1 g vahel 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks. Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks.
2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis. moolimurd lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse. lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon küllastumata lahus lahus milles antud ainet veel lahustub. Gl < 0 küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse
11 g mett. Seda viiakse kadudeta 200 ml mahuga mõõtekolbi. Seda tehakse kuuma veega (70-80ºC), klaasi sisu segatakse klaaspulkaga ja valatakse mõõtekolbi lehtri abil. Seejärel 2/3 kolbi täidetakse kuuma veega ja soojendatakse veel 15- 20 min veevannis. Pärast jahutatakse ja kontrollitakse lahuse pH (pH 7) ja siis täideyakse kolv kriipsuni külma dest. veega. Glükoosilahuse valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Selleks kasutatakse sandartlahuse, millel on kindel kontsentratsioon (C = 1 mg/ml). Sellest võetakse 5 ml ja lahjendatakse 15 ml-ga dest. veega, saades lahuse, mille kontsentratsioon on 0.25 mg/ml.Viimasest lahusest võetakse 5 ml ja lahjendatakse 5 ml dest veega, saades lahuse, mille kontsentratsioon on 0.125 mg/ml. Viimasest lahusest võetakse 5 ml ja lahjendatakse 5 ml dest veega, saades lahuse, mille kontsentratsioon on 0.062 mg/ml. Reaktsiooni läbiviimine. Võetakse 6 katseklaasi. 1.-sse pipeteeritakse 1 ml dest. vett. 2.-sse ja 3
. - Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 allasurutud D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1..
Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja tasakaal esimeses võrrandis nihkus vasaku poole vesinikiooonide kontsentratsioon lahuses vähenes kollane lahus (pH>6,3) a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini vaarikapunane lahus. Jagasin kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket ammoniumkloriidi, loksutasin lahus muutus märgatavasti heledamaks.
elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Seost kontsentratsiooni ja absorptsiooni vahel näitab Lambert-Beeri seadus: A=log10(I0/I) = *c*L = -log T = - log(I/I0) A-neelduvus, I0 -esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, I-proovi läbinud valguse intensiivsus, L-optiline teepikkus, c neelava aine kontsentratsioon, - neelduvustegur, T on läbipaistvus. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Monokromaator on spektraalriist, mis võimaldab kiirgusallika spektrist eraldada kitsaid piirkondi. Koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb
Valmistasin Mg standardlahusest (100 µg/ml) kolm töölahust ( 0.5, 1, 2 µg/ml). Määrasin töölahuste ja uuritava lahuse neelduvused. Mg Neelduvus A 0.5 µg/ml 0.217 1 µg/ml 0.423 2 µg/ml 0.872 Uuritav lahus 0.519 C(Mg)= 1.2*10= 12 µg/ml (kuna kraani vesi oli 10 koda lahjendatud) Järeldused: Kalibratsioonigraafikust saadud Mg kontsentratsioon kraanivees on 12 µg/ml. Kuna Mg kontsentratsioon kraanivees võib olla 7-20 µg/ml, siis võib öelda, et mõõdetud kraanivesi on ohutu ja seda võib kasutada. Kuigi ikkagi kontsentratsioon 12 µg/ml on päris kõrge ja tuleb pidevalt jälgida, et see ei tõuseks ja ei ületaks lubatud normi. 2. Cd sisalduse määramine reovees ja saadud tulemuse võrdlemine reovee Cd normiga (mitte üle 0.2 mg/L). Töövahendid: Keeduklaasid Mõõtkolvid 25, 50 ja 100 ml
Adsorptsiooni uurimine 1) Uuritava lahuse pindpinevuse arvutamine (mJ/m2) erinevatel kontsent 1.Katse 47 Võrdluslahuse 2.Katse 45 kontsentratsioon c, mol/l 3.Katse 46 Keskmine 46 Katse temperatuur 25°C H O=71.97 mJ/m2 2 Lahuse Tilkade arv kontsentratsioon c, mol/l 1.Katse 2.Katse 3.Katse 1M 106 105 106 0
------Mida näitab segamisreegel? Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. ------Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? Normaalsus, molaarsus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, üleküllastunud lahus ------Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid.
Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust. 2. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. Kiirust mõjutavad tegurid: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon.
Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahujuärgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus. Soolhape (HCl) jaoks mõledud bürett tuleb enne täitmist läbi loputada vähese soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni töö esimese osas määrasime. Seejärel täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll- lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka mp’d.
Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere päikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks: CH4 + 2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Antud töös on vaatluse all reaktsiooni kiirus sõltuvalt ainete kokkupuutepinna suurusest. Muutumatuna hoitakse ainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. See on vajalik, et jälgida konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk: Uurida, kuidas mõjutab keemilise reaktsiooni kiirust lähteaine kontsentratsiooni muutmine. Töövahendid ja vajalikud ained: ° Kriit (CaCO3) 1,50g iga alamkatse jaoks, kokku 3*1.50g= 4.50g ° Vesinikkloriidhappe (HCl) vesilahus 0.5M, 1.0M,1.5M iga alamkaste jaoks X.0cm3±0.05 cm3, kokku 3*X.0cm3Y.0cm3
Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2
transportimise käigus läbi reaktori Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 – allasurutud D=1 – 2 – piiratud D=2 – 10 – keskmine D>10 – suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1..
sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). Pa .. Pd gaasiliste ainete a .. d osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Kp ja Kc vahel kehtib seos Kp = Kc · (RT) R universaalne gaasikonstant J mol T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb
oktanool-vesi · K väärtus sõltub solvendist Segu homogeenne heterogeenne 27 28 Lahuste kontsentratsioon Protsentkontsentratsioon (C%) · Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi · Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses sajas massiosas lahuses (sageli mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. · Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. · Aine massi ja mahu seob aine tihedus:
K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende kontsentratsioonid lahuses ja nende kontsentratsioonide suhe konstantsed. Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuskorrutis L avaldub kujul: L Ca(OH)2= (Ca2-)(OH-)2 LCaCO3=(Ca2-)(CO32-) LCa ( OH ) 2 K1 = LCaCO 3 NaOH tasakaalset saagist Na 2CO3-st mõjutab CO32- kontsentratsioon. Temperatuuri tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust ja CaCO3 sadenemiskiirust. Tööstuses kasutatakse 10-15% Na2CO3 lahust. Kaustifitseerimine toimub 80-100C juures, kaustifitseerimisaste Kkaust viiakse 90%-ni ja NaOH kontsentratsioon 100g/dm3-ni. Kkaust iseloomustab sooda ärakasutamise astet ja määratakse valemist: C NaOH K kaust = , C NaOH +Na 2CO 3 kus CNaOH on NaOH grammekvivalentide mass, g
KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1 t Reaktsiooni lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb (c < 0) ja saaduste
[ PL ] K a Tasakaalukonstant võrdub: Ka= = [ P] [ L ] Kd Kui ligandi konstentratsioon on seostuva valgu kontsentratsioonist palju suurem, siis vaba ligandi [ L] Y= kontsentratsioon on tasakaaluvõrrandis konstantne ning küllastuvust Y kirjeldab: 1 ; [ L]+ Ka 1 seda iseloomustab hüperboolne hüperboolne sõltuvus. Kui [ L ]= ; siis on 50%
Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Reaktsioonid toimuvad osakeste kokkupõrgete kaudu. Vesiniku ja joodi molekulide kokkupõrgetes tekivad vesinikjodiidi molekulid. Reaktsiooni käigus hakkab vähenema lähteainete – vesiniku ja joodi kontsentratsioon (moolides väljendatud molekulide arv ruumalaühikus) ning suurenema vesinikjodiidi kontsentratsioon. Sedavõrd, kuidas kasvab süsteemis vesinikjodiidi molekulide arv, hakkavad nad omavahelistes kokkupõrgetes lagunema, moodustades uuesti vesiniku ja joodi molekule. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks
Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM=kh*p Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2jt). Näiteks NH3ja SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks NH3+ H2O-NH3⋅H2O SO2+H2O-H2SO3 Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus)(C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahustunud aine mass ( g )∗100 maine∗100 C= = Lahuse mass( g) mlahus
Loeng 10 Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon
oksüdoreduktaas). Samuti on POD koostiselt liitvalk- kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat- H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Saab ka kasutada kromatogeenset substraati, st substraati, mille oksüdatsioonil tekib värviline produkt , siis saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Reaktsiooni skeem: 2 POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o-tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 639 nm.
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt, arvestades viimase kontsentratsiooni atmosfääris, on atmosfääri püsikomponentidest suurim (mitte arvestades veeauru). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on tõusnud
Selle tulemuseks tekib vesinikperoksiid ja D-glükoonhape. Teine etap: Teisel etaapil kasutatakse rõika peroksüdaasi (süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2- oksüdoreduktaas.) POx on hemoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina H2O2 (moodustub H2O). Kui substraati oksüdeerimisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), siis saab POx reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon sõltub glükoosisisaldusest. Oksüdeeritud substrat + H2O2 taandatud substraat + H2O värvitu värviline Oksüdeeruva kromogeense substraadinan kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate. Meie juhul aga kasutame kaaliumheksatsüaanoferraati(II), K4{Fe(CN)6}. (kollane veresool). 2 Fe2+ + H2O2 + 2H+ 2Fe3+ + 2H2O kollane veresool punane veresool Punane veresool annab lahusele kollase värvuse. Detekteeritav lainepikkus 410 nm.
kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Puhvri valmistamine: Kaalusin 0,12 g boorhapet lisades dest vett kuni 10 ml. Kaalusin 0,19 g booraksit lisades vett kuni 10 ml. Väikese keeduklaasi pipeteerisin 5,5 ml boorhappe lahust ja 4,5 ml booraksi lahust. Kontrollisin lahuse pH ja sain 8,6, mis vastab nõutele. Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine: Töölahuse kontsentratsioon peaks olema 2 mg/ml ja töölahuse kogus 5 ml. Sellest ma sain teada, et tahket ainet on 10 mg. Siis segasin 10 mg savinaasi 5 ml veega. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine: Pipeteerisiin tuubi 12 ml 2% - list kaseiini lahust ja panin termostaati 30oC juurde. Nummerdasin 4 kuiva 15 ml tuubi ja pipeteerisin sinna 1 ml 5% - list TKÄ lahust. Kui kaseiini lahus oli 30 °C-ni soojenenud, pipeteerisin kaseiinile juurde 0,5 ml valmistatud
sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks (ehk pinna pinna vabaks energiaks) nimetatakse tööd, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra. [J/m2] 2
Vvesi (tiitrimiseks võetud kraanivee kogus)= 100cm3= 0,1dm3 Vtriloon−B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3 CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3 Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud) CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3 5. Katseandmete Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon: töötlus ja tulemuste analüüs Leida karbonaatne karedus: Leida üldkaredus: Leida pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks vee kareduse määramine tiitrimisega ning järeldused selle kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Vee karbonaatseks kareduseks sain 1,15mmol/dm3 ning üldkareduseks 2,425mmol/dm3.
cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud) 2) katse 11,1 cm3 3) katse 11,0 cm3 Aritmeetiline keskmine (11,1 cm3 + 11,0 cm3) / 2 = 11,05 cm3 Katse arvutus: Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB! büretilt loetakse näit cm3-tes); CM,NaOH NaOH lahuse täpne kontsentratsioon [mol/dm3]; VHCl HCl lahuse täpne maht [dm3] (pipeti maht). Seega: CM, HCL = (11,05 cm3 * 0,1002 mol) / (10 cm3) =0,1107 mol/cm3 Vastus: HCl lahuse molaarne kontsentratsioon on 0,1107 mol/cm3 Töö käik B: Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeteerin 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisan 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Katsetulemused: 1) Esimine kord kulus HCL-i 8,0 cm3
− − = 0 .7557 molCa ( NO3 ) 2 164.008 gCa ( NO3 ) 2 / molCa( NO3 ) 2 gCa ( NO3− ) 2 − − Kui lahustunud Ca ( NO3 ) 2 kontsentratsioon on 12.6 ppm, siis lahustunud NO3 kontsentratsioon on (0.7557)(12.6 ppm) = 9.52 ppm Vastus: 9.52 ppm Riina Aav, Kristiina Kreek 2 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 6. Meil on 37.0 (±0.5) massi% HCl lahus, mille tihedus on 1.18 (±0.01)g/ml. Mitu mooli HCl sisaldub 4
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
t 2 - t1 t c dc hetkeline ehk tõeline kiirus: v = lim (± t 0 t )= ± dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga.
∆c dc hetkeline ehk tõeline kiirus: v = lim (± ∆ t→ 0 ∆t )= ± dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga.
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Tahke lahuse vamistamine, aine kontsentratsiooni määramine tihedause kaudu, erineva lahustuvusega ainete eraldamine segust. Sissejuhatus Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses C%= Lahuse masssi ja mahu seob tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi = Lahustunud aine massi leidmine: Aine protsendiline sisaldus lahuses: C%= Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
ületa 0,1 cm3. Katsetulemused [A] 1) Katse 12,55 cm3 (ebaõnnestus) 2) Katse 10,5 cm3 3) Katse 10,55 cm3 4) Katse 10,6 cm3 Aritmeetiline keskmine (10,5 cm3 + 10,55 cm3 + 10,6 cm3) / (3) = 10,55 cm3 Katse arvutus Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB! büretilt loetakse näit cm3-tes); CM,NaOH NaOH lahuse täpne kontsentratsioon [mol/dm3]; VHCl HCl lahuse täpne maht [dm3] (pipeti maht). Seega: CM, HCL = (0,155dm3 * 0,1053 mol/dm3) / (0,1dm3) = 0,163 mol/dm3 V: HCl lahuse molaarne kontsentratsioon on 0,163 mol/dm3 Töö käik [B] Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerin 10 cm3 kontrolllahust kolbi, lisan 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Kordan katset kolm korda. Katsetulemused
· Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide hulgast, see aga sõltub solvendist Keemiline tasakaal · Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp., rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Dissotsiatsioonikonstandid konjugeeritud happe-alus paarile Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade aluste lahustes Iseseisev töö ja kordamine · Aktiivsus- (a, mol/dm3).ioonide näiv, efektiivne kontsentratsioon, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi ja on väiksem (või võrdne) arvutuslikust · ai = iCMi kus i iooni aktiivsustegur;CMi vastava iooni molaarne kontsentratsioon mol/dm3 · termodünaamiline tasakaalukonstant · kontsentratsiooniline tasakaalukonstant Lahuse ioonne jõud ja selle arvutamine
põrandate pesuks ja desinfektsiooniks käsitsi, - surve- ja masinpesul. Sobib kõikidele niisket pesu taluvatele pindadele. Toime: lahustab efektiivselt taimseid ja loomseid rasvu ning ei lase pesulahusest lahustunud rasval ka madalatel temperatuuridel pesulahusest välja ladestuda. Beko Des peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Töölahuse kontsentratsioon: 0,25%-0,5%, (25-50ml 10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesta pinnad 40-50°C töölahusega, lasta vajadusel toimida mõni minut. Loputada puhta veega. Koostis: quat, EDTA, naatriumkarbinaat, mitteioomme tensiid. Töölahuse pH 10,6. Ainega töötades kasutada isiklikke kaitsevahendeid. Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5-30°C lastele kättesaamatus kohas. Mofix K Nõudepesuvahend käsitsipesuks
polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%): Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses
a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõhku, suureneb gaasilise aine hulk ruumala ühikus st. et kasvab aine kontsentratsioon. 6.Kuidas mõjutab reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus reaktsiooni kiirust? Miks
tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POD, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõttleine skeem: POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o- tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutataksegi, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool
Lugesin büretis oleva HCl lahuse nivoo asukoha 0,05 cm3täpsusega, kordasin katset 3 korda. Katseandmed. Mõõtmistulemused, tähelepanekud reaktsioonide kulgemise ja tekkivate ühendite omaduste (värvus, lahustuvus jms) kohta. Kolb nr 3 Reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH → NaCl + H2O A. HCl lahuse täpne maht 𝑉𝐻𝐶𝑙 = 10 𝑐𝑚3 𝑚𝑜𝑙 NaOH lahuse täpne kontsentratsioon 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 = 0,1004 𝑑𝑚3 NaOH lahuse maht 𝑉𝑁𝑎𝑂𝐻=9,2 𝑐𝑚3 Katsed: 1) 10 mL HCl + 9,5 mL Na OH 2) 10 mL HCl + 9,3 mL Na OH 3) 10 mL HCl + 9,2 mL Na OH 4) 10 mL HCl + 9,2 mL Na OH Keskmine NaOH lahuse maht 𝑉𝑁𝑎𝑂𝐻=9,23 𝑐𝑚3 B. NaOH lahuse täpne maht 𝑉𝑁𝑎𝑂𝐻 = 10 𝑐𝑚3 𝑚𝑜𝑙
Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest
Stratosfäär Kain Merilai 10.a Stratosfäär • Paikneb kõrgusel 13–45 (10-50 m) • Stratosfääris puudub konvektsioon • Esineb inversioon • Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist • Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon • Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas • Kõrgusel 20–30 km paikneb osoonikiht • Enamus osoonist tekib ja laguneb troopikas • Dissotsieerub alumises osas • Osooni lagundajad on – Vabad radikaalid – Lämmastikmonooksiid – Halogeeniühendid • Veeaur stratosfääris peaaegu puudub, sest kontsentratsioon väga
2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8
𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 Lahustunud aine massi leidmiseks saab valemitest 4.1 ja 4.2 tuletada seose 𝐶% 𝐶% 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 = 𝑚𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 × 100% = 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 × ρ𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 × 100% (4.3) 2. Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (𝑐𝑚 ) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 𝑛𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑚𝑜𝑙 𝑐𝑚 = 𝑉𝑎𝑖𝑛𝑒 , [𝑑𝑚3 ] (4.4) 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 [𝑔] 𝑉0,𝑔𝑎𝑎𝑠 [𝑑𝑚3 ]
tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. st. Lahjendasin iga ning kandma t tilk rebitakse lahti uga F. 1. Arvutan keskmise tilga arvu. Avutan pindpinevuse järgmise valemi abil. Tabel 1 Kontsentratsioon, Tilkade arv Katse nr mol/l I 1 0.5 94 2 0.25 72 3 0.125 61 4 0.0625 52
Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötadakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles glükoosi kontsentratsiooni tuleb kindlaks määrata, võib olla Glükoosi vesilahus Mee lahus
lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. KATSE 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 H2SO4 lahust, teise 4cm3 Na2S2O3 lahust ja 2cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 destilleeritud vett neljandasse 2cm3 Na2S2O3 lahust ja 4cm3 destilleeritud vett
väärtuse, mille juures uuritavas lahuses sisalduvad ioonid hakkavad redutseeruma tilkelektroodil. Elektroodil kulgeva protsessi kiirust iseloomustab difusioonivoolu tugevus, mis sõltub ioonide kontsentratsioonist lahuses. Tasakaalu olukorras on difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel lineaarne seos: Id = k c, kus · Id difusiooni piirvoolu tugevus · k Ilkovitsi konstant · c depolarisaatori kontsentratsioon Lineaarne seos difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele polarograafilisele analüüsile. Polarograafilise laine asend pingetelje suhtes sõltub depolarisaatori keemilisest iseloomust. Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
