kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil. Käsundusleping • Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms dokumentide koostamiseks, ametiasutuste asjaajamiseks, juhtimisteenuse osutamiseks jne. Tööleping • Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseaduse üldosa ning see osa võlaõigusseaduse eriosas, mis räägib käsunduslepingust. Töökorralduse reeglid • Vastavalt töölepingu seadusele (§ 5 lg 1 p 11) peab tööleping viitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Töökorralduse reeglitega
(d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks (a) DNA poolt suunatud valgu sünteesi mehhanismi muutused võrreldes ahvidega (b) üleüldine kliima soojenemine ja elutingimuste paranemine (c) reflekside taandumine ja instinktide keerulisemaks muutumine (d) keelelise suhtlemise areng ja töövahendite kasutuselevõtt 9. Inimese teadlikule tahtelisele kontrollile allub/alluvad kõige raskemini (a) motoorsed toimingud (b) autonoomse närvisüsteemi protsessid (c) sõnade valik kõnes (d) arusaamine sümpaatilise närvisüsteemi toimimisest 10. Pärilike, geneetilise tegurite osakaal isiksuse karakteri ja intelligentsuse varieeruvuses on umbes (a) 85% (b) 65% (c) 15% (d) 5% 11. Inimese uinunud olekus viibides
,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutu...
Valged tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Nende eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Terror: Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918 aastal mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kokku erinevatel andmetel hukkus Venemaa kodusõjas 8-12 milj inimest. Sõjakommunism: majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduainete kokkuostmise asemel hakati neid konfiskeerima, talurahva jaoks võrdus see röövimisega. Vene-Poola sõda: Punaarmee soovis teelt pühkida Poola ja tungida läbi Saksamaa et seal töölisklass võitlusele ärgitada.Ootamatult astus Poola punaarmeele kogu rahvaga vastu. See võimaldas Poola juhil Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba, see oli lähiajaloo
,,Õilsa metslase müüt" (The myth of a noble savage) Tõlgendus kaks: Inimene on vastutustundlik hooldaja Mõlema tõlgenduse puhul on inimkeskne lähenemine Kristlus ja darvinism Marshall: Liberalistlik ,,inimõiguste" laiendamine ka elusloodusele Ökoloogiline elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine Konservatsionism Looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk Ökofeminism: Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalsele, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. 5 Rahvusvahelise koostöö algus: Rahvusvahelise koostöö areng alates 20. Saj. algusest. Trail'i (Kanada) sulatusahjude juhtum: Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's.
võitlusest ,,Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda iseloomustavad vabad institutsioonid, rahvaesindajate valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus, inimene on vaba poliitilisest survest. Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid)
3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7); Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõne...
Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid. · Töötaja kaasatakse töötandja ettevõttesse (töötamine töönadja ruumised,
ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi. Amet pärandati järglastele. Tasuti tarbeesemete või Allutati Nuubia põhjaosa ja looda elukutseline sõjavägi. toiduga.
G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas tunnetuse tähtsamaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima eksperimendi Pisa katedraalis. Tema pea kohal kõikus lamp keti otsas edasi-tagasi, läbides kord lühema, kord pikema tee läbi õhu. Galileo märkas, et ükskõik kui pikk lambi liikumis-teekond poleks, edasi-tagasi võnge võtaks ikka sama palju aega
rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seostada, sest töötegemisega seostatakse kõige enam just palka. See seos tõuseb esile Töölepingu seaduse §1 lg-s 1, kus on öeldud, et ,,töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu." Seega eelnevast lähtuvalt võib järeldada, et töö olemasoluks on vaja vähemalt kahte osapoolt töötegijat ning töö tellijat. Tavapärasest aitamisest erineb töötegemine selle poolest, et töötegija saab tööandjalt ka tasu. Seejuures ei ole tasu juures märgitud, kas see on üksnes rahaline või võib tasu ka kuidagi teisiti väljenduda (näiteks ametiauto andmises, spordiklubi pääsme lunastamises vms)
Nimi: Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool Amet: e-mail: 1. Milline on Teie varasem äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus? Varasemad äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus puuduvad. 2. Kaasuste hindamine Läbirääkimisjuhtum I kultuuriülene: Ameerika – Jaapan Juhtum Kohtumine toimub 16:00. Jaapanlane saabub kohtumisele juba 15:45. Esimesena vahetatakse visiitkaarte. Seejärel istutakse ning peetakse kergemat vestlust ilma üle. Ameeriklane asub ruttu oma toodet esitlema ning küsib jaapanlaselt tema arvamust. Jaapanlane vastab igale küsimustele väga üldiselt. Järsku kiirustab ameeriklane otsuse tegemisega, tuues vabanduseks, et ta peab lennukile jõudma. Otsusele siiski ei jõuta. Mõni aeg hiljem lepitakse kokku uus kohtumine. Sellel kohtumisel on vastas aga hoopis teine jaapanlane. Ameeriklane hakkab uuesti oma toodet tutvustama ning ootab koheseid küsimusi ja otsuseid...
5. Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Mingi para............ ja Kiirest edasi anda vajalik informatsioon, et ohtu vältida ja eemaldada. Kasulik kui on tõeline oht ning kahjulik, kui on valehäire keha on valmis ohuks ning rahunemiseks läheb aega. 4 Ohureaktsioonid · Alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile · ANSil 2 osa parasümpaatiline (jõudeolekus aktiivne) ja sümpaatiline (kriisisüsteem) · Kriisiolukorras aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks · Nii võituse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuse ohuga Stressreaktsioon vastab neile tingimustele: · energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse
Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Töölepingu mõiste. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingu vorm. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus;
*on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Ulitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuste instrumentaalsete külgede tunustamisele või mittetunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele. On teadvustatavamd ja ratsionaalsele kontrollile alluvad 2 Hedoonilisedemotsioonid toetuvad mõnu ja naudingutundele On pigem inuitiivselt tautavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võiv olla ikkagi domineerivam. Kõige ebaefektiivsed on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse sõnumiga reklaamid võivad olla efektiivsed nt dramaatilised jne Siiski on populaarsemad positiivse alatooniga reklaamid on efektiivsemad Emotsionaalne seisund mõjutab tähelepanuprotsesse.
täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (hasartmängud (v.a loa alusel korraldatavatest); kõlbeline kohustus) 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle juriidiliselt korrektset töötingimused. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööandja peab esitama töötingimuste teatavaks tegemiseks töölepingu enne töötaja tööle asumist. Töölepingu
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist,
tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tasu ning käsundi), käsuandja määratakse tasu ja töö kindlustama talle poolte aga maksma talle selle tähtaeg. Töövõtja saab kokkuleppe, eest tasu, kui selles on tööd teha vabalt valitud
2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tasu ning käsundi), käsuandja määratakse tasu ja töö kindlustama talle poolte aga maksma talle selle tähtaeg. Töövõtja saab kokkuleppe, eest tasu, kui selles on tööd teha vabalt valitud
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt
aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. Tavakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, kuid nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika lähedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid (mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). Need ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, ei allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. Kaitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud ja anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, põhjustades sisemist kiiritust. KAITSE SULETUD ALLIKATE PUHUL Suletud kiirgusallikaid võib ohutult kasutada, kui rakendatakse järgnevaid kaitsemeetodeid: 1.Kiiritamise aeg Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil allika läheduses
), tööstusliku toodangu allakäik(proffesionaalsete tööliste likv.), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus. · Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi ,,kaassüüdlasi" üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse. Massiteabevahendid allutatud riigi kontrollile : · Ajalehed, raadio, teatri- ja filmikunst allutatud parteilis-riiklikule aparatuurile. Samuti haridus ja teadus. · Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides. · Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga.
ja saab temalt töökorraldusi (lollikindel); 3) töötaja täidab oma ülesandeid oma kompetentsuse raamides; 4) töötaja töö peab olema lahutatud tema eraelust; 5) töötaja täidab oma ülesandeid tööjaotus süsteemis (täidab ainult neid ülesandeid, milleks ta on kompetentne (omandatakse koos vastava haridusega) ja omab kvalifikatsiooni; 6) töö kulgeb ametialase sõltuvuse raamides ja on allutatud pidevale kontrollile (see tähendab seda, et igal töötajal on olemas oma ülemus, igal ülemusel oma juhataja. Töötaja saab ettekirjutused tema otseselt ametkonna juhilt, kes töötajat vajaduse korral ka kontrollib. Allutatud pidevale korrale); 7) töö on sõltumatu isiklikest suhetest, huvidest ja eraelust (reaalselt kannatab kõige rohkem erasektori töö. Tööajal tegeletakse nt. jutuajamisega teiste töötajatega, erakõnede tegemisega
Samas on päsmakestel väga suur vererõhu autoregulatsioonivõime. Päsmakese filtratsiooni vaadeldakse kindlas ajaühikus. Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. (Vereplasma umbes 3 liitrit filtreeritakse läbi 25 minuti jooksul ja ööpäevas toimub kogu vereplasma läbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse ööpäevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. Öösel glomerulaarfiltratsioon neljandiku võrra väiksem. Esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Seda läbides toimuvad uriini koguses ja koostises suured muutused. Selle protsessi aluseks on torukeste süsteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid. 2) resorptsioon torukeste süsteemis imendub tagasi suurem osa primaaruriini filtreerunud ainetest
Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel "kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Majandus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati esmalt maareformi, seejärel sundkollektiviseerimise (kolhoseerimine) ja forsseeritud
Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt
....lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati
5) Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult sõltub inimese edukus inimesest endast ja pole õige maksustada jõukamaid inimesi kõrgemate maksudega 6) Riigi osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatud väga vaesetele või puudega inimestele 7) Riigivalitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ja võimu ning omavalitsusorganite tegemise peab olema allutatud kontrollile. Pooldatakse rahvusvahelist koostööd Konservatism kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: 1) Areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme. Püütakse säilitada vana ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa 2) Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid
15) Ladustamise võimalused (liigid) lk 278-279 1) Otseladustamine ehk otsetarne Otsetarne puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Otsetarne sobib väikeste, suure tarnesagedusega tellimuste jaoks juhul, kui tarnija suudab reageerida kiiresti ja kuluefektiivselt. 2) Privaatladu ehk eraladustamine - Privaatlaos opereerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaos tegutseb kauba omanik, kes on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Vahel on see ainuvõimalik altematiiv äritegemiseks (näit. ravimid, ohtlikud kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu kõige ökonoomsem alternatiiv. 3) Avalik ladu ehk hotell-ladu - Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja
Ladude liigid Eksisteerib kolme erinevat tüüpi ladusid, mis erinevad üksteisest kasutaja suhte poolest laopidamisse ja kasutajapoolse kontrolli ulatuselt. Need on privaatladu, avalik ladu ja lepinguline ladu. Paljud ettevõtted kasutavad kombinatsiooni nendest kolmest eri variandist. Privaatlaos opereerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Vahel on see ainuvõimalik alternatiiv äritegemiseks (näit. ravimid, ohtlikud kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõtete laod.
piirangud, müügikoha piirangud, müügikohtade arvu piirangud, müügikoguse piirangud, müügitaara piirangud. (Alkoholipoliitika areng 2003:4, 12-14) Vaatamata asjaolule, et alkoholi tarbimine võib tekitada mitmeid probleeme, näevad tarbijad seda enamasti siiski tavalise kaubana, mida müüakse ohtralt kaubandusketis ning mis rahuldab nende vajadusi. Kokkuvõtlikult saab prognoosida, et ka lähitulevikus on alkoholi pakkumise ja kättesaadvuse kontrollile suunatud meetmed jätkuvalt hääbumas, v.a mõned erandid teatud alkoholi tarbijate gruppide suhtes, mis ei laiene kogu elanikkonnale. Alkoholi kontrollpoliitika kõige mõjuvõimsamateks instrumentideks on alkoholi tootmise ja müügi kontroll ning maksustamine. Maksustamise üheks võimaluseks reguleerida alkoholi tarbimist, siinkohal on aga oluline tagada maksude administreerimine, st tagada nende laekumine ning hoida alkoholiturgu kontrolli all, et vältida illegaalset kaubandust.
tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel määratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud täitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1. Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS pg 26 lõ 1 on tööaeg üks töölepingu kohustuslikek tingimusi, kokkulepe peab sisalduma töölepingus. Reegline märgitakse töölepingusse sisse tööaja norm, kuidas see võib tulla ka koollektiivlepingust. Tööajaliik: Üldine tööeg – töötaja üldine riiklik norm on 8h päevas ehk 40h nädalas. Tööaja
On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda. Kõrvalmõjud, häired, müra. Alluvad statistilisele kontrollile. 21) Mis on nullhüpotees? Kuidas toimub selle kontrollimine? 5 Mõisteid: Loogika – mõttekäik, mis sulle tundub õige Vabadus – valesid seisukohti maha raputades muutud vabamaks. Mida rohkem tead, seda vabam oled. Teadmiste otsimine on inimesele omane. Oskus valikuid teha teadmistele tuginedes. Moraalne valik – valik, kus enamusel on hea olla
aastal küüditamise tõttu. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aasal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Nõukogude võimu vägivalla poliitika oli mitmekülgne, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944. aastal algasid Eestis nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi ja sunnitööle saatmine. Kokku oli arreteeritud ja vangi saadetuid inimesi umbes 30 000. Arreteerimise eest põgeneti metsa ja liituti metsavendadega. Põgenike kätte saamiseks kuulutati välja amnestia, mis peale esimest korda enam tulemusi ei andnud. Füüsilisele arreteerimisele lisandus vaimne vägivald. Keelati kogu sõjaeelne kultuur. Sellega
Teisalt loodi ta siiski samast materjalist ning samuti jumalike meistrite poolt, mis peaks jällegi sisendama lootust, et antud ideaal ei ole täiesti saavutamatu. Tõeline korrapära valitseb ideede valdkonnas. Inimese hinges saab korrapära tuleneda eelkõige mõistusest kui ideedemõistmise võimest. Seevastu korratust tekitavad hinges eelkõige ihad, mis on loomult mõistusele vastandlikud. Seega eeldab eetilise ideaali saavutamine ihade allutamist mõistuse kontrollile. 2. Kui “Timaios”`es on kõne all kosmose keha loomine, tuleb jutuks ka see, et demiourgos lõi viimase kerakujulise, järelikult lõplikuna. Samas ei andnud ta kosmosele väliseid meele- ega muid organeid, millega see võiks midagi väljastpoolt endasse võtta. Seda mitte sellepärast, et demiourgos oleks kade olnud – vastupidi ta oli hüveline meister ja lõi täiusliku maailma.
Nelja õpiaastaga pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud, reageerisid nad täpselt vastupidiselt kui enamik meist (Goliszek 33: 1997). Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb pidev sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsus. Organismi töö ajal koormav pidev ülierutusseisund ei taandu normaalsele tasemel, sest sageli on rahulik puhkeperiood liiga lühike. See suurendab haigestumisriski (Medici 2004: 26). Halvaloomulise, kontrollile allumatu, sümptomeid ja haigusi tekitava stressi põhjuseks peetakse vastuolu oma võimaluste ja keskkonna nõuete vahel. Kui meil näiteks pole tööülesannete täitmiseks piisavalt teadmisi ja oskusi (ülekoormus), muutub olukord varem või hiljem stressi tekitavaks. Samuti võib stress tekkida siis, kui meie soovid ei vasta pakutud võimalustele (alakoormus) (Medici 2004: 26). 4 2
5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve (käsundusleping, toovõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, veoleping, pakettreisileping) 89. Tööleping ja selle sõlmimine Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. 90. Töötaja kohustused Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja täidab oma kohustusi
ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid. 12401241 Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. 1241 valmis Taani hindamisraamat. 12411242 Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse
Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise
märtsil 1940 Moskvas. Soome oli sunnitud loovutama Nõukogude Liidule umbes kümnendiku oma territooriumist ja rentima Hanko poolsaare 30 aastaks Punaarmeele. Samas säilitas Soome iseseisvuse ja jäi puutumata ka Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel toime pandud agressioonist Balti riikide vastu. Vahetult pärast Talvesõda leidis Berliin olevat sobiva aja Prantsusmaa purustamiseks ja Lääne- Euroopa väikeriikide allutamiseks Saksa kontrollile. 9. aprillil 1940 okupeeris Saksamaa Taani ja ründas Norrat, kohates seal ootamatult tugevat vastupanu. 10. mail alustas Saksamaa sissetungi Prantsusmaale, hõivates alustuseks Belgia, Luksemburgi ja Madalmaad, ning vältides sel kombel prantslaste kindlustusi Maginot' liini. Sõjategevuse esimeses faasis tungisid Saksa tankikiilud La Manche'i rannikuni, purustades Dunkerque'i all Briti ekspeditsiooniväed (kogu sõjatehnika jäi sakslaste saagiks, kuid suur osa elavjõust
turunduse sõnumid) kontrollitavaid ja kontrolimatuid sõnumeid. Kontrollitavad on need, mida firma suunab üldsusele või sihtrühmale (turundaja reklaam, müügisoodustus, suhtekorraldus (PR), otseturundus, üritus; toode, selle komponendid, nt pakend; müügiesindaja esitlus; klienditeenindus; tasuta infotelefon; Interneti kodulehekülg). Firma kontrollile ei allu mujalt tulnud sõnumid, kuid turundaja saab neid tunnetada ja oma tegemistes kasutada (konkurendi reklaam, müügisoodustus, suhtekorraldus (PR), otseturundus, üritus; vahendaja tootemärgistus, reklaam, teenindus; ajakirjanduse arvamus, vastukaja; tootekasutuskogemus; tootetest; tarbijakommentaar; lähedaste ja tuttavate arvamus). (1: lk190). Oluline on sõnumi järjepidevus (one voice communication, seamless communication)- üks ja selge imidz, põhisõnum, teema, müügilubadus jne
lisaks veel arstid, käsitöölised jne. Orjasid oli küllaltki vähe. Enamik orje kuulusid vaaraole. Suurem osa elanikest olid talupojad, kes maksid makse riigile või suurnikule. Maksud pani kirja kirjutaja ja tavaliselt oli see umbes 50% saagist. Raha Egiptuses ei tuntud. Lisaks saadustele pidid talupojad osalema ka riiklikel ehitistel, kanalite ja tammide korrashoiul ning rajamisel. Käsitöölised töötasid tavaliselt valitseja lossi ligiduses, allusid riigivõimu kontrollile. Vana riigi ajal puudus sõjavägi. See kutsuti kokku vastavalt vajadusele. Uue riigi ajal oli alaline, väljaõpetatud sõjavägi. Kiri, haridus teadus ja kirjandus- Algselt olid Egiptuses kasutusel hieroglüüfid. Igapäevases asjaajamises kasutati lihtsamat- hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti hieroglüüfid või hieraatilised märgid. Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate
29. Mille poolest erinevad kasutuslepingud teenuste osutamise lepingutest? Lubadust mingi teo tegemiseks võib olenevalt asjaoludest tõlgendada nii käsunduslepingu sõlmimisena kui mittetäieliku kohustusena. Mittetäielik kohustus erineb võlasuhetest selle poolest, et lubaduse andja ei pea seda täitma. 30. Töölepingu sisu ja mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 31. Tööandja õigused ja kohustused Tööandja kohustused- lojaalselt, selged ja õiged korraldused, töötasu maksmine ettenähtud tingimustel, töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, töötaja privaatsuse austamine, töötaja tegevuse seadusega vastavuse kontrollimine
Antandiga. *11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
sellest kuidas tulla toime pohmelliga ja mis asi see üldse on . 3 Alkoholi mõju Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine ka väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses ja käitumises: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone.
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
