7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest
üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos.
Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine
Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info Rasvkude-varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine
hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood. tugevaid, painduvad tugistruktuure.Kõhr ümbritseb nt luude otsi, on nt kõrvalestades. *Luukude- jäik sidekude, luud jäigad ja tugevad, täidab organismi tugifunktsiooni. ///Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, ül- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise, immuunsuse tagamine. //Lihaskude- moodustab 40-50% kehamassist,talituseks kokkutõmbumine e, kontraktsioon. *silelihaskude- kõik siseelundkonna lihased( va. Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb
Kaltsium Kaalium kloor naatrium magneesium Biofunktsioon Luude ja hammaste Membraani Osmoregulatsioon, Membraanipotsentsiaali Ensüümide kofaktor, koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees, hüübimine aktivatsioon, vere happealustasakaal, biomembraanide osmolaarsuse veevahetus, stabiliseerimine regulatsioon membraantransport
· tekitada motivatsiooni 32. Lihaskrambi korral on ... puudus. · Ts · Mg · K 33. Tervislikult toitudes peaks päevas tarbima rasva... · 5% · 10-15% · 15%-30% 34. Inimeses kõige väiksem organisatoorne üksus. · Rakutuum · rakk · organ 35.Töölepingus ei ole määratud... · tööpalk · isikuomadused · tööaeg 36.Streching aitab... · lihast venitada pikemaks · vigastusi ennetada 37.Kuidas toimub lihase kontraktsioon? · Aktiini kontraheerub · müosiini kontraheerub · aktiini ja müsosiini libisemine üksteise vahele 38. Nimeta mitteriiklik võimlemisalaliitude katuseorganisatsioon. ...EOK 39.Kes on EOK president? ...Neinar Seli 40.Kes on EEVL president? ...Laine Randjärv
Füüsika üldprintsiibid 1. Mis on aksioom, mis on printsiip. Aksioomideks nimetatakse matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid. Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Mõlemad on alusväited, mida eraldi ei tõestata ja mille tõesust kinnitab kõige neist tuletatu kehtivus. Füüsika kirjeldab tegelikke loodusobjekte: kehi, välju ja nendega toimuvaid nähtusi. Füüsikateooriate aluseks võib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed alati kinnitavad. 2. Selgita atomistlik printsiip ja energia miinimumi printsiip. Atomistlik printsiip väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja ...
H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI JA METANOOLI ERISTAMINE
• seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon; • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib erineda kuni 4 korda ja seega siseelundid saavad täitud, ilma et seinapinge oluliselt tõuseks. 5. Iseloomusta südamelihaskudet inimese organismis • leidub ainult südames; • moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma;
Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis tegelikkuses vastavad sellele inertsiaalsüsteem, mis tähendab, et füüsikaseadused on iga...
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas
kiled.Eritab nõresid(lima, higi, rasu, piim). 8)Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks. (Nt: rasvkude, veri, luukude, kõhrkude jne). Kaitseb(veri, rasvk), toestab(luu-ja kõhrk), tagab elastsuse,transpordib aineid.Toitefunktsiooniga sidek ja tugifunkt sidek. 9)Lihaskude- vöötlihaskude skeletilihastes(ristipidi vöödiline,pikad), silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. 10)Närvikude- Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ning mööda pikka jätket liigub närviraku kehasse. Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma
Z z z Sarkomeer Müofibrill aktiini molekulid H Müofilament aktiinist filament müosiinist filament Z membraan müosiini molekul Lihaste kontraktsioon lõõgastunud · Sarkomeeri pikkus lüheneb kontraktsioonil · Aktiinist filament libiseb A vöödi keskosa suunas · H vöödi ja I vöödi laius lüheneb, samas A vöödi laius ei muutu kontrahheerunud T-tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum · A-I ühenduste tasandil moodustab sarkolemm sissesopistusi - transversaartuubuleid (T-tuubulid)
hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas. Eksotsütoosil vabanevad ülekandeaine osakesed(n: atsetüülkoliin) sünapsipilusse, ühinevad lihasraku membraanil oleva kanali ehk integraalvalguga, mille toimel kanal avaneb ja positiivsed NA ioonid sisenevad lihasrakku, mis on muutunud selle käigus vähem negatiivseks, ehk lihasraku membraan on depolariseerunud ja toimuda saab kontraktsioon Selgita libisevate filamentide teooriat (kontraktiilsed valgud, regulatoorsed valgud, sarkomeer, ioonid, energi vajadus) ja tee joonis (10p) Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Müosiinipea on seondunud aktiinimolekuliga. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist.
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi
*amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad) - struktuurne ( juuksed,küüned, suled) - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud) - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud) (bakterite viburid) - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi) - varuaine( tibupoegade arenedes, nad söövad munavalget) NUKLEIINHAPPED (DNA ja RNA) Nukleotiidid koosnevad: - suhkur ( DNA desoksüriboos) - lämmastikalus (DNA-s A,T, C, G) - fosfaatrühm Milleks DNA-d vajaon? Ülesanded: - Säilitab ja kannab edasi pärilikku informatsiooni - komplementaarsusprintsiip A-T C-G
struktuur Vähendab vee hulka uriinis. Antidiureetiline Ajuripats Peptiid Vähendab veresoonte läbimõõtu ja hormoon tõstab sellega vererõhku. Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Oksütotsiin Peptiid Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest. Stimuleerib neerupealiste Kortkotropiin Peptiid hormoonide eritumist Follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut.
rütmurrakkudes e. Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni → tekib aktsioonipotentsiaal → kutsub esile lihaskonraktsiooni. f. Aktsioonipotentsiaalid levivad kiirusega 5-10 cm/s Silelihasekontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonipotentsiaal kestab mitusada millisekundit. Pikk tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm. Tsütoplasmas ehk sarkoplasmas on: mitokondrid, glükogeenigraanulid, müofibrillid, müofibrillid (sisaldavad müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke: troponiini, tropomüosiini; lisavalke: titiini, nebuliini)
...................................................................................................13 Sissejuhatus Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. [1] Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. [1]
· Kui suur on valguse kiirus ja kuidas sõltub taustsüsteemist? Valguse kiirus on vaakumis ~300000km/s ja sõltub taustsüsteemi valikust niiviisi, et taustsüsteem määrab ära, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Ehk kui taustsüsteem liigub ise 300000km/s ja valgusega samas suunas, siis üksteise suhtes on need kaks objekti paigal. · Mida tähendab ajadilatsioon, pikkuste kontraktsioon Ajadilatsioon tähendab seda, et igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Pikkuste kontraktsioon tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul · Kuidas sõltub mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. · Iseloomusta tuuma (suurus, massi koondumine) Tuuma läbimõõt on 10-15 m. Tuuma on koondunud u 99,5% aatomi massist, tuuma tihedus väga suur. · Tuumaosakesed, massiarv, laenguarv
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
tähendust AJA DILATATSIOON aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) t2= t1/(1-v2/c2) 7. Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust, valem? PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
Kui CoCl·6HO -s akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl on sinise värvusega. Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli. Loksutada. Pärast lahuse jahtumist määrata selle ruumala. Katseklaasi jahutamiseks hoida seda külma kraanivee all. · Selgitada toimunud nähtust Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi toimus on kontraktsioon. · Kas Vlahus = Vvesi +Vetanool ? Jah Katse 4. Tehnilistel kaaludel kaaluda 20 g NaCl. Teades, et NaCl tihedus = 2,16 g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destilleeritud vett. Fikseerida vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei satuks seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. · m(NaCl)=20g p=2,16 g/cm³ 20
toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5
aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
2.9.2. Trombotsüütide loome ja funktsioonid. Vereliistakud. Tekivad megakarüotsüütidest (luuüdis). Eluiga 5-11 päeva. Neid on 200 000- 400 000 mikroliitris. Osalevad verehüübes, tuuma pole. Sünteesi stimuleerib trombopoietiin. Trombotsütopeenia – trombotsüüte vähe, verehüübimisoht. Trombopaatia – norm arvukus, kuid ei funktsioneeri. 2.10. Vere hüübimine. Hemostaas – verejooksu peatamine. Koosneb 3 põhiprotsessist – veresoonte kontraktsioon ja soonte valendik aheneb. Avaus kaetakse kokkukleepunud trombotsüütidega. Tekib fibriin (veri hüübib) ja avaus suletakse lõplikult. 2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem
4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa
konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element
eufooriat, samas kui topiramaat üksinda võis selliseid nähte vähendada (hinnatuna nii morfiini kui LSD eufooriahinnangu alaskaaladel). Meeleolu profiili mõõtmisel tõstis metamfetamiin oluliselt pinge-ärevuse ja jõulisusetunde taset. Ei metamfetamiin ega topiramaat ei tekitanud ülevus/vaimsustunnet. Uuringute käigus ei ilmnenud olulisi soovimatuid toimeid. Kolmel katsealusel tekkisid kõrvaltoimed: esimesel muutus EKG S-T sakis, vererõhu tõus, enneaegne kodade kontraktsioon, teisel väike P-saki muutus, R-R intervalli muutus, siinusarütmia, kolmandal nahaärritus. Arütmiad esines just metamfetamiini manustamise järgselt. Kõrvaltoimed taandusid iseenesest ega vajanud medikamentoosset ravi. Topiramaat üksi langetas üldist enesetunnet ega tekitanud soovi seda uuesti kasutada. Siiski koos metamfetamiiniga väljendusid veelgi tugevamalt metamfetamiinist põhjustatud positiivsed nähud enesetundes (sünergistlik efekt), mille loogiline seletus
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Robin Nurk 9. klass Tabasalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Etanool, teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile. Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemi...
Maks 451 kcal (110g) Lihased 1025 kcal (250g) Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30 km jooks (ca 3 h) Toitainete energia sisaldus · Rasvad Nahaalune 70980 kcal (7800g) Lihased 1456 kcal (161g) Kokku: 72445 kcal = ca 1500 km jooks Toitainete energia sisaldus · Valgud · Valke kasutatakse energiatootmiseks kõige vähem (5-10%) · Valkudel on teisi olulisemaid ülesandeid nagu immuunsüsteem, lihaste kontraktsioon, hormoonid, kollageen sidekudedes, kõik ensüümid jpm. Toitainete energia sisaldus · Rasvade energiatihedus on 2x suurem - ühe grammi kohta rohkem energiat (ATP) Rasv 1g = 9 kcal Süsiv 1g = 4 kcal · Rasvas talletatud energia võtab 2 X vähem ruumi · Inimene talletab ülejääva ehk varuenergia rasvana rasvarakkudes Rakkude valuuta · Organismis on tööpanuse ehk energia ajutiseks kandjaks ja vahendajaks AdenosiinTri(P)fosfaat
*Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid:
piirkonnas. Kandke joonisele järgmised luud: nimmelülid, õndraluu, rinnalülid, ristluu, kaelalülid. Lihaste ehitus ja talitlus Lihastes on vöötlihaskude. Lihaskuide ümbritseb sidekude ja see takistab tugeval venitusel lihaskoe rebenemist. Kõõlus ühendab lihast ümbritseva luu või kõhrega. Lihase kontraktsioon tähendab lihase kokkutõmmet. Vöötlihaste lihaskiudude kokkutõmbe põhjustavad mööda aksoniharu levivad närviimpulsid, mis kanduvad lihasrakku närvi-lihase ühenduse kaudu. Igasse lihasrakku suubub üks aksonijätke. Iga närviimpulss tekitab lihasimpulsi. Lihase kontraktsioonil nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele ja haakuvad. Selleks vajatakse energiat. Aktiini- ja müosiinifilamendid ise ei lühene. Puhkeolekus libisevad filamendid vabalt
Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvideg...
SÜNNITUSTEGEVUS Kui loode välja kantud, langeb emakas allapoole, tekitab emakakaelavenituse. Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid. NÄGEMINE Silma ehitus: KINGISSEPA ÕPIK! Silma optilise süsteemi moodustavad: 1) sarvkest(cornea) 2) lääts (lens)
Nääre Hormoon Keemiline Toime struktuur Ajuripats antidiureetiline Peptiid Vähendab vee hulka uriinis, hormoon vähendab veresoonte läbimõõtu (seega tõuseb vererõhk). oksütotsiin Peptiid Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest. kortikotropiin Peptiid Stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist. follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut kasvuhormoon Proteiin Soodustab kasvu. Mõjub eriti
retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini. faasilised, selgroogsetel veel kiired ja aeglased lihased. Sõltub harjutamisest ja närvidest. Sisaldavad vähem müoglobiini. Kontraktsioon sõltub stimulatsiooni summatsioonist. silelihased – kõik rakud kontakteeruvad samaaegselt. Südamelihased – genereerivad ise närviimpulsse. Putukate lennulihased – vastavalt igale närviimpulsile toimub 1 lihaste kontraktsioon. (sünkroonsed lihased) 1 närviimpulsi mõjus toimub mitu kontraktsiooni, kuni 40 (asünkroonsed lihased) 5. Lihased selgrootutel Sünkroonsed lihased, asünkroonsed lihased e fibrillaarsed lihased 100- üle tonni löögi sekundis.
· 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda?
sidekoe põhimassi-kõige iseloomulikum sidekoe *sidekude(veri) transpordib aineid elastseid kiude moodustavaks valguks *(rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke Lihaskude -Silelihaskude: koosneb ühetuumalistest käävjatest *silelihaskude: ei allu tahtele, reguleerib rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid - vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis *vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad kujutavad endast pikki paljutuumseid kõõlustega toese külge ja võimalduvad liikuda, rakke.Müofibrillide asetuse tõttu näivad need südamelihas: võimelised genereerima ja juhima ristipidi vööödilised
Tseramiidide derivaadid – asendaja C1 juures lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid Sfingomüeliinid- tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin PROSTAGLANDIINID Tserebrosiidid- tseramiid+ suhkur (galaktotserebrosiidid, Silelihaste kontraktsioon glükotserebrosiidid) Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkveloleku-une tsükkel Kopsus bronhide
mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur (antud põlvkonna neutronite arv ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe). Kui neutronite paljunemistegur on ühest oluliselt suurem, siis kulgeb reaktsioon üha ägedamalt ja väljub lõpuks kontrolli alt (toimub plahvatus). Pikkuse kontraktsioon - liikuva keha pikkuse lühenemine; tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul; põhjuseks on ümbritseva süsteemi liikumatus Annihilatsioon - protsess, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega; tekib uus osake(sed), millele kandub energia, impulss Alfa-lagunemine - suuremate seotud rühmade eraldumine; kõige sobivamaks rühmaks kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum 24He Beeta-lagunemine - tekib, kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel:
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel:
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa
Denaturatsioon EI Replikatsioom JAH Polüpeptiidi moodustamine JAH Nukleotiidide ühinemine Jah Glükogeeni hüdrolüüs EI Vitamiinide teke JAH Makroergilised ühendid ...on energiarikkad ühendid mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ/mol energiat A A P--P--P Makroergiline sinde ATP kasutatakse aktiivseks transpordiks rakumembraanides, ainemolekulide sünteesid, lihasrakkude kontraktsioon, tsütoskeleti tööd GTP osaleb valkude sünteesil ATP GTP CTP UTP on vajalikud RNA sünteesil ATP, GTP, CTP, TTP on vajalikud DNA sõnteesil ATP + S S Pi + ADP ADP + Pi ATP 30kJ A P P P ''' ''' O Glükoosi lagundamine rukarüootses/päristuumses rakus ...ehk rakuhingamine. Räägime loomadest, seentest, taimedest, samuti ka amööb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
