10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
· tulu ja kulu kajastamist kasumiaruande kirjetel, vara ja kohustuste inventeerimist, · raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod.
kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K).
3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7
9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist. Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan
IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud
Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. · Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. · Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. · Kontokoodi esimene number tähistab rühma. Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast 10.1.13 Mai Takkis 14 Nõuded raamatupidamisele RPS § 4 Säilitama Asutus on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama EA Raamatupidamise Dokumenteerima kõiki oma korraldamise eeskirjad majandustehinguid Kontoplaan Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15 Hea raamatupidamistava
võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod.
2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9
Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
Võrdlev analüüs Erinevate raamatuprogarmmide kohta leidsin informatsiooni interneti kodulehtedelt. Tutvudes erinevate programmidega, osutus valik üsna kiiresti Merit Akriva kasuks, kuna juhend tundus arusaadav ja kodulehel soovitati just seda algajatele või üliõpilastele. Merit Aktiva programmil on väga palju eeliseid võrreldes käsistsi tehtud tööga. Tänu programmile tulid välja vead, mida olin teinud paberkandjal, näiteks käsitsi arvutades oli tekkinud palju vigu, milletõttu arved nüüd pisut erinevad. Väga mugav oli, et käibemaks arvutati automaatselt. Lisaks avastasin, et programmi kasutades on palju parem ülevaade laoseisust, käsitsi tehtud töös esines olukord, kui olin müünud kaupa, mida polnud veel sissegi ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitami...
KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL
Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise
kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo
Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad
..........................................................................................6 2.3 Parandused.......................................................................................................................7 2.4 Algdokumendid................................................................................................................7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine.........................................................................
mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi
Õige vastus on: Aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Küsimus 25 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss on: Vali üks: Kapital Kohustus Saldo Vara Tagasiside Õige vastus on: Vara . Küsimus 26 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on... Vali üks: Kasumiaruanne Kontoplaan Bilanss Algdokument Tagasiside Õige vastus on: Algdokument. Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Periodiseeri arvepidamise arengut Vali üks: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg Rooma periood ja Itaalia periood Rooma periood ja Ameerika periood Kassapõhine, tekkepõhine ning majandusüksuse põhine periood Tagasiside Õige vastus on: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg. Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst
isiku allkirjaga. 6. pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit) kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo. Igal ettevõttel on kohustus, koostada majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks kontoplaan, kontoplaan on kindel süsteem kus kontode nimetused tulenevad bilansi ja kasumiaruannete kirjetest, traditsiooniliselt algab kontoplaan 1. aktiva kontod 2. passiva kontod 3. tulu kontod 4. kulu kontod 5. tulu-kulu koond kontod. Kontode liigendamisel tuleb arvestada juhtimiskulu ja maksuarvestusest tulenevate arvetega, ettevõtte kontoplaan on raamatupidamise siseeeskirjade koostis osa. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: 1. ettevõtte tegevus ala 2. majandustehingute sisu 3
Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. pidamist, inventuuride tegemist, aruannete koostamist ning raamatupidamistarkvara kasutamist. 7. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad Raamatupidamise aastaaruanne
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
16 1. J.Tikk. Finantsarvestus. Tallinna: Valgus, 2003. 2. Kikas Evi. Raamatupidaja assistent: I tase, Teine trükk. Tallinn: Raamatupidaja.ee OÜ, 2006 3. Vabariigi raamatupidamisarvestus. Tallinn: SKY Laser Advertising Group, 2004. 4. Kikas Evi, Mare Treumann. Raamatupidamise sise- eeskirjade koostamine: kommenteeritud juhend. Tallinn: Agitaator, 2003. 5. Mare Treumann, Raamatupidamise kontoplaan: kontode kirjeldus koos kommentaaridega. Tallinn: Estrada kirjastus, 2002. 6. https//www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12759240 16.mai 2007.a, kell 15.00 7. http://raamatupidaja.ee/154604art/ 15 . mai 2007. a, kell 09.53 8. Konspekt 17
informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav · Säilitatakse 10 aastat peale muutmist või asendamist Lisadena tavaliselt: · Kontoplaan koos selgitustega · Kasumiaruande/Tulude ja kulude aruande ning teiste põhiaruannete skeemid koos selgitustega · Kasutatavate alg- ja koonddokumentide näidised · Raamatupidamisregistrite näidised Dokumentide säilitamine · arhiveerimine on vahetult seotud kogu ettevõtte asjaajamise ja dokumendihaldusega · arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses · Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja
Huvigruppide vajadustega tööjaotus ei vasta arvestamine sisekontrolli nõuetele Pearaamatupidaja ei kontrolli alluvate tööd Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja sisu kirjeldusega informatsiooni esitusviisid Majandustehingute Aruannete koostamise kord dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamise korraldamisega ja sellega Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
kinnitamisel audiitori poolt märkus kulude kajastamisest valedel kasumiaruande kirjetel. Ettevõttes on kasutusel kasumiaruande skeem 2. Vesteldes ettevõtte finantsjuhiga selgus, et see skeem valiti, kuna kogu kontsernis on ühtne finantsarvestus ja aruandlus. See annab parema ülevaate firma põhitegevusega seotud tuludest ja kuludest seoses kulude funktsioonidega. Samuti on oluline juhtkonnale õige brutokasum. 27 Ettevõttes on kasutusel kontoplaan, kus on selgelt eristatud kontode grupid tulude ja kulude funktsioonide lõikes. Tabel 1. Kasumiaruande kontode vahemikud 30000 kuni 30999 Müügitulu 31000 kuni 31998 Müüdud kaupade kulu 40000 kuni 49999 Tootmiskulud 50000 kuni 59999 Turustuskulud 60000 kuni 69999 Üldhalduskulud 70000 kuni 75999 Muud äritulud ja muud ärikulud 80000 kuni 89999 Finantstulud ja -kulud 90000 kuni 99190 Tulumaks
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2
Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele.
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine: määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste
vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööd Kutsetegevuse dokumendid peavad sisaldama: · klienditegevust iseloomustavate juriidiliste dokumentide, lepingute, protokollide, üldkoosolekute jmt dokumentide koopiaid või väljakirjutusi. · Info kliendi, organisatsiooni, tegevuskohtade ja töötajate õiguste ja kohustuste kohta. · Koopia raamatupidamise sise-eeskirjast, kontoplaan ja raamatupidamissüsteemi ja sisekontrolli süsteemi tõhususe analüüsid ja hinnangud. · Audiitorteenuse osutamise plaan · Kasumiaruande ja bilansi kirjete kontrolli tulemus · Viited sellele, kes ja millal on kontrolli protseduure teostanud · Viited sellele, et audiitorettevõtja on tutvunud vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööga ja aktsepteerib tulemusi
2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan koosneb kontode nimetusest ja kontonumbritest, mis on süstematiseeritud, annab võimaluse saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne. Kontode nimetused ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega sest analüütiliste
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad ...........................................................................................
Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti
Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
