1200 Väärtusvähend 2600 1. Aprillil selgus, et ostja A on maksejõuetu ja tema arve otsustati maha kanda 9. Mail selgus, et ostja B on ka maksejõuetu ja tema arve otsustati ka maha kanda. 1. Juunil laekus ostjalt B 50% mahakantud summast. Teha vajalikud raamatupidamiskanded Sünteetilised kontod Ostjate tasumata arved D K S0 210 000 1) 1400 2)1200 3) 600 4)600 S1 Väärtus-
* tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 30.04.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk
võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. e) kontod - informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. f) aruandlus - arvestusandmete põhjal koostatud koondnäitajate süsteem. 4) raamatupidamisbilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga.
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
Igaühel programeerimise taustaga on vaba voli võtta ja parandada nõrkkohti esitada neid parandusi tuleviku tarvis ja uuendusteks. Windows jälle väidab oma platvormi olevat kindlama sellepärast et neil on terviklik lähenemine turvalisusele kasutades Security Arenduse Elutsüklit Ja sellepäras, et Windows on kinnine keskond, ainult Microsofti enda palgatud programeeriad (või siis litsentseeritud kolmas osapool) saavad neid vigu parandada. c.Kasutaja kontod .Linuxis kasutajad tavaliselt tegutsevad piiratud kontodel, kuigi installatsiooni ajal kirjutatakse mõlemad kontod: nii administraator (nimega,root,) ja vähemalt üks tavakasutaja konto. Windows Vista, kõikidel sisselogitud sessioonides (isegi ,,administraator,, kasutajatele) käivituvad tavakasutaja õigustega, et ennetada kahjurprogrammidel (ja kogenematu kasutajatele) saavutamast täielikku kontrolli süsteemi üle. 5. Seonduvad tööd 1. ,,Purunemine,,
(3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. § 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. § 10. Parandused dokumentides ja registrites (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning
Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile. Ettevõttes toimub raamatupdamise dokumentide säilitamine vastavuses raamatupidamis seaduse § 12-ga. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid,
eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
Arveldusarve (1112) | Arveldused ostjatega (1131) | Summa kokku Dokumendil IVC-Raamat Väljaminek (maksekorraldus) Rahaliste vahendite väljaminekut arveldusarvelt registreerib operatsioon Maksekorraldus. Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev väljamineku kuupäev Dok.number dok.nr. Deebet konto - Võlad hankijatele täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod. Kreedit konto - Arvelduskonto täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod. Pank panga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast Panga teenused panga teenuste summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse. Saaja Valitakse firmade teatmikust. Juhul kui firmal on tasumata arveid või ettemaks, tuuakse
V: Proportsionaalne 109)Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale,mida nad oma autode eest võtavad.Kes maksab selle maksu kinni? V: Auto ostja 200)Majandusteadlane Paul Samuelson pooldab kõige tõenäolisemalt valitsuse püstitatud majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks. 201)Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks,sest tal puudub järgmine raha omadus: jagatavus 202)Enamik ringluses olevat raha on jooksvad kontod. 203)Mis on 10.kr rahatähe väärtus? Kaubad teenused,mida saab selle 10 kr eest osta. 204)Rahvamajanduses toimib raha vahetusvahendina,väärtuse mõõdupuuna,säiliva aardena. 205)raha väärtus võib suureneda või väheneda. 206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus. 207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi. 208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad.
Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud. Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk
· Müntide kokkukogumiseks elanikelt korraldatakse eraldi kampaania (oktdets 2010). [2] 2.5.2. Pangakontod · Pangaklientidele ei kaasne euro tulekuga mingeid lisakohustusi. Kontodel olevad Eesti kroonid muudetakse -päeva saabudes üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks, ametliku kursiga ja teenustasuta. Kogu pangasüsteemi viimine europõhiseks võtab u 12 tundi. [Ibid] · Kontod konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega (EP keskkursi järgi) ja lõppsummad ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma. -päevast alates ülekandeid Eesti kroonides enam ei tehta ja kaardimaksed muutuvad europõhisteks. Näide: Sul on arvel 5000 Eesti krooni. Jagades selle kursiga 15,6466, saab tulemuseks 319,55824....... See ümardatakse lõpuks 319,56 euroks. [Ibid]
kavatseme turundust teha vaid kindlatel platvormidel nagu Facebooki erinevad vegan grupid, vegan ajakirjad, taimetoidumessid ning läbi koostöö erinevate MTÜ-de ning vegan seltsidega. Kui oleme äppi laiendanud ning seeläbi ka sihtturgu hakkame end reklaamima ka üleüldistes toidu- ning fitnessajakirjades, toitumisega seotud Facebooki gruppides, toidumessidel ning läbi koostöö mõjukate blogijate ja youtuberitega. Loomulikult loome ka endale sotsiaalmeedia kontod ning hoiame kliente aktiivselt kursis enda tegevuste ja arendustega. Peale Soome laienemist kaasame turundusplaani ka kõik seaalsed samaväärsed platvormid. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Organisatsiooni struktuur. Oleme väike ettevõte, kus osanikud on ka juhatuseliikmed ning töötajad. Seetõttu on meie
Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas. Kes päeva lõpuks pankadest teisele võlga jääb, kannab kulud. Kui üks on 30000.- võlgu ja teine 50000.-e i pea mõlemad kandma rahasid, vaid lihtsalt üks kannab teisele 20000.. võlgu ja ongi klaaritud. Kui aga nt on selline olukord, et pangal pole võimalik võlga ära maksta, siis Eesti Pank maksab ise võla ära ja annab nö laenu võlas olevale pangale, kuid intressid on väga kõrged. Raha funktsioonid: ( lk 30)
·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi; ·puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; ·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud
hulgaliselt vastu meile kahjulikke otsuseid, mis on mõjunud hävitavalt põllumajandusele ja tööstusele. Samas on Euroopa Liit käitunud tüüpilise protektsionistliku tolliliduna ning takistanud Eesti kaupade sissevedu lisaks tolli- ja normatiivpiirangutele kõigi võimalike bürokraatlike võtetega. Kuigi väliskaubanduse puudujääk on aasta-aastalt suurenenud, on seda siiani aidanud tasakaalustada ülejäägiga teenuste ja ülekannete kontod. Majanduse jahtumise tingimustes nagu alates 2007 aasta lõpust, on näha impordi ennakkasvu peatumist ja seega ka väliskaubanduse puudujäägi vähenemist. Aastatel 2005 kuni 2006 suurenes Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansi puudujääk oluliselt. Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 2006. aastal 45,8 miljardit krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes puudujääk 14,2 miljardi krooni võrra ehk 45%, teatab Statistikaamet.*
kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga.
· HARIDUS · KULTUUR JA SPORT · SOTSIAALHOOLEKANNE · TERVISHOID · KOMMUNAALTEENUSED · JÄÄTMEMAJANDUS · PLANEERIMISTEGEVUS Kohaliku omavalitsuse peamine funktsioon: kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine 56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 57. Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. 58. Maksebilansi kontod: · Jooksevkonto kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist; · Kapitali- ja finantskonto kapitali ja investeeringute muutused; · Reservkonto kuld, välisvaluuta; 59. Maksebilansi koostamise meetodid: · KÜSITLUSE SÜSTEEM - Info kogutakse erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil. · RAHAVOOGUDE SÜSTEEM - Tugineb pankade kaudu sooritatavate
2.2 Muud lühiajalised nõuded Muude nõuete all kajastatakse antud laene ja nõudeid aruandvate isikute vastu. Kui ettevõte annab laenu ning maksab välja selle pangakontolt, siis kirjendatakse tehing Merit Aktivas : D 12271 K 1010 Tehingud aruandvate isikutega nt. lähetuse- ja kuluaruanded kirjendatakse finantsmoodulis finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Hoolimata sellest, et taolised saidid sellist usku meisse sisendada püüavad. Võtame näiteks selle, kuidas Orkut.com uue kasutaja registreerimisel tema päris ees- ja perekonnanime küsib: ,,Kuna meist saavad sõbrad, siis ütle meile oma nimi". Alati aga ei saa selliste võrgustike kasutamist mingi hälbe või probleemi süüks panna, vastupidi. Tänapäeval kus suurel osal inimestest on ligipääs internetile, on paljud endale vastavad kontod loonud ning mitte sugugi reaalsusest põgenemiseks. Nagu varem ka mainitud sai, on sellised võrgustikud edukalt kasutatavad ka selleks, et leida üles oma lapsepõlvesõpru ning kunagisi klassikaaslaseid. Lisaks on selline suhtlusvorm mugav. Kui võidad reisi, kas viitsiksid helistada kõigile oma tuttavatele ning rõõmsat uudist teatada? Ilmselt logiksid sisse oma facebooki kontole ning kirjutaksid selle oma ,,seinale". Sest inimene on peale sotsiaalse olendi veel ka väga mugav olend.
kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemisel peaks toimima vastupidine protsess. Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid
(3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Algdokumentide säilitamise kohustus: (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt.
ÖINE VASTUVÕTU TEENINDAJA Ametinimetus: Öine Vastuvõtu teenindaja Struktuuriüksus: Vastuvõtu osakond Alluvus: Vastuvõtujuht Asendab: Öine Vastuvõtu teenindaja Asendaja: Öine Vastuvõtu teenindaja Esmane ülesanne: Tagada kõikidele hotellikülastajatele viisakas ja efektiine teenindus. Arvutada välja hotelli täpne ööpäevane sissetulek kontrollides, et kõikide klientide kontod oleksid järgmiseks hommikuks balansis. Vastustab päeva lõpetamise eest hotelli arvutisüsteemis. Töökohustused: . jälgib rangelt isiklikku professionaalset väljanägemist ja kannab asjakohast vormirõivastust; . vahetuse üleandmisel annab kolleegidele edasi kogu tööks vajaliku informatsiooni; . tunneb jooksvalt toateeninduse menüüd; . väljendub selgelt ja kasutab professionaalset sõnavara; . kasutab seadmeid oskuslikult;
" Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 29 Finantsuuendused, mis mõjutavad inimesi Kaks muudatust on eriti olulised: 1. Panga- ja sularahaautomaatide (automatic teller machines -ATM) laialdane kasutamine. 2. Kõikvõimalike säästu säästu-,, hoiu hoiu- ja jooksvate kontode tekkimine. Need olid esimesed kontod, mille baasil anti välja tsekiraamatud ning millelt maksti protsente. Nüüd makstakse protsente enamikult arvetelt. Klientide jaoks, kes arvutite abil liigutavad oma arvetel raha, kaotab erinevus tehinguteks g hoitava raha jaj raha kui väärtuse kogumise g vahendi vahel mõtte. See on põhjustanud raha ja majandusliku aktiivsuse vahelise esialgselt
1. Kliendinõustaja baasõppe. Koolitus koosneb väikestest osadest. Iga osa hõlmab ühte tehingut. Siin mina sain teada, kuidas taotleda laenu, kuidas vormistada erinevaid pakkumisi klientidele, kuidas avada kontot ja pärast selle kontoga opereerida. 2. Dokumendihaldus ja asjaajamine. Siin ma sain teada kuidas ja kus hoitakse dokumente Swedbankis. Kuidas need jagunevad gruppideks ja kuidas tuleb dokumentidega tegeleda. 3. Klient ja kontod. Selles osas tutvusin, kuidas tuleb suhelda klientidega Swedbanki põhiväärtuste alusel. Millised õigused mul on kliendinõustamise ajal ja missugused õigused on kliendil. Samuti kuidas käituda personaalinfo säilitamise põhimõttest. 4. ID-kaart jm isikut tõendavad dokumendid. Koolitus räägib sellest, kuidas indifitseerida kliente ja kuidas käituda juhul kui klient annab valed dokumendid. 5. Vead kliendiandmete sisestamisel
viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa. Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11
*passivakontode algsaldo kreeditisse; 2.Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3.Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 4.Kontode liigitus. Aktiva- , passiva, tulu ja kulukontod. Kontosid liigitatakse mitmeti. 1.Aktiva- ja passivakontod. Liigitusaluseks on konto lõppsaldo esinemine bilansis aktiva- või passivakirjel. 2.Sünteetilised ja analüütilised kontod. Liigitusaluseks on vastaval kontol esitatud summeeritud või detailiseeritud informatsioon. 3.Põhi- ja kontraarsed kontod. Liigitusaluseks on kontol esitatud info, vastavalt põhi- või täpsustav summa. 4.Ajutised ja püsivkontod. Liigitusaluseks on info perioodiline või jätkuv kasutusaeg. Aktiva- ja passivakontod. Aktivakontodel arvestatakse jooksvaid muutusi majandusüksuse varades. Deebet Aktivakonto Kreedit
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
Interneti-ühenduse võlur aitab teid e-posti suvandite määramisel. Outlook Expressi avamine Klõpsake nuppu Start, valige käsk Kõik programmid ja klõpsake käsku Outlook Express. E-posti konto häälestamine Enne alustamist peate oma Interneti-teenuse pakkujalt (ISP-lt) saama järgmised andmed: e- posti serveri tüüp (POP3, IMAP või HTTP), kasutajanimi ja parool, sissetuleva e-posti serveri ja väljamineva e-posti serveri nimi. Klõpsake Outlook Expressis menüü Tööriistad käsku Kontod. Klõpsake dialoogiboksis Interneti-kontod nuppu Lisa. Interneti-ühenduse võluri avamiseks valige Meil ning järgige e-posti või uudiseserveriga ühenduse loomise juhiseid. Iga konto juures ülaltoodud toiminguid korrates saab iga kasutaja luua mitu meilikontot. Uue meilikonto lisamine Valige Outlook Expressis menüüs Fail käsk Identiteedid ning klõpsake käsku Lisa uus identiteet. Tippige uue kasutaja nimi. Isiku parooliga kaitsmiseks märkige ruut Nõua parooli ning sisestage parool.
11. Maksebilanns ja vahetuskurss Maksebilanss on statistiline aruanne, mis näitab mingi aja jooksul riigi poolt tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Tehing residendi ja mitteresidendi vahel. Maksebilanss: • näitab välismajandusest saadud SKPd • aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
D Puhkusekohustise sotsiaalmaksukulu K Puhkusekohustise sotsiaalmaksu kohustis Puhkusekohustise töötuskindlustusmaksu arvestamine D Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kulu K Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kohustis Puhkusetasu maksmine töötajale D Võlad töövõtjatele K Raha 9 Inventeerimine Töötasuarvestuse korrektsuses tuleb veenduda iga kuu, enne ülekannete tegemist. Bilansi koostamise kuupäeva seisuga tuleb kõik töötasu arvestamisega seotud kontod üle inventeerida, vigade ilmnemisel tuleb selgitada nende tekkimise põhjused.
on enamusotsustusõigus, kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel;5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks. Antakse õigus anda laenu või riigigarantiid RES §-s 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, et tagada nende isikute nii lühi- kui pikaajalise rahavoo juhtimiseks vajaliku võõrvahendite kaasamine, kuna neil puuduvad kontod kommertspankades. Rahandusministeeriumil on õigus hoida ja paigutada avalik- õiguslike juriidiliste isikute ja riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teostada makseid ja arveldusi. Riigikassas hoiavad oma vahendeid nii Haigekassa, Töötukassa kui ka üle 40 sihtasutuse. Mitmed sihtasutused vajavad oma igapäevase rahavoo juhtimiseks arvelduskrediiti, mis oli neil ka aktiivselt kasutusel, kui neil olid pangakontod avatud kommertspankades
00. 1993 jaanuaris on meil kasutusel raharingluses 66% arveraha (hoiuseid) ja 34% sularaha. Nt Belgias on vastavad näitajad 55 ja 45%. Pangaraha – on pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. (See raha, mis on panga hoidlates või kassades, ei ole PANGARAHA!!!). Pankade arveldamine käib läbi kliiring keskuse, milleks on Eesti Panga arveldusvalitsus. Kliiring on tasaarveldamine. Kõik kommertspangad peavad arveldusvalitsuses avama oma arved / kontod. Kliirimine e arvelduste tegemine toimub 1 kord päevas kõik korraga (nt et vaadatakse palju on tehtud arveid SEBile ja Swedile ja siis vaadatakse ühepoolse kandena, et kummale on vaja kanda ja palju). Rahal on teatud põhifunktsioonid (lisaks omadustele). Klassikalises käsitluses on neid põhifunktsioone 3, kuid kaasajal on hakatud rääkima ka neljandast (see on muutunud aktuaalseks viimasel paaril kümnendil).
toimumise ajale, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. 9.3 Raamatupidamisregister FIE kajastab kõik oma ettevõtlusega seotud majandustehingud raamatupidamisregistrites (raamatupidamise seaduse §-d 9 ja10), kusjuures iga tehingu kohta tehtav sissekanne peab sisaldama järgmisi andmeid: · majandustehingu kuupäev, · raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, · majandustehingu lühikirjeldus, · algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. 9.4 Päevaraamat Iga päevaraamatusse tehtava sissekande (raamatupidamiskirjendi) aluseks on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend ehk raamatupidamise algdokument (raamatupidamise seadus § 7) või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Nõuded
Peamised tööd periood hõlmab viimast kolme sümfoonia (nr 39, 40 ja 41, kõik alates 1788) ning viimase kolme Da Ponte ooperite, Così fan tutte, esietendus 1790. Umbes samal ajal, Mozart tehtud pika teekonna lootes parandada oma varanduse: Leipzig, Dresden ja Berliin kevadel 1789, ja Frankfurt, Mannheim, ja teiste Saksa linnade 1790. Reiside toodetud ainult isoleeritud edu ja ei vabasta pere finantsprobleeme. Mozarti mullu oli kuni tema lõplik haigus tabas, aeg suur tootlikkus ja mõned kontod, üks isiklik taastamise. Ta koosneb palju, kaasa arvatud mõned tema kõige imetles töötab: ooper Võluflööt; lõplik Klaverikontsert (K. 595 B-korter), Klarnetikontsert K. 622; viimase tema suurepärane seeria keelpillikvintetid (K. 614 E-korter) motett Ave verum corpus K. 618 ja lõpetamata Requiem K. 626. Mozart finantsolukord, allikas äärmuslik ärevus 1790, lõpuks hakkas paranema. Kuigi tõendid on veenvad, selgub, et rikkad patroonid Ungaris ja Amsterdam panditud abirahad Mozarti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
Kui pangavahetus on siiski möödapääsmatu, siis peab arvestama paljude tegevustega selle protsessi käigus. Ettevõttes tuleb selgitada ning läbi suruda pangavahetuse otsusm tuleb selgitada omanikele. Tuleb avada uues pangas uued pangakontod. Võtta ühendust tarnijate ja ostjatega, et vormistada dokumendid rahade liikumiseks läbi uue panga.Vanadelt kontodelt vahendite ülekandmine uutele ja vanade sulgemine. Aasta lõpus tuleb audiitoritel üle vaadata nii vanad kui uued kontod, mis suurendab auditi töömahtu ja ettevõtte jaoks auditi kulu.Uue panga jaoks tuleb sõlmida uued laenulepingud, krediidikasutamise võimalused ja kokku leppida tingimused. Tuleb vormistada uued laenu ja tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul. Varade rentaabluse maksimeerimine
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse
minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. 3
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
peale uute töötajate värbamist midagi. 3.5 Müügitoetustegevus ja selle spetsiifika EHTE kasutab müügitoetustegevuses mitmeid erinevaid komponente. Peamine maandumisplatvorm on EHTE koduleht, mille kaudu edastatakse peamine info: õppekavade tutvustused, vastuvõtuinfo ja –tingimused, loenguplaanid, koolitused ja eripakkumised. Lisaks kodulehele on EHTE-l Facebooki, Twitteri, Google+ ja LinkedIn kontod. 16 Praktikant tõdes, et erinevate kanalite (k.a koduleht) info uuendamine on kahjuks ebastabiilne, koordineerimata ja ebaefektiivne. Kodulehe (ja teiste interaktiivsete kanalite) uuendamine ei ole konkreetselt kellegi kohustus ja sageli on viimane uudis mitu nädalat, vahel ka mitme kuu eest postitatud. Müügitoetustegevused EHTE-s jagunevad: Reklaam Isiklik müük
SQL Serverile ligipääsemiseks peate omama kasutajakontot, millele on antud ligipääs SQL Serverile. Kõik kasutajad on jagatud gruppidesse. Olulisemad grupid on: 1. publik kõik kasutajad 2. sysadmin süsteemihaldurid omavad kõiki SQL Serveri õigusi. Sellesse gruppi tavakasutajaid ei panda. 3. dbcreator omab õigust andmebaaside loomiseks ja kustutamiseks Kasutajakontod on leiate SecurityLogins alt. Kasutajakontod jagunevad kahte kategooriasse SQL kontod ja Windowsi kontod. SQL kontosid autendib SQL Server, Windowsi kontosid autendib Windows. Turvakaalutlustel on vaikimisi lubatud vaid Windowsi autentimine. SQL autentimist läheb teil vaja kui mingil
pikendamine broneerimine kp markus viivis nr kuupaev nr Joonis 23 Töötajate registri kontseptuaalne klassidiagramm Juhataja otsib koostööpartneri, kes esitab arved, mille juhataja peab kinnitama. Laenutaja loob uutele klientidele kontod, laenutab olemasolevatele klientidele teavikuid, tellib teavikuid teistest Raamatukogudest. 2.4.3.6.2 Klasside definitsioonid Klass Kirjeldus Klient Isik, kes laenutab teaviku
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu...
b) inventuuri lõppaktis kajastatakse aktide ja õiendite koondtulemused; c) inventuuri lõppaktis tuuakse välja nimekiri lõppaktile lisatud lisade kohta. Näide: Inventuur viiakse läbi seisuga 31.10.2012 Vara grupp Põhivara/bilan Vara Soetusmaksu Korrigeerimise Korrigeerimise Korrektuuride sivälise vara soetusmaksu mus seisuga d inventuuri d inventuuri järgne tegelik klass SAP-s muse kontod 31.10.2012 läbiviimise läbiviimise seis (bilansikontod (inventuuri- seisuga seisuga soetusmaksu nimekirja (sissetulek (väljaminek muses andmed) soetus- soetus- inventuuri
funktsioonide lõikes. Tabel 1. Kasumiaruande kontode vahemikud 30000 kuni 30999 Müügitulu 31000 kuni 31998 Müüdud kaupade kulu 40000 kuni 49999 Tootmiskulud 50000 kuni 59999 Turustuskulud 60000 kuni 69999 Üldhalduskulud 70000 kuni 75999 Muud äritulud ja muud ärikulud 80000 kuni 89999 Finantstulud ja -kulud 90000 kuni 99190 Tulumaks L00010 kuni L00090 Bilansivälised kontod Kuna ettevõttes kasutatav kontoplaan on väga mahukas, siis annab töö autor tabelis 1 ülevaate kasumiaruande kontode vahemikkudest. Ettevõtte põhitegevuse tulud moodustuvad klientide kaupade hoiustamisest laos ning ekspedeerimisteenuse ja jaotusveo teenuse osutamisest. Väiksem tuluallikas on kaupade tollimisel deklareerimisteenuse osutamine. Kõik kulud konteeritakse osakondade lõikes, et oleks parem ülevaade. Intervjueerides
reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi (ülikoolid jt), ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. Investeeringute jaoks avatakse eraldi kulude kontod. Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto. Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
